Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Kaitsja

Marko Tammann

Kannatanud

X1 OÜ, registrikood xxxxxxxx, seaduslik esindaja X2 OÜ Y1, registrikood xxxxxxxx, seaduslik esindaja X2

Kannatanute volitatud

Kaido Uduste

esindajad

Dmiri Teplõhh Leonid Tolstov

Tsiviilkostja

OÜ Q1, registrikood xxxxxxxx, seaduslik esindaja Q2

Tsiviilkostja volitatud

Aivar Pilv

esindaja

Marko Pilv

Tsiviilkostja

MTÜ C1, registrikood xxxxxxxx, seaduslik esindaja Reimo Toom

Tsiviilkostja volitatud

Stig Hendrikson

esindaja

RESOLUTSIOON

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3051 , § 306, § 309 lg 2, 3, § 310 lg 1, 2, § 311-314, § 317, § 126, § 175 lg 1 p 3, 4, 5; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s:

salvestised jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimikute juurde; originaaldokumendid tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel B1 OÜ seaduslikule esindajale, s.o kinnitatud volikirja nr 315 originaalkoopia koos lätikeelse notariaalse tõlkega, maksekorralduse nr 292 väljatrükk,



 

03.02.2014 sularaha üleandmise-vastuvõtmise akt, xxx arve nr 528 väljatrükk; 27.01.2014 volikiri nr 315, 23.01.2014 maaklerlepingu originaal, 24.01.2014 müügileping. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada: 13.11.2013 laenuleping X1 OÜ seaduslikule esindajale, 20.01.2014 hindamisakti originaal X1 OÜ seaduslikule esindajale, 03.01.2014 laenuleping koos kassa väljamineku orderiga X1 OÜ seaduslikule esindajale, 30.12.2013 laenuleping X1 OÜ ja K. Kivisaare vahel koos kassa väljamineku orderiga X1 OÜ seaduslikule esindajale, 23.01.2014. maaklerleping Y1-B1 Y1 OÜ seaduslikule esindajale, 03.02.2014 laenuleping X1 OÜ ja A. Tsõgankovi vahel X1 OÜ seaduslikule esindajale. Kaitsja Madis Piirla esitatud ja e-kirjavahetust sisaldav ketas jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Reimo Toomi tervise andmed sisaldavad dokumendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 alusel jätta toimiku materjalide juurde.

koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest. Süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Kriminaalasjas esitatud süüdistus: 15.07.2016 edastas prokuratuur kohtule süüdistusakti kriminaalasjas nr 1-16-6137. Kriminaalasjas oli esitatud süüdistus R. Toomile KarS §-de 2172 lg 1, 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 344 lg 1 järgi; A. Tsõgankovile KarS §-de 201 lg 2 p 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi ning K. Kivisaarele KarS §-de 201 lg 2 p-de 1, 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi. Süüdistusaktile oli lisatud kannatanute X1 OÜ ja OÜ Y1 tsiviilhagid.

16.10.2017 kohtuistungil muutis prokurör varasemalt esitatud süüdistusi. Muudetud süüdistuse kohaselt süüdistatakse – Reimo Toomi (Reimo Toom, isikukood 36701150245) KarS § 217-2 lg 1, § 201 lg 2 p 1, 2 ning § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnes selles, et tema: a) olles X1 OÜ ja OÜ Y1 juhatuse liige, rikkus X1 OÜ suhtes osaühingu varaliste huvide järgimise kohustust ja käsutas ebaseaduslikult X1 OÜ-le kuuluvat vara, millega tekitas osaühingule suure varalise kahju; b) OÜ Y1 juhatuse liikmena käsutas ebaseaduslikult osaühingule kuuluvat vara, millega tekitas osaühingule suure varalise kahju; c) pööras ebaseaduslikult enda kasuks X1 OÜ vara; d) pööras ebaseaduslikult enda kasuks OÜ Y1 vara; e) võltsis dokumendid, mille alusel on võimalik omandada õigusi.

Usalduse murdmine – X1 OÜ

X1 OÜ investeeris kinnisvaraarenduste finantseerimise 18.06.2010 koostöölepingu alusel OÜsse Y1 erinevaid rahasummasid. OÜ Y1 kohustus maksma investeeritud summad 6% intressiga tagasi hiljemalt 31.12.2011. Nimetatud investeeringuga saadud summast teostas OÜ Y1 kinnisvaraarendusprojekti, mis väljendus xxxx, Xxxx oleva hoone renoveerimises ja selle ärikorrusele kuue korteri täiendavalt väljaehitamises, eesmärgiga hiljem täiendavalt tekkinud korteriomandid müüa ning teenida sellega ärikasumit. Selle projekti realiseerimise tulemusena valmisid alljärgnevad OÜ-le Y1 kuuluvad korteriomandid: Xxxx-13, xxxx, registriosa number xxxxxxxx; Xxxx-14, xxxx, registriosa number xxxxxxxx; Xxxx-15, xxxx, registriosa number xxxxxxxx ; Xxxx-16, xxxx, registriosa number xxxxxxxx; Xxxx-17, xxxx, registriosa number xxxxxxxx ; Xxxx-18, xxxx, registriosa number xxxxxxxx. Nimetatud kinnisvaraarendusprojektile kulutas OÜ Y1 kokku 686 372,94 eurot.

Eelpool nimetatud kinnisvaraarenduste finantseerimise 18.06.2010 koostöölepingu punkti 6 kohaselt kohustus OÜ Y1 mitte võõrandama ega koormama kinnisvara ilma X1 OÜ eelneva nõusolekuta. Kinnisvara koormamise ja võõrandamise tingimused pidid olema poolte vahel kooskõlastatud ja tagama OÜ Y1 võla tagasimaksmise X1 OÜ-le. Vastavalt sama lepingu punktidele 5 ja 8 koostoimes 02.08.2012 lisakokkuleppega OÜ Y1 poolt võla mittetasumise juhul pidid OÜ Y1 kinnisvara võõrandamise tingimuste määratlemise õigused alates 31.12.2013 üle minema X1 OÜ-le. Vastavalt X1 OÜ ja OÜ Y1 vahel 02.08.2012 sõlmitud lisakokkuleppele kinnisvaraarenduste finantseerimise 18.06.2010 koostöölepingu juurde moodustas OÜ Y1 võlakohustus X1 OÜ ees 859 154,91 eurot. 24.01.2014 sõlmis Reimo Toom, tegutsedes OÜ Y1 juhatuse liikmena, ostu-müügi lepingu, millega OÜ Y1 võõrandas ülalnimetatud korteriomandid 290 000 (kahesaja üheksakümne tuhande) euro eest osaühingule Q1 (äriregistri kood xxxxxxxx). Eksperthinnangu nr 73-14 HS kohaselt oli seisuga 24.01.2014 nimetatud korteriomandite turuhind 444 000 eurot. Reimo Toom, olles X1 OÜ juhatuse liige ja seega olles isikuks, kes pidi tegutsema X1 OÜ huvides, ei oleks tohtinud lubada OÜ-l Y1 võõrandada kinnisvaraarenduste finantseerimise 18.06.2010 koostöölepingu alusel saadud rahaliste vahendite arvel soetatud vara – xxxx, Xxxx asuvaid korteriomandeid nr 13, 14, 15, 16, 17 ja 18 hinnaga, mis on väiksem nende korteriomandite turuhinnast kui ka omahinnast. Andes X1 OÜ juhatuse liikmena loa OÜ-le Y1 kuuluva vara võõrandamiseks alla omahinna kui ka turuhinna, millele järgnes Reimo Toomi poolt võõrandamisest saadud ning OÜ-le Y1 kuuluva raha omastamine, tekitas Reimo Toom olukorra, milles OÜ Y1 ei olnud suuteline täitma kinnisvaraarenduste finantseerimise 18.06.2010 koostöölepinguga endale võetud kohustusi X1 OÜ ees. Nõuetekohase hoolsusega tegutsedes pidanuks Reimo Toom X1 OÜ kui OÜ Y1 emaettevõtte juhatuse liige keelama Reimo Toomil kui OÜ Y1 ehk tütarettevõtte juhatuse liikmel eelpooltoodud ning osaühingule kahjulikel tingimustel xxxx, Xxxx asuvate korteriomandite nr 13, 14, 15, 16, 17 ja 18 ostu-müügilepingu sõlmimise ning keelama kõik sellele lepingule järgnenud tehingud, s.o järgnevate müügilepingute sõlmimised, mis tõi kaasa OÜ Y1 vara vähenemise. Peale selle, rikkus Reimo Toom X1 OÜ juhatuse liikmena 24.01.2014 ostu-müügilepingu sõlmimisel ÄS § 180 lg 4 ja 168 lg 2 sätteid. ÄS § 180 lg 4 sätestab, et tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. ÄS § 168 lg 2 kohaselt võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. X1 OÜ-l ei ole nõukogu. Oluliselt alla turuhinna tütarettevõttele kuuluva põhivara müük on tavapärase majandustegevuse raamest väljuv tehing, mis nõukogu puudumisel eeldas X1 OÜ ainuosaniku, Soome Vabariigi äriühingu D1 Oy (Soome registrikood xxxxxxxx) eelnevat nõusolekut. Reimo Toom X1 OÜ juhatuse liikmena ei ole küsinud ega saanud ainuosaniku D1 Oy nõusolekut 24.01.2014 ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Peale selle, Reimo Toom X1 OÜ juhatuse liikmena 24.01.2014 ostu-müügilepingu sõlmimisel rikkus teadvalt X1 OÜ põhikirja punkti 7.4. ja selle alapunktide sätteid. Põhikirja punkti 7.4. kohaselt on osanike üldkoosoleku otsus vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes või 2) ettevõtte omandamine, võõrandamine ja

selle tegevuse lõpetamine või 3) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja selle tegevuse lõpetamine või 4) välisfirmade asutamine ja sulgemine või 6) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine. Reimo Toom X1 OÜ juhatuse liikmena ei küsinud ega saanud X1 OÜ ainuosaniku D1 Oy nõusolekut 24.01.2014 ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Ülalkirjeldatud tegevusega tekitas Reimo Toom sihilikult ja ettekavatsetult X1 OÜ-le varalist kahju summas vähemalt 444 000 eurot. Seega pani Reimo Toom toime teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise, millega tekitas teisele isikule suure varalise kahju, s.o KarS § 2172 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 2172 lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo.

X1 OÜ vara käsutamise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine

19.08.2013 kandis Reimo Toom X1 OÜ pangakontolt nr EExxxxxxxxxxx Swedbank AS pangas MTÜ C1 (äriregistri kood xxxxxxxx) pangakontole nr xxxxxxxxxxx SEB AS pangas 21 000 eurot. Laenulepingut X1 OÜ raamatupidamisse Reimo Toom ei esitanud. 13.11.2013 kandis Reimo Toom X1 OÜ pangakontolt nr EExxxxxxxxxxx Swedbank AS pangas MTÜ C1 (äriregistri kood xxxxxxxx) pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxx SEB AS pangas 21 800 eurot. Laenulepingut X1 OÜ raamatupidamisse Reimo Toom ei esitanud. MTÜ C1 ja X1 OÜ vahel 13.novembril 2013.a sõlmitud laenuleping leiti Reimo Toomi elukoha läbiotsimisel. Lepingu tingimuste kohaselt anti laen summas 21 800 eurot sihtotstarbelise laenuna kümneks aastaks, intressiga 5% aastas. Lepingu täitmist tagavate meetmete rakendamises kokkulepitud ei ole. Lepingus mainitud tagasimaksete graafikut lepingu juures ei ole. Mõlema poole eest kirjutas lepingule alla Reimo Toom. Andes laene MTÜ-le C1 ilma D1 Oy nõusolekuta ega nõuetekohaste tagatisteta, olematu või minimaalse intressiga, rikkus Reimo Toom, lisaks ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 sätetele, ka X1 OÜ põhikirja punkti 7.4. alapunkti 6, mille kohaselt on osanike üldkoosoleku otsus vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb laenude andmine ja võlakohustuste tagamine. Reimo Toom X1 OÜ juhatuse liikmena ei küsinud ega saanud X1 OÜ ainuosaniku D1 Oy nõusolekut ülalnimetatud laenude andmiseks. Selliselt toimides, kahjustas Reimo Toom sihilikult ja ettekavatsetult X1 OÜ huvisid ning tegi kahjulikud tehingud, tekitades X1 OÜ-le varalist kahju 62 800 42 800 eurot. Seega pani Reimo Toom toime teise isiku vara käsutamise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise, millega tekitas teisele isikule suure varalise kahju, s.o KarS § 217 2 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 2172 lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo.

korraldamiseks ning juriidilisele isikule seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegseks ja täielikuks täitmiseks. Vastavalt ÄS § 187 lg 1 pidi Reimo Toom juhatuse liikmena oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Reimo Toom rikkus teadvalt ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 sätteid järgmiselt. OÜ-le Y1 kuulusid järgmised korteriomandid: Xxxx-13, xxxx, registriosa number xxxxxxxx; Xxxx-14, xxxx, registriosa number xxxxxxxx ; Xxxx-15, xxxx, registriosa number xxxxxxxx ; Xxxx-16, xxxx, registriosa number xxxxxxxx; Xxxx-17, xxxx, registriosa number xxxxxxxx ; Xxxx-18, xxxx, registriosa number xxxxxxxx . 24.01.2014 sõlmis Reimo Toom, tegutsedes OÜ Y1 juhatuse liikmena, ostu-müügi lepingu, millega OÜ Y1 võõrandas ülalnimetatud korteriomandid 290 000 (kahesaja üheksakümne tuhande) euro eest osaühingule Q1 (äriregistri kood xxxxxxxx). Eksperthinnangu nr 73-14 HS kohaselt oli seisuga 24.01.2014 nimetatud korteriomandite turuhind 444 000 eurot. Juhatuse liikmel on kõrgendatud kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil TsÜS § 35 ja ÄS §-s 187 lg-s 1 ja 2 alusel. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. Samuti on tema TsÜS § 138 lg-st 1 tulenevalt tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel kohustatud toimima heas usus. Reimo Toom, müües eelnimetatud OÜ Y1 vara kahjulikel tingimustel, s.t oluliselt alla turuhinna ja äriühingu majandushuve eirates, rikkus sihilikult juhatuse liikmel lasuvat hoolsusja lojaalsuskohustust, tekitades OÜ-le Y1 varalist kahju müügihinna ja turuhinna vahe näol vähemalt 154 000 eurot. Seega pani Reimo Toom toime teise isiku vara käsutamise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise, millega tekitas teisele isikule suure varalise kahju, s.o KarS § 217-2 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 217-2 lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo.

X1 OÜ vara omastamine

Reimo Toom oli alates 11.11.2009 kuni 28.02.2014 X1 OÜ (äriregistri kood xxxxxxxx, juriidiline aadress Xxxx, endine juriidiline aadress Xxxx), juhatuse liige. Vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg-le 1 ja §-le 183 oli Reimo Toom X1 OÜ esindav ja juhtiv organ, kellele olid muuhulgas pandud ülesanded osaühingu raamatupidamise korraldamiseks ning juriidilisele isikule seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegseks ja täielikuks täitmiseks. Juhatuse liikme staatusest tulenevalt oli Reimo

Toomil juurdepääs X1 OÜ varale, sealhulgas osaühingule kuuluvale ning kassas olevale sularahale. Ajavahemikul 17.12.2009.a-19.12.2013.a võttis Reimo Toom X1 OÜ kontolt nr EExxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is 381 699,47 eurot sularahas. Raamatupidamisliku arvestuse andmeil seisuga 31.01.2014.a puudus X1 OÜ raamatupidamisel dokumentaalne kate (algdokumendid) sularahas kontolt väljavõetud summale 150 841,45 eurot, kusjuures ainuüksi 2013.a jooksul oli sularahas kontolt välja võetud 111 335,16 eurot. Seisuga 01.12.2013 oli X1 OÜ arvestuslik kassajääk 140 626,45 eurot.

Ülalkirjeldatud kooskõlastatud tegevusega tekitasid Reimo Toom ja Aleksandr Tsõgankov OÜle Y1 varalist kahju summas 286 799,89 eurot. Seega pani Reimo Toom, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise suures ulatuses, s.o KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi) kvalifitseeritava kuriteo.

Dokumentide võltsimine

Reimo Toom oli alates 11.11.2009 kuni 28.02.2014 X1 OÜ (äriregistri kood xxxxxxxx, juriidiline aadress Xxxx, endine juriidiline aadress Xxxx), juhatuse liige. X1 OÜ on alates 16.06.2010 kuni käesoleva ajani OÜ Y1 (äriregistri kood xxxxxx, juriidiline aadress Xxxx, endine juriidiline aadress Xxxx) ainuosanik. OÜ Y1 juhatuse liikmeks ajavahemikul 18.06.2010 – 28.02.2014 oli samuti Reimo Toom. Vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg-le 1 ja §-le 183 oli Reimo Toom X1 OÜ ja OÜ Y1 esindav ja juhtiv organ, kellele olid muuhulgas pandud ülesanded osaühingute raamatupidamise korraldamiseks ning juriidilisele isikule seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegseks ja täielikuks täitmiseks. Reimo Toom võltsis dokumendid, mille alusel on võimalik omandada õigusi, järgmiselt. 5.1.Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 03.04.2014, omastas Reimo Toom, Kalle Kivisaare kaasaaitamisel, X1 OÜ kassast 90 000 eurot. Eesmärgiga varjata nimetatud rahasumma omastamist ja luua vara käsutamiseks näilik õiguslik alus, valmistas Reimo Toom koos Kalle Kivisaarega (Kalle Kivisaar, isikukood 36211270308) kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 03.04.2014, järgmised dokumendid: 30.12.2013 laenulepingu, millega X1 OÜ laenab Kalle Kivisaarele 90 000 eurot tähtajaga kuni 30.12.2018; 30.12.2013 kassa väljamineku orderi, mille kohaselt sai Kalle Kivisaar 30.12.2013 X1 OÜ-lt sularahas 90 000 eurot. Seejärel kirjutasid Reimo Toom ja Kalle Kivisaar mõlemale dokumendile alla. Tegelikult ei ole Kalle Kivisaar X1 OÜ-lt 90 000 euro suurust laenu kunagi saanud. Nimetatud võltsitud dokumentide alusel oli Reimo Toomil võimalik omandada õigust X1 OÜ kassast 90 000 euro suuruse sularaha summa kättesaamisele. 5.2.Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 03.04.2014, omastas Reimo Toom, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, Kalle Kivisaare kaasaaitamisel, X1 OÜ kassast 56 000 eurot. Eesmärgiga varjata nimetatud rahasumma omastamist ja luua vara käsutamiseks näilik õiguslik alus, valmistas Reimo Toom koos Kalle Kivisaarega (Kalle Kivisaar, isikukood 36211270308) kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 03.04.2014, järgmised dokumendid: 03.01.2014 laenulepingu, millega X1 OÜ laenab Kalle Kivisaarele 56 000 eurot tähtajaga kuni 03.01.2019; 03.01.2014 kassa väljamineku orderi, mille kohaselt sai Kalle Kivisaar 03.01.2014 X1 OÜ-lt sularahas 56 000 eurot. Seejärel kirjutasid Reimo Toom ja Kalle Kivisaar mõlemale dokumendile alla. Tegelikult ei ole Kalle Kivisaar X1 OÜ-lt 56 000 euro suurust laenu kunagi saanud.

Nimetatud võltsitud dokumentide alusel oli Reimo Toomil võimalik omandada õigust X1 OÜ kassast 56 000 euro suuruse sularaha summa kättesaamisele. 5.3.Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 03.04.2014, omastas Reimo Toom, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, Aleksandr Tsõgankovi kaasaaitamisel, OÜ-le Y1 kuuluva sularaha summas 286 799,89 eurot. Eesmärgiga varjata nimetatud rahasumma omastamist ja luua vara käsutamiseks näilik õiguslik alus, valmistas Reimo Toom koos Aleksandr Tsõgankoviga (Aleksandr Tsõgankov, isikukood 37008197017) kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 03.04.2014, järgmised dokumendid: 03.02.2014 laenulepingu, millega X1 OÜ (äriregistri kood xxxxxxxx) laenab Aleksandr Tsõgankovile 288 000 eurot tähtajaga kuni 03.03.2015; 03.02.2014 kassa väljamineku orderi, mille kohaselt sai Aleksandr Tsõgankov 03.02.2014 X1 OÜ-lt sularahas 288 000 eurot. Seejärel kirjutasid Reimo Toom ja Aleksandr Tsõgankov mõlemale dokumendile alla. Tegelikult ei ole Aleksandr Tsõgankov OÜ-lt Y1 ega X1 OÜ-lt 288 000 euro suurust laenu kunagi saanud. Nimetatud võltsitud dokumentide alusel oli Reimo Toomil võimalik omandada õigust OÜ-le Y1 kuuluva 286 799,89 euro suuruse sularaha summa kättesaamisele. Seega pani Reimo Toom toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, s.o KarS § 344 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 344 lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo. Aleksandr Tsõgankovi (Aleksandr Tsõgankov, isikukood 37008197017) süüdistatakse KarS § 22 lg 3 – 201 lg 2 p 2 ning § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnes selles, et tema: a) tahtlikult osutas Reimo Toomi tahtlikule õigusvastasele teole – OÜ Y1 vara omastamisele – ainelist ja vaimset kaasabi; b) võltsis dokumendid, mille alusel on võimalik omandada õigusi.

kassasse. Reimo Toom seda ei teinud. Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 03.04.2014 kulutas Reimo Toom, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, nimetatud rahasumma enda isiklikuks otstarbeks, millega pööras selle ebaseaduslikult enda kasuks. Seejuures aitas Aleksandr Tsõgankov tahtlikult Reimo Toomi poolt toimepandud omastamisele kaasa järgmiselt. Eesmärgiga varjata nimetatud rahasumma omastamist ja luua vara käsutamiseks näilik õiguslik alus, valmistas Reimo Toom koos Aleksandr Tsõgankoviga kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 03.04.2014 järgmised dokumendid: 03.02.2014 laenulepingu, millega X1 OÜ (äriregistri kood xxxxxxxx) laenab Aleksandr Tsõgankovile 288 000 eurot tähtajaga kuni 03.03.2015; 03.02.2014 kassa väljamineku orderi, mille kohaselt sai Aleksandr Tsõgankov 03.02.2014 X1 OÜ-lt sularahas 288 000 eurot. Seejärel kirjutasid Reimo Toom ja Aleksandr Tsõgankov mõlemale dokumendile alla. Tegelikult ei ole Aleksandr Tsõgankov OÜlt Y1 ega X1 OÜ-lt 288 000 euro suurust laenu kunagi saanud. Seega sai Aleksandr Tsõgankov aru, et 03.02.2014 laenulepingu kui ka 03.02.2014 kassa väljamineku orderi näol on tegemist võltsitud dokumentidega, millede valmistamisel osalemisega osutab tema ainelist ja vaimset kaasabi Reimo Toomi poolt toimepandavale omastamisele, mis manifesteerus ning oli lõpule viidud eelmainitud dokumentide allkirjastamise hetkel. Aleksandr Tsõgankovi poolne aineline kaasabi Reimo Toomi poolt toimepandavale omastamisele väljendus Reimo Toomi kuritegeliku tegevuse tugevdamises läbi võltsitud dokumentide loomise, vaimne – lubaduses toetada omastamise täideviija Reimo Toomi versiooni raha väljamineku asjaolude kohta. Ülalkirjeldatud tegevusega tekitasid Aleksandr Tsõgankov ja Reimo Toom OÜ-le Y1 varalist kahju summas 286 799,89 eurot. Seega pani Aleksandr Tsõgankov toime kaasaaitamise teise isiku poolt toimepandud suures ulatuses omastamisele, s.o KarS § 22 lg 3 – 201 lg 2 p 2 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 22 lg 3 – 201 lg 2 p 2 järgi) kvalifitseeritava kuriteo.

OÜ Y1 juhatuse liikmena ja aruandva isikuna pidi Reimo Toom saadud sularaha kas kandma osaühingu pangakontole või vormistama kassa sissetuleku orderi ning paigutama raha OÜ Y1 kassasse. Reimo Toom seda ei teinud. Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 03.04.2014 omastas Reimo Toom, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, Aleksandr Tsõgankovi kaasaaitamisel, nimetatud rahasumma. Eesmärgiga varjata nimetatud rahasumma omastamist ja luua vara käsutamiseks näilik õiguslik alus, valmistas Reimo Toom koos Aleksandr Tsõgankoviga kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 03.04.2014, järgmised dokumendid: 03.02.2014 laenulepingu, millega X1 OÜ (äriregistri kood xxxxxxxx) laenab Aleksandr Tsõgankovile 288 000 eurot tähtajaga kuni 03.03.2015; 03.02.2014 kassa väljamineku orderi, mille kohaselt sai Aleksandr Tsõgankov 03.02.2014 X1 OÜ-lt sularahas 288 000 eurot. Seejärel kirjutasid Reimo Toom ja Aleksandr Tsõgankov mõlemale dokumendile alla. Tegelikult ei ole Aleksandr Tsõgankov OÜlt Y1 ega X1 OÜ-lt 288 000 euro suurust laenu kunagi saanud. Seega sai Aleksandr Tsõgankov aru, et allkirjastades 03.02.2014 laenulepingut ning 03.02.2014 kassa väljamineku orderit, võltsib tema dokumente. Nimetatud võltsitud dokumentide alusel oli Reimo Toomil võimalik omandada õigust OÜ-le Y1 kuuluva 286 799,89 euro suuruse sularaha summa kättesaamisele. Seega pani Aleksandr Tsõgankov toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, s.o KarS § 344 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 344 lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo Kalle Kivisaart (Kalle Kivisaar, isikukood 36211270308) süüdistatakse KarS § 22 lg 3 – 201 lg 2 p 1, 2 ning § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnes selles, et tema: a) tahtlikult osutas Reimo Toomi tahtlikule õigusvastasele teole – X1 OÜ vara omastamisele – ainelist ja vaimset kaasabi; b) võltsis dokumendid, mille alusel on võimalik omandada õigusi.

Seisuga 01.12.2013 oli X1 OÜ arvestuslik kassajääk 140 626,45 eurot. Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 03.04.2014, võttis Reimo Toom X1 OÜ kassast 90 000 eurot, millise summa kulutas enda isiklikuks otstarbeks. Seejuures aitas Kalle Kivisaar tahtlikult Reimo Toomi poolt toimepandud omastamisele kaasa järgmiselt. Eesmärgiga varjata nimetatud rahasumma omastamist ja luua vara käsutamiseks näilik õiguslik alus, valmistas Reimo Toom koos Kalle Kivisaarega kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 03.04.2014, järgmised dokumendid: 30.12.2013 laenulepingu, millega X1 OÜ laenab Kalle Kivisaarele 90 000 eurot tähtajaga kuni 30.12.2018; 30.12.2013 kassa väljamineku orderi, mille kohaselt sai Kalle Kivisaar 30.12.2013 X1 OÜ-lt sularahas 90 000 eurot. Seejärel kirjutasid Reimo Toom ja Kalle Kivisaar mõlemale dokumendile alla. Tegelikult ei ole Kalle Kivisaar X1 OÜ-lt 90 000 euro suurust laenu kunagi saanud. Seega sai Kalle Kivisaar aru, et 30.12.2013 laenulepingu kui ka 30.12.2013 kassa väljamineku orderi näol on tegemist võltsitud dokumentidega, millede valmistamisel osalemisega osutab tema ainelist ja vaimset kaasabi Reimo Toomi poolt toimepandavale omastamisele. Kalle Kivisaare poolne aineline kaasabi Reimo Toomi poolt toimepandavale omastamisele väljendus Reimo Toomi kuritegeliku tegevuse tugevdamises läbi võltsitud dokumentide loomise, vaimne – lubaduses toetada omastamise täideviija Reimo Toomi versiooni raha väljamineku asjaolude kohta. Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 03.04.2014, võttis Reimo Toom, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, X1 OÜ kassast 56 000 eurot, millise summa kulutas enda isiklikuks otstarbeks. Seejuures aitas Kalle Kivisaar, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamisele kaasaaitamise, tahtlikult Reimo Toomi poolt toimepandud omastamisele kaasa järgmiselt. Eesmärgiga varjata nimetatud rahasumma omastamist ja luua vara käsutamiseks näilik õiguslik alus, valmistas Reimo Toom koos Kalle Kivisaarega kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 03.04.2014, järgmised dokumendid: 03.01.2014 laenulepingu, millega X1 OÜ laenab Kalle Kivisaarele 56 000 eurot tähtajaga kuni 03.01.2019; 03.01.2014 kassa väljamineku orderi, mille kohaselt sai Kalle Kivisaar 03.01.2014 X1 OÜ-lt sularahas 56 000 eurot. Seejärel kirjutasid Reimo Toom ja Kalle Kivisaar mõlemale dokumendile alla. Tegelikult ei ole Kalle Kivisaar X1 OÜ-lt 56 000 euro suurust laenu kunagi saanud. Seega sai Kalle Kivisaar aru, et 03.01.2014 laenulepingu kui ka 03.01.2014 kassa väljamineku orderi näol on tegemist võltsitud dokumentidega, millede valmistamisel osalemisega osutab tema ainelist ja vaimset kaasabi Reimo Toomi poolt toimepandavale omastamisele. Kalle Kivisaare poolne aineline kaasabi Reimo Toomi poolt toimepandavale omastamisele väljendus Reimo Toomi kuritegeliku tegevuse tugevdamises läbi võltsitud dokumentide loomise, vaimne – lubaduses toetada omastamise täideviija Reimo Toomi versiooni raha väljamineku asjaolude kohta. Kalle Kivisaar, olles Reimo Toomi ja B4 ning B5i vahel toimunud ametlike (B6 OÜ) ja mitteametlike (sularaha vahendustegevus) suhete faktiliseks vahendajaks ja Xxxx projekti realiseerimise osaliseks, oli teadlik, et Reimo Toom omastab X1 OÜ-le kuuluvaid rahalisi vahendeid. Sõbralikest tunnetest ajendatuna ja osaliselt majanduslikult huvitatud isikuna lubas tema eelnevalt Reimo Toomile aidata tema poolt toimepandavale omastamisele kaasa, koostades raha puudumist õigustavaid võltsitud dokumente.

Ülalkirjeldatud kooskõlastatud tegevusega tekitasid Kalle Kivisaar ja Reimo Toom X1 OÜ-le varalist kahju vähemalt 146 000 eurot. Seega, Kalle Kivisaar, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamisele kaasaaitamise, pani toime kaasaaitamise teise isiku poolt toimepandud suures ulatuses omastamisele, s.o KarS § 22 lg 3 – 201 lg 2 p 1, 2 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 22 lg 3 – 201 lg 2 p 1, 2 järgi) kvalifitseeritava kuriteo.

Kalle Kivisaar aru, et allkirjastades 03.01.2014 laenulepingut ning 03.01.2014 kassa väljamineku orderit, võltsib tema dokumente. Nimetatud võltsitud dokumentide alusel oli Reimo Toomil võimalik omandada õigust X1 OÜ kassast 56 000 euro suuruse sularaha summa kättesaamisele. Seega pani Kalle Kivisaar toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, s.o KarS § 344 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 344 lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas esitatud ja uuritud tõendid:

MTÜ B36, B37, SA B38, TÜ B39, B40 arveldusarved 01.01.2011 kuni 17.04.2015/ ja pankade vastused (prokuröri tõendid kd III, tlk 121-162);

Kohtulikul arutamisel vastu võetud tunnistaja eeluurimisel antud ütlused:

1) B41 (25.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 89, 93-97).

Kohtulikul arutamisel ära kuulatud isikulised tõendiallikad: 1) X2 (17.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 9-14 pöördel); 2) Q2(18.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 48 pöördel – tlk 51); 3) B3(18.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 52 pöördel – tlk 54 pöördel); 4) B13 (19.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 63 pöördel – tlk 64); 5) B9 (19.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 64 pöördel – tlk 67 pöördel); 6) B7 (19.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 68-71); 7) B16 (19.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 71-73); 8) B2 (24.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 75 pöördel – tlk 78); 9) B54(24.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 78-79); 10) B55 (24.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 79-81); 11) B56 (24.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 81-tlk 82 pöördel); 12) B57 (24.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 82 pöördel – tlk 84); 13) B58 (25.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 87-89); 14) B59 (25.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 89 – tlk 91 pöördel); 15) B4 (26.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 99 pöördel – tlk 108); 16) B5 (26.01.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 108-113); 17) B60 (07.02.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 116 pöördel – tlk 119); 18) B50 (15.02.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 156 pöördel – tlk 164); 19) B61 (15.02.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 165 pöördel – tlk 167); 20) B62 (15.02.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 167 – 169); 21) B46 (16.02.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd IX, tlk 172 pöördel – tlk 173 pöördel); 22) K. Kivisaar (09.10.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd XII, tlk 50 pöördel – tlk 59 pöördel); 23) A. Tsõgankov (13.10.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd XII, tlk 62 pöördel – tlk 72 pöördel; 19.10.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd XII, tlk 118 pöördel – tlk 128 pöördel); 24) R. Toom (19.10.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd XII, tlk 128 pöördel – tlk 133 pöördel; 30.10.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd XII, tlk 135 pöördel – tlk 152).

KrMS § 297 alusel kogutud ja uuritud tõendid: 1) 15.10.2015 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus /prokuröri täiendav tõend/ (kohtumenetlus kd XII, tlk 179); 2) OÜ B47 lepingud koos tõlkega /prokuröri täiendav tõend/ (kohtumenetlus kd XII, tlk 180-199); 3) 15.02.2017 K. Uduste e-kiri koos lisadega /prokuröri täiendav tõend, VF-st laekunud andmed B49i kohta/ (kohtumenetlus kd XIII, tlk 1-62); 4) B49i ja B48 lepingud, B51e-kiri, kassa sissetuleku orderid /prokuröri esitatud tõendid/ (kohtumenetlus kd XIII, tlk 63-119); 5) 13.05.2015 Maksu- ja Tolliameti otsus /OÜ B47/ (kohtumenetlus kd XIII, tlk 120-128); 6) 09.06.2015 Maksu- ja Tolliameti otsus /OÜ B47/ (kohtumenetlus kd XIII, tlk 129-148); 7) 12.01.2016 Maksu- ja Tolliameti otsus /OÜ B47/ (kohtumenetlus kd XIII, tlk 149-164);

8) OÜ B47 2013 majandusaasta aruanne (kohtumenetlus kd XIII, tlk 165-176); 9) OÜ B47 registrikaardi väljavõte (kohtumenetlus kd XIII, tlk 177-179); 10) B17 menetlusabi taotlus koos lisadega (kohtumenetlus kd XIII, tlk 179-191); 11) 05.10.2010 B17 e-kiri X2ile (kohtumenetlus kd XIII, tlk 192); 12) 29.07.2016 Tallinna Halduskohtu määrus haldusasjas nr 3-16-1509 (kohtumenetlus kd XIII, tlk 193-201); 13) Maa-ja Ringkonnakohtu lahendid tsiviilasjas nr 2-12-32259 (kohtumenetlus kd XIII, tlk 202-219); 14) Kinnistusraamatu väljavõtted (kohtumenetlus kd XIII, tlk 220-230); 15) Väljavõte X1 OÜ arvelduskontost (kohtumenetlus kd XIII, tlk 231); 16) 08.10.2017 A. Voronini kiri B63i esindajale (kohtumenetlus kd XIII, tlk 232-237); 17) B63 (17.11.2017 kohtuistung, kohtumenetlus kd XIV, tlk 7-13); 18) B64 (17.11.2017 kohtuistung, kohtumenetlus XIV, tlk 13 pöördel – tlk 17).

Prokuröri seisukoht: Prokurör leidis, et kõik süüdistatavad tuleb neile esitatud süüdistustes süüdi mõista. Prokurör taotles süüdistatavate karistamist järgmiselt: 1) B17 süüdi mõistmist ja karistamist KarS § 2172 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat. 2) B17 süüdi mõistmist ja karistamist KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2 järgi vangistusega 3 aastat. 3) B17 süüdi mõistmist ja karistamist KarS § 344 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud. 4) KarS § 64 lg 1 järgi B17le mõistetavatest üksikkaristustest raskema suurendamist ja B17le liitkaristuse – 4 aasta pikkuse vangistuse mõistmist. 5) KarS § 68 lg 1 järgi B17 2 päeva pikkuse eelvangistuse (03.04.2014-04.04.2014) karistusaja hulka arvestamist ja kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aasta, 11 kuu ja 28 päeva arvestamist. 6) Mõista B17le KarS § 491 lg 1 järgi lisakaristus. Keelata B17l 5 aastaks olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist või osaleda muul viisil juriidilise isiku juhtimises. 7) A. Tsõgankovi süüdi mõistmist ja karistamist KarS §-de 201 lg 2 p 2 – 22 lg 3 järgi vangistusega 2 aastat. 8) A. Tsõgankovi süüdi mõistmist ja karistamist KarS § 344 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud. 9) KarS § 64 lg 1 järgi A. Tsõgankovile mõistetavatest üksikkaristustest kergema kaetuks lugemist raskemaga ja A. Tsõgankovile liitkaristuse – 2 aasta pikkuse vangistuse mõistmist. 10) KarS § 73 lg-te 1-3 alusel pöörata A. Tsõgankovile mõistetavast karistusest kohesele täitmisele 6 kuu pikkune vangistus. Ülejäänud osavangistus 1 aasta ja 6 kuud jätta tingimisi kohaldamata. Katseaja pikkuseks määrata 3 aastat. 11) K. Kivisaare süüdi mõistmist ja karistamist KarS §-de 201 lg 2 p-de 1, 2 – 22 lg 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. 12) K. Kivisaare süüdi mõistmist ja karistamist KarS § 344 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud. 13) KarS § 64 lg 1 alusel K. Kivisaarele mõistetavatest üksikkaristustest kergema kaetuks lugemist raskemaga ja K. Kivisaarele liitkaristuse – 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmist.

14) KarS § 73 lg-te 1-3 alusel pöörata K. Kivisaarele mõistetavast karistusest kohesele täitmisele 4 kuu pikkune vangistus. Ülejäänud osavangistus 1 aasta ja 2 kuud jätta tingimisi kohaldamata. Katseaja pikkuseks määrata 3 aastat. Prokurör toetas kannatanute esitatud tsiviilhagisid ja palus jätta hagi tagamiseks arestitud K. Kivisaare vara aresti alla. Menetluskulud tuleb jätta süüdistatavate kanda, kriminaalasja juurde võetud originaaldokumendid tuleb tagastada need esitanud äriühingutele. Prokuröri hinnangul puudub asjas vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) R. Toom oli X1 OÜ ja OÜ Y1 juhatuse liige ning juhtis ettevõtete tegevust praktiliselt üksinda. R. Toom teostas jooksvalt kontrolli projektide üle ja andis aru X2ile; 2) R. Toom oli teadlik X1 OÜ nõuetest OÜ Y1 vastu ja D1 OY nõuetest X1 OÜ vastu; 3) R. Toom esindas X1 OÜ-d kinnisvaratehingus Q1 OÜ-ga; 4) Xxxx korteriomandite ostu-müügisumma laekus OÜ B1 arveldusarvele; 5) R. Toom ja K. Kivisaar koostasid 30.12.2013 ja 03.01.2014 dateeritud laenulepingud. Lepingu järgset intressi ei ole makstud, laen on tagastamata; 6) R. Toom ja A. Tsõgankov allkirjastasid 03.02.2014 laenulepingu. Lepingu järgset intressi ei ole makstud, laen on tagastamata. Prokuröri hinnangul on asjas vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) Kas B17l oli juhatuse liikmena lähtudes ühingu äritavast, juhatuse liikme tegevust reguleerivatest aktidest (põhikiri, õigusaktid), ühingu poolt sõlmitud lepingutest õigus teha kinnisvaratehingut Q1 OÜ-ga; 2) Kas B17l oli juhatuse liikmena lähtudes ühingu äritavast, juhatuse liikme tegevust reguleerivatest aktidest (põhikiri, õigusaktid), ühingu poolt sõlmitud lepingutest õigus anda MTÜ-le C1 kahel korral laenu; 3) Kas B17l oli juhatuse liikmena lähtudes ühingu äritavast, juhatuse liikme tegevust reguleerivatest aktidest (põhikiri, õigusaktid), ühingu poolt sõlmitud lepingutest õigus võtta X1 OÜ arvelduskontodelt 150 841 eurot, esitamata raha välja võtmist õigustavaid dokumente. 4) Kas B17 ja K. Kivisaare koostatud 30.12.2013 ja 03.01.2014 laenulepingud on rahatud ja seega fiktiivsed ning võltsitud; 5) Kas B17 ja A. Tsõgankovi koostatud 03.02.2014 laenuleping on rahatu ja seega fiktiivne ning võltsitud. R. Toom, K. Kivisaar ja A. Tsõgankov tulid alles kohtumenetluses välja versiooniga selle kohta, et B17 poolt laenatud raha investeeriti Venemaal asuvasse kinnisvaraprojekti (K. Kivisaar) ja naftatöötlemise projekti (A. Tsõgankov). Kohtupraktikas (nt RKKKo nr 3-1-1-23-07 p-d 20, 21 koostoimes Tallinna Ringkonnakohtu otsusega asjas nr 1-04-125) on asutud seisukohale, et kinnitamata väited raha investeerimise kohta on käsitletavad paljasõnalistena ning ei ole tõsiselt võetavad. Samuti tuleb oma kaitseversiooni tõendamiseks esitada küsimusi isikulistele tõendiallikatele (Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 9 asjas nr 1-07-15426), s.o kui kusagil toimus kohtumine ning sellel kohtumisel osalejalt midagi ei küsita, siis ei ole paslik ka pikemalt peatuda väidetel, mis puudutavad kohtumise toimumist. Kriminaalasja lahendamisel on oluline välja selgitada, millal X2 sai teada B17 tegevusest, mis talle ei meeldinud. Kriminaalasjas esitatud uuritud tõendite põhjal on tuvastatav sündmuste kronoloogia, mis on järgmine:

kannatanu kuriteoteatele on lisatud K. Uduste 20.02.2014 e-kiri B7ile, milles K. Uduste palub raamatupidajalt andmeid kinnisvarainvesteeringute kohta ning eraldi bilansilist arvestust Xxxx arendusprojekti kohta. B7 sealjuures on samaaegselt ka OÜ B20 ja MTÜ C1 raamatupidaja. Veidral moel ilmub B9 poolt koostatud Xxxx hindamisakt, mis on dateeritud sama kuupäevaga, s.o 20.01.2014. B9 osas on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et tegemist ei ole kinnisvarahindajaga. B17 enda ütlustest tulenevalt ei pidanudki keegi B9t hindajaks, 20.01.2014 hindamisakti näol oli tegemist raamatupidamisliku paberiga, mille tellis X2 oma raamatupidamise jaoks. Seejärel võõrandatakse Xxxx korteriomandid, mh kinnitab R. Toom, et tehinguks on olemas osaniku nõusolek. Kinnisvaratehingu ostu-müügisumma kandis Q1 OÜ lepingu p 3.5 täitmiseks OÜ B1 arveldusarvele. 27.01.2014 saab OÜ B1 juhatuse liige B2 volikirja, esindamaks X1 OÜ huve Läti Vabariigis, B2 täpsustas istungil, et tegemist oli kinnisvaraga Riias. 23.01.2014 on dateeritud maaklerleping Y1 OÜ ja OÜ B1 vahel. Ei ole välistatud, et B17 ja X2i omavahelised hõõrumised algasid märksa varem – 2010.a või isegi varem, kuid tõenditest nähtuvalt algas B17 tegevus jaanuaris 2014. R. Toom ei teavitanud X2i Xxxx projekti võõrandamisest. Kas luba müüa oli või mitte, on raske öelda, kuid kindel on see, et puudus kooskõlastus võõrandada korteriomandid sellise hinnaga - Xxxx projekti müügihind ei kata projekti kulutusi. Nõue kooskõlastada võimalik müügitehing tulenes X1 OÜ ja OÜ Y1 vahel 18.10.2010 sõlmitud koostöölepingu p 6, samuti 02.08.2012 koostöölepingu lisakokkulepetest. Investeeringute maht nähtub X1 OÜ ja OÜ Y1 vahel 01.08.2012 sõlmitud laenusuhete korrastamise lepingust. Tsiviilkohtutes on terav debatt, kuidas tõendada kooskõlastamist, kuid isikul, kes langetab otsuse, peab olema vajadusel midagi, mida ta saab esitada. B17l seda ei ole. R. Toom sai tõenäoliselt jaanuaris 2014 aru, et X2i kannatus hakkab katkema ning tõenäoliselt palutakse tal varsti lahtuda. R. Toom reageeris kinnisvara müügiga ning hakkas tegelema kahe küsimusega - kuhu paigutada raha nii, et X2 seda kätte ei saaks ja kuidas selle eest mitte vastutada. Praktikas on piisavalt juhtumeid, kus versioon laenulepingutest töötab – alati ei alustata kriminaalmenetlust ning kannatanud leiavad ennast olukorrast, kus tuleb minna tsiviilkohtusse küsima raha inimestelt, kellel seda ei ole. R. Toom sõlmis 03.02.2014 lepingu, mis ei suhestu kuidagi X1 OÜ senise tegevusalaga – juba seetõttu on laenuleping A. Tsõgankoviga olemuslikult kahtlane. R. Toom kinnitas kohtus, et talle presenteeriti naftatöötlemise projekti, kuid investeerimistegevuses antakse raha siiski isikule, kes projektiga vahetult tegeleb, mitte vahendajale – vahendajal puudub igasugune mõte. R. Toom selgitas, et tunneb B51i. Kõik isikud – A. Tsõgankov, B16, B50 – on omavahel aastaid sõbrad, kuid A. Tsõgankov on nendest ainuke, kes on varatu. Naftatöötlemise projekti versiooni ajalise järjepidavuse osas on selge, et kohtueelses menetluses keegi sellest midagi ei rääkinud. Kohtueelses menetluses koguti tõendeid selle kohta, et R. Toom laenas raha, kuid lepinguid, mille alusel ta laenas, ei esitatud raamatupidamisele – selle kohta on nii audit kui e-kirjad. Seejärel saatis A. Tsõgankov menetlejale kirja, milles lubas menetlejale esitada tõendid. A. Tsõgankov esitaski tõendid – edastas lepingu ja viite Xxxx projektile, mis räägib, et presentatsioon toimub 14.02.2014, kuid laenuleping on sõlmitud 03.02.2014. Kohtus ilmus välja B50, kes rääkis oma loo. Olukorras, kus kohus leiab, et raha üleandmine A. Tsõgankovile toimus, on selge, et R. Toom ei olnud õigustatud raha laenama. Rahade liikumise kohta on ainult B50i sõna, kuid tegemist ei ole usaldusväärse tunnistajaga – kohtule on esitatud maksuotsused, millest nähtub, et B50i

koostatud dokumendid on üksnes hunnik paberit. B50 on valetaja. B50 ja A. Tsõgankov on kaitsja kaudu ca 300 000 eurose kulu tõendamiseks esitanud kirjavahetuse. Kõik isikud – R. Toom, B50 ja A. Tsõgankov on pika ettevõtluse alase kogemusega ja peaksid aru saama, kuidas raha kulu tõendatakse, seda tõendatakse raamatupidamislike dokumentidega. Kui raha on läinud ühte kohta, siis esitatakse need dokumendid, kui rahastajaid oli mitu, siis esitatakse kuluaruanne, kus on ära jaotatud iga investori osa. B50i ja A. Tsõgankovi vahel sõlmitud lepingus märgitud summa langeb kokku summaga, mis saadi Xxxx projekti müügist. A. Tsõgankovile esitati lepingu kohta küsimusi ning A. Tsõgankov ütles, et leping sõlmiti selleks, et tal oleks midagi ette näidata – s.o, ta on ka protsessi osaline, kes ei ole mitte niisama vaid lepingulistes suhetes peainvestoriga. Samas leping sisuliselt A. Tsõgankovile midagi ei garanteeri. Raha üleandmine toimus väidetavalt Eestis, kuid kassa väljamineku order vormistati rublades. B50 selgitas, et Venemaal tekkinuks eurode kasseerimisega raskusi. Samas esitas prokurör hiljem OÜ-le B48 väljastatud kviitungid, millest on näha, et eurode kasseerimisega probleeme ei olnud. Seega esitas B50 valeväiteid. E-kirjadele lisatud lepingute osas selgitas B50, et need on ettepanekud investoritele. Selliseid ettepanekuid võib printerist välja trükkida mitu köidet, need ei tõenda midagi. E-kirjad ise ei ole esitatud paste formaadis, kuid on selge, et failid pärinevad advokaadibüroost. Väljatrükke vaadeldes on näha, et nimi Tsõgankov adressaadi päises tekib millegipärast alles novembris 2015. Enne seda on adressaadiks igal pool kvaliteet. Kirjade sisust on näha, et mõned neist on adresseeritud Sašale. Iseenesest ei oleks probleemi, kui ei oleks mitut Sašat – on see Tsõgankov, on see B16 või keegi kolmas, seda ei ole võimalik kindlaks teha. Üheski kirjas ei ole mainitud Tsõgankovi nimeliselt. Proovide osas võib olla kirjades juttu ükskõik mille analüüsimisest. Kütuse puhastamise projekt on asjatundjate sõnul utoopiline ning ei ole kasumlik – koagulant ise vajab liiga palju kütust. Raha kasutamine projektis ei ole jälgitav – puuduva kuludokumentatsiooni tõttu ei ole selge, kuhu see on kulunud. Vene äriregistrist esitatud andmete kohaselt on B49 väikefirma, millel on maksuprobleemid. Ettevõte ei ole esitanud juba 4 aastat aruandeid. Registriandmete kohaselt on ühingu tegevusalad tavapärased ja ei puuduta uudsete tehnoloogiate välja töötamist. Esitatud kirjavahetus puudutab samuti logistikat, tihendeid jms. Asjaajamisi iseloomustavad läbivalt isiklikud suhted, segamini on füüsilised ja juriidilised isikud – nt võeti laenu juriidiliselt isikult, kuid räägitakse ainult füüsilistest isikutest. X1 OÜ kassa aruandest (18.03.2015 vaatlusprotokoll) nähtub, et mingi ajani R. Toom võttis raha välja ja pani ka tagasi, kuid 2013 aastal algab ainult välja võtmine. Välja võetud raha on ilmselt ära kulutatud, mitte laenatud K. Kivisaarele. K. Kivisaar ei avaldanud, kuhu ta laenatud raha pani, kuid siin on tegemist ümber pööratud tõendamiskoormusega – kui kohtus küsitakse, kus raha on, siis peab midagi vastama. K. Kivisaar on rahatu – ta on võtnud sms-laene, tuludeklaratsioonid kajastavad tema tagasihoidlikku elu. K. Kivisaar hakkas oma vara võõrandama kohe pärast üle kuulamist, taluga seotud teised kinnistud õnnestus arestida. Kõneeristustest ei nähtu, et R. Toom ja A. Tsõgankov oleksid omavahel suhelnud. Samuti ei ole fikseeritud suhtlust B17 ja X2i vahel vaatamata sellele, et B17 sõnul oli nõusolek Xxxx

võõrandamiseks olemas. Samuti ei ole omavahel kontakteerunud laenulepingute sõlmimise ja sellega külgnevatel ajahetkedel R. Toom ja K. Kivisaar.

Kannatanute X1 OÜ ja OÜ Y1 esindajate seisukoht: Kannatanute esindajad leidsid, et B17le, A. Tsõgankovile ja K. Kivisaarele esitatud süüdistus on põhjendatud ning prokuröri poolt taotletud karistusettepanekud kohased. Kannatanute esindajad jäid esitatud tsiviilhagide juurde (tsiviilhagidesse puutuvad seisukohad on refereeritud otsuse tsiviilhagisid puudutavas osas) ja taotlesid hagides märgitud summade välja mõistmist süüdistatavatelt. Kannatanute esindajad palusid menetluskulud jätta süüdistatavate kanda. Kannatanute esindajad leidsid kokkuvõtvalt järgmist: 1) Kriminaalasjas on X2i ja B7i ütlustega tõendatud, et X1 OÜ-l ei olnud sularahakassat, kassa moodustas raamatupidamislikult B7, andmaks B17 poolt välja võetud summadele raamatupidamislik tähendus. Äriühingus liikus raha ülekannetega, B17 selgitused kassa olemasolu ja X2i teadlikkuse kohta sellest on ebausaldusväärsed. 2) X1 OÜ ja OÜ Y1 aruannetes on esitatud kontode ja kassa seis ühtse summana. X2 käsitles seetõttu summat pangas oleva rahana. 3) B3, B2i ja B17 väited Riia objekti olemasolu kohta on tõendamata, vastuolulised ja seega paljasõnalised. 4) OÜ Q1 ei ole heauskne ostja. Q2 ja R. Toom on omavahel seotud ja tundsid teineteist enne 24.01.2014 kinnisvaratehingut. 5) Q2i selgitused kinnisvaratehingu osas on vastuolulised. 6) Q2 ja R. Toom varjasid oma ütlustes OÜ B1 ja OÜ Q1 vahelisi laenusuhteid, laen 170 000 eurot on tegelikult makse Xxxx korterite ja sellega seotud ettevõtte ostmise eest. 7) OÜ Q1 jätkas peale Xxxx korterite ostmist OÜ Y1 majandustegevust, sh läksid ettevõttega üle ka korterite tegelik haldaja B9 ja korterite kasutuslube vormistav R. Toom. 8) A. Tsõgankovi ja K. Kivisaarega sõlmitud laenulepingud on fiktiivsed. Raamatupidaja B7 ei teadnud laenudest midagi ja see on vastuolus B17 väitega, et andis raamatupidajale kõik dokumendid. 9) A. Tsõgankovi kaitseversioon väidetava kütuseprojekti olemasolu osas ei vasta tõele. Seadmeid ja sellega seotud tehnoloogiat ei eksisteeri. B50i ütlused on ebausaldusväärsed ja tuleb kõrvale jätta. 10) A. Tsõgankov on isikuliste tõendiallikate ütluste pinnalt seostatav kolme erineva, kütusega seotud projektiga, kuid mitte ükski neist ei ole seotud kriminaalmenetluse esemeks oleva laenulepinguga. Kaitseversioonis esitletud projekti on A. Tsõgankov kunstlikult lisatud alles 2015.a, süüdistatava lähedased sellest midagi ei teadnud, tunnistajad on oma varasemaid ütlusi kohtus muutnud. 11) Kaitsja esitatud koostööleping A. Tsõgankovi ja B49i vahel on võltsitud. A. Tsõgankov andis kohtus oma rolli kohta ütlusi, mis erinesid oluliselt lepingus sätestatust. 12) A. Tsõgankovi, B16, B62, B17 ja B50i ütlustega on tõendatud, et juhul, kui A. Tsõgankov oleks B17lt raha küsinud, oleks see olnud B17le investeerimisettepaneku tegemine, mis omakorda tõendab samuti laenulepingu fiktiivsust.

