1171205 7. juuni 2018 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo Randma Kohtuasi Kohtu alla andmise määruse vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 12. veebruari 2018. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Pro Grupp Invest kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase ja OÜ Agriland kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak, määruskaebused Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör pooled Sirle Melk Asja läbivaatamise kuupäev ja 16. mai 2018, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. veebruari 2018. a määrus osas, millega jäeti läbi vaatamata OÜ Agriland ja OÜ Pro Grupp Invest kaitsjate määruskaebused, mis olid esitatud süüdistatavate vara arestimise tühistamise ning aresti alt vabastamise taotluste rahuldamata jätmise peale, ning saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
2.Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
3.Kaitsjate määruskaebused rahuldada osaliselt.
4.Jätta rahuldamata OÜ Agriland kaitsja taotlus määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks.
1.2. veebruaril 2017 saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur Tartu Maakohtule üldmenetluses arutamiseks süüdistusakti A. P., R. B., M. M-i, P. M-i, T. K., M. K., A. K., L. A. ja P. R-i süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 2 ning OÜ Agriland, OÜ Pro Grupp Invest, OÜ X, OÜ Y ja OÜ Z süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi.
1-17-1205
2.Süüdistatavatele etteheidetav käitumine seisneb kokkuvõtlikult selles, et nad esitasid investeeringutoetuse saamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 19 investeeringutoetuse taotlust, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid taotlustes märgitud isikute majandustegevuse ja investeeringuobjekte puudutavate hinnapakkumiste kohta. Sellega loodi PRIA-le ebaõige ettekujutus, et taotlustes märgitud isikud vajavad investeeringuobjekte oma tarbeks ja vastavad toetuse saamise nõuetele. Valeandmete esitamise tõttu maksis PRIA taotlusi esitanud isikutele investeeringutoetust 4 463 977 eurot 84 senti. Kohtulik eelmenetlus
3.18. detsembril 2017 toimus maakohtus eelistung kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks, süüdistatavate kohtu alla andmise otsustamiseks ja kohtuliku arutamise planeerimiseks.
4.Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2018. a määrusega lõpetati prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 2 alusel kuritegude aegumise tõttu kriminaalmenetlus P. M-i, L. A., A. K. ja OÜ Y suhtes.
5.Samal kuupäeval tegi maakohus määruse, millega andis teised süüdistatavad kohtu alla ja jättis muu hulgas rahuldamata OÜ Pro Grupp Invest kaitsja taotluse kriminaalasja kohtualluvuse muutmiseks. Rahuldamata jäid ka OÜ Pro Grupp Invest ja OÜ Agriland kaitsjate taotlused süüdistusakti tagastamiseks prokuratuurile, kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kuritegude aegumise tõttu ning süüdistatavate vara arestimise määruste tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks. Maakohus märkis, et KrMS § 385 pde 16 ja 20 kohaselt ei ole määrus vaidlustatav. Määruskaebused
6.Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2018. a kohtu alla andmise määruse peale esitasid siiski määruskaebused OÜ Pro Grupp Invest ja OÜ Agriland kaitsjad vandeadvokaadid Olev Kuklase ning Marko Kairjak. Määruskaebuse esitasid ka T. K., M. M-i, R. B., M. K., OÜ Z ja P. R-i kaitsjad, kellest osa edasises menetluses ringkonnakohtu määrust ei vaidlustanud, osa kaitsjate määruskaebused jäeti aga Riigikohtu menetlusse võtmata.
7.OÜ Pro Grupp Invest kaitsja taotles maakohtu määruse tühistamist osas, millega anti süüdistatav kohtu alla ja jäeti rahuldamata taotlused süüdistusakti tagastamiseks prokuratuurile, kriminaalmenetluse lõpetamiseks, vara arestimise määruse tühistamiseks ning vara aresti alt vabastamiseks. Kaitsja palus saata kriminaalasja uueks arutamiseks samale maakohtule.
