lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-1205/119

Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-1205/119
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1698
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-1205/85Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja19.01.20181-17-1205/147Riigikohtu kriminaalkolleegium07.06.20181-17-1205/156Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium29.06.20181-17-1205/226Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja06.12.20181-17-1205/275Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium07.03.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
1-23-5392/110Riigikohtu kriminaalkolleegium15.05.20261-23-5392/96Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.06.20253-16-1305/112Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium16.12.20203-19-2110/14Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja13.01.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 21. märts 2018 1-17-1205 Juhan Sarv Kriminaalasi T.K. , OÜ X jt süüdistuses Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 8. märtsi 2018. a määrus T.K. ja OÜ X kaitsja kaitseakti täienduse tagastamise ja kaitseakti nõuetekohase täienduse esitamiseks tähtaja määramise kohta T.K. ja OÜ X kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2018. a määrusega anti kokku 14 füüsilist ja juriidilist isikut – sh T.K. ja OÜ X (edaspidi X ) – kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 2 või 3 järgi soodustuskelmuses. Sama kohtumäärusega anti teiste hulgas

T.K. ja X kaitsjale kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 262 lg 1 p 2 alusel

2.veebruarini 2018 tähtaeg kaitseakti täiendamiseks. Kohus leidis, et mh T. K ja X kaitsja kaitseakt ei vasta KrMS § 227 lg 2 p-st 3 tulenevale nõudele, kuna kaitseaktist ei nähtu, milliseid asjaolusid soovib kaitsja tõendada nende tunnistajate ütlustega, kelle kohtusse kutsumist ta taotleb. Seetõttu pole kohtul võimalik kujundada seisukohta, kas kaitsja taotletud tunnistajate kohtuistungile kutsumine on põhjendatud või mitte. Kohus märkis, et T.K. ja X kaitsjal tuleb täiendada kaitseakti punkti 7.2.1 selgitusega, millest nähtub, milliseid asjaolusid soovib kaitsja tunnistajate ütlustega tõendada. Lisaks tuleb kaitsjal täiendada kaitseakti punktis 7.2.2 esitatud dokumentaalsete tõendite loetelu, lisades iga dokumendi juurde, millist asjaolu soovib kaitsja dokumendiga tõendada.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20261-26-5744/24Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5350/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4597/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5913/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4728/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
2.2. veebruaril 2018 esitas T.K. ja X kaitsja maakohtule menetlusdokumendi, mis sisaldas mh kaitseakti täiendust.
3.Tartu Maakohus tegi 8. märtsil 2018. a määruse, millega muu hulgas tagastati T.K. ja X kaitsja kaitseakti 2. veebruari 2018. a täiendus ja määrati, et kaitsjal tuleb esitada kaitseakti nõuetekohane täiendus hiljemalt 13. märtsil 2018. Maakohus märkis, et selle asemel, et viidata konkreetsele tõendamiseseme asjaolule, on kaitsja kaitseakti täienduses lisanud osaliselt tõendite loetellu ka analüüsi ja toonud välja konkreetsete tõendite sisu. Eelmenetluses esitatavad dokumendid ei tohi sisaldada tõendite kirjeldusi ega analüüsi. Tõendite sisu ja analüüsi kajastamine süüdistusaktis on vastuolus KrMS §-s 15 ette nähtud kohtuliku arutamise vahetuse põhimõttega. Juhul, kui kaitsja määratud tähtajaks nõuetekohast kaitseakti täiendust ei esita, jätab kohus kaitseakti punktis 7.2.1 sisalduvad kaitsja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Tartu Maakohtu 8. märtsi 2018. a määruse peale esitas määruskaebuse T.K. ja X kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega kohus tagastas T.K. ja X kaitsja kaitseakti 2. veebruari 2018. a täienduse, ja palub teha uue määruse, millega lugeda kaitseakti kõnealune täiendus nõuetekohaseks ja lubatavaks. Kaitsja peab kõigepealt ekslikuks maakohtu vaidlustatud määruses tehtud viidet, et see kohtumäärus ei ole KrMS § 385 p-de 16 ja 20 kohaselt vaidlustatav. Tartu Maakohtu 8. märtsi 2016. a määrus ei ole käsitatav kohtu alla andmise määrusena KrMS § 385 p 16 tähenduses, sest kohus andis süüdistatavad kohtu alla 19. jaanuari 2018. a määrusega ja vaidlustatud määruses lahendas kohus muid eelmenetluslikke küsimusi. Samuti ei välista maakohtu määruse vaidlustamist KrMS § 385 p 20. Kaitsjale kaitseakti täienduse tagastamine on KrMS § 258 lg 1 p 21 ja KrMS § 262 lg 1 p 21 alusel tehtav otsustus, mis on sisult sama KrMS § 262 lg 1 p 2 alusel tehtava otsustusega (prokuratuurile süüdistusakti tagastamine). Riigikohus on asjas nr 3-1-1-33-15 leidnud, et maakohtu määrus, millega süüdistusakt tagastatakse prokuratuurile, on vaidlustatav. Järelikult on vaidlustatav ka kaitseakti täienduse tagastamine. Ühtlasi on määruskaebuse esitaja seisukohal, et tema poolt esitatud kaitseakti 2. veebruari 2018. a täiendus vastab seaduse nõuetele ja maakohus tagastas selle alusetult. Samuti on määrus ebaselge ega vasta kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.KrMS § 383 lg 1 sätestab, et määruskaebusega võib vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud sama seadustiku § 385 kohaselt.
6.Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et vähemalt vaidlustatud osas ei ole Tartu Maakohtu 8. märtsi 2018. a määruse näol tegemist kohtu alla andmise määrusega KrMS § 385 p 16 mõttes. Seda seetõttu, et kohtu otsustus kohustada kaitsjat kaitseakti täiendama või hoopis uut kaitseakti esitama (KrMS § 262 lg 1 p 21), pole süüdistatava kohtu alla andmise eelduseks. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette vaid kolm otsustust (määrust), mille süüdistusakti saanud kohus võib teha süüdistatava kohtu alla andmise alternatiivina. Nendeks on esiteks ebaõige kohtualluvusega kriminaalasja saatmine alluvusjärgsele kohtule (KrMS § 28 lg 1) või Riigikohtu esimehele kohtualluvuse määramiseks (KrMS § 28 lg 3); teiseks KrMS § 154 nõuetele mittevastava süüdistusakti tagastamine prokuratuurile (KrMS § 262 lg 1 p 2) ja kolmandaks kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 199 lg 1 p-des 2–6 loetletud juhtudel (KrMS § 262 lg 2 p 3). Kui kriminaalasja kohtualluvus on õige, süüdistusakt vastab nõuetele ja puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks, siis on täidetud ka kõik süüdistatava kohtu alla andmise 2(4)

