lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-9105/17

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 13.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-9105/17
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Kuulutamise aeg
13.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1159
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-9105/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.04.20181-17-9105/27Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.03.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2018. a, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-9105

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Aleksei Mihhejev süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 4. aprilli 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Mihhejev (37707032240), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Mihhejevi apellatsioon Viru Maakohtu 4. aprilli 2018 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. Mihhejevile esitati süüdistus selles, et tema 8. septembril 2016.a kella 20.30 ajal, viibides XXX Kohtla-Järvel asuva maja juures, tekkinud konflikti käigus haaras käest endisel abikaasal V.P. , millele järgnevalt lõi teda mitu korda kätega vastu pead ja 3-4 korda jalaga vastu paremat jalga. Seejärel haaras süüdistatav V.P. õlgadest ja tõukas teda mitu korda vastu maja seina, mille tagajärjel lõi V.P. pea kuklaosa vastu maja seina. Kirjeldatud tegevusega põhjustas A. Mihhejev V.P. füüsilist valu ja kehavigastusi. Seega pani A. Mihhejev toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-5741/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-4561/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3667/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4019/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4537/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
2.Lisaks eelnevale süüdistati A. Mihhejevit endise abikaasa V.P. tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, s.o kuriteos KarS § 120 lg 1 järgi. Antud süüdistust apellatsioonis ei vaidlustata.
3.Maakohus tunnistas A. Mihhejevi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüdi ning mõistis karistuseks 6 kuud vangistust. A. Mihhejev tunnistati süüdi ka KarS § 120 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus A. Mihhejevile liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui A. Mihhejev ei pane1-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldaja pakutud sotsiaalprogrammis.
4.Süüdimõistmist KarS § 120 lg 1 järgi A. Mihhejev ei vaidlusta, kuid ei ole nõus süüditunnistamisega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Viru Maakohtu põhjendused A. Mihhejevi süüditunnistamises KarS § 121 lg 2 p 2 järgi seisnesid lühidalt järgnevas. Maakohus tuvastas, et kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatava ka kannatanu vahel oli
8.septembril 2016 konflikt. Vaidlus puudub selleski, et süüdistatav tuli kannatanule last üle andma ning laps nägi sündmust pealt, nuttis ning palus isal ema mitte lüüa. Kohtu hinnangul oli vaidlusküsimuseks aga asjaolu, kas süüdistatav lõi kannatanut. Kohus asus seisukohale, et süüdistatava süüd eitavad väited on ümber lükatud kannatanu V.P. ütlustega, mida toetavad tunnistajate M. K ja R. P ütlused. Maakohtu hinnangul on tunnistajate ütlused usaldusväärsed ja neis ei ole alust kahelda. Kohtu arvates kinnitavad kannatanu ja tunnistajate ütlusi kaudselt ka sündmuskohale saabunud politseiametniku A. S ütlused. Kuigi tunnistaja nähtavaid vägivalla märke kannatanul ei näinud, kinnitas talle kannatanu, et endine abikaasa A. Mihhejev (kes politsei saabumise ajaks oli lahkunud) kasutas tema suhtes vägivalda. Kuigi kohtu hinnangul ei ole kogutud tõenditega tuvastatud kannatanu kehavigastuste olemasolu, kinnitavad kogutud tõendid siiski süüdistuses kirjeldatud vägivallategude toimepanemist süüdistatava poolt kannatanu suhtes. Kohus märkis, et KarS § 121 lg 2 p 2 sätestatud teokoosseisu täidab samuti ka selline kehaline väärkohtlemine, mis seisneb tõukamises, löömises, peksmises, vms, kui see tekitab valu. Kannatanu avaldas, et tundis löömisest valu. Maakohus leidis kokkuvõtteks, et löömine kätega vastu pead ning jalaga vastu jalga põhjustab füüsilist valu. Maakohtu hinnangul pani A. Mihhejev kehalise väärkohtlemise (löömise ja tõukamise) toime otsese tahtlusega.

APELLATSIOON

5.Süüdistatav vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt. 8. septembril 2016 toimus suuline skandaal kannatanu V.P. ga, kuid füüsilist vägivalda ta ei kasutanud. Sündmuskohale saabunud politseiniku A. S ütluste kohaselt tema kannatanul kehavigastusi ei näinud. Korteris viibisid kannatanu ja 2 last, lapsed olid rahulikud. Süüdistus on üles ehitatud asjast huvitatud isiku sõnadele. Kannatanu poeg R. P ja kannatanu sõbranna M. K püüdsid neid kannatanuga tülli ajada. Meditsiinilisi dokumente peksmise kohta ei ole. Süüdistatav leiab, et M. K ja R. P andsid valeütlusi. Süüdistatav selgitab, et tal olid tol hetkel kannatanuga pingelised suhted. Kannatanu solvas teda, alandas, provotseeris skandaale, levitas kuulujutte. Kannatanu rakendas kõiki meetmeid, et ta ei suhtleks tütrega, pöördus kohtusse, et ainuisikuliselt kasvatada last.. A. Mihhejev leiab, et kannatanu V.P. oli motiiv anda süüdistatavat rõõnavaid ütlusi.

PROKURATUURI VASTUS APELLATSIOONILE

6.Prokuratuuri hinnangul on apellatsioon põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatava kaebeväited on maakohtu poolt analüüsitud tõendite kogumiga jälgitavalt ümberlükatud. Lisaks peab prokuratuur vajalikuks rõhutada, et kuna tegemist on lähisuhtes toime pandud kuriteoga, on süüdistuse koostamisel ja selle esitamisel kontrollitud faktilisi asjaolusid erilise hoolsusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Mihhejevi apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7)
8.A. Mihhejevi apellatsioon on tervikuna perspektiivitu – ükski selles esitatud väide ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu seaduslikku ja põhjendatud kohtuotsust tühistada. Apellatsioonis seatakse kahtluse alla KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüditunnistamise õiguspärasus, s.o V.P. suhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise tõendatus. Seejuures ei esita apellant aga ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks anda põhjust kahelda maakohtu tõenduslike järelduste paikapidavuses. Kõik apellandi kaitseväited on saanud piisava vastuse juba maakohtu otsuses. Maakohtu otsuses kajastatud ja maakohtu poolt argumenteeritult usaldusväärseteks loetud tõendite alusel on jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine A. Mihhejevi süüküsimuse lahendamisel. Märkida tuleb sedagi, et kohtuotsus ei ole vägivallateo tõendamisel rajatud üksnes kannatanu V.P. ütlustele, vaid tuginetakse ka tunnistajate M. K ja R. P ütlustele. Maakohus märkis sedagi, et vaatamata asjaolule, et käesolevas asjas ei ole kannatanul kehavigastuste olemasolu fikseeritud, ei ole see teokoosseisu täidetuse aspektist oluline. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi on karistatav kehaline väärkohtlemine, milleks võib olla näiteks tõukamine, löömine, peksmine, millega tekitatakse valu. Kannatanu kinnitas, et tundis füüsilist valu. Seega on kohus järeldanud põhjendatult, et löömine kätega pähe ja jalgadesse põhjustab valu.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Mihhejevi apellatsiooni Viru Maakohtu 4. aprilli 2018. a otsuse peale läbi vaatamata, kuna kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole sellel apellatsioonil vähimatki edulootust. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja