Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik taotlus S.K paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.12.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
S.K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutus Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik, esindaja kliiniku juhataja RP Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja) S.K, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasma Puudutatud isikud II–V I.H , X.C, L.H ja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu, esindaja KN)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Pärnu Maakohtu 17.12.2024 määrust otsustusega menetluskulude jaotamise kohta.
2.Ülejäänud osas jätta p-s 1 viidatud määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.
4.TsMS § 541 lg 1 ls 2 alusel toimetada puudutatud isikule I kätte üksnes määruse sissejuhatav osa ja resolutsioon. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja või kliinik) esitas 14.12.2024 Pärnu Maakohtule (maakohus) taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (taotlus), millega taotles S.K (puudutatud isik I või patsient) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni 4 päevaks ja selle ravi pikendamiseks kuni 40 päeva. Ühtlasi palus avaldaja edastada puudutatud isikule I vaid määruse resolutsioonosa, sest täieliku haigusteadvuse puudumisega seoses ei ole soovitav isikule avaldada ravile paigutamise asjaolusid ning põhjendusi, kuna see võib halvendada loodetavaid ravitulemusi (st tema tervist).
1.1.Patsient toodi 13.12.2024 kell 21.26 kliinikusse, kuna käitus pikemalt aega ebaadekvaatselt. Sõitis sugulaste juurde ja hakkas seal rääkima, et kõik maad ja majad kuuluvad talle. Kõik lennukimudelid, mis toas olid, olevat tema kokkupandud.
1.2.Varasemast on teada, et esmakordselt oli probleeme kuus aastat tagasi, kui patsient läks sõbraga Hispaaniasse puhkama. Sealt saatis lähedastele imelikke sõnumeid ja oli aru saada, et ta tarvitab midagi, arvatavasti kanepit. Sõbrale tunnistas, et näeb ja kuuleb meelepettelisi elamusi (hääled, mullid silme ees jne). Reis päädis enesetapu mõtetega ja katsega, kuhu sekkuti ja mille tagajärjel sattus Hispaanias haiglasse. Hispaaniast tagasiteel kadus lähedastel patsiendiga kontakt. Ta leiti lõpuks Prantsusmaal lennujaamast tugevas ärevuses ja hirmus, oli kaotanud kõik oma väärtasjad. Koju naastes tundusid kõik elektroonikaseadmed väga kahtlased. Ambulatoorselt on patsient käinud psühhiaatrite vastuvõttudel mitmeid kordi. Diagnoose on olnud erinevaid: depressioon, ärevushäire, mitteorgaaniline psühhoos, kanepi ja ainete kuritarvitamine.
1.3.Arsti kirjelduse kohaselt oli patsient haiglaravile võtmisel teadvusel, vestlusel voodis pikali, uimane, unine. Tuleb istuma, on teki sees, „raksutab sõrmi“, pinges, ettevaatlik, murelik. Orienteeritud ajas, kohas, isikus. Situatsiooni osas kriitika puudulik, teab, et on haiglas, aga peab siin viibimist ebaõiglaseks. Kõne rahuldava tempoga, arusaadav. Mõttekäik kohati hüplik, laialivalguv, üksikasjalik, segane, kohati raskesti jälgitav, ebatavaliste seostega. Avaldab süsteemset paranoilist luulu, et tema vastu on toimumas aastaid kestnud, lapsepõlvest alates tagakiusamine, kahjustamine, vägivald, mürgitamine. Avaldab, et juba lasteaia east on temale süstitud vägivaldselt mingit kollast ainet ja tegelikult erinevaid aineid; tungitakse tema koju või elukohta, hoitakse kinni, süstitakse, et uimastada ja/või kasutada teda isiku tuvastamiseks delikaatsete andmete osas; ta olevat seotud NATOga ja tundliku info ja seadmetega, mis olevat tema valduses, arvutis, tugev kaitse taga. Tullakse tuppa, lüüakse relvakabaga pähe ja siis süstitakse ning hiljem ka vägistatakse, võimalik, et nii meeste kui ka naiste poolt. Väidab, et olevat pannud kehaõõnsustesse ise ka kaitseks mingid „topsid“, et teiste kehavedelike eest end kaitsta. Kollane vedelik olevat midagi heroiini laadset, aga olevat ka muid aineid, vist ka tablettide kujul antud. Sellest teatanud kuhugi pole. Valvearst olevat esimene, kellele rääkinud. Vägistamise teemal ka tulevad pisarad, läheb endast välja, pingesse, raske rääkida. Lisaks eelmainitule tunneb, et on juba lapseeast võimekas, väga oskuslik, oskavat programmeerida, ehitada erinevaid seadmeid. Ta olevat üks krüptoturu loojatest, tegelikult äärmiselt rikas, kui mitte kõige rikkam inimene maailmas. Tema seadmed ja vara on aga „teatavate“ inimeste poolt varastatud, lukustatud. Korduvalt mainib, et „need inimesed“, kes ta siia tõid, on varastanud tema laptopi, mis sisalda tundlikku teavet. Olevat näinud ka teisi varasid nende käes. Ta on pereliikmete suhtes süüdistav ja paranoiline. Arvab, et vend ja vanemad ei pruugi ollagi tema päris pere, on tundnud elus, et tema ümber olevad inimesed on „maskidega“, mida vahepeal võtavad eest, et hingata vaja (äravahetamisluul). Ühe osalisena toob välja ka onu kõiges selles. Samuti arvab, et tema kaela on pandud mingi seade, mille abil saab teda jälgida, näitab seda, kohta, kus visuaalselt midagi näha ei ole. Ütleb, et paranes kiiresti. Ilmselt jälgitakse teda ka muudest seadmetest. Töökaotuse osas napisõnaline, ebalev, ütleb, et sinna tagasi ei lähe enam, sest oli mingi segadus pakkidega ja 2 (6)
tööandaja oli teda süüdistanud, aga ei täpsusta või varjab. Räägib, et nüüd tema Hollandi korteris olevat keegi ka sees juba, kes mängib seal tema arvutiga mänge, info olevat saanud Uberi kaudu, seosed luululised, ebaloogilised ja õõnsad. Soovib kuhugi kõige eest kaugele ära minna. Kõige selle foonil ütleb, et tal on ka elutüdimus tihti peal, suitsiidmõtteid ja -plaane olnud. Kunagi Hispaanias oli haiglas suitsiidkatsega. Hollandis elades tarvitas igapäevaselt hašišit, ka varem kanepit teinud.
1.4.Arsti hinnangul on patsiendil süsteemne psühhootiline seisund, esineb paranoiline luul jälgimisest, jälitamisest, tagakiusamisest, mürgitamisest, mõjutamisest, kahjustamisest, vägistamisest. Viiteid ka teisiku/äravahetamise luulule. Selgelt võimekus/suurusluulu. Lisaks anamneesi alusel viiteid kehataju meelepetetele, hallutsinatsioonidele. Enda seisundi osas kriitikata – ütles konkreetselt, et haiglaravi ta ei vaja, psüühiliselt probleeme pole, teised soovivad talle lihtsalt halba. Ravisoostumus puudulik, haiglasse jääda ei soovi, vajab ka eraldamist, rahusti süstete tegemist personali abiga. Käitub palatis ebaadekvaatselt.
1.5.Tegemist on ägeda psühhootilise seisundiga (täpsustamata psühhootiline häire F29), millest tulenevalt on oht eelkõige patsiendile endale kuna psühhoosi sisu foonil võib ta panna ennast ohtlikku olukorda ja/või sattuda ohtlikesse olukordadesse. Psühhoosi süvenedes aga ettearvamatu käitumise tõttu süveneb oht ka teistele. Tõenäosus ohustava käitumise tekkeks on väga suur. Ta vajab spetsiifilist psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega, rahutust kupeerivat ravi rahustitega, elekterkonvulsioonravi ning turvalist keskkonda kuni psühhoosi leevenemiseni. Ravita jäämisel on tõenäoline patsiendi seisundi edasine halvenemine, mistõttu seab ta ohtu nii iseenda kui ka teiste elu, tervise ja julgeoleku.
2.Maakohus rakendas 14.12.2024 määrusega patsiendi suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas ta tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse, lubades kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 17.12.2024 kell 21.26. Ühtlasi andis maakohus loa patsiendi suhtes kasutada psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega, kupeerivat ravi rahustitega ja vajadusel elekterkonvulsioonravi.
3.Maakohus võttis 16.12.2024 menetlusse kliiniku taotluse puudutatud isiku I suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravitähtaja pikendamiseks kuni 40 päevaks.
4.Ärakuulamisel oli puudutatud isik I rahulik ja vastas kõigile küsimustele. Samas oli jutt paranoiline ja luululine. Rääkis, et ei registreerinud ennast haiglasse sisse, ei saa aru, miks ta haiglas on, ta on täiesti terve. Vennad võtsid ta väevõimuga kaasa ja tõid haiglasse. Sellepärast, et ta kirjutab kirju ja räägib midagi. Rääkis, et Tammistes maal on temale kuuluv talu, küüni all on tema autod. Seal on ka teisi temale kuuluvaid asju. Väitis, et vennad varastavad temalt asju ja on varastanud sülearvuti, kus olid tähtsad programmid, mida ta ise on teinud. Ütleb, et on olnud varasemalt ärevushoogusid ja depressiooni, kuid enam ei ole. Ravimeid ei tarvita, D-vitamiini vahel võtab. Haiglas saab ka D-vitamiini ja õhtul tabletti, et uinuda. Räägib, et ka varasemalt on ta haiglas olnud ja samuti ilma põhjuseta. Hollandis ta vahest tarvitas hašišit, aga probleeme tarvitamisega tal pole. Õlut ikka vahest joob. Hollandis hakkasid teda töökaaslased survestama, kuna ta tahtis puhkust võtta ja siis survestati ära minema. Leiab, et ta on terve ja haiglas viibib põhjuseta.