eeldused. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-22-16, p 37) KrMS § 385 p-s 16 sätestatud edasikaebepiirang hõlmab üksnes kohtu otsustust, millega tuvastatakse (jaatatakse) kohtu alla andmise eelduste olemasolu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-22-16, p 17). Kuna kohtu otsustus nõuda kaitseakti täiendamist või uue kaitseakti koostamist, ei ole süüdistatava kohtu alla andmise eeldus, siis ei takista KrMS § 385 p 16 ka sellesisulise kohtumääruse vaidlustamist.

7.Samas leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 8. märtsi 2018. a otsustust kohustada T.K. ja X kaitsjat KrMS § 262 lg 1 p 21 alusel parandama kaitseaktis esitatud tunnistajate ülekuulamise taotlust, ei saa määruskaebe korras vaidlustada tulenevalt KrMS § 385 p-st 20. Selle sätte kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määruse peale, välja arvatud kohtumenetluse kiirendamise taotluse lahendamise määrus ja määrus, millega lahendatakse taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.
8.Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitaja arvamust, et kaitsjale kaitseakti (selle täienduse) tagastamine on otsustus, mis on sisult sama KrMS § 262 lg 1 p 2 alusel tehtava otsustusega prokuratuurile süüdistusakti tagastamise kohta ja et seetõttu peab kaitseakti tagastamine olema sarnaselt süüdistusakti tagastamisele määruskaebe korras vaidlustatav. Süüdistusakti menetlusõiguslik tähendus on laiem kui kaitseaktil. Kui kaitseakt (KrMS § 227) on eeskätt kaitsja menetluse kulgu suunavate taotluste esitamise vorm, siis süüdistusakt sisaldab lisaks prokuratuuri sarnastele menetluslikele taotlustele ka süüdistust (KrMS § 154 lg 3). Süüdistus käivitab kriminaalkohtumenetluse ja piiritleb selle eseme (vt ka nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3.märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-12-16, p 7). Erinevalt kaitseakti olemasolust või nõuetekohasusest on süüdistusakti olemasolu ja nõuetekohasus süüdistatava kohtu alla andmise – ja seega ka kriminaalkohtumenetluse – eeldus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-22-16, p 37 ja 20. juuni 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-38-16, p 47 jj). Muu hulgas ei keela seadus süüdistatavat kohtu alla anda ka enne kaitseakti esitamist (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-38-16, p 53). Põhjendades seda, miks on üldmenetluses esitatud süüdistusakti prokuratuurile tagastamine määruskaebe korras vaidlustatav, on Riigikohus märkinud, et KrMS § 262 lg 1 p-s 2 nimetatud määrus takistab kriminaalasja täiemahulist kohtulikku arutamist, sest kohtumääruses süüdistusaktile seatud nõudmisi täitmata ei ole prokuratuuril võimalik seda uuesti kohtule esitada ja seega kriminaalasja täiemahulise kohtuliku arutamiseni jõuda. KrMS § 385 ei välista kohtumenetluse poole õigust süüdistusakti tagastamine määruskaebe korras vaidlustada, kui pool leiab, et maakohus on KrMS § 154 vääralt tõlgendanud ja esitanud sellest tulenevalt süüdistusakti suhtes põhjendamatuid nõudmisi. Vastasel korral võiks muu hulgas tekkida ka olukord, kus kriminaalasja ei ole kohtupoolse KrMS § 154 väärtõlgenduse tõttu üldse võimalik arutada. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-7-12, p 10) Kohtu poolt põhjendamatute nõudmiste esitamine kaitseaktile aga edasist kriminaalmenetlust ei blokeeri ja kaitsjal on võimalik sellised nõudmised vaidlustada hiljem kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis ning vajadusel ka kassatsioonis.
9.Kaitseaktis esitatud menetluslikud taotlused – sh taotlused tunnistaja kohtusse kutsumiseks – on käsitatavad kohtumenetluse poole taotlustena KrMS § 385 p 20 mõttes. Seetõttu ei saa selliste taotluste rahuldamise ega rahuldamata jätmise peale määruskaebust esitada. Küll on võimalik kohtu otsustus kaitseaktis esitatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vaidlustada apellatsioonis või kassatsioonis (KrMS § 383 lg 2). See, kui kaitseaktis esitatud taotluste kohta langetatavaid maakohtu otsustusi oleks võimalik määruskaebe korras vaidlustada, tooks kaasa eelmenetluse ulatusliku venimise või venitamise selliste vaidluste tõttu, mida üldjuhul on kohasem lahendada kohtulikul arutamisel ning vajadusel maakohtu menetlusele järgnevas apellatsiooni- ja

3(4)

kassatsioonimenetluses. Siinkohal väärib märkimist, et kaitseaktis esitatud taotluse rahuldamata jätmine ei takista selle taotluse kordamist kohtulikul arutamisel.

10.Kui määruskaebe korras pole võimalik vaidlustada isegi kaitseaktis esitatud menetlustaotluse rahuldamata jätmist, siis seda vähem on põhjust pidada võimalikuks määruskaebuse esitamist kohtu otsustuse peale määrata kaitsjale tähtaeg oma taotluse täpsustamiseks. Kõnealuse otsustuse näol on sisuliselt tegemist kaitsja menetlustaotluse käiguta jätmisega. Menetlusdokumendi käiguta jätmise edasikaevatavust ei aktsepteeri aga ükski Eestis kehtiv kohtumenetluse seadustik, sh kriminaalmenetluse seadustik, sest käiguta jätmisega ei anta menetlusdokumendile lõplikku hinnangut. Sellist käsitlust toetab ka KrMS § 385 p 20 sõnastus, mis räägib taotluse „lahendamise“ määrusest. Selline formulatsioon hõlmab kõiki menetlusotsustusi, mis kohus taotluse kohta langetab, s.t lisaks taotluse rahuldamisele või rahuldamata jätmisele ka selle läbi vaatamata või käiguta jätmist.
11.Sisuliselt on ka Tartu Maakohtu 8. märtsi 2018. a määruse vaidlustatud otsustus (tagastada T.K. ja X kaitsja kaitseakti 2. veebruari 2018. a täiendus ja määrata kaitsjale tähtaeg parandatud täienduse esitamiseks) käsitatav otsustusena jätta kaitseaktis esitatud tunnistajate kohtusse kutsumise taotlus käiguta. Selline otsustus on hõlmatud KrMS § 385 p-s 20 sätestatud edasikaebepiirangust. Olukorras, kus seadus ei luba kaitsjal määruskaebe korras eraldi vaidlustada isegi maakohtu otsustust jätta kaitseaktis taotletud tunnistajad üldse kohtusse kutsumata (üle kuulamata), ei saa kaitsja ammugi esitada määruskaebust kohtu otsustuse peale nõuda kaitsjalt tunnistaja kutsumise taotluses väidetavalt sisalduvate vigade kõrvaldamist. Nimelt kui kaitsja jätab tunnistaja ülekuulamise taotluses maakohtu poolt leitud puudused kõrvaldamata, on selle tagajärjeks üksnes kõnealuse taotluse rahuldamata jätmine ehk selline menetlusotsustus, mille vaidlustamise KrMS § 385 p 20 otsesõnu välistab. Järelikult ei saa KrMS § 385 p 20 kohaselt esitada määruskaebust ka maakohtu määrusele, millega kohus nõuab kaitseaktis tunnistaja ülekuulamiseks (või mõne muu tõendi kogumiseks) esitatud taotluse põhjenduse täiendamist või parandamist.
12.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 326 lg 2 p-st 3, § 383 lg-st 1 ja § 385 p-st 20, jätab Tartu Ringkonnakohus T.K. ja X määruskaebuse Tartu Maakohtu
8.märtsi 2018. a määruse peale määruskaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20261-26-5817/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4258/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja