Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30.01.2019, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-220
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Zubtsova
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Vainola
Kriminaalasi
Viru Vangla karistusjärgse otsustamiseks
Süüdimõistetu
VITALI KUZNETSOV, isikukood 39202073752, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub
materjalid Vitali käitumiskontrolli
Kuznetsovile kohaldamise
Karistuse kandmise algus 03.03.2015 ja lõpp 03.03.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg
16.01.2019, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 871 ja KrMS § 4261 , 432 lg 3, 32 , 4
Jätta VITALI KUZNETSOV’i suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Vitali Kuznetsovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale Vitali Kuznetsovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Viru Maakohtu 15.02.2017 otsusega tunnistati Vitali Kuznetsov süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 ja KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti talle
lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.03.2015. Lähtudes uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et tal ei ole elukohta olnudki, kuna ta läks vanematega riidu, mistõttu vanemate juurde ta elama ei saa minna. Seal aadressil, mis on materjalides, elavadki vanemad ja sinna ta elama ei lähe. Talle pakuti tööd xxxx ja ta kavatseb sinna tööle asuda. Läheb ehitusele tööle, tal ei ole eriala, kuid teda võetakse tööle. Ta on enne karistuse kandmist ka xxxx tööl käinud. Tal on ka õde ja vend, kellega suhtleb. Vend elab koos vanematega, vanematel on 2-toaline korter ning seal elab ka tema vend koos oma naise ja lapsega. Avaldab, et peale vabanemist kavatseb Eestis olla 2 nädalat ja siis läheb xxxx tööle. Enne xxxx sõitmist on tuttavate juures. Krooniline haigus ei takista tal xxxx töötamist. Prokuröri avaldas kohtuistungil, et prokuratuuri hinnangul on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik, kuid ei ole võimalik, kuna Vitali Kuznetsovil puudub elukoht, mistõttu ei ole tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli määramine võimalik. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki
vabanemise võimalusel 03.10.2017 soovis ta elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on munitsipaaleluruumiga, mille haldajaks on xxxx. Ühiselamu boksis elasid isiku ema, õde ja õepoeg. xxxx 04.09.2017 vastusest nähtus, et Vitali Kuznetsovil puudub õiguslik alus kasutada nimetatud eluruumi. 14.11.2018 tegi ametnik järelpäringu xxxx-sse ning on tulnud taas eitav vastus, et Vitali Kuznetsovil puudub õiguslik alus seda eluruumi kasutada. Rahvastikuregistri andmetel on isiku elukoht xxxx. xxxx linnas tegeleb munitsipaaleluruumi üürile andmisega ja kasutamisega xxxx, kuhu võib pöörduda oma eluasemeküsimuses. Kindla elukohata isikud võivad kasutada varjupaigateenust, mida võimaldab xxxx linna Sotsiaalhoolekandekeskus. Isikul on võimalus ajutiselt peatuda varjupaigas. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tal ei ole elukohta olnudki, kuna ta läks vanematega riidu, mistõttu vanemate juurde ta elama ei saa minna. Seega puudub isikul alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-45-16 märkinud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb kohtumäärusesse märkida koht, kus süüdimõistetu elama peab. Kui isikul elukoht puudub, siis ei ole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Eeltoodust tulenevalt, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, jätab kohus Vitali Kuznetsovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.