5.Maakohus rääkis raviarstiga, kes kinnitas, et patsient vajab jätkuvalt ravi ja on ohtlik endale ja võib olla ohuks ka teistele. Puudutatud isik I on ettearvamatu käitumisega.
6.Maakohus kaasas menetlusse patsiendi lähisugulased I.H (ema), X.C (isa) ja L.H (vend). Vend oli jätkuvalt seisukohal, et puudutatud isik I vajab ravi. Puudutatud isikul I on ka eelnevalt vaimse tervisega probleeme olnud.
7.Pärnu linna (linn) toetas esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravitähtaja pikendamist kuni 40 päevani. 3 (6)
8.Riigi õigusabi korras määratud esindaja (esindaja) kuulas puudutatud isiku I ära ja märkis, et patsiendi psüühikahäire olemasolus oli võimalik veenduda vahetu ärakuulamise käigus. Patsient selgitas, et ta toodi haiglasse oma kodust kasutades vägivalda. Vaimse tervisega tal mingeid probleeme pole. Ei usalda arste. Talle pakuti süsti tegemist, aga sellega nõus polnud. Sugulased viskasid ta haiglasse, kuna tahtsid tema asju arvutist varastada. Ta on krüptobörsi omanik ja looja. Samuti arendab Windowsit. Tal on garaažis Eestis Ferrari ja Lamborghini, millega soovib sõitma minna. Tarbis kanepit Hollandis, kuna see on seal lubatud. Eitas, et see oleks temal vaimses tervises mingeid muutusi esile toonud. Esindaja leidis, et patsiendi seisund vajab stabiliseerumist. Varasemalt on patsient teinud enesetapukatse ning arvestades tema seisundit võib see tervise halvenedes korduda. Samuti on ebaadekvaatses seisundis ohustanud ennast sellega, et teinud ebamõistlike reisiotsuseid ning eksinud sisuliselt ära. Ärakuulamisel ei osanud patsient öelda, kuhu ta haiglast vabastades läheks. Ta ei mõista ravivajadust ning tal puudub ühene arusaam, et edasine ravi on vajalik. Ravimitest peab vajalikuks üksnes D-vitamiini. Seeläbi ei ole ambulatoorne ravi eelduslikult tõhusaks alternatiiviks.
MAAKOHTU MÄÄRUS
9.Maakohus tegi 17.12.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega pikendas esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päevani, st 22.01.2025 kell 21:26. Maakohus lubas jätkuvalt kasutada psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega, kupeerivat ravi rahustitega ja vajadusel elekterkonvulsioonravi. Määrus oli viivitamata täidetav ja maakohus otsustas toimetada patsiendile kätte ainult määruse resolutsiooni.
9.1.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
9.2.TsMS § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. TsMS § 534 lg 2 ja PsAS § 13 lg 1 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse, samuti esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise taotluse esitada teiste hulgas haigla pea- või ülemarst.
9.3.Maakohtule esitatud andmete põhjal on PsAS § 11 lg 1 koosseisu olemasolu kinnitust leidnud. Puudutatud isikul I on diagnoositud täpsustamata psühhootilist häiret (F29) ja kanepi kuritarvitamist (F12.1). Isikul esineb raske psüühikahäire. Puudutatud isik I on ohtlik eelkõige iseendale, kuid võib olla ravita jäämisel ja haiguse süvenedes ohtlik ka teistele. Tal esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning haigusspetsiifilise ravita jäämisel on eeldada seisundi halvenemist, seega ohustab ta esineva psüühikahäire tõttu nii iseenda kui teiste elu, tervist ja julgeolekut. On paranoiline, arvab, et vennad on varastanud tema sülearvuti ja varastavad ka teisi asju, on arvamusel et talle kuulub maal maja ning garaažis autod. Sugulased soovivad talle halba. Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isiku I seisundis ei ole tema tervise kaitse väljaspool psühhiaatriakliinikut tagatud. Haiguskriitika puudub täielikult. Isik leiab, et ta on täiesti terve, on põhjendamatut haiglasse toodud, tunnistab vaid D-vitamiini tarbimise kasulikkust. Ei tunnista, et tal oleks probleeme alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamisega. Isik ei ole võimeline järgima raviplaani väljaspool kontrollitud ja turvalist ravikeskkonda. 4 (6)
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
10.Puudutatud isik I esitas esindaja vahendusel 26.12.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Maakohus on eksinud TsMS § 534 lg 5 vastu, kuna esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi pikendamisel ei ole küsitud arsti arvamust. Maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt tuginenud 13.12.2024 psühhiaatri otsusele tahtest olenematu ravi kohaldamise kohta ja 14.12.2024 teise psühhiaatri arvamusele tahtest olenematu ravi kohaldamise põhjendatuse kohta. Pikendamisel ei ole võimalik tugineda 14.12.2024 arstlikule arvamusele. Esialgse õiguskaitse pikendamiseks on vajalik ka hinnata, mil viisil senine 4-päevane ravi on mõjunud ning kas tähtaja pikendamine on vältimatult vajalik. Seda ei saa teha koheselt tahtest olenematu ravi kohaldamisel. Lisaks koostas 14.12.2024 teise psühhiaatri arvamuse sama psühhiaater, kes algselt esitanud taotluse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks. Dokumendi lõpust nähtub, justkui oleks see allkirjastatud 02.12.2024 kell 17.15. Samuti ei ole dokumendist aru saadav, kas sama psühhiaater on ise patsiendi läbi vaadanud või tugineb ta pelgalt digiloost võetud andmetele.
11.Kliinik ja linn vaidlesid kaebusele vastu. Ema ja isa esitasid seisukoha, milles toetasid patsiendi ravi jätkumist. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 09.01.2025.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
13.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kliinik psühhiaatrite arvamused maakohtule 14.12.2024 koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega. Psühhiaatrilise otsuse tahtest olenematu ravi kohaldamise kohta koostas 13.12.2024 kell 21.26 arst KK ning teise psühhiaatri arvamuse tahtest olenematu ravi kohaldamise põhjendatuse kohta psühhiaater TL. Seega on patsiendi tervislikku seisundit tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kontrollinud kaks arsti nagu näeb ette PsAS § 13 lg 3.
13.2.Põhjendamatu on kaebuse etteheide, et teise arvamuse andis valvearst ja pole aru saada, kas ta patsiendi üldse läbi vaatas. Tulenevalt PsAS § 13 lg-st 3 peab teise arvamuse andma psühhiaater ning nii TL ise kui ka kliiniku juhataja kinnitasid, et ta on psühhiaater. Kui TL oli 14.12.2024 valvearst, siis käitus ta kohtule avaldust esitades PsAS § 13 lg 1 ls 3 kohaselt, kuid see ei välista tal psühhiaatrina patsiendi tervisliku seisundi kohta seisukohta avaldada. Arvamuse neljandas lõigus esile toodud asjaoludest nähtub, et TL vestles patsiendiga ja seega andis ta oma hinnangu vahetult kogetu põhjal. Suurt tähtsust ei saa omistada arvamuse lõpus trükitud kuupäevale, sest esimeses lõigus on selge viide patsiendi hospitaliseerimisele 13.12.2024 kell 21.26. Samuti nähtub digikonteinerist, et arvamus allkirjastati 14.12.2024 kell
13.3.Ekslik on ka arusaam, et esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi pikendamisel ei küsitud arsti arvamust. Nähtuvalt vaidlustatud määrusest kinnitas ravi pikendamise vajaduse patsiendi raviarst IT. Raviarsti seisukohast nähtuvalt on patsient ettearvamatu käitumisega, ohtlik nii endale kui teistele ja vajab jätkuvalt ravi.
14.Ringkonnakohus märgib ka, et maakohus määras TsMS § 535 järgi puudutatud isikule I enne esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtaja pikendamist esindaja. Esindaja kuulas puudutatud isiku I isiklikult ära. Maakohus arvestas esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtaja pikendamisel esindaja arvamusega. Samuti kuulas maakohus TsMS § 534 lg 5 järgi 5 (6)
puudutatud isiku I enne esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtaja pikendamist isiklikult ära ja arvestas määruse tegemisel ärakuulamisel kogetuga.
15.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused nii esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kui ka selle tähtaja pikendamiseks. Asja sisuliselt lahendamisel maakohus menetlusnorme oluliselt ei rikkunud.
16.Maakohus jättis ekslikult jaotamata menetluskulud, sest vähemalt vaidlustatud määruse tegemise ajal ei saanud veel eeldada menetluse jätkumist. Seetõttu vastab vaidlustatud määrus TsMS § 173 lg 1 ls 1 tunnustele. Nimetatud puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. TsMS § 172 lg 3 ls 1 järgi jäävad menetluskulud riigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
17.Maakohus edastas arstide soovitusest tulenevalt puudutatud isiku I tervise huvides isikule vaidlustatud kohtumääruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule I määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, ja kaebemenetluses ei nähtu andmeid patsiendi seisukorra olulise muutuse kohta, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule I teatavaks ainult kohtumääruse sissejuhatus ja resolutsioon (TsMS § 541 lg 1 ls 2).
18.TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.