8.OÜ Agriland kaitsja taotles maakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata taotlus vara arestimise määruste tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks. Samuti taotles ta arestimismääruste õigusvastaseks tunnistamist, konfiskeerimise abinõu kohaldamise tühistamist ning vara aresti alt vabastamist. Ringkonnakohtu määrus
9.Tartu Ringkonnakohtu 12. veebruari 2018. a määrusega jäeti OÜ Pro Grupp Invest ja OÜ Agriland kaitsjate määruskaebused KrMS § 390 ning § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et maakohus saab süüdistatava kohtu alla anda siis, kui kohtualluvus on õige, süüdistusakt vastab kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele ja puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Maakohtu määrus pole KrMS § 385 p 16 kohaselt nendes 2(7)
1-17-1205 küsimustes vaidlustatav. Samuti ei ole KrMS § 385 p 20 järgi vaidlustatav otsustus, millega jäeti rahuldamata taotlused vara arestimise määruste tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks. Tegemist on kohtumenetluse poole taotluse lahendamise kohta tehtud määrusega.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Määruskaebused
10.Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebused OÜ Pro Grupp Invest ja OÜ Agriland kaitsjad vandeadvokaadid O. Kuklase ning M. Kairjak.
11.OÜ Pro Grupp Invest kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised.
12.Ringkonnakohus jättis tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 2015. a määruse asjas nr 3118615, mille kohaselt saab kohtu alla andmise määrust vaidlustada siis, kui menetlusõiguse selge olulise rikkumise tõttu süüdistatavat tegelikult seaduses sätestatud korras kohtu alla ei antud. Kuna maakohus ei kontrollinud kriminaalmenetluse lõpetamise aluse olemasolu ega tagastanud süüdistusakti prokuratuurile, pole süüdistatavat seaduses sätestatud korras kohtu alla antud. Sel põhjusel on maakohtu määrus vaidlustatav. Ringkonnakohus neid väiteid ei analüüsinud, rikkudes kaebust läbi vaatamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
13.KrMS § 385 ps 16 sätestatud edasikaebepiirang ei hõlma kõiki kohtu alla andmise määruses sisalduvaid otsustusi. Otsustus, millega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus vara arestimise määruse tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks, pole käsitatav kohtu alla andmise eeldusena. Riigikohus on asjas nr 3112113 leidnud, et kohtuniku otsustusi saab vaidlustada selliste määruste puhul, mille alusel tehtav kriminaalmenetluse tagamisele või korraldamisele suunatud toiming riivab põhiõigust, nt omandipõhiõigust, oluliselt ja pikemaajaliselt. Arestimise puhul on tegemist omandipõhiõiguse olulise ja pikemaajalise riivega, mistõttu peab vara arestimise tühistamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud määrus olema vaidlustatav. Selle otsustuse suhtes KrMS § 385 pst 20 tulenev edasikaebeõiguse piirang ei kehti. Ringkonnakohus neid väiteid ei käsitlenud, rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
14.OÜ Agriland kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti määruskaebus läbi vaatamata, ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maa- või ringkonnakohtule. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised.
15.Vara arestimise määrustes hinnati süüdistatava kriminaaltulu suurust ebaõigesti. Hüpoteegid ja arestitud vara väärtus ületavad selgelt võimalikku konfiskeerimisnõuet. Samuti ilmnevad muud asjaolud, mis osutavad vara arestimise määruste õigusvastasusele.
16.Maakohtu otsustus, millega jäeti rahuldamata taotlus vara arestimise määruste tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks, pole kohtu alla andmise eeldus ning seetõttu ei kohaldu nimetatud määruse vaidlustamisele KrMS § 385 ps 16 sätestatud edasikaebepiirang.
17.Samuti pole asjasse puutuv KrMS § 385 p 20, kuivõrd see säte ei hõlma kohtuniku otsustusi, mille alusel tehtav kriminaalmenetluse tagamisele või korraldamisele suunatud toiming tekitab 3(7)
1-17-1205 põhiõiguse olulise ja pikemaajalise riive. Määrus, millega jäeti rahuldamata vara arestimise tühistamiseks esitatud taotlus, peab seetõttu olema vaidlustatav. KrMS § 385 p 5 kohaselt on vaidlustatavad kohtumäärused, millega piiratakse omandiõiguse teostamist (nt vara arestimise määrus). Eelnevast järeldub, et isiku varaliste õiguste kaitseks on seadusandja pidanud edasikaebeõiguse tagamist oluliseks. On ilmne, et nimetatud põhimõte peab kehtima ka KrMS § 385 ps 20 sätestatud edasikaebeõiguse piirangute sisustamisel. Pole lubatav, et kohus keeldub mahukas üldmenetluse asjas eelmenetluse käigus omandipõhiõiguse intensiivse riive lõpetamise taotluse sisulisest lahendamisest põhjendusel, et seda on võimalik teha lõplikku kohtulahendit koostades.
