lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-105/14

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-105/14
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Kuulutamise aeg
20.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
934
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-105/8Viru Maakohus Narva kohtumaja21.01.20191-19-105/27Viru Maakohus Narva kohtumaja14.06.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-19-105

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Jevgeni Ussanovi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 ja § 266 lg 2 p 1 järgi, kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 21. jaanuari 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Jevgeni Ussanovi (isikukood 38108193720) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Jevgeni Ussanovi apellatsioon Viru Maakohtu 21. jaanuar 2019. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada kaebus esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 21. jaanuari 2019. a otsusega tunnistati Jevgeni Ussanov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. Samuti tunnistati J. Ussanov süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti J. Ussanovile liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, alates 26. jaanuarist 2018 kuni 27. jaanuarini 2018, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25. oktoober 2018.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
1.1.
J. Ussanovilt mõisteti riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 810 eurot ja määratud kaitsja Igor Belugini poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 534 eurot. Kohtuotsuse kohaselt on J. Ussanovil on õigus tasuda menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.
2.J. Ussanov esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab temalt Viru Maakohtu 21. jaanuari 2019. a otsusega välja mõistetud menetluskulude tähtaega. Apellatsiooni kohaselt ei ole J. Ussanovil võimalik vanglas viibides 1 aasta jooksul menetluskulusid tasuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
4.J. Ussanov vaidlustas temalt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja apellatsiooni korras. KrMS § 318 lg 3 p-st 4 tulenevalt on kokkuleppemenetluses tehtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel apellatsiooniõigus piiratud KrMS § 318 lg-s 4 loetletud juhtudega. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3.). Seetõttu saab ringkonnakohus Viru Maakohtu 21. jaanuar 2019. a otsuses sisalduvale kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1.
5.KrMS § 248 lg 1 p 5 mõtte kohaselt saab kohus kokkuleppemenetluses teha üldjuhul üksnes sellise kohtuotsuse, mis vastab täies ulatuses kokkuleppe sisule, s.t KrMS §-s 245 nimetatud küsimuste lahendamisel ei tohi kohus kokkuleppest kõrvale kalduda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2013. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 40). Olukorras, kus kohus kokkuleppe sisuga (mingis osas) ei nõustu, tuleb tal kriminaaltoimik KrMS § 248 lg 1 p 2 või 3 alusel prokuratuurile tagastada, samuti ei ole välistatud see, et kohus teeb süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile ettepaneku kokkulepet kohtuistungil muuta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 7). Seega on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3.).
6.KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1 (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3). Riigikohus on KrMS § 245 lg 1 p-le 12 tuginedes selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.2.).
7.Kõnealuses asjas on J. Ussanov ja prokurör sõlminud 4. jaanuaril 2019. a kokkuleppe, milles on muuhulgas kokku lepitud süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes: 810 eurot sundraha ja 534 eurot kaitsja tasu. Kokkuleppe kohaselt on menetluskulude

kogusumma 1344 eurot, mis tuleb J. Ussanovil tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul.

8.Kohus arutas kokkulepet 21. jaanuaril 2019. a peetud kohtuistungil. Istungiprotokollist nähtub, et abiprokurör andis istungil ülevaate sõlmitud kokkuleppest, misjärel küsis kohtunik J. Ussanovilt, kas kokkuleppe sisu on talle arusaadav, kas ta toetab sõlmitud kokkulepet ning kas kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. J. Ussanov vastas kõikidele küsimustele jaatavalt. Maakohus kinnitas kokkuleppe süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega. Eeltoodust tuleneb, et maakohus ei ole otsust tehes rikkunud kokkuleppemenetluse norme. Samuti ei ole alust väita, et kohus oleks oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Järelikult puudub alus maakohtu otsuse vaidlustamiseks.
9.KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse apellandile muu hulgas juhul, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole J. Ussanovil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb kaebus jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja