Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 02.05.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava L.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. L.E mõisteti süüdi Harju Maakohtu 26.06.2017. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9; § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel 2 aastat ja 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 17.02.2017. a ja lõpp on 17.07.2019. a.

L.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on küll koostatud individuaalne täitmiskava, kuid ta ei ole saanud täitmiskava täita, kuna tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. L.E-l puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangla toetab L.E tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. L.E kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisjärgselt olemas elukoht ning positiivselt toetav isik - ema. L.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab L.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles kohtuistungil L.E vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuna isik on alates eelmise aasta 20. oktoobrist kinnises vanglas julgeolekuohu tõttu temale. Vangla on ta tunnistanud ühiskonnale väheohtlikuks, ta ei ole sõltlane ning tal on olemas võimalus saada omale vabanemisjärgne elu- ja töökoht. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 2-korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib 2. korda, viimane kuritegu oli vargus, omastamine ja kelmus. Varasemalt on teda karistatud ka varguse eest. Kinnipeetaval on puudulik probleemide lahendamise oskus, ta soovib saada kergemal teel materiaalset tulu ning kuriteod on olnud ette planeeritud ja juhust kasutades. Vanglamaterjalide kohaselt L.E-l ei ole alkoholi ega narkootikumidega probleeme, kuritegu ei olnud sooritatud alkoholijoobes. Ta on AS-i järgi küll karistatud, kuid viimati 2010. a. Narkootikume hakkas tarvitama 18-19-aastaselt, hetkel puuduvad vanglal andmed narkootikumide tarvitamise kohta, samuti tema enda sõnul jääb tarvitamine ammusesse aega. Kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, suhtumine ametiisikutesse on neutraalne. L.E teadvustab asjaolusid, mis on viinud teda kuritegelikule käitumiseni ning ta on oma sõnul motiveeritud muutma eluviisi. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Riskihindamise tulemusel on L.E tunnistatud väheohtlikuks avalikkusele ning tema puhul on üldise uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30%. Prokurör ja Vangla toetavad L.E tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg on pannud L.E mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et L.E-l ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta kahetseb oma tegu ja püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Vabaduses on tal täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks – tal on olemas kindel elukoht ning toetav lähedane - ema, kellega ta on suhelnud ka karistuse kandmise ajal. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt

pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab L.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas L.E-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka L.E , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisele.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.