18.Ringkonnakohus ei vastanud sisuliselt ühelegi kaitsja argumendile, mistõttu pole kohtu seisukoha kujunemine jälgitav. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 või § 339 lg 2 mõttes. Maakohus rikkus samuti põhjendamiskohustust, jättes kaitsja argumentidele sisuliselt vastamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19.Kaitsjad on vaidlustanud maakohtu määruse, millega muu hulgas anti süüdistatavad kohtu alla ja jäeti rahuldamata taotlused kriminaalasja kohtualluvuse vaidlustamiseks, süüdistusakti tagastamiseks prokuratuurile, kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning vara arestimise määruste tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks. Ringkonnakohus leidis, et nendes küsimustes tehtud otsustusi ei saa KrMS § 385 pde 16 ja 20 kohaselt määruskaebemenetluses edasi kaevata ning seetõttu tuleb kaebused jätta läbi vaatamata. Riigikohtule esitatud määruskaebustes on kaitsjad jätkuvalt seisukohal, et osutatud sätetes nimetatud edasikaebepiirangud maakohtu määruse vaidlustamist ei välistanud. Kriminaalkolleegium peab sellest lähtudes hindama, kas ringkonnakohus toimis kaebusi läbi vaatamata jättes seaduslikult või tuleb vaidlustatud määrus tühistada (I, II). Viimasena saab lahendada OÜ Agriland kaitsja taotluse määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks (III). I
20.KrMS § 385 p 16 sätestab, et määruskaebust ei saa esitada kohtu alla andmise määruse peale. Senises kohtupraktikas on tõdetud, et KrMS §des 262 ja 263 märgitu kohaselt võib kohtu alla andmise määrusena pealkirjastatud dokument sisaldada lisaks kohtu alla andmisele ka muid menetlusotsustusi ning samuti on võimalik kohtu alla andmise määrusena pealkirjastatud menetlusdokumentide paljusus. Just seetõttu tuleb KrMS § 385 ps 16 ette nähtud edasikaebepiirangut tõlgendada kitsendavalt ja asuda seisukohale, et kõnealune õigusnorm hõlmab vaid keeldu vaidlustada määruskaebemenetluses maakohtu otsustusi, millega kontrollitakse kohtu alla andmise eelduste täidetust. Nii pole KrMS § 385 pst 16 lähtudes vaidlustatavad otsustused, millega maakohus on kohtuliku eelmenetluse käigus sedastanud, et asja arutamine allub sellele kohtule, süüdistusakt vastab KrMS § 154 nõuetele ja puuduvad KrMS § 199 lg 1 pdes 2–6 ette nähtud kriminaalmenetluse lõpetamise alused. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2016. a määrus asjas nr 3112216, pd 17 ning 37.)
21.Kui aga kohtu alla andmise määrus sisaldab selliste küsimuste lahendust, mis pole käsitatavad eespool nimetatud kohtu alla andmise eelduste tuvastamisena, tuleb igal üksikjuhul kontrollida, kas seda otsustust saab määruskaebemenetluses vaidlustada. Kooskõlas öelduga on kohtupraktikas leitud, et kui kohtu alla andmise määrusega jäetakse muutmata kohtueelsel 4(7)
1-17-1205 uurimisel tõkendina kohaldatud vahistamine, siis vahistamise muutmata jätmise vaidlustamisele KrMS § 385 ps 16 ette nähtud edasikaebeõiguse piirang ei laiene (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus asjas nr 31111816, p 16). Samuti on märgitud, et kuigi KrMS § 385 p 10 järgi ei saa esitada määruskaebust KrMS § 202 alusel tehtava kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale, ei hõlma vaadeldav edasikaebepiirang kriminaalmenetluse lõpetamisel kriminaalmenetluse tagamise vahendite lõpetamise kohta tehtavat otsustust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. märtsi 2017. a määrus asjas nr 311317, p 49 ja 20. juuni 2017. a määrus asjas nr 3113317, p 10).
22.Praeguses asjas leidis OÜ Pro Grupp Invest kaitsja kohtu alla andmise määruse peale esitatud määruskaebuses muu hulgas, et maakohus ei teinud kindlaks kriminaalmenetluse lõpetamise aluse olemasolu, s.t süütegude aegumist, ja et süüdistusakt oleks tulnud prokuratuurile tagastada. Ringkonnakohus märkis õigustatult, et nende väidetega vaidlustati kohtu alla andmise eelduste tuvastatust, mille tõttu ei saa määruskaebust vastavas osas KrMS § 385 p 16 kohaselt sisuliselt läbi vaadata. Edasikaebeõigusest kõnelemiseks ei anna alust see, et kaitsja maakohtu põhjendustega ei nõustu või käsitab põhjenduste puudumist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kõrgema astme kohus on menetluslikult pädev kontrollima üksnes lubatava kaebuse põhjendatust, mis tähendab, et üksnes kirjeldatud puudustele osutamine määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks alust ei anna (vt määrus asjas nr 3112216, pd 15 ja 32).
23.Eeltoodud põhjustel ei saada OÜ Pro Grupp Invest kaitsja määruskaebust edu osas, millega ta on vaidlustanud määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohtu alla andmise eelduste tuvastamist puudutavates küsimustes. Ringkonnakohus toimis kaitsja määruskaebust selles osas KrMS § 385 p 16 alusel läbi vaatamata jättes seaduslikult. II
24.Ringkonnakohus jättis aga KrMS § 385 p 20 alusel määruskaebused läbi vaatama ka osas, millega mõlemad kaitsjad vaidlustasid vara arestimise määruste tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks esitatud taotluste rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist kohtumenetluse poole taotluse lahendamise kohta tehtud määrusega, mis pole määruskaebemenetluses vaidlustatav.
25.Käesoleva määruse eelnevast osast järeldub, et kohtupraktika kohaselt ei saa maakohtu otsustuse vaidlustamist nimetatud küsimuses KrMS § 385 p 16 kohaselt välistada pelgalt põhjusel, et see otsustus sisaldub kohtu alla andmise määruses. Samas ei nõustu kolleegium ringkonnakohtuga selleski, et vara arestimise määruste tühistamist ja aresti alt vabastamata jätmist käsitleva otsustuse vaidlustamine on välistatud sama paragrahvi 20. punkti kohaselt.
26.KrMS § 385 sisaldab ammendavat loetelu nendest määrustest, mida ei saa määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustada. Seadusandja on osutatud normis edasikaebeõiguse piirangute sätestamisel lähtunud arusaamast, et tegemist on määrustega, mille eraldi vaidlustamine pole otstarbekas. Kui konkreetset kohtumäärust kõnealuses loetelus pole nimetatud, saab selle peale KrMS § 383 lg 1 kohaselt edasi kaevata.
27.KrMS § 385 p 5 kohaselt on erandina vaidlustatavad kohtumäärused, millega antakse luba põhiõigusi oluliselt ja pikaajaliselt riivavate menetlustoimingute tegemiseks: vahistamiseks ning vahistamisest keeldumiseks, riigi peaprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamiseks või sellest keeldumiseks, väljaandmisvahistamiseks, isiku raviasutusse sundpaigutamiseks, vara 5(7)
1-17-1205 arestimiseks, posti- või telegraafisaadetise arestimiseks, ametist kõrvaldamiseks, ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks ja kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmiseks. Kaitsjad osutavad õigustatult, et vaadeldava loetelu järgi on ka vara arestimise määrus käsitatav isiku põhiõigusi oluliselt ja pikaajaliselt riivava kohtulahendina, mille puhul edasikaebepiirang ei kehti.
28.Samas tuleb tähele panna, et neil juhtudel, mil kohus kontrollib KrMS § 385 p 5 alusel tekkinud riive jätkuvat põhjendatust, pole tegemist menetlustoiminguks loa andmisega. Selliste määruste vaidlustamisele kehtivad edasikaebepiirangud KrMS § 385 pdes 7–9 ette nähtud juhtudel. Kolleegium märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi käsitati ka kohtueelsel uurimisel kohaldatud vahistamise muutmata jätmist kohtu alla andmise raames olemuslikult tõkendi jätkuva kohaldamise põhjendatuse kontrollina, mille vaidlustamine määruskaebe korras oli kuni 1. septembrini 2016 kehtinud KrMS § 385 p 6 kohaselt välistatud. Kehtiva menetlusseaduse redaktsiooni järgi see aga enam nii ei ole, sest KrMS § 385 p 6 tunnistati nimetatud kuupäevast kehtetuks. (Vt määrus asjas nr 31111816, p 16.) Sama moodi kui vahistamise puhul, pole seadusandja KrMS §s 385 piiranud ka sellise määruse vaidlustamist, millega kohus kontrollib kohtu alla andmise raames vara arestimise jätkuvat põhjendatust.
29.Ringkonnakohtu seisukohaga nõustumine tähendaks, et KrMS § 385 ps 20 sätestatud edasikaebepiirangust poleks hõlmatud need olukorrad, kus kohus jätab vara arestimise määruse muutmata oma algatusel. Kuigivõrd loogiline ei oleks arusaam, et sellisel juhul puuduvad vaadeldava määruse vaidlustamiseks menetlusseaduses ettenähtud piirangud. Teisalt satuksid ebasoodsasse olukorda need kohtumenetluse pooled, kelle huve vara arestimine puudutab (nt kannatanu või kolmas isik). Kui kohus tühistab ühe kohtumenetluse poole taotluse alusel vara arestimise, puuduks neil ringkonnakohtu käsitluse kohaselt õigus määrust vaidlustada.
30.Eelmistes punktides toodud põhjendusi arvesse võttes tuleb asuda seisukohale, et kohtu alla andmise määruses sisalduv otsustus, millega jäeti rahuldamata kaitsjate taotlused süüdistatavate vara arestimise määruste tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks, on KrMS § 383 lg 1 kohaselt määruskaebemenetluses vaidlustatav.
31.Kriminaalkolleegium märkis eespool, et ringkonnakohus ei vaadanud kaitsjate määruskaebusi vara arestimise tühistamise ja aresti alt vabastamise küsimuses sisuliselt läbi. Riigikohtus toimuvas määruskaebemenetluses ei ole seetõttu võimalik analüüsida OÜ Agriland kaitsja argumente, milles ringkonnakohtule heidetakse ette kohtumääruse põhjendamise kohustuse rikkumist. Ka ei saa hinnata, kas vara arestimine oli ebaproportsionaalne või muul põhjusel õigusvastane. Nendele väidetele saab hinnangu anda asja uuel arutamisel. Ringkonnakohtu määruses ilmnenud viga käsitab kriminaalkolleegium kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.
32.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1, § 361 lg 1 pst 6 ning § 362 pst 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 12. veebruari 2018. a määruse osas, millega jäeti läbi vaatamata OÜ Agriland ja OÜ Pro Grupp Invest kaitsjate määruskaebused, mis olid esitatud süüdistatavate vara arestimise tühistamise ning vara aresti alt vabastamise taotluste rahuldamata jätmise peale, ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. Kaitsjate määruskaebused rahuldab kolleegium osaliselt. III 6(7)
1-17-1205
33.OÜ Agriland kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse valitud kaitsjale määruskaebemenetluses makstud tasu hüvitamiseks 720 euro suuruses summas. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal nii maakui ka ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ning määruskaebuste koostamiseks aega 6 tundi. Kaitsja ühe töötunni hind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
34.Taotlusele pole aga lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente. Seetõttu ei saa Riigikohus võtta KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt seisukohta, kas süüdistataval on tekkinud seoses määruskaebemenetlusega menetluskulu. Järelikult pole vajalik hinnata, kas taotluses märgitud summa on käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna. Öeldust johtuvalt jätab kriminaalkolleegium esitatud taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.