13) A. Tsõgankov oli väidetava laenulepingu sõlmimise ajal töötu ja varatu alkohoolik. 14) Vene Föderatsiooni äriregistri väljavõtte järgi on B49 riiulifirma, kus tegevust ei toimu. Prokurör esitas tõendid selle kohta, et B49i ja OÜ-ga B47 seotud B50 ja B51/Saprõkina valetavad ja võltsivad süstemaatiliselt dokumente, sama käekirja on kasutatud ka käesolevas kriminaalasjas. 15) A. Tsõgankovi esitatud e-kirjades märgitud e-posti aadress xxxx ei kuulu A. Tsõgankovile. Ei ole eluliselt usutav, et vene keeles suhtlev isik loob meilikonto kasutades sõna „kvaliteet“, samuti erineb meilikontoga seotud kasutajanime kirjapilt „Aleksander Tsigankov“ süüdistatava poolt istungil omakäeliselt kirjutatud nime kirjapildist („Aleksandr Tsõgankov“). Ütlustes ei suutnud A. Tsõgankov vastuolu veenvalt selgitada. Konto on seotud kunstlikult A. Tsõgankoviga. 16) A. Tsõgankovi esitatud e-kirjad on võltsitud. E-kirjade päised viitavad kirjade korduvale edasi saatmisele või meilidele vastamisele, kuid selliseid tegevusi ei ole võimalik elektroonilistest päistest tuvastada. „Recieved“ ridade järgi on võimalik paljudel juhtudel tuvastada nagu toimuks kaks paralleelset hüpet ühe teenusepakkuja erinevatesse serveritesse, kusjuures nende vahel ei ole ka jälgitavat seost, millega need hüpped saaks omavahel ühendada. Päistes olevad kanded ei võimalda identifitseerida aadressi, kust andmed pärinevad. Mitmetel juhtudel puuduvad elektrooniliste meilide päistes aadressid, mis võimaldaksid tuvastada, kust sai kogu meil alguse. 17) K. Kivisaar eitas kohtus oma seost Xxxx projektiga ja B17ga, kuid B48 ja B5i ütlused kinnitavad vastupidist. Samuti viitas K. Kivisaare ja B17 seotusele B60. 18) K. Kivisaar on laenukõlbmatu – ta on sügavalt vaene ning seda teadis ka R. Toom. 19) K. Kivisaare kaitseversioon on umbmäärane ja ei ole selle tõttu kontrollitav. K. Kivisaare ütlused laenude saamise ja summade investeerimise kohta ei ole usaldusväärsed. Süüdistatava ütlused ei ole eluliselt usutavad, nendes esineb liialt palju selektiivseid mälulünki. Laenulepingud on fiktiivsed ja neid ei ole kunagi täidetud. 20) B17 ütlused selle kohta, et X2 teadis MTÜ-le C1 antavatest laenudest, ei ole usaldusväärsed. Sadama pidamine on olnud pikema aja jooksul B17 eralõbu. Laenuandjale on laenude andmine kahjumlik; MTÜ C1 aruannete põhjal saab väita, et laenude tagasi maksmiseks kuluks kokku mittetulundusühingu 21 aasta käive. 21) R. Toom kantis X1 OÜ-st OÜ-sse B1 sõiduki BMW 750 Li r/n XXX XXXja jätkas selle kasutamist. Sõiduki kasutamise fakti on R. Toom varjanud tsiviilkohtule esitatud menetlusabi taotluses. 22) R. Toom varjas ennast 2013.a lõpus ja 2014.a alguses. B7i, X2i ütlustega on tõendatud, et R. Toom ei olnud kättesaadav. 23) B2 ja B3on B17 tankistid. R. Toom ei ole OÜ-s B1 reaalselt kunagi töötanud, ettevõte maksab B17 ja tema lähedaste eest miinimumulatuses sotsiaalmaksu. OÜ-le B1 kuuluvad luksuslikud sõiduautod on B17 ja tema lähedaste kasutuses. R. Toom kasutab OÜ B1 pangakaarti, tehes nii maksuvabu kulutusi. 24) B17 väited Venemaa sissetulekute kohta ei ole tõendatud ja on seega paljasõnalised. 25) B17, K. Kivisaare ja A. Tsõgankovi ütlused tuleb kõrvale jätta. Süüdistatavate ütlustes on vastuolud ja need ei ole kooskõlas kirjalike tõenditega.

B17 kaitsja seisukoht:

Kaitsja leidis, et B17le esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ja tõendatud. Süüdistusakt on oluliste puudustega. Tehingute hindamisel ei ole arvestatud ettevõttesisese varasema praktikaga. Kaitsja palus R. Toom õigeks mõista, jätta kannatanute esitatud tsiviilhagid rahuldamata ja menetluskulud riigi kanda. Kriminaalasjas esitatud süüdistusakt ei vasta kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetele ja seaduses sätestatule. Puuduliku süüdistuse tõttu tuleb R. Toom õigeks mõista. Süüdistusaktis on faktilised asjaolud esitatud üldiselt ja laiali valguvalt määrani, mis takistab teha järeldusi selles, kas need vastavad KarS eriosa normides esitatud teokirjeldustele või mitte. Süüdistusakti puudused raskendasid asjas kaitseõiguse teostamist. Süüdistusakti sõnastus ei võimalda teha järeldust, millist KarS § 2172 lg 1 teokoosseisus kirjeldatud alternatiivset käitumisakti B17le ette heidetakse. Prokuratuur on jätnud tähelepanuta, et juhatuse liikmelt tavaliselt oodatav hool tuleb sisustada iga äriühingu puhul eraldi – on üldteada asjaolu, et börsiettevõtte juhatuselt oodatav hool erineb väikeettevõtte juhatuse omast. Väikeettevõtte asjaajamist iseloomustab väiksem bürokraatia ja lähtumine väljakujunenud tavadest. Kriminaalasjas on mh ka X2i ütlustega tõendatud, et X1 OÜ juhtimine toimus suuliste kokkulepete alusel. R. Toom esindas osaühingut korduvalt kinnisvara parendamise ja omandamisega seotud tehingutes, tehingutele ei eelnenud juhatuse või osanike otsuste vormistamine. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et R. Toom oli OÜ Y1 ainuosaniku X1 OÜ Seaduslik esindaja. Seega oli B17l X1 OÜ esindajana anda nõusolek Xxxx võõrandamiseks. R. Toom kinnitas nõusoleku andmise fakti kohtus. Kooskõlas ühingus kehtinud tavaga otsuse vastu võtmise kohta kirjalikku dokumenti ei vormistatud. Vaatamata aktiivsele müügile ja hinna alandamisele ei õnnestunud Xxxx korterite müük enam kui aasta jooksul. R. Toom tellis kogenud kinnisvaraspetsialistilt B9lt arvamuse arendusprojekti turuhinna välja selgitamiseks. Hinnangu järgi oli arendusprojekti m2 hind 700 eurot. Seega oli hindamisakti järgne õiglane hind 275 520 eurot. OÜ Y1 võõrandas korteris hinnaga 290 000 eurot, so müügihind ületas hindamisaktis märgitut ja vastas tehingu toimumise aja keskmisele müügihinnale. Kriminaalasjas on tõendina esitatud Finantsplaneerimise OÜ ehituse audit, mille järgi on korteriomandite õiglane väärtus 265 000 eurot; reaalsetest turupõhistest ehitushindadest lähtudes saaks kogu Veskitammi arendusprojekti ehituslike puudusteta valminud korteriomandite õiglase bilansilise ehitusväärtuse määrata 284 400 eurole ja õiglasest väärtusest lähtuva müügihinna prognoosida 312 800 eurole. Kriminaalasjas on tõendatud, et Xxxx ehitisel esinesid olulised puudused. Prokuröri esitatud hindamisaktis on Xxxx korterite hinnanguline väärtus 444 000 eurot. Hindamisel ei võetud arvesse ehitusel esinenud ja hinda alandavaid puudusi ning seda, et korterid võõrandati koos. Xxxx tehingu puhul ei saa mööda vaadata üldteada asjaolust, et Eestis on alates 2008 lõpust majanduslik surutis, mis tabas kõige valusamalt kinnisvaraarendusi. Sellel ajal olid kinnisvara hinnad all ja tehinguid praktiliselt ei tehtud. Enamik buumi ajal alustatud arendusi müüdi kahjumiga, mis oli tavapärane äririsk ja ei täida tsiviil- ja kriminaalõiguslikku kahju tekitamise koosseisu. Xxxx arendusprojekt oli müügis rohkem kui aasta, müügiprotsessi käigus alandati korduvalt hinda, kuid ostjat ei leitud. Lõpuks ostja leiti ja tehingu hind ongi turuhind TsÜS mõttes. R. Toom tellis enne tehingut müügiotsuse kujundamiseks hinna kohta hinnangu ja käitus nii hoolsa ärijuhina.

Xxxx korteriomandid võõrandas OÜ Y1, tehinguks oli ühingu ainuosaniku X1 OÜ esindaja (so B17) nõusolek ja seega ei saanud R. Toom tehingut tehes rikkuda X1 OÜ põhikirja. Prokuröri viide selle kohta on ekslik, samuti jääb arusaamatuks, kuidas tekitati tehinguga kahju X1 OÜle. Vara võõrandamise tehingu tegi OÜ Y1, kuid juriidilise isiku vastutuse küsimust asjas ei tõusetunud. B17l oli OÜ Y1 juhatuse liikmena seaduslik õigus teha kinnisvaraga tehinguid. Tehing tehti selle aja tegeliku ja reaalse turuhinnaga. Seega ei ole kohane rääkida õiguse ebaseaduslikust ära kasutamisest ja varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisest. Nõukogu OÜ-l Y1 ei olnud, seega oli juhatus kooskõlas ÄS §-st 180 õigustatud vastu võtma otsuseid, mis ei ole ÄS § 168 järgi antud osanike ainupädevusse. Menetleja viide ÄS §-le 168 lg 2 on ekslik, sättest ei tulene, et osanikud peaksid iga juhatuse või nõukogu pädevusse kuuluvat küsimust otsustama ja juhatusele igaks konkreetseks tehinguks nõusoleku andma. X2 kinnitas, et tal puuduvad pretensioonid enne 2014 tehtud tehingute osas, kuid ka nendeks tehinguteks ei vormistatud mitte ühegi organi kirjalikku nõusolekut. Järelikult puuduvad B17 käitumises süüteokoosseisu tunnused, ettevõttesisene praktika on teo õigusvastasust välistav asjaolu. Samuti võib esineda eksimus teo keelatuses. C1 MTÜ on reaalselt olemasolev juriidiline isik, millele kuulub kinnistu (C1a hoonestusõigus). Kinnisasi on koormamata ja kordades väärtuslikum, kui 42 800 eurot. Seega on laenusumma piisavalt tagatud. Laenulepingus sisalduv 5% intress ei ole olematu nagu väidab prokurör, krediidiasutused pakuvad kinnisvaralaenu intressiga 2%. X1 OÜ pangakonto väljavõtte järgi on ühing andnud korduvalt laenu. Laenu andmise kohta andis ütlusi ka B46. Seega oli laenude andmine ettevõtte tavapärane praktika. Tunnistaja B7 selgitas kohtus, et kõik laenud kajastati raamatupidamises, andmed edastati D1 OY-le. X2il oli X1 OÜ pangakontodele juurdepääs, hoolsal ärijuhil on kohustus neid pidevalt monitoorida. X2 kinnitas, et tal ei ole enne 2014 tehtud tehingute osas B17 vastu pretensioone. Järelikult teadis X2 laenude andmise praktikast ja aktsepteeris seda. Ettevõttesisene praktika on teo õigusvastasust välistav asjaolu. KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuses jääb arusaamatuks, millist metoodikat kasutades on saadud kassajäägi suurus 140 626,45 eurot. Tõenäoliselt on kasutatud otsingufiltrina märksõna „pangast kassasse“, kuid see metoodika ei kajasta kassast panka tehtud siirded. Kohtule esitatud konto väljavõtete järgi liikus ajavahemikul 31.03.2011-18.06.2012 kassast panka 205 700 eurot. Süüdistusakti järgi ei ole seda arvestatud. Süüdistusaktis esitatud arvutuskäik on ebaloogiline. Süüdistuse kohaselt sõlmis R. Toom K. Kivisaarega kaks laenulepingut – summas 90 000 eurot ja 56 000 eurot. Jääb selgusetuks, kuidas prokurör sai laenude andmisega tekitatud kahju summaks 150 841,45 eurot. Samuti on arusaamatu, kuidas kassast antud laen 150 841,45 eurot sai ületada kassa jääki, mis süüdistuse loogika järgi on 140 626,45 eurot. Äriühingu ja eraisiku vahel laenulepingute sõlmimine ei ole karistatav tegu. X1 OÜ oli varemgi eraisikutega (nt B46) laenulepinguid sõlminud. Laenudest teadsid nii raamatupidaja B7 kui X2. ÄS ei sätesta, et laenude andmiseks peab olema osanike nõusolek. X1 OÜ-l nõukogu ei olnud, seega oli laenu andmine juhatuse ainupädevuses. K. Kivisaarega sõlmiti laenuleping turutingimustel, leping arvestas X1 OÜ ja OÜ Y1 huve. Ühingutel olid olemas vabad vahendid, mille hoidmine kontol või kassas ei ole tulus. Plaan ja

oma vajadus vahendite kasutamiseks ühingutel puudus. Seega oli raha välja laenamine ja laenult intressi teenimine põhjendatud, laen anti ülikõrge intressiga (11%). Seega järgis R. Toom ÄS § 187 lg 1 sätestatud hoolsuskohustust. K. Kivisaarega sõlmitud laenulepingud on kehtivad. Laenuandja esindaja R. Toom kinnitas laenu andmist, laenusaaja K. Kivisaar kinnitas raha saamist. Kohtule on esitatud laenulepingud ja kassa väljamineku orderid. Lepingutest ei ole taganetud, lepinguid ei ole üles öeldud ega tühistatud, lepingutest tulenevad kohustused ei ole muutunud sissenõutavaks. B17 volitused juhatuse liikmena on lõppenud, seega ei ole tal õigust laene tagasi küsida. X2 ei ole juhatuse liikmena tsiviilkorras midagi laenude tagasi saamiseks teinud. R. Toom selgitas kohtus, et võttis OÜ-le Y1 Xxxx kinnistute müügist laekunud raha pangast kassasse. B17 käes olid OÜ Y1 ja X1 OÜ kassad ning ta tõstis summa OÜ Y1 kassast X1 OÜ kassasse viimase poolt esimesele kinnisvaraarenduseks antud laenu tagastusena. A. Tsõgankovile andis laenu X1 OÜ ja seega ei ole võimalik süüdistusaktis kirjeldatud OÜ Y1 vara omastamine. X1 OÜ ja A. Tsõgankovi vahel sõlmitud laenu puudutavad kaitseväited langevad kokku K. Kivisaarele antud laenu käsitlevate kaitseväidetega. Samas väited kehtiksid ka juhul, kui laenu andjaks oleks OÜ Y1. Kriminaalasjas on tõendatud, et A. Tsõgankovile andis laenu X1 OÜ, seega on faktiliselt ebatäpne ja sisuliselt väär prokuröri süüdistus selles, et laenu andis OÜ Y1. B17 käitumises ei esine ebaseaduslikku tegu, ta ei ole võõrast vara oma kasuks pööranud. Äriühingutele ei ole kahju tekitatud – laenud on tähtaja saabumisel koos intressidega laenusaajatelt sisse nõutavad. X1 OÜ saab laenudelt märkimisväärset intressi. K. Kivisaare ja A. Tsõgankoviga sõlmitud lepingud ei ole võltsitud. Kohtule on esitatud lepingud, kassa väljamineku orderid. Lepingute pooled on andnud ütlusi laenu andmise ja saamise kohta. Ühtegi ekspertiisi, mis kinnitaks lepingute mitteehtsust, ei ole tehtud. Prokuröri paljasõnalistele väidetele ei saa rajada karistusõiguslikku vastutust. Laenulepingud ja kassa väljamineku orderid ei ole KarS § 344 teokoosseisu mõttes dokumendid. Samuti on küsitav, kas laenulepingute allkirjastamine tõi X1 OÜ-le uusi õigusi või vabastas kohustustest. Süüdistusaktis ei ole määratletud B17, A. Tsõgankovi ja K. Kivisaare teopanuseid. Kriminaalasjas puudub mõistlik selgitus, miks X1 OÜ poolt K. Kivisaarele ja A. Tsõgankovile antud laen on käsitletav omastamisena ja dokumendi võltsimisena, kuid MTÜ-le C1 antud laen mitte. R. Toom tegutses ettevõtte senisest praktikast juhindudes koosseisueksimuses KarS § 17 lg 1 mõttes, alternatiivselt võib asuda seisukohale, et B17 käitumine ei olnud õigusvastane KarS § 31 lg 1 järgi. R. Toom kujutas endale ekslikult ette, et ta võis osanike otsuseta teha kinnisvaratehinguid ja sõlmida laenulepinguid. Prokuratuuri esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. K. Kivisaar ja A. Tsõgankov selgitasid kohtus, et neile tehti kohtueelses menetluses ettepanek anda B17 vastu ütlusi. Sama käekiri jätkus tunnistajate B5i ja B48 puhul. Tunnistajate kohtueelse menetluse ülekuulamise protokolle kaitsjale antud toimikus ei sisaldu. Mõlemad isikud rääkisid kohtus, et prokurör andis neile ülekuulamisel mõista, et nende ütluste sisust oleneb tsiviilasjas nr 2-12-32259 jõustunud kohtuotsuse saatus. Prokuröri käitumine on lubamatu. Kohtumenetluse keskel tõusetus sarnane probleem tunnistaja B63iga. Prokurör kutsus tunnistajat mitteametlikele

kohtumistele, nõudis menetlusega mitteseotud dokumentide edastamist ja kohtus ütluste andmist. Vastutasuks lubas prokurör anda B63ile indulgentsi muudes menetlustes. Kriminaalasi tuleks KrMS § 2742 lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetada. R. Toom peeti kahtlustatavana kinni 03.04.2014. Kriminaalmenetlus on käesolevaks ajaks kestnud 3 aastat ja 8 kuud, kuid asjas ei ole jõutud kohtulahendini. Kaitsja jäi mõistliku menetlusaja osas varem esitatud argumentide juurde.

A.Tsõgankovi kaitsja seisukoht: Kaitsja leidis, et A. Tsõgankov tuleb talle esitatud süüdistustes õigeks mõista. A. Tsõgankovi vastu esitatud tsiviilhagid palus kaitsja jätta läbi vaatamata ning kriminaalasja menetluskulud riigi kanda. Repliigi korras märkis kaitsja, et prokuröri poolt taotletud karistus (sh osaliselt täitmisele pööratav osavangistus) on selgelt ebaproportsionaalne. Kaitsja oli seisukohal, et kriminaalasjas ei leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist kooseisupärase teo toime panemine. Kriminaalasjas uuritud tõendid võimaldavad teha järelduse, et A. Tsõgankovil puudus KarS §-de 201 lg 2 p 2 – 22 lg 3 järgi inkrimineeritud teo puhul -

teadmine või ettekujutus süüdistuse aluseks olevatest asjaoludest või; tahtlus võtta osa õigusvastasest teost; teadmine ja osavõtt kolmanda isiku teost.

KarS § 344 järgi esitatud süüdistuse puhul on täheldatav, et mõlema episoodi alusfaktid kattuvad, samuti viitavad kuriteo asjaolud kuriteo toime panemisele vähemalt kahe isiku poolt. Hindamaks koosseisupärase teo olemasolu tuleb süüdistusaktis märkida mis täideviimise või osavõtu vormis A. Tsõgankov väidetavalt tegutses. Samuti tuleb süüdistusaktis märkida, kas etteheidetavate käitumisaktide näol on tegemist teoainsuse või –mitmusega. Puuduste hilinenult või kohtu algatusel lahendis kõrvaldamine on menetlusõiguse oluline rikkumine – nii toimides väljutakse asja arutamisel lubamatult süüdistusakti piiridest. A.Tsõgankovile ei võimaldatud kohtueelses menetluses esitada kõiki teda õigustavaid argumente ja tõendeid. Kriminaalasjas on tõendina esitatud B49 OOO ja A. Tsõgankovi vahel sõlmitud koostööleping, mille täitmiseks otsis A. Tsõgankov aktiivselt vahendeid. B16 soovitas A. Tsõgankovil pöörduda B17 poole. A. Tsõgankovi jaoks oli oluline raha saamine, talle ei olnud oluline, kes oli laenu andja. Süüdistuses heidetakse A. Tsõgankovile ette OÜ Y1 vara omastamisele kaasa aitamist, kuid kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud, et A. Tsõgankov oleks laenamisel mõistnud, et raha pärineb OÜ-st Y1. Lepingu sõlmimise ja raha üle andmise juures viibisid kolm isikut, kes on andnud riimuvaid ütluseid raha andmise ja dokumentide vormistamise kohta. B50 andis ütlusi investeeringu kätte saamise kohta. Kriminaalasjas on tarbetult asutus hindama A. Tsõgankovi investeeringu tasuvust ja mõttekust. Kohtus üle kuulatud tunnistajad B16, B57, B56, B55, B58, B59, B61 ja B62 kinnitasid, et olid teadlikud A. Tsõgankovi osalusest/investeeringust Venemaa kütuseprojekti. Kohtule esitati

tunnistaja B59i ja A. Tsõgankovi e-kirja vahetus, tunnistaja selgitas, et käis peale kirjade vahetamist võimalike investoritega Venemaal B50iga kohtumas. Tunnistaja B63 kinnitas kohtus, et A. Tsõgankov on tema jaoks oluline äripartner, kes on samuti B49 OOO üheks investoriks. B63i ütlustega riimuvad kohtus uuritud kirjalikud tõendid selle kohta, et nii A. Tsõgankovi kui B48 OÜ investeerisid ning mõlemad investeeringud dokumenteeriti samadel põhimõtetel. A. Tsõgankovi investeeringut kajastavad dokumendid esitas kaitsja ja B63i investeeringu omad prokurör. Mõlemal juhul on võimalik nende alusel tuvastada, et sõlmiti koostööleping ja selle täitmiseks anti raha B49 OOO-le. Tunnistaja B63 kinnitas, et nägi oma silmaga B49 OOO-le kuuluvat pilootseadet, mis asus Sankt-Peterburis. B50i Venemaal asuv projekt oli teada ka tunnistaja B64ile. Tunnistajate B63i ja B65ütlustest nähtub fakt, et B64 oli B49 OOO klient, kes tellis seadme läbi B47 OÜ oma ettevõttele B66 OÜ. Seadme komplekteerimisega ja konstruktsioonide ehitamisega tegeles B63i juhtimisel B48 OÜ. Kohtule on esitatud e-kirjad, lepingute projektid, katseprotokollid jms, mis kinnitavad, et A. Tsõgankov vahetas teavet ja otsis aktiivselt partnereid, kellele tehnoloogiat müüa. B50 edastas A. Tsõgankovile jooksvalt teavet B63i poolt korraldatud katsetest. B50 edastas katseprotokolle ka klientidele, mh B66 OÜ-le. B66 OÜ esindaja B64 selgitas kohtus, et ühingul ei õnnestunud saada valmis seadet, mille põhiosa oli B63i ja B64i ütluste kohaselt valmis. B63i ütluste järgi oli põhjuseks A OÜ võlgnevus. Kõik kohtus üle kuulatud ja B49 OOO-ga kokku puutunud tunnistajad kinnitasid, et nafta puhastamise seade oli olemas. Kriminaalasjas on A. Tsõgankovi elatustasemele viidates väidetud, et ta ei ole laenukõlblik. Elatustase ja laenu saamine ei ole seotud, tuleb teha selge vahe isiklikuks otstarbeks antud raha ja investeerimiseks antud vahendite vahel. A.Tsõgankov selgitas, et laenu tagasi maksmine pidi toimuma investeeringu toel. B50 selgitas, et projekt on kasumlik. Koostöölepingus püstitatud eesmärke silmas pidades on laenu tagasi maksmine reaalne. Laen on tagasi makstama, sest laenuandja ei ole seda nõudnud. Peale B17 tagasi kutsumist oli A. Tsõgankovil kaks võimalust: 1) otsida üles laenuandja uus esindaja, 2) oodata, kui temaga ise ühendust võetakse. A. Tsõgankov valis teise võimaluse. A.Tsõgankov on lisaks B49 OOO-sse investeerimisele teinud ka teisi rahapaigutusi – ostnud autosid, panustanud ehitusse, tegelenud tööjõu vahendamisega jne. A.Tsõgankov elab keskpärast elu. Kohtus kinnitas mitu tunnistajat, et A. Tsõgankov käib välisreisidel, toetab tütart ja on finantseerinud endise abikaasa eluaseme renoveerimis- ning ümberehitustöid. Kriminaalasjas on prokurör juhtinud menetlust lubamatul viisil. Tunnistajad B63 ja B64 ütlesid kohtus, et prokurör võttis nendega e-kirja teel ühendust ja kohtus prokuratuuris. Ühtegi menetlusdokumenti kohtumisel ei vormistatud. Tunnistajaga kohtumine, asjaolude välja selgitamine on lubatav, kuid menetlustoimingu tunnustele vastav kohtumine tuleb protokollida. See on oluline, sest võimalik tunnistaja peab teadma oma õigusi, kohustusi ja vestluse eesmärki. Tunnistaja B63i asus prokurör lubamatult mõjutama. Prokurör võttis tunnistajaga ühendust telefonitsi ja e-kirja teel, sh nädalavahetusel. B63i ütlused viitavad selgelt prokuröri poolsele mõjutustegevusele, millel on ähvarduse ilminguid. Seega ei ole prokuratuur püüelnud

objektiivse tõe välja selgitamise poole, kuid KrMS §-de 211, 213 lg 1 järgi on prokuratuuril kohustus välja selgitada ja koguda ka isikut õigustavaid tõendeid.

K. Kivisaare kaitsja seisukoht: Kaitsja leidis, et süüdistusaktis esinevate puuduste tõttu tuleb K. Kivisaar õigeks mõista. Tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata ja menetluskulud riigi kanda. Juhul, kui süüdistusakt on kohane, siis tuleb K. Kivisaar õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu. Prokuröri poolt taotletud karistus on selgelt ebaproportsionaalne. Euroopa Inimõiguste ja Riigikohtu praktika järgi määratleb eelkõige kaitseõiguse tagamiseks kohtuliku arutamise piirid süüdistusakt. Kriminaalasjas esitatud süüdistusaktis heidetakse K. Kivisaarele ette seda, et R. Toom pani talle etteheidetava omastamise toime koos K. Kivisaarega. Järelikult pani K. Kivisaar süüdistusakti loogika järgi teo toime grupis B17ga. Järeldust toetab süüdistusakti p 6.3.2 sõnastus – K. Kivisaar võltsis dokumendid eesmärgiga varjata X1 OÜ raha omastamist, tegutsedes üheselt (so tõenäoliselt ühiselt, kooskõlastatult) B17ga. Muudetud süüdistuse sõnastus kinnitab samuti seda, et süüdistus peab silmas ühist teootsust. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg 2, mille sisustamisel tuleb lähtuda teovalitsemise teooriast (vt RKKKo 3-1-1-18-08 p 14). K. Kivisaarele esitatud süüdistuse sõnastuse põhjal ei ole teda võimalik süüdistada omastamise kaastäideviijana, nii toimides rikub kohus menetlusõigust. Isikute teopanused tuleb süüdistusaktis esitada selgelt ja täpselt, K. Kivisaare puhul ei ole seda tehtud. Isiku teopanuse määratlemine on oluline ka karistuse mõistmise seisukohalt – karistus tuleb individualiseerida, see ei ole ilma teopanuse välja selgitamiseta võimalik. Asudes seisukohale, et K. Kivisaar pani talle etteheidetava teo toime osavõtjana kaasaaitajana tähenduses KarS § 22 lg 3 järgi, siis tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega: -

osa saab võtta õigusvastasest teost KarS § 27 mõistes; osavõtutegu peab olema tahtlik; osavõtt on võimalik ainult teise isiku teost.

Süüdistusakti koostamisel ei ole arvestatud RKKKo lahenditest (3-1-1-97-09 p 7.4, 3-1-1-15003 p 17, 3-1-1-6-11 p 13.6, 3-1-1-10-09 p 45) tulenevaid nõudeid osavõtuteo sisustamisel. K. Kivisaarele ette heidetud teo kirjeldus on liialt abstraktne, pealiskaudne ja lünklik. Prokuratuur ei ole tõendanud süüdistusaktis esitatud faktilisi asjaolusid. Lisaks K. Kivisaare osavõtuteole on tõendamata ka B17 poolt toime pandud põhitegu. Süüdistusakt üksi ei ole asjas tõendiks, süüdimõistvat kohtuotsust ei saa rajada oletustele, kohus ei saa tõendeid asendada siseveendumusega (RKKKo 3-1-1-89-03 p 9, 3-1-1-10-11 p 26). K. Kivisaar on kohtus selgitanud B17ga tutvumise asjaolusid, andnud ütlusi ühiste äride ja süüdistusaktis nimetatud laenude kohta. K. Kivisaar ei saa raha saatust üksikasjalikult kirjeldada – tal on äripartneriga kokkulepe, investeeringu üksikasjade avaldamine viiks raha konfiskeerimiseni. K. Kivisaar on lubanud laenud tagasi maksta. Raha ei tagasta K. Kivisaar palgast vaid kinnisvaraärisse investeeritud summade arvel. K. Kivisaar on võtnud ka muid laene, kuid on üldteada, et laenude võtmine on ühiskonnas tavapärane.

K. Kivisaarele KarS § 344 lg 1 järgi esitatud süüdistuse sisu kattub eelnevalt käsitletud süüdistusega. Prokuratuur ei ole süüdistusaktis avanud K. Kivisaarele ette heidetava teo toimepanemise vormi. Süüdistusakti sõnastusest võib järeldada, et K. Kivisaar pani KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime isikute grupis, kaastäideviijana KarS § 21 lg 2 mõttes. Süüdistusakt ei ole nõuetekohane ning K. Kivisaar tuleb õigeks mõista. Juhul, kui süüdistusakt vastaks hüpoteetiliselt nõuetele on K. Kivisaare süü KarS § 344 lg 1 järgi tõendamata.

Kohtu seisukoht: Kohtu hinnangul tuleb esmalt lahendada B17 kaitsja tõstatatud mõistlikku menetlusaega puudutav küsimus (I). Süüdistatavate kaitsjad jäid vaidlustes oma varasemate seisukohtade juurde selles, mis puudutas süüdistusakti kvaliteeti. Seega vaeb kohus, kas kaitsjate etteheited on põhjendatud (II). Seaduse ja kohtupraktikas omaksvõetud arusaamade kohaselt rajab kohus otsuse tõendatuks või üldtuntuks tunnistatud asjaoludele. Kriminaalasjas vaieldi läbivalt tõendite usaldusväärsuse ja lubatavuse üle. Küsimusele, milliseid tõendeid saab otsuse tegemisel arvestada, on loogiline vastata koos asja sisulise lahendamisega (III). Seejärel saab võtta seisukoha esitatud hagide (IV), võimaliku karistuse (V) ning menetluskulude (VI) suhtes. Viimaseks tuleb otsuses ette näha asitõendeid puudutavad meetmed (VII). I B17 kaitsja on kriminaalasjas läbivalt esitanud taotlusi B17 suhtes menetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega (vt kohtumäärused kd VIIII tlk 221-224, kd XII tlk 153-155). Kohtuvaidluses jäi B17 kaitsja oma varasemates taotlustes esitatud argumentide juurde ning leidis, et kriminaalasjas tuleb menetlus KrMS § 2742 lg alusel lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole vaja korrata maakohtu 17.01.2017 ja ringkonnakohtu 06.11.2017 määrustes sisalduvaid seisukohti, mis puudutavad kohtueelse menetluse kestust. Käesoleval juhul on kohtu arvates keskseks küsimuseks, kas kriminaalasja arutamine maakohtus kulges mõistlikus tempos. Kohtu hinnangul tuleb küsimustele vastata eitavalt. Esmalt märgib kohus, et B17 kaitsja esitas mõistliku menetlusaja möödumist käsitledes väite, et kriminaalasi ei ole tema hinnangul mahukas ja keerukas. Kaitsja esitas 20.12.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaks määramiseks ja taotles Tasumääruse § 2 lg 1 alusel kriminaalasja erilise mahukuse ja keerukuse tõttu ettevalmistamise tasu suurendamist 300% võrra (kirjalike dokumentide – küsimused ja kohtuvaidluse teesid ettevalmistamiseks kulunud aeg). Seega on kaitsja muutnud oma varasemat seisukohta. Lisaks on kohus kaitsja varasemaid väiteid asja mahukuse ja keerukuse osas ka analüüsinud (vt uuesti 17.01.2017 määrus). Kohus möönab, et kriminaalasja mahukuse mõiste on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas võrreldes varasema arusaamaga veidi muutunud (vt ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas menetluses olnud/olevad asjad nr 1-15-6483, 1-16-483, 1-16-6452, 1-16-9171, 1-16-10503, 117-9149, 1-18-437. Kriminaalasi nr 1-16-6137 ei ole loetletud asjadega võrreldes mahukas. Samas jääb asi mahukuselt siiski üle keskmise – kohtus lahendatakse palju ühe-, äärmisel juhul kaheköitelisi nö massasju. Kohtu hinnangul on kriminaalasi tõenduslikust küljest keskmisest keerukam. KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus esitatud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite usaldusväärsuse problemaatikal peatub kohus edaspidi, kuid käesolevas

kriminaalasjas kulus kohtul siseveendumuseni jõudmiseks keskmisest rohkem aega, sh jäävad paljud küsimused kohtu jaoks vastuseta. Lisaks asja mahukusele ja keerukusele sõltub mõistlik menetlusaeg kohtu menetluslikest otsustustest ning selles osas oleks kohus pidanud käituma teisiti. Kriminaalasjas ei kulgenud kohtulik arutamine 07.09.2017 eelistungil kokku lepitud ajakava järgi. Kohtulikku arutamist ei toimunud ajavahemikul 09.03.2017 – 18.09.2017, so üle poole aasta. Kohus nõustub prokuröri ja B17 kaitsjaga selles, et teatud hetkel nihkus menetluse kese süüküsimuse lahendamiselt asjas esitatud tsiviilnõuetele. Paus kriminaalasja kohtulikus menetluses oli eelkõige tingitud vaidlusest kas kaasata OÜ Q1 tsiviilkostjana menetlusse või mitte. Täiendavate, 2017.a teise poolde jäävate, istungiaegade kooskõlastamine oli keeruline kohtu valvenädalate ja kaitsjate hõivatuse tõttu. Seetõttu pidanuks kohus B17 süüküsimuse lahendamisel järgima KrMS § 310 lg-tes 3 ja 4 sätestatut, mis võimaldavad teha süüküsimuses osaotsuse. B17 kaitsja esitaski kohtule taotluse tsiviilhagide eraldamiseks, kuid see taotlus jäi rahuldamata. Kahtlemata tõusetunuks taotluse rahuldamise korral tõenäoliselt varem või hiljem küsimus, kas KrMS § 310 lg-tes 3 ja 4 sisalduv regulatsioon tagab asjas ka kannatanu poolt kriminaalasja raames esitatud tsiviilnõuete arutamise mõistliku aja jooksul. Eelduslikult peaks tsiviilhagi lahendamine olema hilisemas, eraldiseisvas menetluses tõenduslikult lihtsam (vt KrMS § 310 lg 4 viimane lause, mille kohaselt loetakse süüdimõistvas osaotsuses tuvastatud faktilised asjaolud tsiviilhagi lahendamisel tõendatuks). Samas ei ole kannatanu kohtupraktikast tulenevalt nõuete esitamisel rangelt seotud süüdistuses esitatud faktiliste asjaoludega. Kannatanu võib hagiavalduses esitatud väidete tõendamiseks esitada tõendeid, mis ei ole olulised süüküsimuse lahendamiseks (KrMS § 2961 lg 1) ning hagi lahendamisega saab sama või kohtu esimehe poolt määratud koosseis alustada alles peale süüdimõistva osaotsuse jõustumist. Tsiviilhagi puudutav osaotsus on samuti vaidlustatav. Iseenesest näeb KrMS § 310 lg 6 ette, et juhul kui apellatsiooni- või kassatsioonimenetluse tulemusena süüdimõistev osaotsus tühistatakse ja kriminaalasi saadetakse isiku süüküsimust puudutavas osas uuesti arutamiseks madalama astme kohtule, kelle menetluses on eraldatud tsiviilhagi või avalikõiguslik nõudeavaldus, liidetakse tsiviilhagi või nõudeavalduse ja kriminaalasja arutamine uuesti ühte menetlusse. Samas ei pruugi praktikas kirjeldatud protsess toimuda kõige kiiremini, eelkõige olukorras kus edasikaebevõimalused maksimaalselt ära kasutatakse. Samas ei oma eeltoodu tähtsust, tagantjärele hinnates pidanuks kohus mõistliku menetlusaja tagamiseks kaitsja taotlusega siiski nõustuma ja rakendama seaduses sätestatud võimalust hagi eraldada. Kaitsja taotluse rahuldamata jätmise tagajärjel tekkis menetluses paus, mis kestis ajaliselt ca 1/3 kogu maakohtu menetlusest. Vaatamata sellele, et kriminaalasjas on süüdistus ja osa kannatanute hagidest olemuslikult seotud, ei oleks süüküsimuse ja hagide arutamine eraldiseisvas menetluses tagantjärele hinnates asja olemust kahjustanud vaid taganud B17le selle, et tema süüküsimus lahendatakse mõistliku aja jooksul. Mõistliku menetlusaja kulgemist tuleb arvestada ajast, mil R. Toom kahtlustatavana kinni peeti, so alates 03.04.2014 (kd V, tlk 1-4). Kohtuotsus kuulutati 09.04.2018. Süüdistusakt jõudis kohtusse 15.07.2016, seega kestis menetlus maakohtus 1 aasta, 8 kuud ja 25 päeva. Tsiviilhagide eraldamise korral oleks menetlus maakohtus kestnud ca pool aastat vähem.

Kokku on B17 suhtes kriminaalasja tänaseks menetletud pea 4 aastat, kriminaalasjas ei ole optimistliku prognoosi kohaselt jõustunud lahendit oodata ilmselt enne 2018. aasta lõppu. Kohtu arvates ei ole seega B17 kaitsja etteheited menetlusaja mõistlikkusele eeltoodu tõttu alusetud ning asjas saab rääkida mõistliku menetlusaja riivest. Kohus ei nõustu B17 kaitsjaga selles, et ainukeseks sobivaks meetmeks, heastamaks mõistliku menetlusaja ületamist on käesoleval juhul menetluse lõpetamine. KrMS § 2742 lg 1 järgi on kriminaalmenetluse lõpetamine mõistliku menetlusaja nõude rikkumise heastamisel n-ö viimane abinõu. Eelöeldu tähendab, et enne lõpetamise kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumist saab heastada muul viisil. Kohus märgib, et sobiva meetme valik sõltub sellest, millisele järeldusele jõuab kohus B17 süüküsimuses. Juhul kui kohus mõistab B17 osaliselt või täielikult talle esitatud süüdistuses süüdi, on kohtu arvates sobivaks meetmeks karistuse kergendamine (vt nt RKKKo 3-1-1-14-14, 3-1-1-96-15). II. B17, K. Kivisaare ja A. Tsõgankovi kaitsjad jäid kohtuvaidlustes selle juurde, et prokuröri esitatud süüdistus ei vasta seadusega sätestatud ja kohtupraktikas kinnistunud nõuetele. Kaitsjad heitsid prokurörile ühiselt ette seda, et süüdistusaktis on B17, A. Tsõgankovi ja K. Kivisaare puhul jäetud kajastamata nende teopanused. Kaitsjate hinnangul ei võimalda esitatud süüdistus aru saada, mida konkreetselt tegi võltsimisel ja omastamisel R. Toom ja/või A. Tsõgankov/K. Kivisaar, milliseid dokumente loodi, millise tahtluse astmega väidetavad kaasaaitajad tegutsesid. Kaitsjate arvates läheb prokuröri sõnastatud süüdistus vastuollu kaastäideviimise materiaalse määratluse ja teovalitsemise teooriaga. Süüdistusaktis esinevate puuduste tõttu oli kaitsjate hinnangul asjas kaitseõiguse teostamine oluliselt raskendatud. K. Kivisaare kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et K. Kivisaare süüdistuse sõnastusest KarS § 201 – 22 lg 3 järgi saab järeldada, et K. Kivisaar pani talle etteheidetava omastamisteo toime grupis koos B17ga. Sama väite esitas A. Tsõgankovi kaitsja kriminaalasja eelmenetluses (vt kd VIII, tlk 38 pöördel). Kohtule arusaadavalt oli süüdistuse kohaselt K. Kivisaare (ja A. Tsõgankovi) teopanuseks tegelikkusele mittevastavate dokumentide (laenulepingud ja kassaorderid) vormistamine ning selles seisnebki riikliku süüdistaja loogika kohaselt B17 omastamisele kaasa aitamine. K. Kivisaare (ja A. Tsõgankovi) panus aitas prokuröri arvates B17l varjata äriühingule kuuluva kuid omastatud vahendite tegelikku saatust. Süüdistuse loogika kohaselt sai K. Kivisaar (ja A. Tsõgankov) et tema poolt allkirjastatud dokumendid olid fiktiivsed ja aitasid toetada B17 versiooni. Kohus ei näe erinevalt kaitsjatest, et prokurör oleks A. Tsõgankovi ja K. Kivisaare süüdistust sõnastades läinud vastuollu kaitsjate poolt loetletud riigikohtu lahendites sõnastatud põhimõtetega. Prokurör on kohtu arvates süüdistuses kajastanud kõik vajalikud elemendid ning kaitsjate kriitika tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Kohtu hinnangul taanduvad kaitsjate etteheited mitte süüdistusakti nõuetelevastavusele vaid sellele, kas süüdistuses esitatud konstruktsioon on õiguslikult põhjendatud või mitte. A.Tsõgankovi kaitsja arvates ei sisalda süüdistusakt teavet, mis täideviimise või osavõtu vormis A. Tsõgankov tegutses, kas etteheidetavate käitumisaktide näol on tegemist teoainsuse- või mitmusega. Kohus nõustub A. Tsõgankovi kaitsjaga selles, et A. Tsõgankovile (ja K.

Kivisaarele) etteheidetavate tegude (so omastamisele kaasa aitamine ja dokumentide võltsimine) puhul kerkib küsimus teoainsusest või –mitmusest, kuid selle kajastamata jätmine süüdistusaktis ei ole puudus, mis tingiks akti tagasi saatmise või isiku õigeks mõistmise süüdistuse ebakonkreetsuse tõttu. Tegemist on faktiliste ja tõendatuks loetud asjaolude pinnalt tõusetuva õigusliku küsimusega. Kohus ei nõustu kaitsjate seisukohaga selles, et süüdistus on laialivalguv, abstraktne ning raskendab seetõttu kaitseõiguse teostamist. Kohus märgib, et kaitsjad esitasid menetluse kestel läbivalt kohaseid väiteid, vastuväiteid ning asjakohaseid tõendeid. Kohtu hinnangul oli süüdistatavate kaitseõigus asjas laitmatult tagatud ning järelikult on ainetu rääkida sellest, et süüdistusaktis esinevate puuduste tõttu oli kaitseõiguse teostamine kaitsjate jaoks raske või suisa võimatu. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaitsjate süüdistusakti puudutav kriitika ei ole põhjendatud. III KrMS § 60 lg-te 1 ja 2 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et KrMS § 62 p-des 1-4 loetletud tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Kohus saab otsuse rajada asjakohastele, kohtukõlbulikele (lubatavatele) ja usaldusväärsetele tõenditele. Kohtu hinnangul tuleb otsuse tegemisel kõrvale jätta kriminaalasja III köites tlk 121-162 asuv 17.04.2015 menetleja /U. Suvorov/ päring pankadele /B21, B22, B23, B24i, B25i, B26i, B27i, OÜ B28, OÜ B29, OÜ B30, OÜ B31, OÜ B33, OÜ B34, B35, B36a, MTÜ B36, B37, SA B38, TÜ B39, B40 arveldusarved 01.01.2011 kuni 17.04.2015/ ja pankade vastused. Kohtu hinnangul puudub päringul ja vastustel seos B17le, K. Kivisaarele ja/või A. Tsõgankovile esitatud etteheidetega. Samal põhjusel ei arvesta kohus kriminaalasja I köites tlk 78-80 asuvat AS SEB Eesti Ühispank volitust B11ale ning B42 diplomi koopiat (kd IV, tlk 36). Ülejäänud tõendite (sh isikulised tõendiallikad) usaldusväärsuse ja lubatavuse osas võtab kohus seisukoha edaspidi. Kohtu arvates on kriminaalasi B17, K. Kivisaare ja A. Tsõgankovi suhtes esitatud etteheidete suhtes mõistlik lahendada alljärgnevas järjekorras: 1) küsimus B17 võimalikust vastutusest KarS § 2172 lg 1 järgi; 2) küsimused B17 võimalikust vastutusest KarS §-de 201 lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 201 lg 2 p 1, 2), 344 lg 1 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 344 lg 1) järgi episoodis, mis see puudutab OÜ Y1 kassaraha omastamist ja A. Tsõgankovi võimalikust vastutusest KarS §-de 22 lg 3 – 201 lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 22 lg 3 – 201 lg 2 p 1, 2) ja 344 lg 1 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 344 lg 1) järgi. 3) küsimused B17 võimalikust vastutusest KarS §-de 201 lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 201 lg 2 p 1, 2), 344 lg 1 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 344 lg 1) järgi episoodis, mis see puudutab X1 OÜ kassaraha omastamist ja K. Kivisaare võimalikust vastutusest KarS §-de 22 lg 3 – 201 lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 22 lg 3 – 201 lg 2 p 1, 2) ja 344 lg 1 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 344 lg 1) järgi;

B17le esitatud süüdistus KarS § 2172 lg 1 järgi (X1 OÜ usalduse murdmine ja OÜ Y1 ametiseisundi ära kasutamine). B17le heidetakse käesoleva kriminaalasja raames ette seda, et ta murdis 24.10.2014 OÜ Y1 juhatuse liikmena Xxxx asuvate korteriomandite ostu-müügilepingut ja asjaõiguslepinguid sõlmides X1 OÜ usaldust. R. Toom rikkus X1 OÜ varaliste huvide järgimise kohustust. R. Toom andis X1 OÜ juhatajana OÜ-le Y1 loa tehinguks, mille ese müüdi alla oma- ja turuhinna. Müügitehing ja sellest laekunud summa omastamise tõttu ei saanud OÜ Y1 X1 OÜ ees täita 18.06.2010 koostöölepingust tulenevaid kohustusi. R. Toom pidi X1 OÜ põhikirjast ning ÄS sätetest tulenevalt küsima tehinguks loa andmiseks nõusolekut X1 OÜ ainuosaniku D1 OY nõusolekut, sest 24.01.2014 tehing seisnes tütarettevõtte põhivara müügis turuhinnast oluliselt madalama hinnaga ja väljus ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamidest. Süüdistuse kohaselt tekitas R. Toom oma tegevusega X1 OÜ-le kahju vähemalt 444 000,00 eurot. Samuti heidetakse B17le ette, et ta müüs OÜ Y1 juhatuse liikmena äriühingu vara oluliselt alla turuhinna ja äriühingu majandushuve eirates, sihilikult juhatuse liikmel lasuvat hoolsus- ja lojaalsuskohustust eirates ning tekitas OÜ-le Y1 varalist kahju turu- ja müügihinna vahe näol vähemalt 154 000,00 eurot. B17 kaitsja oli seisukohal, et äriühingu juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustuse sisustamine sõltub äriühingu eripärast, so börsi- ja väikeettevõtte juhatuse liikmelt oodatav hool on erinev. Kohtu hinnangul ei ole kaitsja loogika iseenesest vale – nö ühemeheettevõtte puhul on selge, et igasugused koosolekud jms seaduse järgi nõutavad protseduurid toimuvad paberil, mis sageli vormistatakse tagantjärele. Samas tuleb kriminaalasjas kontekstis juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse sisustamisel lähtuda siiski kohtupraktikas omaksvõetud arusaamadest, mis on järgmised: 1) riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-54-17 on asutud seisukohale, et äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (vt nt RKTKo nr 3-2-1-19713, p 19; RKTKo nr 3-2-1-38-15, p 14); 2) juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks (vt nt RKTKo nr 3-2-1-41-05, p 31); 3) üksnes ühingu jaoks negatiivse tagajärje saabumisest ei saa rikkumist veel järeldada (vt ka RKTKo nr 3-2-1-129-15, p 15). (p 13.1) Juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, tuleb juhatuse liikme tegevus lugeda osaühingu suhtes põhjendatuks sõltumata sellest, milline on tegelik tagajärg (vt RKTKo nr 3-2-1129-15, p 17). (p 13.3). Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust äriühingute struktuuri ja rahastamise üle:

1) D1 OY oli X1 OÜ ainuosanikust emaettevõtja; 2) X1 oli OÜ Y1 ainuosanikust emaettevõtja. 3) D1 OY rahastas X1 OÜ tegevust ja läbi viimase ka OÜ Y1 tegevust (vt siinkohal ka 26.10.2015 vaatlusprotokoll kd IV, tlk 99-135, kd V, tlk 223-227, kd X, tlk 25-27). X1 OÜ ja OÜ Y1 tegevuse rahastamine toimus laenu- ja koostöölepingute alusel (vt kd I tlk 10, 150-180). Ettevõtete struktuuri ja tegevuse rahastamise kohta andsid kohtus põhiolemuselt riimuvaid ütlusi kannatanute seaduslik X2 ja R. Toom. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 24.01.2014 võõrandas OÜ Y1 (esindaja R. Toom) 18.06.2010 koostöölepingu p 1 nimetatud eseme OÜ-le Q1 (esindaja Q2) hinnaga 290 000,00 eurot. Tehingu tegemise ajal oli R. Toom nii OÜ-u Y1 (kd X, tlk 25-27) kui ka selle ainuosaniku, X1 OÜ (kd V, tlk 223-227) juhatuse liige. OÜ Y1 juhatuse liige oli R. Toom ainuisikuliselt. OÜ-l X1 oli kaks juhatuse liiget: R. Toom ja X2 (vt siinkohal B17 ütlused kd XII tlk 128 pöördel–133, X2i ütlused kd IX tlk 9-14 pöördel, 26.10.2015 vaatlusprotokoll kd IV tlk 99-142, kd V tlk 223-227 ja kd X tlk 28-49). KarS § 2172 teokoosseis eeldab erisubjekti, so usaldust saab kuritarvitada keegi, kellel on seadusest tulenev teise isiku vara käsutamise või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustus. Äriühingu juhatuse liikme puhul tulenevad kohustused seadusest (ÄS, TsÜS) ning ettevõttesisestest aktidest (põhikiri). Kohus nendib, et B17l oli X1 OÜ juhatuse liikmena kohustus järgida ühingu varalisi huve ning OÜ Y1 juhatuse liikmena kohustus järgida lojaalsusja hoolsuskohustust, sh vältida tehingute tegemist, mis kahjustavad äriühingu varalisi huve. X1 OÜ usalduse kuritarvitamise episoodis ja OÜ Y1 ametiseisundi ärakasutamise episoodis taandub B17 vastu esitatud süüdistus ühele kesksele väitele – 24.01.2014 tehing toimus alla oma- ja turuhinna. B17 kaitsja prokuröri seisukohaga ei nõustunud. B17 kaitsja selgitas, et kõik vajalikud nõusolekud tehingu tegemiseks olid olemas, tehing toimus turuhinnaga ning igapäevase majandustegevuse raames. OÜ Y1 ja OÜ Q1 vaheliseks tehinguks oli 18.06.2010 lepingu alusel vajalik X1 OÜ nõusolek, kuid see oli olemas – R. Toom oli X1 OÜ juhatuse liige. X1 OÜ ja OÜ Y1 vahel 18.06.2010 sõlmitud koostöölepingu p 1 kohaselt finantseeris X1 OÜ Xxxx Laagris asuva projekti arendamist. Lepingu p 6 järgi kohustus OÜ Y1 ajal, mil ta oli X1 OÜ-le projekti finantseerimise eest võlgu, arendatavat kinnisvara ilma X1 OÜ eelneva nõusolekuta mitte koormama ega võõrandama. Kinnisvara koormamise ja võõrandamise tingimused pidid olema poolte vahel eelnevalt kooskõlastatud ning tagama võla tagasi maksmise X1 OÜ-le (kd I tlk 157-158). Kohus nõustub kaitsja väitega selles, et R. Toom võis X1 OÜ juhatuse liikmena anda 24.01.2014 tehinguks nõusoleku. Samas ei ole B17le esitatud süüdistuses ette heidetud seda, et ta ei olnud X1 OÜ juhatuse liikmena sellist õigust. Kohtu järgnev arutluskäik võib tunduda tarbetu, kuid antud juhul on B17 kaitsja alternatiivselt keskendunud sellele, et R. Toom tegutses välja kujunenud äritava järgides. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et kannatanute seaduslik esindaja X2 ja R. Toom olid äripartnerid. Mõlema isiku ütluste kohaselt algas nende koostöö juba 2000-ndate aastate alguses. Majanduses tekkinud vajutise ajal 2009.a leidus turul hea hinnaga kinnisvara ning B17l tekkis mõte seda osta ja kallimalt edasi müüa. Kinnisvaraga tegelemiseks kohandati X2i Eestis asuv ettevõte B12 OÜ (X1 OÜ endine ärinimi). Kannatanute seadusliku esindaja X2i ja B17

ütlused on riimuvad osas, mis need puudutavad X1 OÜ äritegevuse sisu. X2 ja R. Toom selgitasid mõlemad, et X1 OÜ tegevus seisnes sisuliselt kinnisvaraga spekuleerimises: turult üritati leida hea hinnaga kinnisvara, sh osteti remonti vajavaid kortereid, mis enne edasi müümist korrastati ning üüriti kuni võõrandamiseni välja. Ettevõtte majanduslik eesmärk oli teenida kasumit soodsa hinnaga ostetud ja vajadusel parendatud kinnisvara võõrandamisest. Kohus märgib, et X2 ja R. Toom andsid mõlemad ühesuguseid ütlusi selle kohta, et sobiva kinnisvara leidmine oli Eestis tegutseva B17 ülesanne. X2i ja B17 ütlused lahknevad mõnevõrra osas, mis need puudutavad X2i rolli otsuste langetamisel, mis puudutasid kinnisvara müüki. R. Toom selgitas, et tal oli voli toimetada (sh osta ja müüa kinnisvara) nii, et ettevõtte tegevus oleks kasumlik (vt kd XII tlk 130 pöördel), s.o X2 ei kooskõlastanud kõiki X1 OÜ tehinguid. X2i sõnul langetas ta iga konkreetse kinnisvaraobjekti ostu- ja müügiotsuse B17lt saadud andmete põhjal. Kirjalikke lube kannatanute seaduslik esindaja ei mäletanud, kuid suuline luba oli alati olemas. X2 väitis kohtus, et otsustas isiklikult iga üksiku kinnisvaraobjektiga (vajadusel ka remondieelarvega tutvumisel) kas objekti osta või mitte. Seejärel vormistati objekti finantseerimine. Kohtule esitati laenulepingud (koos tõlgetega), mille alusel toimus X1 OÜ poolt ostetavate objektide finantseerimine (vt kd I tlk 150-156, tlk 159-180). Laenulepingutest nähtub, et ajaliselt varasemad laenud on vormistatud konkreetse kinnisvaraobjekti soetamiseks (vt nt 01.02.2007 laenuleping, 20.11.2007 laenuleping), edasi lepingutes otsesõnu objektidele ei viidata ning piirdutakse üldsõnalise klausliga „laen on antud seoses laenuvõtja kinnisvarainvesteeringutega“ kuid laenusummad lepingutes viitavad kohtu arvates sellele, et laenu andmisel on silmas peetud pigem konkreetse objekti soetamiseks vajaminevaid vahendeid. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et D1 OY ainuosanik oli X2, so kohtu jaoks on loogiline X2i pidev teravdatud huvi rahapaigutuste vastu. B17 ütlused ostuotsuste osas on X2i ütlustega üldjoontes kokku langevad: R. Toom selgitas, et ta teavitas X2i investeeringuvajadusest, andis vajadusel lisainfot ning seejärel otsustas X2, kas raha on vaja anda või mitte (vt kd XII tlk 144 pöördel). X2 langetas oma sõnade kohaselt isiklikult ka iga objekti müügiotsuse. X2 selgitas, et otsuseid ei vormistatud kirjalikult, ta andis loa reeglina suuliselt, kuid see oli alati olemas. B17 ütluste kohaselt vahel kooskõlastused olid, vahel mitte. Kohtu hinnangul on B17 ütlused enne Xxxx arendusprojekti võõrandamist välja kujunenud töökorralduse kohta usaldusväärsed, so kohus möönab, et igaks müügitehinguks ei pruukinud olla X2i eelnevat nõusolekut. B17 ja X2i ärisuhte puhul ei saa kohtu arvates mööda vaadata sellest, et süüdistatav ja kannatanute esindaja olid enne süüdistuses märgitud ajalist raamistikku teinud koostööd üle 10.aasta. Kannatanute seaduslik esindaja selgitas kohtus, et koostöö B17ga laabus kuni 2013 detsembrini normaalselt. Kohus ei välista, et B17 ja X2i koostöö alguses oli töö korraldatud X2i kirjeldatud viisil – X2 kontrollis ja kooskõlastas isiklikult iga kinnisvaraobjekti ostu- ja müügitehingu. Aastate jooksul tekkis X2il koostöö laabumise tõttu B17 vastu usaldus ning kohtu jaoks on usutavad B17 ütlused selle kohta, et teatud müügitehinguid tehti ka X2i eelnevalt teavitamata. Kohtu veendumust eelkirjeldatus süvendab fakt, et X2i ütlustest nähtuvalt oli ta X1 OÜ igapäevast majandustegevust (so kinnisvaraga seotud tehingud) mikrotasandil korraldav ja peensusteni näpuga järge ajav. Samas ei saanud ta oma ütluste kohaselt jällegi pikema perioodi vältel aru, et R. Toom võtab arveldusarvetelt sularaha kassasse, annab laenu B46ile ja C1 MTÜ-le – kõik märgitud laenud liikusid arvelduskontode kaudu ning majandusaasta aruannete valguses olid kohtu arvates summad X1

OÜ jaoks siiski arvestatavad. X2i ütlused ja B17 ütlused on riimuvad selles, et B17ga oli tasustamine kokku lepitud, kuid B17le reaalselt raha ei makstud. Tunnistaja B7 selgitas samuti, et B17le väljamakseid ei tehtud. B17 sõnul lükkas X2 tasu maksmise küsimust pidevalt edasi, X2 selgitas, et ta pakkus B17le korduvalt raha, kuid viimane keeldus. Kohtu hinnangul ei ole X2i väide eluliselt usutav. Sisuliselt üritab kannatanute seaduslik esindaja väita seda, et R. Toom tegi talle aastaid vabatahtlikult tasuta tööd ja keeldus pidevalt kokku lepitud summadest. Märksa usutavam on B17 ütlus selle kohta, et X2 lubas tasu maksta, kuid nihutas toimingut pidevalt lubadusi jagades edasi. Kohtuistungil selgitas X2, et teadis seda, et R. Toom on seotud MTÜ-ga C1. Laenudest, mis ühingule anti, ta midagi ei teadnud ja sai nendest teada aprillis 2014. B17 sõnul oli laen MTÜ-le C1 X2iga läbi räägitud. Kohtule esitatud kirjalike tõendite hulgas on X2i e-kiri (vt kd VI tlk 120) millest nähtuvalt oli tal B17ga põgusalt juttu MTÜ-le C1 antavast laenust. R. Toom pidi talle detailidest rääkima, kuid ei teinud seda. Samas ei muuda eeltoodud vastuolud X2i ütlusi kohtu jaoks tervikuna ebausaldusväärseks. Teatud osas on kannatanute seadusliku esindaja ütlused kooskõlas asjas uuritud tõendite ja ära kuulatud isikuliste tõendiallikatega (nt riimub X2i jutt X1 OÜ juhatuse liikmete välja kujunenud tööjaotuse osas ühingu raamatupidaja, tunnistaja B7i ütlustega olukorras kus B17 sõnul konkreetne ülesannete jaotus puudus). Kohtu hinnangul nähtub B17, X2i ja B9 ütlustest tõsiasi, et Xxxx Laagris asuv projekt erines varasematest kinnisvarainvesteeringutest. X1 OÜ tegeles maatükkide, korterite jms ostmise, üürimise ja kallimalt edasi müümisega, kuid Xxxx näol oli tegemist kinnisvaraarendusega – olemasolevale kortermajale oli võimalik peale ehitada veel üks korrus ja seal välja ehitada uued korterid. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et OÜ Y1 loodi spetsiaalselt Laagris Xxxx asunud arendusprojekti tarbeks. Samas olid X2il ja B17l Xxxx Laagris asuva arendusprojektiga tegelema hakkamise hetkeks välja kujunenud usalduslikud ja igal üksikul juhul formaalsusi (kirjalikud kooskõlastused, otsused jms) mittejärgivad partnerlussuhted. X1 OÜ-l oli seisuga 24.01.2014 kaks juhatuse liiget: X2 ja R. Toom. Äriühingu registrikaardil ei ole esindusõiguse piiranguid, kohtu hinnangul on kriminaalasjas tõendatud, et R. Toom ei pidanud iga kinnisvara müüki puudutavat tehingut X2iga kooskõlastama, so kaitsja loogika on õige selles, et R. Toom oli X1 OÜ juhatuse liikmena õigustatud andma tehinguks nõusolekut. Samas ei heideta B17le ette seda, et tal ei olnud õigust anda ise või ainuisikuliselt 24.01.2014 tehinguks X1 OÜ esindajana nõusolekut. Kohus on varasemalt märkinud, et süüdistuse keskmes on Xxxx arendusprojekti hind. Kohus nõustub süüdistuse loogikaga selles, et Xxxx Laagris asuva arendusprojekti omahind kujunes selle müügihinnast märksa kõrgemaks. Kriminaalasjas puudub vaidlus ning X1 OÜ, Y1 OÜ kontode väljavõtetega on tõendatud, et arendusprojekti kogumaksumus oli 686 372,94 eurot. OÜ Y1 ja X1 OÜ korrastasid 02.08.2012 Xxxx projekti finantseerimisega seotud laenusuhteid ning OÜ Y1 võlg koos intressidega oli sellel hetkel 859 154,91 eurot. Kohus märgib, et koostöölepingust on üheselt järeldatav, et OÜ Y1 pidi laenu tagastama Xxxx korterite võõrandamisest saadud vahendite arvel. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et OÜ Y1 võõrandas Xxxx korteriomandid OÜ-le Q1 hinnaga 290 000,00 eurot. Järelikult on õige süüdistusaktis sisalduv etteheide selles, et tehing toimus alla omahinna – arendusprojektile kulutati märksa enam kui selle müügist laekus.

B17 kaitsja väitel tegutses R. Toom hoolsa ärijuhina – Eestis oli alates 2008 lõpust majanduslik surutis, mis tabas valusalt kinnisvarasektorit. Enamik buumiaegseid arendusi võõrandati kahjulikult. Xxxx Laagris asuvate korterite müügiprotsess kujunes väga pikaks sest korterite hind ei vastanud turusituatsioonile. R. Toom tellis hoolsa ärijuhina hinnangu korterite turuväärtuse kohta ning tehing toimus seega turuhinnaga. Kohus B17 kaitsjaga ei nõustu, tegemist on otsitud vastuväitega. Kahjumlikult võõrandati buumiaegsed arendused, mis soetati (panga)laenudega ajal, mil kinnisvara- ja ehitushinnad olid kõrged, soetamishinnast tunduvalt madalama hinnaga (sund)müük oli tingitud suutmatusest laene teenindada. Kohus loeb üldteada asjaoluks, et nö masu oli Eestis aastatel 2008-2010. Xxxx arendust alustati 2010.a, so ajal mil vajutis oli läbi ning Eesti majandus küll aeglaselt, kuid siiski taastumas. Kriminaalasjas on kohtule Xxxx arendusprojekti võimaliku turuväärtuse tõendamiseks esitatud alljärgnevad tõendid: 1) B17 versiooni Xxxx korterite turuväärtuse kohta kinnitav 20.01.2014 tunnistaja B9 poolt koostatud hindamisakt (28.01.2016 asitõendi vaatlusprotokoll V, tlk 76-87); 2) Süüdistuse versiooni Xxxx turuväärtuse kohta kinnitav B43 OÜ eksperthinnang nr 7314 HS (kd IV, tlk 63-88); 3) Kannatanute versiooni Xxxx turuväärtuse kohta kinnitav 1Partner Kinnisvara eksperthinnang nr 0409/0414H (kd I, tlk 182-196); 4) Tsiviilkostja versiooni Xxxx korteriomandite turuväärtuse kohta kinnitav 01.09.2017 Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ eksperthinnang (kd XI, tlk 39-62) ja Finantsplaneerimise OÜ Ehituse audit nr TR1859/2017 (kd XI tlk 67-87). Loetletud tõendite järgi on Xxxx korteriomandite turuväärtus menetlusosaliste arvates järgmine: Nr

Menetlusosaline

Korteri m2 hind

Hindamise metoodika (korterid eraldiseisvalt või nö plokktehing)

R. Toom

700-1300 eur/m2 (vt kd V tlk 78)

eraldi

Riiklik süüdistaja

korter nr 13 – 1129 eraldi eur/m2 korter nr 14 – 1129 eur/m2 korter nr 15 – 1073 eur/m2 korter nr 16 – 1185 eur/m2 korter nr 17 – 1129 eur/m2 korter nr 18 – 1129 eur/m2 (vt kd IV tlk 78)

Kannatanud

korter nr 13 – 1313 eraldi eur/m2 korter nr 14 – 1323 eur/m2 korter nr 15 – 1260 eur/m2 korter nr 16 – 1392 eur/m2 korter nr 17 – 1316 eur/m2 korter nr 18 – 1326 eur/m2 (vt kd I tlk 189)

Tsiviilkostja

eraldi: eraldi ja koos korter nr 13 – 1140 eur/m2 korter nr 14 – 1140 eur/m2 korter nr 15 – 1083 eur/m2 korter nr 16 – 1254 eur/m2 korter nr 17 – 1140 eur/m2 korter nr 18 – 1140 eur/m2 koos: 360 000,00 eurot

Tsiviilkostja ehitise audit

265 000 – 310 000 koos eurot (kd XI tlk 74)

Kohtu hinnangul on Xxxx korteriomandite turuväärtus müügipäeval asjaolu, mille selgitamiseks on vajalikud eriteadmised. Lihtsustatult on kinnisvara turuhind hinnanguline summa mille eest vara vahetab omanikku sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus. Turuväärtust kujundavad mitmed tegurid – kinnisvara asukoht, seisukord, turul valitsev pakkumise-nõudluse vahekord, sarnaste ja võrreldavate objektide müügihind jms. Kohtul endal ei ole kinnisvara turuväärtuse hindamiseks eriteadmisi. Kriminaalmenetluses eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamist käsitleb KrMS 3 ptk 7 jagu. Mitteõiguslikke eriteadmisi rakendab ekspert ekspertiisi tehes. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on kriminaalasjas tõendiks isikuliste tõendiallikate või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või teabetalletus.

Kohtule esitati koos B43 OÜ eksperthinnanguga nr 73-14 HS dokumendid, mis kinnitavad asjaolu, et menetleja määras korterite turuväärtuse kindlaks tegemiseks ekspertiisi kooskõlas KrMS sätetega (kd V tlk 37-45). Seega on asjas ainukeseks nõuetekohaseks tõendiks on prokuröri poolt esitatud B43 OÜ eksperthinnang nr 73-14 HS, on ekspertiisiakti näol tegemist ühe tõendiga, mida kohtul on kohustus hinnata. KrMS sätted ei keela kohtul võrrelda ekspertiisiaktis esitatut teiste hinnangutega selgitamaks, kas aktis toodud hind võib olla õige. B9 hindamisakti osas esitati kohtule vastuväide – akt tuleb jätta tähelepanuta, sest selle on koostanud isik, kes ei ole pädev hindaja. 25.05.2016 prokuröri e-kirjast EHKÜ-le ja EHKÜ 25.05.2016 vastusest (kd V, tlk 228-234) nähtuvalt ei ole B9 kutseline hindaja. B9 kohtus seda fakti ei vaidlustanud. B9 ütlustest (kd IX, tlk 64 pöördel – tlk 67 pöördel) nähtub, et ta on olnud kinnisvaraturul pikemat aega tegev. Seega võis ta omada ettekujutust sellest, millise hinnaga kus mida müüakse. B9 poolt koostatud akt ongi sisuliselt kinnisvara vahendamisega tegeleva praktiku, mitte kutselise hindaja arvamus. Kuigi iseenesest ei ole keelatud kinnisvara väärtusele hinnangu küsimine isikult, kes ei ole kutseline hindaja, on kohtu arvates B9 akt liialt üldsõnaline ning selles sisalduvas arutluskäigus ei võeta arvesse kõiki tegureid, millest on lähtunud teised hindajad. B9 aktis ei ole näidatud korterite turuväärtust objektide kaupa vaid ta on määratlenud hinna vahemikuna – 700-1300 eur/m2. Keskmine m2 hind B9 arvates on seega ca 1000 eur/m2. Tsiviilkostja esitatud akti kohaselt on korterite keskmine turuhind 1140 eur/m2. Seega ei ole ekspertiisiaktis, B9 koostatud aktis ja tsiviilkostja esitatud aktis määratletud Xxxx korterite keskmine turuväärtuse puhul olulisi lahknevusi – m2 hind kõigub üksnes 100-200 euro ulatuses. Nimetatud hinnast erineb oluliselt kannatanute esitatud akt, mille kohaselt on korterite m2 hind veidi üle 1320 eur/m2. Kannatanute esitatud akti ei saa kohtu hinnangul arvestada. Hindamisakti p-de 2 ja 7.4 kohaselt ei teostatud hindamisel korterite ülevaatust. Hindaja kujundas oma arvamuse osaliselt tellija s.o kannatanu suulise informatsiooni pinnalt. Kohus nendib, et kannatanul on huvi näidata asja hinda kõrgemana. Kohtu hinnangul on eeltoodu alusel seega prokuröri esitatud ekspertiisiakt usaldusväärne tõend ning Xxxx korterite turuväärtuse hindamisel tuleb lähtuda B43 OÜ eksperthinnangus nr 73-14 HS märgitud hindadest. Seega on õige süüdistuses esitatud väide selle kohta, et Xxxx korterid müüdi alla turuhinna (24.01.2014 ostu-müügilepingus märgitud hind 6 korteriomandi eest oli 290 000,00 eurot, ekspertiisiakti kohaselt oli korteriomandite kogumaksumus 443 329,00 eurot). Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et R. Toom andis X1 OÜ juhatuse liikmena nõusoleku OÜ Y1 poolt tehtavaks kinnisvara müügitehinguks olukorras kus võõrandatava kinnisvara maksumus jäi alla oma- ja turuhinna. Kohtu hinnangul tuleb seega järgnevalt lahendada küsimus sellest, kas R. Toom jättis tehinguks nõusolekut andes järgimata X1 OÜ huvid. B17 kaitsja hinnangul tuli tehingu puhul arvesse võtta seda, et tegemist oli nö plokktehinguga. Kohus nõustub kaitsja loogikaga selles, et põhimõte „hulgi saab odavamalt“ kehtib ka kinnisvaravaldkonnas ning plokktehingud (so kus ostja ostab ühes majas mitu korterit) on reeglina odavamad. Sama põhimõte nähtub antud juhul ka tsiviilkostja esitatud Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ eksperthinnangust, kus on ära toodud Xxxx korteriomandite hinnad juhul

kui korterid võõrandatakse eraldi ja koos. Hulgitehingu turuhinnaks määratles hindaja 360 000,00 eurot. Kohtu arvates ei olnud 24.01.2014 plokktehing kooskõlas ettevõtte seniste tegevussuundadega. Kannatanute seaduslik esindaja X2 selgitas, et ta ajas kinnisvaraäri lähtudes põhimõttest, et ei müü midagi alla omahinna, so X2i nägemuse kohaselt pidi iga objekti müügihind ületama selle soetamisväärtuse ning objektile tehtud kulutused. Kohus märgib, et kinnisvaraturul toimuvad liikumised ning nö õige hind on võimalik ära oodata. Kriminaalasjas on tunnistajate B13i (kd IX, tlk 63 pöördel – tlk 64) ja B9 (kd IX, tlk 64 pöördel – tlk 67 pöördel) ütlustega tõendatud, et Xxxx korterid pandi müüki soovhindadega mis olid tegelikust turusituatsioonist kõrgemad. B9 selgitas, et müügiprotsess venis ja jooksvate kulutuste vähendamiseks üüriti osa kortereid välja. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et X1 OÜ finantseeris OÜ Y1i poolt arendatud Xxxx objekti, aastate jooksul oli arenduseks kulutatud üle 600 000,00 euro. Kuivõrd finantseerimiseks andis emaettevõtja tütarettevõtjale laenu, pidi OÜ Y1 31.12.2013 X1 OÜ-le tagasi maksma üle 800 000,00 euro. OÜ Y1 arvelduskontode ja pearaamatu väljavõtte kohaselt ei olnud ettevõttel laenu tagastamiseks muid katteallikaid ega sissetulekuid peale Xxxx asuva kinnisvara. R. Toom esitas kohtus väite, et ta tegi X2ile ettepaneku vabaneda problemaatilisest arendusest ja investeerida raha mujale. B17 sõnul nõustus X2 tema ettepanekuga. X2 selgitas, et ta ei teadnud midagi sellest, et R. Toom asub Xxxx korteriomandeid võõrandama. Kohus märgib, et peale B17 ja X2i ei ole kedagi, kes oskaks nendevaheliste suhete, kokkulepete jms osas ütlusi anda. Kohtu hinnangul andsid aga mõlemad kriminaalasjas vastuolulisi ütlusi mis kohati ei olnud loogilised. Seega ei saa kohus nõustuda prokuröri ja kannatanu esindajaga selles, et kohus peaks asja lahendamisel eelistama X2i ütlusi põhjusel, et need on tingimusteta usaldusväärsed. Kohus nõustub prokuröriga selles, et X2i ja B17 omavaheliste suhete halvenemise põhjuseks võisid olla Xxxx arendusprojektiga seotud probleemid. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav X2i versioon selle kohta, et nende suhted olid tema arvates laitmatud kuni hetkeni, mil ta avastas ühingute nö tühjaks kantimise. Kohus märgib, et nii B17 kui ka X2i ütlustest nähtuvalt sujus omavaheline koostöö enne Xxxx objektiga tegelema hakkamist ilma probleemideta: R. Toom otsis kortereid, korraldas nende remondi, objektid müüdi kallimalt edasi või üüriti välja. Ühingul oli stabiilne rahavoog ja tegevus kasumis. Xxxx arendusprojekt kujunes kulukaks, kurnavaks ja arvatust pikaajalisemaks. Xxxx Laagris asuva arendusprojekti ehitamisega tegelesid B4, B5 ja B60. R. Toom selgitas, et esimesed kaks tegid praaki, teostasid ettenähtust ja –makstust vähem töid ning varastasid tagatipuks kindlustusraha. B4 ja B5 selgitasid, et konflikt tekkis ning tööd jäid pooleli paralleelselt B17le tehtava xxx objekti tõttu, mida ehitati Xxxx kindlustusrahade arvel. B4 ja B5 andsid ütlusi selle kohta, et R. Toom kirjutas remondikalkulatsioonid tegelikkusest suuremaks ning nö vaheraha tagastasid nad B17le sularahas. B17 kaitsja hinnangul tuleb B48 ja B5i ütlused asja lahendamisel kõrvale jätta, sest tegemist on lubamatu tõendiga. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et Xxxx ehitamisega tegelenud B48 ja B5i ning B17 vahel tekkis konflikt, mis päädis tsiviilvaidlusega ning see omakorda B48le ja B5ile kaotusega (vt lahendid tsiviilasjas nr 2-12-32259 kd VII tlk 20-37). B4 andis ütlusi selle kohta, et prokurör

andis vihjamisi mõista võimalusest tsiviilasjaga midagi ette võtta, kuid see sõltub sellest kuidas kohtus läheb (vt B4 ütlused kd IX tlk 106-108). B5 selgitas, et prokuratuuris oli käenduslepingust küll juttu, kuid tsiviilkohtu lahend on lõplik ja jõustunud. Kohus nendib, et B48 kohtuistungil antud ütlustest koorub välja äärmiselt inetu fakt – prokurör on tunnistajale jaganud katteta lubadusi. B48 ütlustest nähtuvalt andis prokurör talle mõista, et juhul kui B4 annab kriminaalasjas kohtus ütlusi, on võimalik midagi ette võtta tsiviilasjas nr 212-32259 tehtud lahendiga, mille alusel mõisteti B48lt välja arvestatav summa raha. Kohus ei pea prokuröri käitumist õigeks ja kaugeltki mitte eetiliseks. Samas on kohtu hinnangul tegemist kutse-eetika küsimusega, B48 ja B5i ütluste kõrvale jätmiseks alus puudub. Kohus ei näe, et prokuröri käitumine oleks kahjustanud tunnistajate ütluste usaldusväärsust. B5 selgitas, et kuigi prokuröriga oli käenduslepingust juttu, on tsiviilasjas lahend jõustunud, seda muuta ei saa. Kohus ei tuvastanud, et prokuröri võimalikud lubadused oleks B5it kallutanud oma ütlusi moonutama või muutma. B48 oli erinevalt B5ist märksa viljakam pinnas – erinevalt B5ist ei ole tema tsiviilkohtu otsustusega leppinud ning otsis oma ütluste (vt kd IX tlk 106) kohaselt aktiivselt võimalusi lahendi muutmiseks. Samas ei andnud B4 ja B5 sisult erinevaid ütlusi, so prokuröri väidetavad lubadused sarnaselt B5iga seega B48 ütluste sisu ei kahjustanud. Samas ei ole B48 ja B5i ütlustel B17 süüküsimuse lahendamisel kandvat rolli. B17le ei ole esitatud süüdistust selles, et ta näitas X2ile kalkulatsioonidel tegelikest arvetest suuremaid numbreid. Iseenesest ei saa välistada, et R. Toom talus aastaid äripartneriga kokkulepitud tasu mittemaksmist üksnes seetõttu, et tal oli muid sissetulekuallikaid. B17 ütlused selle kohta, et B4 ja B5 tegid ehituspraaki ning Xxxx objektil esines märkimisväärseid puudusi, on tõendatud tunnistaja B60i ütlustega (kd IX tlk 116 pöördel-119) ja B9 ütlustega (kd IX, tlk 64 pöördel – tlk 67 pöördel). Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Xxxx objekt kujunes plaanitust kallimaks. Samuti on tõendatud, et objekti valmimisel ei õnnestunud kortereid erinevalt varasemast kasumlikult müüa. Õigem oleks rääkida ostuhuvi täielikust puudumisest, sest korterite nö omahind oli märkimisväärselt kõrgem kui korterite keskmine turuväärtus (vt B9 ütlused, kinnisvarakuulutused ja prokuröri esitatud eksperthinnang). Seega oli X2 objekti alla paigutanud märkimisväärselt vahendeid, kuid nende kasumiga tagasi saamine venis. X2 avaldas kohtuistungil, et ta ei võõranda kinnisvara kunagi turuhinnaga vaid lähtub soovhinnast – asja müügihind peab olema alati kõrgem kui selle soetamisele ja parendamisele kulutatu. Kohus nendib, et kinnisvarasse pikaajaliselt investeerides on põhimõtteliselt võimalik nö õige hind ära oodata. Käesoleval juhul avaldaski X2, et neil ei õnnestunud soovhinnaga kortereid müüa ning kulude vältimiseks üüriti osa korteritest välja. X2 selgitas kohtule, et kuigi OÜ Y1 ja X1 OÜ vahelise raha tagastamise leppe tähtaeg pidi saabuma 31.12.2013 oleks seda vajadusel pikendatud nagu varasemalt (vt kd I tlk 149). Kohus kahtleb tugevalt X2i ütlustes rahuliku müügiperioodi ja maksetähtaja uue pikendamise osas – OÜ Y1 oli X1 OÜ-le (ja viimane ilmselt oma ettevõtjale) juba pikemat aega (so pea 3 aastat) võlgu üle 800 000,00 euro. Senine ärimudel oli üles ehitatud märksa lühema aja jooksul toimuvatele tehingutele ja kiiremale kasumile. R. Toom selgitas kohtus, et X2 oli teadlik sellest, et Xxxx objektist tuleks lahti saada, samal ajal avanes võimalus teenida Lätis asuva kinnisvara vahendamisest ning X2 andis talle vabad käed.

18.06.2010 koostöölepingu p 8 kohaselt sai X1 OÜ juhul kui OÜ Y1 ei olnud võlga 31.12.2013 ära maksnud, otsustada ühepoolselt võõrandamise tingimused ja isiku, kellele korteriomandid võõrandatakse. Kohus nendib, et 24.01.2014 tehingul on nö kiirmüügi tunnused – Xxxx objekt müüdi turuhinnast madalamalt kõik korterid võõrandati koos, mitte eraldi. Plokktehingu turuhinna ja tegeliku müügihinna vahe on orienteeruvalt 70 000,00 eurot. Kannatanute esindaja hinnangul tegi R. Toom korterite ostja OÜ Q1 esindajaga varasemalt kokku lepitud sobingu. Kohus ei nõustu kannatanute esindaja väitega selles, et 24.01.2014 Xxxx korteriomandite ostumüügilepingud ning asjaõiguslepingud sõlminud äriühingute juhatuse liikmed R. Toom ja Q2 olid enne tehingut omavahel seotud isikud. Kannatanute esindaja seisukoht on oletuslik ning seosed, mida üritati Q2i ja B17 vahele tõmmata, selgelt otsitud (vt viited B17 ja Q2i ühistele hobidele, tegevusaladele, geograafilisele seotusele jms). B17 kinnipidamisel võeti temalt ära telefon, mille sisu vaadeldi (kd V, tlk 26-29). Q2i telefoninumber on B17 telefonis kontakti „xxxx ostja“ all. Kohtu hinnangul nähtub vaatlusprotokollist B17 harjumus kontaktide sisestamisel neid määratleda tegevusvaldkonna või märksõna abil ning seega on usutav, et Q2iga tutvus R. Toom seoses Xxxx objekti võõrandamisega. Q2i sõnul võttis ta B17ga ise ühendust ning seega on loogiline, et peale kõne lõppu salvestas R. Toom Q2i telefoninumbri harjunud viisil, so märksõna „xxxx ostja“ alla. Q2 selgitas kohtus, et ta ei käinud korteritega enne ostu tutvumas – ta vaatas maja väljast ja pilte ning talle sellest piisas. Kohtu hinnangul oleks Q2il kahtlemata olnud kindlam valetada ja öelda, et ta käis ning vaatas korterid oma silmaga üle. Fakt, et Q2 seda ei teinud on kahtlemata kannatanu arvates taaskord näide sellest, et näida aus ja heauskne ostja, kuid kohtu jaoks asetas tunnistaja ennast nende ütlustega märksa keerulisemasse olukorda, see muudab kohtu jaoks tõenäolisemaks võimaluse, et Q2 rääkis tõtt. Q2i näol on tegemist ärimehega ning kohtu jaoks on usutav, et nähes võimalust soetada soodsa hinnaga kinnisvara, mida on hiljem võimalik kallimalt edasi müüa, kasutas Q2 kiiresti võimalust. Kohus ei jaga kannatanu loogikat selles, et Q2i näol oli tegemist variisikuga. Erinevalt kannatanust ei näe kohus midagi halba selles, et korteritega jäi edasi tegelema B9. Kannatanu hinnangul vaikiti OÜ Q1 ja OÜ B1 esindajate (so Q2, B2, B3 ) poolt teadlikult maha fakt, et ühingutel on rahalised suhted. Kannatanu nägemuse kohaselt on 170 000,00 euro näol tegemist OÜ Q1 poolt OÜ-le B1 Xxxx eest tasutud täiendav rahasumma. Kannatanu piirdus asjas väite õhku viskamisega, ei küsinud tunnistajatelt ülekande osas selgitusi ega taotlenud tunnistajatelt või kohtu kaasabi algdokumentide väljastamiseks. Kannatanu esindaja selgitas, et kuigi OÜ-l Q1 olnuks tõepoolest võimalus korterid kiiresti edasi võõrandada, ei ole ühing nii käitunud, sest tegemist on jällegi läbi mõeldud plaaniga. Vaidlus puudub selles, et OÜ Q1 on kortereid müünud järk-järgult, kohtu hinnangul on võõrandamistehingud toimunud tavapärase äritegevuse raames ning tõendeid kogumis hinnates ei näe kohus erinevalt kannatanust siin mittemingisugust vandenõud. Tunnistajad B3 ja B2 rääkisid kohtus (kd IX, tlk 52 pöördel – tlk 54 pöördel, kd IX, tlk 75 pöördel – tlk 78) võimalusest osta hea hinnaga Lätis asuv angaar, millele oli R. Toom leidnud ka ostja. Kohus ei välista, et X2 avaldas rahuolematust selle üle, et rahad ei liigu ning R. Toom nägi Läti objektis head võimalust Xxxx objektile kulunud raha kasvõi osaliselt tagasi teenida. Erinevalt kannatanute esindajast K. Udustest ei pea kohus eluliselt usutavaks, et R. Toom koostas OÜ B1 esindajale volituse ja lasi selle tõlkida läti keelde lihtsalt seetõttu, et ta oli ettenägelikult kindlustamas oma alibit välja mõeldud Läti kinnisvaraobjekti abil. Kohus nendib,

et X2 ei tundnud huvi X1 OÜ kontol toimuva vastu. BMW müügist, sularaha väljavõtmistest, B46ile ja MTÜ-le C1 antud laenudest sai X2 väidetavalt teada alles 2014.aastal, so tuginedes X2i varasemale käitumismallile, so täielikule ignorantsusele, mis puudutas ühingu arvetel toimuvat (ja see fakt oli kohtu arvates B17le hästi teada) võinuks R. Toom tehingust laekunud raha kohtu hinnangul lihtsalt „kassasse“ võtta ja välja laenata. Raha jupi kaupa väljavõtmist ja nö välja laenamist saab vajadusel korraldada üpris kiiresti. Kohus peab tõenäoliseks, et X2i huvi oli suunatud sellele, et OÜ Y1 täidaks 18.06.2010 koostöölepingust tulenevad kohustused X1 OÜ ees. Osaühingu konto väljavõtte kohaselt andis X2 X1 OÜ-le eraisikuna laenu 230 000,00 eurot mis kanti paar päeva hiljem D1 OY-le (kaks osamakset 40 000,00 eurot ja 190 000,00 eurot) selgitusega „laenu tagasimakse“. X2 selgitas kohtus, et laenusumma, mis anti A. Tsõgankovile (so 288 000,00 eurot) oli tema äriühingu jaoks suur raha. Seega võib eeldada, et X2i jaoks oli 230 000,00 eurot samuti suur raha ning on mõistlik eeldada, et talle ei olnud väga meeltmööda isikliku raha panustamine arvestatavas summas üksnes seetõttu, et untsu läinud arendusprojekti realiseerimine ja sellega seoses ka laenumaksete tagastamine viibib. Arvestades Xxxx korteriomandite müügiperioodi pikkust pidi X2ile olema kohtu arvates 2013 lõpul igal juhul selge, et niipea Xxxx kortereid võõrandada ilmselt ei õnnestu. Xxxx arendusprojekti igakuine üüritulu ei olnud kohtu arvates ka laenu teenindamiseks piisav – 1450,00 eurot (kd I tlk 99, kd II tlk 35). Seega on usutav B17 väide selles, et X2 oli nõus igasuguse lahendusega seni kuni raha tuleb. Kohus ei saa täiendavalt märkimata jätta, et süüdistuse kohaselt ei olnud B17l tehinguks D1 OY nõusolekut. B17le esitatud süüdistus hõlmab ka etteheidet, et ta rikkus X1 OÜ põhikirja p 7.4 kus nähakse ette rida tehinguid, mis vajavad eelnevalt osanike otsust. Kohtu hinnangul reguleerib X1 OÜ põhikirja tsiteeritud säte siiski juhatuse teavitamiskohustust olukorras kus kirjeldatud tehingut teeb X1 OÜ, mitte tema tütarettevõtja. Süüdistuses viidatud ÄS §-d 168 lg 2 ja 180 lg 4 sätted peavad silmas samuti tehinguid, mida teeb ettevõtte juhatus ettevõtte nimel, mitte kooskõlastusi tütarettevõtete poolt teostatavate tehingute tegemiseks. Olukorras kus antakse nõusolek tütarettevõtja põhivara võõrandamiseks oma- või turuhinnast oluliselt odavamalt on juhatusel ÄS § 180 lg 5 järgi kohustus teatada osaühinguga samasse kontserni kuuluvate äriühingutega seotud asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada osaühingu tegevust. Tegemist on teavitamiskohustusega mitte nõudega antavad kooskõlastused omakorda kooskõlastada. Kohtu hinnangul on võimalik süüdistuses kirjeldatud kohustus fikseerida äriühingute põhikirjades, kuid antud juhul ei ole seda tehtud. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et Läti tehingut ei toimunud. Seda kinnitasid kohtus B3, B2 kui ka R. Toom. OÜ B1 esindaja sõnul jäi tehing ära, sest notari jaoks sai takistuseks ostumüügihinna tasumine sularahas. Kohus märgib jällegi, et kui nõustuda kannatanuga ning asuda seisukohale, et Läti tehing oli fiktsioon, siis miks pidanuks OÜ B1 esindaja sellise detaili välja mõtlema ja kohtus esitama? Kannatanu esindaja viitas, et tehingu ära jäämise põhjuseid nimetati erinevaid (B17 sõnul sai takistuseks segane poliitiline olukord). Sageli see kohtu hinnangul nii ongi – põhjuseid miks üks või teine tehing nurjub ei pruugi olla üks. Kriminaalasjas on lisaks süüdistatavale ka kannatanu seaduslik esindaja andnud vastuolulisi ja ebaloogilisi ütlusi. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik kahtlusteta ümber lükata versiooni selle kohta, et R. Toom üritas leida käibevahendeid uueks investeeringuks. Sellises olukorras oli tegemist äririskiga ja B17le ette heita seda, et ta tekitas oma tegevusega sihilikult ja ettekavatsetult X1 OÜ-le varalist kahju vähemalt 444 000,00 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud B17 süüdi mõistmine ka episoodis, mille raames heidetakse talle ette OÜ-u Y1 ametiseisundi ärakasutamist. Kohus märgib, et üldjoontes jäävad kohtu põhjendused samaks – OÜ Y1 pidi tagastama X1 OÜ-le laenu, mille tähtaeg saabus 31.12.2013. Tõendeid selle kohta, et laenutähtaega oleks pikendatud, kohtule ei esitatud va X2i ütlus, mis ei ole kohtu jaoks äriühingute eelnevat äritegevust, summa suurust ning tagasimaksetähtaja venimist määramatusse tulevikku silmas pidades eluliselt usutav.

B17le esitatud süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi (OÜ Y1 vara omastamine), § 344 lg 1 järgi (A. Tsõgankoviga sõlmitud laenulepingu võltsimine), A. Tsõgankovile esitatud süüdistus KarS §-de 22 lg 3 – 201 lg 2 p 1, 2 (B17 omastamisele kaasa aitamine), 344 lg 1 järgi (B17ga sõlmitud laenulepingu võltsimine). B17le heidetakse ette OÜ B1 poolt OÜ-le Y1 tagastatud summa omastamist. B17le esitatud süüdistuse kohaselt pööras R. Toom raha A. Tsõgankovi kaasaaitamisel enda kasuks. Süüdistuse järgi sõlmisid R. Toom ja A. Tsõgankov selleks tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 03.04.2014 tegelikkusele mitte vastava laenulepingu ja raha välja andmist kinnitava kassa väljamineku orderi summas 288 000,00 eurot. R. Toom ja A. Tsõgankov tekitasid OÜ-le Y1 varalist kahju 286 799,89 eurot. B17 ja A. Tsõgankovi väitel ei ole 03.02.2014 laenuleping võltsitud vaid vastab tegelikkusele, laenuraha anti üle ja see on paigutatud ettevõttesse, mis tegeleb uudse kütuse puhastamise tehnoloogia välja töötamisega. Seega on keskseks küsimuseks, kas 03.02.2014 dateeritud ja X1 OÜ esindaja B17 ning A. Tsõgankovi poolt allkirjastatud dokumendid (so laenuleping ja kassa väljamineku order) on võltsitud või mitte. Tõendamaks 03.02.2014 dateeritud dokumentide ehtsust kuulati kohtus ära rida tunnistajaid ning uuriti kirjalikke dokumente. Kohtulikul arutamisel tekkis tõendite lubatavuse ja usaldusväärsuse üle vaidlus, samuti tõusetus osade tunnistajate puhul vajadus avaldada nende poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Seega võtab kohus esmalt seisukoha selles, milliseid tõendeid saab asja lahendamisel kasutada. Kohus märgib, et KrMS § 3051 lg 3 järgi ei välista tõendi vastuvõtmine selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel. 25.01.2017 kohtuistungile ilmus prokuröri poolt välja kutsutud tunnistaja B41. Tunnistaja avaldas, et A. Tsõgankov on endine elukaaslane ja lapse isa ning ta ei soovi selle tõttu ütlusi anda. Kannatanu esindaja K. Uduste esitas KrMS § 291 lg 3 alusel taotluse tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste vastu võtmiseks. A. Tsõgankovi kaitsja vaidles taotlusele vastu. Kohus võttis B41 kohtueelses menetluses antud ütlused tõendina vastu (kd IX tlk 93-97). KrMS § 71 lg 1 p 5 järgi on süüdistatava endisel elukaaslasel õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest. B41 soovis seda õigust kohtus kasutada. Käesoleval juhul oli B41 näol tegemist tunnistajaga, kelle küsitlemist istungil pidas vajalikuks prokurör. Peale seda, kui tunnistaja oli avaldanud, et ei soovi isiklikest suhetest tulenevatel põhjustel ütlusi anda, ei taotlenud prokurör tunnistaja varasemate ütluste lisamist. Seega loobus prokurör tõendist, mida ta soovis esitada. Taotluse esitas kannatanute lepinguline esindaja, kelle hinnangul olid tunnistaja ütlused tõendamiseseme asjaolude seisukohalt olulise tähtsusega. Kohus leiab, et kannatanute seaduslik esindaja oli antud juhul õigustatud esitama taotlust

tunnistaja varasemate ütluste vastu võtmiseks – nähes mingit tõendit prokuröri loetelus võib kannatanu eeldada, et see esitatakse ning ei märgi seda sel põhjusel oma tõendite hulgas. Iseküsimus on see, kui aktiivselt peaks kannatanu tõendama süüdistatava süüküsimust. KrMS § 310 lg-te 1 ja 2 järgi vaeb kohus hagis esitatud nõudeid sisuliselt vaid isiku süüdi tunnistamise korral ning seega on kannatanu huvitatud süüdistatava süüküsimuse lõpplahendusest. Samas kannab kriminaalmenetluses süüdistusfunktsiooni KrMS § 30 tulenevalt siiski prokurör, mitte kannatanu. Käesolevas asjas keskendus kannatanu samas kohtu arvates liigselt süüküsimust puudutavatele asjaoludele, kuid sellel peatub kohus detailsemalt otsuse osas, mis puudutav menetluskulude jaotust. KrMS § 291 lg 1 p 2 järgi võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tõendina vastu võtta tunnistaja poolt varem antud ütlused, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. KrMS § 291 lg 3 kohaselt võib kohus sellisel juhul erandina vastu võtta tunnistaja deponeerimata ütlused, kui on täidetud p-des 1-3 sätestatud tingimused. Kohus leiab, et B41 ütluste puhul on KrMS-is loetletud tingimused täidetud. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda B41 ütlustes – tunnistajat hoiatati enne ütluste andmist valeütlustega kaasnevast vastutusest. Kannatanu esindaja märkis põhjendatult, et tunnistaja ütlusi saab käesolevas episoodis kasutada A. Tsõgankovi laenuvõimekuse hindamisel. Kohus leiab, et A. Tsõgankovi kaitsjal oli võimalus esitada ütlustele vastuväiteid – kaitsja seda ka tegi (vt kd IX tlk 87). Eeltoodu alusel on tunnistaja B41 ütlused lubatav tõend. Kriminaalasjas tõusetus vajadus avaldada tunnistaja B55i (kd IX tlk 79-81) kohtueelses menetluses antud ütlused seoses kohtuistungil ilmnenud vastuoluga. Tunnistaja rääkis kohtuistungil, et ta käis koos A. Tsõgankoviga Venemaal selleks, et kohtuda Lukoilis ühe tema tuttavaga. Esimesel reisil oli vist kaasas ka B50. B50 ja A. Tsõgankov pidid saama mingi territooriumi, kus kütust puhastada. Kohtueelses menetluses andis tunnistaja ütlusi, mille kohaselt „mina ei ole mitte kunagi kuulnud, et A. Tsõgankovil oleks mingi kütuseäri Eestis või Venemaal“. Tunnistaja selgitas, et uurija ei küsinud temalt Venemaa kohta sellist küsimust ning Lukoilis toimus eelkohtumine, mille käigus pakuti territooriumi kütuse puhastamiseks. Juttu naftaärist ei olnud kusagil. Kohus märgib, et võrdlemisi sageli esitatakse vastuolude ilmnemisel nende selgitamiseks argument „uurija ei küsinud“. Käesoleval juhul vabandas tunnistaja vastuolu sellega, et 1) tema käest ei küsitud kohtueelses menetluses seda, mida kohtus; 2) tema arusaamise järgi ei puudutanud kohtumine Lukoilis kütuseäri selle klassikalises mõttes (so kohtule arusaadavalt nt transiit, ost-müük). A.Tsõgankov esitas oma kaitseversiooni kohtueelses menetluses (vt kd IV tlk 14-27). Prokurör taotles tunnistaja B55i poolt 02.09.2015 antud ütluste avaldamist. Seega kuulati tunnistaja üle peale seda, kui A. Tsõgankov oli menetlejale toimikus olevad dokumendid edastanud. Kohtu jaoks ei ole B55i vabandus eluliselt usutav – olukorras kus kahtlustatav esitab omapoolse versiooni, on selge, et menetleja kontrollib seda. Käesoleval juhul on nii toimitud – prokurör taotles kohtus rea kohtueelses menetluses üle kuulatud tunnistajate küsitlemist, kes rääkisid A. Tsõgankovi väidetavast projektist. Kohtu jaoks ei ole tõsiseltvõetav väide, et uurija väljendas end ülekuulamisel kahtlustatava väiteid kontrollides segaselt. Samuti on täisealisel tunnistajal võimalik vajadusel küsimust täpsustada. Kohtu hinnangul on B55i ütlused kasutatavad osas,

mis need riimuvad teiste tõenditega. Isiku poolt antud selgitus vastuolu osas ei ole kohtu jaoks piisav. Küsimuse asetus oli tõenäoliselt lihtne – kas tunnistaja teadis midagi A. Tsõgankovi kütusega seotud äridest Venemaal või mitte. Kohtu hinnangul ei ole kütuse puhastamine ja kütuseäri sedavõrd erinevad mõisted. Olukorras kus tunnistaja teab midagi Lukoilis toimunud kohtumisest ning on seda ise ka vahendanud, on selge, et keskmine, mõistlik inimene täpsustab uurijalt üle selle, mida viimane kütuseäri all silmas pidas. Kohus leiab, et B55i ütlusi saab asja lahendamisel arvestada üksnes osas, mis need riimuvad teiste ja kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Kriminaalasjas taotles lisaks prokurörile B55i ütluste avaldamist kannatanu volitatud esindaja põhjendusega, et need on vastuolulised. KrMS § 288 järgi toimetavad ristküsitlust kohtumenetluse pooled. KrMS § 289 lg 1 järgi määratakse tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus. KrMS § 2882 lg 2 nimetatud juhul ei ole kannatanu ristküsitluse pooleks, tal on õigus küsimusi esitada kohtu loal pärast ristküsitlust. Käesoleval juhul ei olnud kannatanute esindajal tunnistajale küsimusi, esindaja taotles kohe tunnistaja ütluste avaldamist põhjusel, et need on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kannatanu taotlus oli esitatud ristküsitluse väliselt. Kohus leiab, et kehtiv KrMS ei anna KrMS § 2882 lg 2 sätestatud juhtudel lõikes loetletud isikutele õigust taotleda isikulise tõendiallika varasemate ütluste avaldamist nende usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil. Kriminaalasjas tõusetus vajadus avaldada tunnistaja B56i (kd IX tlk 81-82 pöördel) kohtueelses menetluses antud ütlused seoses kohtuistungil ilmnenud vastuoluga. Tunnistaja rääkis kohtuistungil, et tal on raske vastata, kas A. Tsõgankovil olid äripartnerid Venemaal või mitte, vist mingid olid. Kohtueelses menetluses andis tunnistaja ütlusi, mille kohaselt „mina ei ole mitte kunagi kuulnud, et Aleksandr Tsõgankovil oleks mingeid äripartnereid Venemaal“. Prokurör palus tunnistajal selgitada, mida viimane mõtles istungil öelduga selles, et A. Tsõgankovil vist on Venemaal äripartnerid. Kohus nendib, et tunnistaja ei andnud prokurörile selget vastust. Tunnistaja keerutas ja hämas:„võib-olla need tekkisid, aega on juba möödunud, aasta on möödunud, võib-olla tekkisid“. Lõpuks märkis B56, et tegemist on tema isikliku oletusega, ta on varemgi rääkinud, et nad ei sekku üksteise asjadesse. Kohus jätab B56i ütlused kõrvale osas, mis need puudutavad A. Tsõgankovi Venemaa ärikontakte. Tunnistaja avaldas kohtus sõnaselgelt, et tegemist on tema oletusega. Tunnistaja ütlus on kohtu hinnangul tõendiks siis, kui tunnistaja kirjeldab seda mida ta nägi, kuulis, tajus vms. Isiku oletusi ei saa asja lahendamisel kasutada. Kohus leiab, et B56i ütlusi saab asja lahendamisel arvestada üksnes osas, mis need riimuvad teiste ja kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Kriminaalasjas tõusetus vajadus avaldada tunnistaja B59i (kd IX tlk 89-91 pöördel) kohtueelses menetluses antud ütlused seoses kohtuistungil ilmnenud vastuoluga. Tunnistaja rääkis kohtuistungil sellest, et A. Tsõgankov pakkus talle võimalust leida naftatöötlemise tehaseks investoreid. Talle teadaolevalt pidi tehas asuma Peterburis, A. Tsõgankovil oli J-nimeline partner. Ta ei tea peensusi, kuid midagi taheti puhastada. Kohtueelses menetluses andis tunnistaja ütlusi, mille kohaselt „mina ei ole A. Tsõgankovile lähedane sõber ja seetõttu ma ei tea, kus A. Tsõgankov töötab ja ma ei tea A. Tsõgankovi äridest mitte midagi“. Tunnistaja selgituste kohaselt ei öelnud ta uurijale, et ta ei tea midagi. Uurija küsis temalt selle projekti kohta, ta vastas, et midagi ta teab, kuid mitte kõike. Tunnistaja sõnul seda ei protokollitud. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja selgitus usutav. Vastuolu on üpris põhimõtteline: kohtueelses menetluses on tunnistaja selgelt väljendanud, et ei tea A. Tsõgankovi ettevõtmistest midagi

kuna ta ei ole viimasega sõbrasuhetes. Kohtuistungil rääkis tunnistaja pikalt-laialt A. Tsõgankovi projektist ning puudutas ütlustes ka tema äripartnerit B50it. Kohtule esitati vastuolu selgituseks jällegi klassikaline „uurija ei protokollinud“ vabandus. Kohus märgib, et tunnistaja kinnitab pärast ülekuulamise lõppu protokolli õigsust oma allkirjaga. Tunnistajal on õigus jätta protokoll vajadusel allkirjastamata või allkirjastada koos märkusega juhul, kui protokolli sisu ei vasta tegelikkusele. Käesoleval juhul puuduvad kohtul andmed, et B59 oleks nii toiminud. B59 on kohtu hinnangul kohtueelses menetluses vägagi kategooriliselt eitanud igasugust teadlikkust osas, mis puudutab A. Tsõgankovi äri- ja tööalast tegevust. Seega ei ole usutav tunnistaja poolt kohtuistungil esitatud vabandus, et tegelikult ta midagi justkui ikkagi teadis, kuid seda lauset ei talletatud. Kohus leiab, et B59i ütlusi saab asja lahendamisel arvestada üksnes osas, mis need riimuvad teiste ja kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Kohus jätab analüüsimata vastuolu, mis ilmnes kannatanu esindaja taotluse rahuldamisel (vt kd IX tlk 91 pöördel) – kannatanu esindaja ei olnud ristküsitluse pooleks, kellel oleks olnud õigus sellist taotlust esitada. Kahtlemata ei saa pidada õigeks, et kohus annab taotluste lahendamisel menetlusosalistele erinevaid signaale ja kord rahuldab taotluse ning siis jätab selle rahuldamata. Samas oli tegemist küsimusega, mis kerkis praktikas üles esmakordselt ja kohus ei ole tegelikult tänaseni lõpuni veendunud eelnevalt välja öeldud seisukohas (mille kohaselt ei anna KrMS ristküsitlust puudutavad sätted KrMS § 2882 lg 2 sätestatud juhtudel lõikes loetletud isikutele õigust taotleda isikulise tõendiallika varasemate ütluste avaldamist nende usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil). Kriminaalasjas esitati kohtule OÜ B47 maksuotsused (kd XIII tlk 120-164) mille abil soovis prokurör tõendada seda, et tunnistajana üle kuulatud B50 ning tema abikaasa B51 on esitanud maksumenetluses võltsitud dokumente ja valeväiteid. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et sellega peaksid sisuliselt kohe lõppema diskussioonid selle ümber kas B50 on usaldusväärne tunnistaja või mitte. Erinevalt prokurörist leiab kohus, et tunnistaja usaldusväärsuse küsimusele ei saa läheneda lihtsustatult ja nentida, et kui oled kord juba valetamisega vahele jäänud, siis on ka edaspidi tõde viimane, mida sinult oodata võib. Kohus annab hinnangu B50i ütluste usaldusväärsusele edaspidi, hinnates tema poolt räägitut koosmõjus teiste tõenditega. Kriminaalasjas kuulati 17.11.2017 kohtuistungil tunnistajana üle B63 (kd XIII tlk 7-13). Tunnistaja selgitas, et tajus prokuröri poolset kohatut survet, mille eesmärgiks oli tema tunnistajana kohtusse ilmumine. Samuti nõudis prokurör temalt dokumentide esitamist. Kohtule esitati tõendina e-kirjavahetus B63i esindaja ja prokuröri vahel (kd XIII tlk 232-237). Kahtlemata kohus taunib sellisel viisil tõendite hankimist (sisuliselt lubab prokurör oma kirja p-s 3 B63ile edaspidi puutumatust tingimusel, et viimane tuleb kohtusse ütlusi andma ja esitab prokurörile vajalikud dokumendid). Samas ei taotlenud keegi istungil ilmnenud põhjuste tõttu tunnistaja ütluste lubamatuks tunnistamist. Tunnistaja B63 jagas vahejuhtumi osas selgitusi, avaldas oma nördimust, kuid ei viidanud, et prokuröri tegevus oleks tema ütluste sisu kahjustanud. Sel põhjusel ei jäta kohus B63i ütlusi kõrvale ning analüüsib nende usaldusväärsust koosmõjus teiste tõenditega. Kriminaalasjas üritasid prokurör ja kannatanu A. Tsõgankoviga 03.02.2014 sõlmitud laenulepingut kummutada mh ka väidetega, et A. Tsõgankov on töötu ja sügavalt vaene alkohoolik, kellel ei ole kaitseversioonis esitatud projekti investeerimiseks vajalikku haridust. Hariduse osas väljendas kohus juba istungil, et iseenesest ei saa alati eeldada, et võimalikul investoril on rahapaigutuse valdkonnaga täielikult või osaliselt kattuv haridus. Samas tuleb

eristada aktiivseid ja passiivseid investoreid – esimesed löövad projekti arendamisel reeglina kaasa, teiste osavõtt piirdub projekti raha paigutamisega. A. Tsõgankovi võimalikule rollile annab kohus hinnangu edaspidi. Kohtule esitati andmed A. Tsõgankovi maksustatava tulu kohta ajavahemikul 2012 – 2013 (kd V tlk 139-140). A. Tsõgankovi 2012 aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist oli 256 eurot ning 2013 aastal puudusid Maksu- ja Tolliametil andmed A. Tsõgankovi tulude kohta. Kohus nendib, et üksnes ametliku tulu puudumisest ei saa teha põhjapanevaid järeldusi isiku sissetulekute kohta. Kohtus kuulati tunnistajatena üle A. Tsõgankovi tuttavaid/sõpru, kelle ütlustes selle kohta, et A. Tsõgankov siiski üritas siit-sealt raha teenida (ehituse, vahenduse, ostu-müügi jms) kohus ei kahtle. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud väita inimene, kes kasutab sõidukit (olenemata auto vanusest tuleb igasuguse sõiduki ülal pidamist siiski lugeda ühistranspordi kasutamisest märksa kulukamaks) ning kellel on olemas kodu (olenemata kas see on isiku omandis või mitte) on sügavalt vaene ja igasuguse sissetulekuta. Kannatanu esindaja taotles innukalt tunnistaja B41 ütluste (kd IX tlk 96-97) asja juurde võtmist. Tunnistaja selgitas, et raha A. Tsõgankovil üldiselt oli, kuid mitte palju, so A. Tsõgankov ilmselt ei olnud sügavalt vaene. Tunnistaja ütlustest selle kohta, et A. Tsõgankov ei maksa lapsele elatisraha ning tunnistaja ja tema venna omandisse kuuluva elamu remondiks võetud laenu, ei saa samuti midagi põhjapanevat järeldada. Kohus märgib, et aeg-ajalt kerkivad meedias teemad, kuidas heal järjel inimesed ei maksa lastele elatist ning sellel, miks inimene teatud hetkest ei hüvita võõra kinnisasja parendamiseks tehtud kulutusi võib olla oma põhjus, kuid see ei ole käesolevas kriminaalasjas oluline. Kohus ei võtnud prokurörilt vastu süüdistusakti p 14.22 märgitud tõendit - menetleja 16.09.2015 päringut ja Regionaalhaigla vastust, mis pidi tõendama, et A. Tsõgankov oli 23.07.2011 ravil diagnoosiga alkoholi tarvitamine. Kohus ei näinud seost A. Tsõgankovi ravi ja paar aastat hiljem sõlmitud laenulepingu vahel. Kannatanu esindaja üritas vaatamata kohtu korduvatele märkustele esitada kohtule andmeid selle kohta, et A. Tsõgankov on alkohoolik ning seetõttu ei ole usutav, et keegi talle laenu annaks. Kohtule arusaadavalt üritas kannatanu tõendada, et A. Tsõgankovi näol on tegemist klassikalise tankistiga (töötu, sõltuvusprobleemidega ja seetõttu väikese pisku eest valmis kõike tegema). Kohtu hinnangul on kannatanu püüdlused ja väited käsitletavad A. Tsõgankovi au ja väärikust riivavatena ka vaatamata sellele, et A. Tsõgankovil on kehtiv karistus KarS § 424 järgi. Tõend, mida prokurör soovis esitada, oleks kohtu hinnangul tõendanud seda, et inimesel on sõltuvusprobleem, kuid ta on olnud seoses sellega ka ravil. Kohtuistungid asjas hõlmasid võrdlemisi pikka perioodi, alkohoolik oleks kohtu hinnangul varem või hiljem siiski libastunud. A. Tsõgankov ilmus kõikidele kokku lepitud kohtuistungitele õigeaegselt ja oli kaine (sh ka peale oma isa matuseid toimunud istungil). Mitte ühtegi kohtuistungit A. Tsõgankovi „haiguse“ tõttu ära ei jäänud. Vaatamata A. Tsõgankovi varasemale elukäigule ei saa kohus erinevalt kannatanu esindajast kuidagi järeldada, et süüdistataval esineks sügav alkoholiprobleem ning seetõttu olid kannatanu esindaja järjepidevad väited kohatud. Kriminaalasjas esitas A. Tsõgankovi kaitsja kohtule rea e-kirju koos katseprotokollidega (kd VII tlk 65-164), mis tuleks kannatanu esindaja arvates otsuse tegemisel kõrvale jätta. Kannatanu esindaja ja prokurör leidsid 08.02.2017 kohtuistungil, et e-kirjade autentsust tuleks kontrollida ning seega peaks A. Tsõgankovi kaitsja esitama e-kirjad elektrooniliselt (kd IX tlk 128 pöördel – 129). A. Tsõgankovi kaitsja vaidles vastu, kuid esitas kliendi nõusolekul e-kirjad andmekandjal 16.02.2017 istungil (kd IX tlk 172 pöördel). 13.11.2017 kohtuistungil avaldas kannatanu esindaja, et tal on tekkinud tõsine kahtlus e-kirjade võltsituse osas (kd XII tlk 168 pöördel). Kannatanu esindaja ei esitanud ekspertiisitaotlust ning jäi kohtuvaidlustes selle

juurde, et e-kirjade võltsituse küsimust on võimalik lahendada ka omal käel faile vaadeldes, eksperti kaasamata (vt kd XII tlk 169). Kohus kannatanu esindajaga ei nõustu. Kohtul puudub pädevus tuvastamaks seda, kas e-kirjad on kunstlikult loodud või mitte. Kannatanu esindaja väitis, et failidega on manipuleeritud, kaitsja selgitas, et erisus kuupäevades võis olla tingitud e-kirjade nö üle tõstmisest. Kohtul ei ole IT-alaseid eriteadmisi mis võimaldaks vastata kas kannatanu kirjeldatud anomaaliad võisid olla tingitud e-kirjade ühest kohast teise paigutamisest või mitte. Kannatanu esindaja ekspertiisitaotlust ei esitanud. Seega saab e-kirju asja lahendamisel kasutada, kuid neid tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. X1 OÜ ja OÜ Y1 vahel 18.06.2010 (kd I tlk 11-12) sõlmitud koostöölepingu p 8 tulenevalt pidi Xxxx korteriomandite võõrandamisest laekunud raha laekuma X1 OÜ-le. Kriminaalasjas on tõendatud ja puudub vaidlus, et Xxxx Laagris asuva arendusprojekti võõrandamisest laekus raha OÜ B1 arveldusarvele seoses planeeritava kinnisvarainvesteeringuga Läti Vabariigis. OÜ B1 ja OÜ Y1 vahel 23.01.2014 sõlmitud maaklerlepingu (kd II, tlk 94-96) kohaselt pidi OÜ B1 tehingut vahendama. Tunnistajate B3(kd IX tlk 53 pöördel) ja B2i (kd IX tlk 76 pöördel – tlk 77) ütlustega on tõendatud, et tehingut ei toimunud. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 03.02.2014 tagastas B2 B17le sularaha summas 286 799,89 eurot (vt ka OÜ B1 ja OÜ Y1 sularaha üleandmise-vastuvõtmise akt kd IV, tlk 10). Kohtule esitati X1 OÜ (esindaja R. Toom) ja A. Tsõgankovi vahel 03.02.2014 sõlmitud laenuleping ja kassa väljamineku order (kd I, tlk 121-125, kd V, tlk 66-70). Laenulepingu järgi annab X1 OÜ A. Tsõgankovile laenu 288 000,00 eurot (p 2.1), A. Tsõgankov kohustub tasuma laenult intressi 12% aastas (p 4.1). Laenu ja intresside tasumine toimub graafiku alusel (p 3.1), kuid pooled on lepingu punkti käsitsi parandanud ning märkinud, et laenu tagastamine toimub 03.03.2015. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et laen oli kohtuvaidluste toimumise hetkel tagasi maksmata. A. Tsõgankov selgitas kohtuistungil (kd XII tlk 72 pöördel), et ta võttis B17ga ühendust ja ütles, et raha tagastamine võib viibida, R. Toom palus tal soomlasega ühendust võtta. A. Tsõgankovi hinnangul on võlgnikuga ühenduse võtmine võlausaldaja mure. Kriminaalasjas lähtub süüdistusversioon sellest, et 03.02.2014 laenuleping ja kassa väljamineku order on võltsitud, dokumendid vormistati selleks, et varjata raha omastamist B17 poolt. Kaitseversiooni järgi on laenuleping ehtne ning raha paigutas A. Tsõgankov Vene Föderatsiooni ettevõttesse OOO B49, mis tegeleb uudse tehnoloogia välja töötamisega. Iseenesest ei erine kohtule esitatud versioon kütuse puhastamise projektist (so seadme ja tehnoloogia välja töötamiseks investeeringute otsimine) kohtu arvates paljudest nö idufirmadest. Viimastesse investeeritakse sageli raha faasis, kus projekt on alles idee tasandil. Sageli ei mahu idufirmade äriideed kaine äriloogika raamidesse, kuid vaatamata sellele leidub investoreid, kes ideesse usuvad ja sellesse rahaliselt panustavad (nt on riiklikul tasandil finantseeritud lemmikloomade Facebooki). Vaatamata sellele, et kohtu hinnangul on kriminaalasjas tõendatud, et mingisuguse kütuse väävlist puhastamise seadme/tehnoloogia välja töötamisega on tegeletud, tekib projekti ning sellega seotud ettevõtete osas palju küsimusi, millele kohus vastust ei leia. Kohtule esitati Vene Föderatsiooni ettevõtte OOO B49 (esindaja B50) ja A. Tsõgankovi vahel 04.01.2013 sõlmitud koostööleping nr 04/13 (kd VII tlk 40-41, tõlge tlk 146-147) koos OOO B49 kassa sissetuleku orderiga 06.02.2014 (kd VII tlk 42, tõlge tlk 46). Koostöölepingu sissejuhatuse järgi on lepingu eesmärgiks alustada xxxx asuvas Lukoil-Bunkeri naftabaasis ühist tootmistegevust. Lepingus sätestatu kohaselt seisneb koostöö masuudi väävlitustamise

tehnoloogia välja töötamises, selle tootmisse juurutamiseks ning teostada tehniline lähteülesanne tehasemooduli ehitamiseks. Projekti maksumuseks on lepingust tulenevalt 850 000,00 eurot (vt p 1, p 2.1). A. Tsõgankov kohustus lepingu p 2.1 kohaselt projekti finantseerima 1/3 ulatuses, osade kaupa või ühe maksega. Investeeringu üldsummaks on lepingu järgi 280 000,00 eurot. Kasumi jaotamist reguleerib lepingu p 3, mille kohaselt pidi A. Tsõgankov saama 1) arvestatud tulust 25 dollarit ümbertöödeldud kütuse tonni kohta (summast arvestatakse maha tootmisega seotud kulud) ning 2) 30% puhaskasumist. Leping sõlmiti üheks aastaks ning see pikenes kalendriaasta lõpul automaatselt (p 4.1). OOO B49i kassa sissetuleku orderi kohaselt võttis ettevõtte esindaja B50 A. Tsõgankovilt 04.01.2013 lepingu täitmiseks 06.02.2014 vastu 13 160 000,00 rubla. Raha üleandmise-vastuvõtmise kohta selgitas tunnistaja B50 (kd IX tlk 161), et rahad ei laekunud OOO B49 arvelduskontole, sest pangal kus ühingul arve oli, tekkisid seoses litsentsi ära võtmisega probleemid. A. Tsõgankov seevastu väitis (kd XII tlk 125), et raha andmine sularahas oli B17 otsus – viimasel oli võimalus ja ta teab Venemaa reaalsust, et sularaha on Venemaal rohkem nõutav – nemad oleks vastu võtnud ka ülekandega raha. Kohus nendib, et iseenesest on tegemist ju väga lihtsa küsimusega – miks eelistati üht rahasiirdamise viisi teisele. Vastus nii lihtsale küsimusele peaks kohtu hinnangul olema selge ja vastuoludeta. Kohtule esitati OOO B49 Vene Föderatsiooni äriregistris olevad andmed (kd XIII tlk 1-62). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on osaühingul 4 osanikku (kd XIII tlk 42) – B50, OÜ B48 (Eesti), B68 ja B69. OOO-l B49 on ajavahemikul 2012-2015 esitamata raamatupidamisdokumentatsioon (kd XIII tlk 15-18), samuti on ühingu suhtes alustatud täitemenetlusi maksuasjades (kd XIII tlk 41). Kohtule jääb arusaamatuks, miks peaks toimiv, uudset tehnoloogiat välja töötav ettevõte hilinema aastaid majandusaasta aruannete esitamisega. B50 selgitas (kd IX tlk 157, 159-160, 160 pöördel), et OÜ B48 on OOO B49 äripartner Eestis. OÜ B48 juht oli B63. B50i sõnul on tema kütuse puhastamise projektis ainuüksi tehnoloogiasse investeerinud ca 700 000,00 eurot. Summast 300 000,00 eurot andis B67. Raha kulus tehnoloogia välja töötamisele. OÜ B48 sisenes projekti siis, kui tehnoloogia oli välja töötatud ning toimus moodulite kokku panek. OÜ B48 investeeris projekti 1 200 000,00 eurot. OÜ B48 läks pankrotti, kuid on OOO B49 osanik. OÜ-ga B48 investeeringute küsimust nad arutanud ei ole. Projekti on peale OÜ B48 ja A. Tsõgankovi investeerinud veel füüsilised isikud, nende panus oli väike – ca 50 000,00 eurot. Füüsiliste isikute täisnimesid B50 nimetada ei osanud, talle meenusid üksnes eesnimed – A ja O (so OOO B49i osanikud B68 ja B69). Kohtule jääb arusaamatuks, miks ei suuda ettevõtte juht nimetada selle osanikke ning miks ei ole tänaseni vastu võetud OÜ-t B48 puudutavaid otsuseid. Kohtule esitati OOO B49 ja OÜ B48 vahel 29.01.2014 sõlmitud vastastikuse koostöö leping teaduslik-tehniliste tööde teostamiseks nr 29 (kd XIII tlk 63-66, tõlge tlk 80-84), lisa nr 1 lepingule nr 42 (kd XIII tlk 68-69, tõlge tlk 85-86) ning OÜ B48 poolt OOO-le B49 teostatud makseid tõendavad dokumendid (kd XIII tlk 72, 76-77, tõlked tlk 93-103). B50i ja B63i ütlused, mis puudutavad OÜ B48 investeeringut. B50 hindas OÜ B48 investeeringute mahu 50% suuremaks (1 200 000 eurot).

Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et OÜ B48 pankrotistus ja lõpetas tegevuse (vt ka kd XIII tlk 107-112). Harju Maakohtu 29.04.2016 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-16-4490 lõpetati WT Keskus OÜ (end ärinimi OÜ B48) pankrotimenetlus raugemise tõttu. B50 selgitas (kd IX tlk 161), et lisainvesteeringute vajadus tekkis siis, kui OÜ-l B48 hakkasid asjad halvasti minema. Neil ei olnud raha kõikide seadmete jaoks – tellitud oli segisti, tsentrifuug ja seega oli vaja lisaraha. OÜ B48 esindaja hoiatas, et ühing läheb pankrotti. Harju Maakohtu 29.04.2016 määruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-16-4490 (kd XIII tlk 109) loeti OÜ B48 maksejõuetuse põhjuseks majandustegevuse jätkamise suutmatus seoses rendileandja poolt 30.12.2015 rendilepingu lõpetamisega ja OÜ B48 võimetust leida samalaadset tootmispinda koos vastavate tootmisseadmetega. Määruse järgi kujunes OÜ B48 maksejõuetus välja hiljemalt 2016 alguses. Kohtule esitatud maksekorralduse ja kassaorderite kohaselt tegi OÜ B48 OOO-le B49 makseid 08.09.2014 summas 400 819,00 eurot (kd XIII tlk 72), ning novembris-detsembris summas 86 555,00 eurot (kd XIII tlk 72, 76-77, tõlked tlk 93-103). Kohtule jääb arusaamatuks, miks tekkis tungiv lisainvesteeringute vajadus ajal, mil OÜ B48 veel arvestatavalt OOO B49 tegevusse panustas? Paralleelselt rääkisid B50 ja B63 kahest seadmest – pilootseade, mis oli 2013.aastal Venemaal ning Eestis asunud seade, mille ehitamist ei finantseerinud OOO B49 ega OÜ B48 (vt B50i, B63i ja B64i ütlused – viimased kd XIV tlk 13 pöördel – tlk 17). B50 selgitas uute investeeringute vajadust OÜ B48 peatse pankrotistumisega, kuid see protsess sai kohtule arusaadavalt alguse 2015-2016.aasta alguses. B50 selgitas, et OÜ B47 oli OOO B49 lepinguline partner. OÜ B47 tegeles teaduse ja tehniliste uuringutega. Venemaal asunud pilootseade valmis väidetavalt 2013.aastal. Kohtule esitati OÜ B47 majandusaasta aruanne (kd XIII tlk 165-176), mille tegevusaruandest (tlk 167) ning müügitulu jaotusest tegevusalade lõikes (tlk 176) ei nähtu, et ühing oleks tegelenud teaduse ja tehniliste uuringutega. Kohtule on esitatud OÜ B47 maksuotsused, millest ei nähtu samuti, et äriühing oleks tegelenud teadus- ja arendustööga. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kohtule ei ole esitatud veenvaid andmeid selle kohta, et 1) kusagil on olnud või on praegu seade, mis teeb seda mida räägitakse; 2) kas projekt on tõsiselt võetav või mitte. Kohus märgib, et projekti ja seadme tööd kirjeldasid küll varmalt tunnistajad, kuid kohe kui sooviti selle tööpõhimõtete osas minna detailsemaks, siis keerutati, viidati sellele, et seadmel ei ole veel patenti (vt nt tunnistaja B63i ütlused kd XIV, tlk 7-13, ). Kohus ei kahtle tunnistaja B64i ütlustes selle kohta, et OÜ B47 ja OÜ B48 ehitasid mingisuguse seadme, mis on hetkel Eestis. Samas ei hakanud B64i ütluste kohaselt seade tööle, sest sellel puudus kõige olulisem ja lubatud tulemust tagav osa. B50i, B64i ja B63i ütlused selles miks osa ei paigaldatud, on vastuolulised. B64 selgitas, et nägi Venemaal Peterburis asuvat seadet, kuid see vaatamise hetkel ei töötanud – neile öeldi, et seade on kuumenenud. A.Tsõgankovi kaitseversiooni tõendamiseks esitati kohtule e-kirjad koos katseprotokollide ja lepingu projektidega (kd VII tlk 65-164). Käesoleval juhul esitas A. Tsõgankov põhjaliku kaitseversiooni kohtule arusaadavalt alles kohtumenetluses, so kohtueelses menetluses esitas A. Tsõgankov menetlejale laenulepingu ja väljavõtte xxxx kodulehelt (kd IV, tlk 14-27). A. Tsõgankovi kaitsja sõnul ei võimaldatud tema kaitsealusel kohtueelses menetluses esitada kõiki teda õigustavaid tõendeid ja argumente. Kohus möönab, et iseenesest ei saa välistada, et uurija ei süvene peensusteni kahtlustatava versiooni. Samas võimaldab KrMS § 225 menetlusosalisel teha peale kriminaaltoimikuga tutvumist taotlusi. Kohtule jääb sügavalt arusaamatuks, miks ei esitanud A. Tsõgankov kohtueelse menetluse lõpul taotlusi omapoolsete tõendite lisamiseks

olukorras kus tal oli oma versiooni kinnituseks olemas arvestatav hulk tunnistajaid, e-kirju, lepinguid jms. Kohtul on kohustus hinnata tõendeid kogumis. A. Tsõgankovi esitatud versioonis esineb kohtu hinnangul kriitiline mass küsitavusi ja vastuolusid ning seega ei ole kaitseversioon kohtu jaoks vettpidav. Kriminaalasjas kuulati üle tunnistaja B62 (kd IX tlk 167 – 169). Tunnistaja sõnul on A.. Tsõgankov tänaseks tema sõber, kuid nad on ka tööalaselt kokku puutunud. Ühine sõber B70 tuli rääkima kütuse puhastamise projektist, siis ta A. Tsõgankovi nii hästi ei tundnud. Ta töötas Xxxxs, ettevõte osutas raamatupidamisteenuseid ja aitas leida investoreid. A. Tsõgankovi ja B70iga said nad kokku 15.01.2014. Tegemist oli A. Tsõgankovi plaaniga, see meeldis juhatajale ja seega korraldati Radissonis kohtumine investoritega. Tunnistaja selgitas, et Radissonis toimunud kohtumine pidi olema samal aastal, kui neid kirju vahetati, tõenäoliselt paari järgneva kuu sees. Kohtule esitati väljavõte Xxxx kodulehelt (kd IV tlk 21-27), mis kinnitab tunnistaja väiteid selle kohta, et Xxxx tegeles kütuseprojekti presenteerimisega. 03.06.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (kd VI, tlk 7-55) järgi helistas B62 01.01.2014-31.03.2014 A. Tsõgankovile (kd VI tlk 19). Samas ei saa märkimata jätta, et B62 kirjeldatud kohtumine investoritega toimus Xxxx veebilehel olevate andmete kohaselt 14.02.2014 (so peale 03.02.2014 laenulepingu sõlmimist). Kohus ei välista, et A. Tsõgankov võis tegeleda jooksupoisina nö musta tööga ja projektile investoreid otsida, kuid ise ta sinna kohtu hinnangul raha ei investeerinud. Kohtule esitati A. Tsõgankovi kaitseversiooni tõendamiseks e-kirjad, mis kaitsja hinnangul tõendavad seda, et A. Tsõgankovile kui projekti investorile saadeti jooksvalt teavet. A.Tsõgankov selgitas kohtus, et e-posti aadress xxxx kuulub talle. Kohtule esitatud ja ajavahemikku 2013-2016 puudutavate e-kirjade päises on selle adressaat märgitud kahel eri kujul: „kvaliteet“ ja „Aleksander Tsigankov“. Kohtu hinnangul on e-posti kasutajakonto loomine, seadistamine ja kasutamine käesoleval ajal tavapärane. Jämedalt võttes on e-posti kasutatud viimased 20.aastat. Seega loeb kohus üldteada asjaoluks, et e-posti registreerimisel genereeritakse esmalt meiliteenuse pakkuja keskkonnas unikaalne aadress (milleks antud juhul on xxxx ) ning seejärel tuleb postkasti kasutajal määratleda nimi, mida hakkavad postkastist väljuvate e-kirjade adressaadid saatja real nägema. Esmakordselt võõrale e-posti aadressile e-kirja saates kuvatakse saaja real unikaalne e-posti aadress, kui viimane vastab, siis kuvatakse saaja e-postkastis juba kasutaja enda poolt määratletud nimi. Reeglina kasutajad algselt määratletud nime ümber ei seadista, kuid seda ei saa välistada. Kuid juhul kui kasutaja oma määratletud nime seadetes muudab, siis muutub see saatja postkastis alles siis, kui viimane on uue nime alt vastanud. Kohtule esitatud e-kirjade kronoloogia on alljärgnev: 24.09.2013 kella 12.28 e-kiri saajaks „kvaliteet“/saatjaks xxxx, kirjas pöördumine suunatud Sašale (tlk 126); 29.11.2013 kella 18.32 e-kiri saajaks „kvaliteet“ /saatjaks xxxx (tlk 93); 09.12.2013 kella 12.46 e-kiri saajaks „kvaliteet“ /saatjaks xxxx (tlk 65);

13.01.2014 kella 12.45 e-kiri saajaks „kvaliteet“ /saatjaks xxxx kirjas pöördumine suunatud Sašale (tlk 130) 04.02.2014 kella 16.11 e-kiri saajaks „kvaliteet“ / saatjaks xxxx (tlk 77); 04.02.2014 kella 16.15 e-kiri saajaks „kvaliteet“ /saatjaks xxxx (tlk 83); 21.04.2014 kella 18.37 e-kiri saajaks xxxx /saatjaks xxxx (tlk 86); 15.05.2014 kella 17.34 e-kiri saajaks „kvaliteet“ /saatjaks xxxx (tlk 122); 19.06.2014 kella 14.20 e-kiri saajaks „kvaliteet“ /saatjaks xxxx (tlk 142); 09.10.2014 kella 17.54 e-kiri saajaks „kvaliteet“ /saatjaks xxxx (tlk 148); 06.07.2014 kella 13.46 e-kiri saajaks „kvaliteet“ /saatjaks xxxx (tlk 153) 20.11.2015 kella 15.28 e-kiri saajaks „kvaliteet“ /saatjaks xxxx (tlk 124); 25.11.2015 kella 15.55 e-kiri saajaks „Aleksander Tsigankov“ /saatjaks xxxx (tlk 140) 26.11.2015 kella 15.55 e-kiri saajaks „Aleksander Tsigankov“ /saatjaks xxxx (tlk 71); 21.03.2016 kella 10.17 e-kiri saajaks „Aleksander Tsigankov“ /saatjaks xxxx (tlk 104); 08.04.2016 kella 19.35 e-kiri saajaks „kvaliteet“ /saatjaks [email protected] (tlk 89); 25.08.2016 kella 16.21 e-kiri saajaks „Aleksander Tsigankov“, kiri sisaldab 24.01.2014 e-kirja, kus saatjaks on „Aleksander Tsigankov xxxx (tlk 138) 14.09.2016 kella 21.51 e-kiri saatjaks „Aleksander Tsigankov“, kiri sisaldab 25.09.2013 edastatu e-kirja, kus saatjaks on „Aleksander Tsigankov xxxx (tlk 128) 16.03.2016 kella 12.49 e-kiri saajaks „Aleksander Tsigankov“ /saatjaks xxxx (tlk 68). Kohus märgib, et seega on kuni 25.11.2015 oli e-posti aadressi nimi määratletud kvaliteet, edasi aga „Aleksander Tsigankov“. Reeglis on kolm erandit – 1) 08.04.2016 kella 19.35 e-kiri saajaks „kvaliteet“ /saatjaks xxxx (tlk 89); 2) 25.08.2016 kella 16.21 e-kiri saajaks „Aleksander Tsigankov“, kiri sisaldab 24.01.2014 e-kirja, kus saatjaks on „Aleksander Tsigankov xxxx (tlk 138) 3) 14.09.2016 kella 21.51 e-kiri saatjaks „Aleksander Tsigankov“, kiri sisaldab 25.09.2013 edastatu e-kirja, kus saatjaks on „Aleksander Tsigankov xxxx (tlk 128). Esimese kirja puhul on selle saatjaks B51 (B51) kes erinevalt varasemast kasutas kirja saatmiseks aadressile xxxx e-posti aadressi xxxx. Seega ei saa välistada, et B51ei olnud sellelt aadressilt peale kasutajakonto xxxx kasutaja määratletud nime muutmist kvaliteedist Aleksander Tsigankovist e-kirju saatnud. Teise ja kolmanda kirja puhul on edastatavates, 25.09.2013 ja 24.01.2015 e-kirjas saatjaks määratletud „Aleksander Tsigankov“ olukorras kus ülejäänud kirjade puhul on kuni 25.11.2015 oli e-posti aadressi nimi määratletud kvaliteet. Kohus märgib, et see ei ole tavapärane, et epostkasti omanik nime edasi-tagasi vahetab, käesoleval juhul on kronoloogiast nähtuv siiski teatud seaduspära, millest viimased 2 näidet irduvad. Kohus nõustub prokuröriga selles, et 2014 edastatud kirjades märgitud pöördumises Saša ei oleks ka midagi segadust tekitavat olukorras

kus asja läbiks vaid üks Aleksandr. Käesolevas asjas kuulati kohtus tunnistajana ära ennast nii B50i, B17 kui A. Tsõgankovi tuttavana määratlenud Aleksandr B16. Viimane ei eitanud, et oli samuti projektist teadlik. Kohtule jääb arusaamatuks A. Tsõgankovi roll projektis. B50 selgitas, et OOO B49 füüsilistest isikutest osanikud (kelle perekonnanimed talle ei meenunud) investeerisid ca 50 000,00 eurot. A. Tsõgankov investeeris väidetavalt 288 000,00 eurot, kuid osalust tal ei ole. Kohus nendib, et iseenesest ei kaasne iga investeeritud summaga osalust ettevõttes, kuid antud juhul ei ole A. Tsõgankov enda ning B50i ütluste kohaselt ka nö passiivne investor vaid osaleb aktiivselt ettevõtte igapäevases töös. Endale kahjulike lepingute tegemine ei ole automaatselt argument, et leping on kindlasti võltsitud. Samas eeldaks kohus, et sedavõrd suure summa investeerimisel ei tehta seda kiirustades ja jooksujalu vaid mõeldakse kõik aspektid eelnevalt läbi ning konsulteeritakse ka juristiga. Teiseks nõustub kohus prokuröriga, et kõige lihtsam ja loogilisem olnuks antud juhul tõendada A. Tsõgankovi investeeringut kuludokumentidega. Raha väidetavast investeerimisest on tänaseks möödunud 3.aastat. Kuludokumentide esitamise asemel kinnitati kohtus suuliselt, et Venemaal on seade/seadmed valmis ning sellele võetakse patenti. Arvestades salapära, mis projekti/seadet ümbritses kohe, kui keegi üritas selle kohta midagi tehnilist küsida, ei ole kohtu jaoks tõsiselt võetavad isikuliste tõendiallikate ütlused selle kohta, et A. Tsõgankovi investeeritud rahadega on ehitatud seadeldis, mis võimaldab masuudist eraldada väävlit. Kohtueelses menetluses kuulati üle tunnistajad (B55, B56 ja B59), kes sel hetkel midagi A. Tsõgankovi äriprojektidest ei teadnud, kuid teadsid sellest varmalt rääkida kohtuistungil. Kohus asus juba varasemalt seisukohale, et tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus nõustub prokuröriga selles, et tunnistajad seostasid A. Tsõgankovi vaidlusalusel perioodil teiste valdkondadega (ehitus, vahendus jne). Tunnistajate B55i, B16 ja B58i ütlustest nähtuvalt piirdus A. Tsõgankovi kokkupuude tsisternide ja mahutite puhastamisega. Kriminaalasjas esitati kahetsusväärselt palju väiteid selle kohta, kuidas ühes ja samas ringkonnas lävivad isikud ei võta ühendust otse vaid ikka ja jälle kellegi kaudu. Ühelt poolt selgitas A. Tsõgankov kohtus, kuidas ta käis ja pakkus projekti igal ajal väsimatult ja valimatult kõigile, sh isikutele keda ta ei tundnud (B71i kimbutas süüdistatav oma sõnul Nõmme ujulas). Teiselt poolt toodi kohtus kogu aeg esile momente, kus A. Tsõgankov vajas kellegagi suhtlemiseks kolmandaid isikuid (laenu saamiseks B17lt B16t, investorite leidmiseks B70i). Kohtu jaoks ei ole loogiline, et agressiivselt rahastust otsiv ja oma ideed ka võhivõõrastele müüv inimene on samaaegselt saamatu tuttavate tuttavatega suheldes. Käesolevas kriminaalasjas esitati kohtule asja läbivate isikute abonentide kõneeristus ning kohus nõustub prokuröriga selles, et nö vahendatud suhtluse abil on võimalik vabandada välja telefonisuhtluse täielikku puudumist teatud ajavahemikul. A.Tsõgankov selgitas, et laenu vahendas B16. B16 andis kohtus ütlusi (kd IX, tlk 71-73), et A. Tsõgankovi ja B17 viis kokku tema pakkumine. A. Tsõgankovil oli projekt ja ta küsis investorite kohta. Ta pakkus seda B17le ca 3.aastat tagasi, vist talvel. R. Toom oli huvitatud ja edasi suhtlesid A. Tsõgankov ja R. Toom omavahel. B16 selgitas, et edasine suhtlus nende vahel toimus ka siis, kui nad käisid pardijahil. Kohus märgib, et avalikult on kättesaadav info, mille kohaselt kestab pardijaht augusti lõpust oktoobri lõpuni (https://www.rmk.ee/metsamajandamine/jahindus/jahikalender). Jahil toimunud suhtlusest rääkis oma ütlustes ka A. Tsõgankov. A. Tsõgankov selgitas, et võttis B17ga ühendust ka telefonitsi (kd XII tlk 124

pöördel). 03.06.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli järgi (kd VI, tlk 7-55) ei suhelnud A. Tsõgankov ja R. Toom ajavahemikul 01.01.2014-31.03.2014 omavahel telefonitsi. A. Tsõgankov selgitas (kd XII tlk 63-64), et A, B16 rääkis tema mõttest B17le ja leppis kokku kohtumise Olümpias. Kohtumisel ei B16 ei osalenud. Peale kohtumist võttis R. Toom ühendust B16ga ning ütles viimasele, et on projektiga päri ning nõus laenama. Kohtu hinnangul ei ole A. Tsõgankovi räägitu eluliselt usutav. Esmalt võib nõustuda sellega, et kuni kohtumise kokku leppimiseni suheldakse nö vahendajate kaudu. Samas suhtles B16 nii A. Tsõgankovi kui B17ga ning seega jääb selgusetuks, miks R. Toom ja A. Tsõgankov ei saanud otse suhelda? Kohus märgib, et läbi vahendajate suhtlemine tekitab tarbetut müra ja nii suheldes võivad tekkida vääritimõistmised. Veelgi kummalisem ja ebausutavam on kohtu arvates aga see, kui kohtumisel osalenud isikud (kes on nüüd saanud vahetult suhelda) lähevad laiali ja lepivad kokku, et võtavad ühendust neid kokku viinud isiku kaudu. Kohus nendib, et see ei ole eluliselt usutav. B16 rolliks on kohtu arvates tekitada kaitseversiooni kinnitav tunnistaja, so et dokumentide vormistamise ja raha üleandmise kohta ei saaks pärast väita, et tegemist on süüdistatavate paljasõnalise jutuga. Kassa väljamineku orderi järgi sai A. Tsõgankov X1 OÜ esindajalt B17lt 03.02.2014 laenulepingu täitmiseks sularahas 288 000,00 eurot. B17 ütluste (kd XII tlk 137 pöördel) kohaselt pani ta OÜ B1 esindajalt saadud sularaha OÜ Y1 kassasse (so karpi) ja tõstis selle ümber X1 OÜ kassasse (so karpi). R. Toom selgitas, et nii maksis OÜ Y1 X1 OÜ-le laenu tagasi ning seejärel tekkis võimalus laenata raha suure intressiga A. Tsõgankovile. Viimasele andis laenu X1 OÜ. Kohtu hinnangul ei ole B17 ütlused rahakarpide ja kassarahade ringi tõstmise osas usaldusväärsed. Esmalt ei ole B17 kirjeldatud karpe kusagilt leitud. Kriminaalasjas peeti R. Toom kahtlustatavana kinni 03.04.2014, peale tema kinnipidamist teostatud menetlustoimingutel leiti küll süüdistust läbivate ettevõtetega seotud dokumente, kuid nö kassaraha karpe ei leitud. Teiseks jääb kohtule täielikult arusaamatuks B17 poolt kirjeldatud käitumisaktide loogika – B17 ütlustest nähtuvalt tekkis raha välja laenamise võimalus mõnevõrra hiljem, so miks pidi R. Toom jahmerdama karpide ja sularahaga selle asemel, et see kanda X1 OÜ arvele selgitusega laenu tagasi maksmise kohta? Kokkuvõtvalt leiab kohus, et 03.02.2014 laenuleping ja samal päeval allkirjastatud kassa väljamineku order ei kajasta tegelikkust. Tegemist on võltsitud dokumentidega, mis peaksid õigustama Xxxx korteriomandite müügist saadud raha OÜ-le Y1 laekumata jäämist. Kohus nõustub prokuröriga selles, et R. Toom on summa omastanud. OÜ B1 esindaja andis raha B17 kätte. OÜ Y1 kuuluvate korteriomandite müügist laekunud raha pidi minema osaühingule, kuid OÜ Y1 raha ei saanud. Raha ei ole leitud – kohtueelses menetluses tegi menetleja massiivseid päringuid krediidiasutustele (vt kd II alates tlk 160-161 kuni kd III tlk 272), kuid mitte ükski tõend ei anna aimu sellest, kuhu raha paigutati või kuidas seda kulutati. B17 tegevus on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2 järgi. Norm näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest suures ulatuses isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et R. Toom kutsuti X1 OÜ ja OÜ Y1 juhatuse liikme kohalt tagasi 21.02.2014 (kd I, tlk 30-37). Kohtu hinnangul ei oma asjas ülemäärast tähtsust, kas R. Toom oli dokumentide vormistamise/raha omastamise ajal veel X1 OÜ juhatuse liige

või mitte. Xxxx korteriomandite müügist laekunud raha oli B17 jaoks igal juhul võõras. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et tõenäoliselt toimusid süüdistuses kirjeldatud käitumisaktid lepingus ja kassaorderis märgitud kuupäevaga (so 03.02.2014) külgneval ajal. Tõenäoliselt vormistas R. Toom dokumendid siis, kui ta sai aru, et töö- ja ärialane koostöö X2iga on tõenäoliselt katkenud ning ilmselt ei tasu tal ülemääraselt loota ka varem kokku lepitud töötasule. KarS § 201 teokoosseisu objektiivne külg eeldab vara enda kasuks pööramist. Kohtu arvates on prokurör põhjendatult leidnud, et laenulepingu ja kassa väljamineku orderi võltsimine on käesolevas asjas käsitletavad omastamise manifesteerimisena. Kohus hindab võimalust nö laenu tagasisaamiseks praktiliselt olematuks. Prokurör märkis kohtuvaidlustes, et nö kütuseprojekti ümber tiirlesid isikud, kes olid omavahel juba varasemalt tuttavad, kuid A. Tsõgankov on ainus, kellel ei ole käega katsutavat vara. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga: A. Tsõgankovi varaline seisund on olnud läbivalt teema nii kohtueelses- kui ka kohtumenetluses ning kokkuvõtvalt elab siit-sealt erinevate projektidega teeniv ja ametlikult mitte töötav A. Tsõgankov elamispinnal mis ei kuulu talle ja sõidab tagasihoidliku autoga. Kohus on prokuröriga sama meelt, et varatule inimesele suure summa nö laenu andmine on mugav. Laenuleping õigustab raha kadumist ning võimaliku tsiviilvaidluse ja hilisema täitemenetluse korral ei ole „laenusaajalt“ midagi võtta. Kriminaalasjas on tõendatud, et R. Toom omastas Xxxx arendusprojekti müügist laekunud raha, mis oli eurot. KarS § 121 p 2 järgi loetakse suureks kahjuks üle 40 000,00 euro ulatuv summa. Vaatamata sellele, et laenulepingu järgi laenas R. Toom A. Tsõgankovile 288 000,00 eurot, heidetakse B17le ette 286 799,89 euro omastamist, so summa, mille OÜ B1 esindaja andis B17le. Kohtu hinnangul on raha omastamine süüdistuses märgitud ulatuses tõendatud. Kohtu hinnangul tuleb B17 tegevus episoodis, mis see puudutab X1 OÜ kassaraha omastamist, kvalifitseerida KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2 (alates 01.01.2015 KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2) järgi. Korteriomandite võõrandamisest laekunud summad omastas R. Toom ajaliselt tõenäoliselt peale X1 OÜ kassarahade omastamist. A.Tsõgankovile heidetakse ette B17 omastamisele kaasa aitamist. A. Tsõgankovile esitatud süüdistuse kohaselt seisnes tema panus raha omastamist õigustavate dokumentide loomises, kaasabi oli aineline ja vaimne. Kohtule arusaadavalt ei seisne A. Tsõgankovi kaasaaitamistegu mitte raha omastamises koos B17ga vaid raha kasutust näiliselt õigustavate, kuid B17 omastamist manifesteerivate dokumentide loomises. Kohus leiab, et A. Tsõgankov pani teo toime otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul tuleb A. Tsõgankovi tegevus kvalifitseerida KarS §de 22 lg 3 – 201 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015 KarS §-de 22 lg 3 – 201 lg 2 p 2) järgi. Kohus ei pea vajalikuks korrata argumente, mis puudutavad B17le ja A. Tsõgankovile KarS § 344 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 344 lg 1) järgi kvalifitseeritavate kuritegude tõenduslikku poolt. Kohus märgib, et käesoleval juhul on kohtu arvates ammendavalt tõendatud, et 03.02.2014 dateeritud laenuleping ja kassa väljaminekuorder on võltsitud ning tegelikult mittemingisugust laenu andmist A. Tsõgankovile ei toimunud. Kohus leiab, et nii laenulepingute kui kassa väljaminekuorderite näol on KarS § 344 teokoosseisu objektiivses küljes silmas peetud dokumentidega, mille abil on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kohus märgib, et laenulepingud ja kassa väljaminekuorderid õigustasid OÜ Y1 vara omastamist. Kohtu hinnangul pani R. Toom

dokumentide võltsimise toime kavatsetult ja A. Tsõgankov otsese tahtlusega. Nii B17 kui ka A. Tsõgankovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 344 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 344 lg 1) järgi.

B17 süüdistus KarS § 2172 lg 1 järgi (X1 OÜ vara käsutamise õiguse ebaseaduslik ära kasutamine, X1 OÜ poolt MTÜ-le C1 antud laenud). Kohus märgib esmalt, et iseenesest on äriühingu nimel lepingute sõlmimine ettevõtte majandustegevuse lahutamatuks osaks. Lepingute sõlmimine võib kohtu arvates olla juhatuse liikme kohustuste rikkumine näiteks järgmistel juhtudel: 1) Juhul kui selleks oli seadusest või põhikirjast tulenevalt vajalik osanike otsus; 2) Juhul kui lepingud sõlmiti eriti kahjulikel tingimustel so mitte äriühingu huvides; 3) Juhul kui leping on sõlmitud juhatuse liikmega seotud äriühinguga turutingimustest hälbivalt ja väljaspool äriühingu majandustegevust (ÄS § 181 lg 3, vt ka RKTsK nr 32-1-26-17, p 10-11) Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et X1 OÜ (esindaja R. Toom) sõlmis MTÜ-ga C1 (esindaja R. Toom) 19.08.2013 ja 13.11.2013 laenulepingud (kd VI tlk 150-157), mille täitmiseks kandis R. Toom 19.08.2013 X1 OÜ Swedbank pangas asuvalt arveldusarvelt MTÜ C1 arveldusarvele 21 000,00 eurot ning 13.11.2013 kandis R. Toom X1 OÜ Swedbank pangas asuvalt arveldusarvelt MTÜ C1 arveldusarvele 21 800,00 eurot (vt X1 OÜ arvelduskonto väljavõtted). Kriminaalasjas puudub vaidlus ning on tõendatud, et – 1) 19.08.2013 lepingu alusel MTÜ-le C1 laenatud raha 21 000 euro tagasimaksetähtaeg on 10 aastat (vt lepingu p 2.2), intressi suurus on 5% aastas (vt lepingu p 4.1). Laenulepingus puudub viide tagatisele. Laenu tagastamine pidi toimuma lepingu lisaks oleva graafiku alusel (vt lepingu p 3.1) mida ei ole kannatanutele ega kohtule esitatud; 2) 13.11.2013 lepingu alusel MTÜ-le C1 laenatud raha 21 800 euro tagasimaksetähtaeg on 10 aastat (vt lepingu p 2.2), intressi suurus on 5% aastas (vt lepingu p 4.1). Laenulepingus puudub viide tagatisele. Laenu tagastamine pidi toimuma lepingu lisaks oleva graafiku alusel (vt lepingu p 3.1) mida ei ole kannatanutele ega kohtule esitatud. B17le heidetakse ette seda, et ta andis laenud MTÜ-le C1 ilma D1 OY nõusolekuta, nõuetekohase tagatiseta, olematu või minimaalse intressiga. R. Toom rikkus süüdistuse kohaselt ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35 ja X1 OÜ põhikirja p 7.4.6. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et R. Toom oli laenulepingute sõlmimise ajal X1 OÜ juhatuse liige, kellel lasus ÄS ja TsÜS sätetest tulenev hoolsus- ja lojaalsuskohustus. X1 OÜ põhikirja kohaselt vajas X1 OÜ juhatus laenu andmiseks osanike nõusolekut. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et tehingute tegemise ajal oli X1 OÜ ainuosanikuks D1 OY, mille juhatuse liige oli X2. X2i ja B17 ütlused selle kohta, kas X2 oli laenudest teadlik või mitte, on vastuolulised. B17 sõnul oli X2 laenudest teadlik, neil oli kokkulepe, et kui X1 OÜ soovib C1a äris osaleda, vaadatakse laenud ringi. MTÜ-le C1 antud laenude intress oli madalam, sest X2 pidas võimalikuks sadamaäris osaleda ja ta leppis X2iga kokku, et on võimalik soodsamalt laenu

saada. B17 sõnul valmistas laenulepingu põhja ette B7. X2i sõnul sai ta laenudest teada aprillis 2014. Sellest, et R. Toom oli C1aga seotud, ta teadis. Kohtu hinnangul on asjas tõendatud, et X2 ei andnud MTÜ-le C1 antud laenudeks nõusolekut. B17 ja X2i vahel välja kujunenud tavasid arvesse võttes ei eelda kohus, et see nõusolek pidanuks olema kirjalik. Esmalt on paljasõnaline B17 väide selle kohta, et X2 kaalus läbi X1 OÜ sisenemist sadamaärisse. Olukorras kus sadamaärisse sisenemine on väga toore idee tasandil, ei ole kooskõlas ärilise loogikaga see, et laen antakse madala intressiga ja väga pikaks ajaks. Kohus märgib, et lepinguid saab alati hiljem vajadusel muuta – märksa loogilisem on see, et äris osalemise soovi korral muudetakse lepingutingimusi leebemaks. Käesoleval juhul võib X2i võimaliku teadlikkuse osas väita seda, et laen liikus läbi arvelduskontode, viimaseid oli X2il võimalik igal hetkel kontrollida. Samas loeb kohus tunnistaja B7i ütlustega tõendatuks, et X2 lasi B17l toimetada ning tema huvi kontode, aruandluse jms vastu oli pigem leige kui mitte öelda olematu. Kaitsja väitel on MTÜ-l C1 laenu tagatis olemas – mittetulundusühingule kuulub kinnistu. Samas ei saa üksnes tagatise olemasolust järeldada seda, et laenu andmisel järgiti X1 OÜ huvisid. Kohus nõustub esitatud süüdistuse loogikaga selles, et laen on antud väga pikaks ajaks – 10-ks aastaks ning võrdlemisi madala intressiga (5% aastas). B17 kaitsja selgitas, et laenude andmine oli X1 OÜ-s tavapärane. Kohus B17 kaitsjaga ei nõustu. Kaitsja esitas oma väidete kinnituseks kontode väljavõtte (vt kd XIII tlk 231), kuid kohtu hinnangul tõendab väljavõte siiski seda, et neid oli pigem üksikuid. Laenude andmine ei olnud seega X1 OÜ igapäevane majandustegevus. Samuti nähtub kohtu hinnangul kaitsja osundatud tõendist fakt, et erinevalt MTÜ-le C1 antud laenudest olid ülejäänud laenud kõrgema intressiga ning lühiajalised. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et B17l olid MTÜ-s C1 huvid, X2il neid ei olnud. R. Toom esindas 19.08.2013 ja 13.11.2013 lepingu sõlmimisel mõlemat ühingut ning kohtu hinnangul tegutses R. Toom huvide konfliktis. Laenude andmiseks ei olnud X1 OÜ ainuosaniku esindaja X2i nõusolekut. Laen kokku 42 800,00 eurot anti 5% intressiga 10-ks aastaks, laenu tagasimaksegraafikuid ei ole ning laenu ei ole MTÜ C1 kohtuvaidluste hetke seisuga asunud tagasi maksma. KarS § 2172 lg 1 järgi tuleb tegu kvalifitseerida juhul, kui puudub KarS § 201 sätestatud süüteokoosseis. Usalduse kuritarvitamise korral ei toimu teo toimepanija käsutusse või valdusesse antud vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist KarS § 201 tähenduses. Käesoleval juhul sõlmis R. Toom laenulepingud ja kandis nende alusel ka laenusummad MTÜ-le C1. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul R. Toom raha ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööranud - laenu näol on tegemist raha ajutise kasutamisega ja laenusaajal on lepingujärgselt kohustus raha tagastada. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et R. Toom oli X1 OÜ juhatuse liige, kellele oli usaldatud X1 OÜ vara, sh ühingu arveldusarvetel olevad vahendid. Samuti on tõendatud, et R. Toom sõlmis juhatuse liikmena ühingu nimel laenulepingud ilma osaniku nõusolekuta, raha laenati välja pikaks ajaks ja madala intressiga. Kohus nendib, et antud juhul ei järginud R. Toom

ärilise kaalutluse reegli nõudeid ja tema tegevus ei olnud X1 OÜ parimates huvides vaid MTÜ C1 huvides. B17le esitatud süüdistuse kohaselt tekitas ta laenulepingute sõlmimise ja laenude andmisega X1 OÜ-le suure varalise kahju. KarS § 2172 kohaldamine eeldab, et varaline kahju oli suur ja see tekitati tahtlikult. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et MTÜ-le C1 antud laenude kogusumma oli 42 800 eurot. KarS § 121 p 2 kohaselt loetakse suureks varaliseks kahjuks ulatus, mis ületab 40 000 eurot. B17le esitatud süüdistuses sisustatakse varaline kahju laenusumma läbi. Kohus prokuröri loogikaga ei nõustu. Kohus märgib, et kuigi laenu andmisega väheneb laenuandja vara, ei saa seda pidada iseenesest kahjuks. Käesoleval juhul ei ole alust rääkida sellest, et laenuleping on olnud rahatu, so raha on X1 OÜ-lt võetud, kuid see pole liikunud laenusaajani. Kriminaalasjas on kohtule esitatud X1 OÜ konto ja MTÜ C1 konto väljavõte, millest nähtuvalt rahad liikusid. KrMS § 268 lg 5 kohaselt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Käesoleval juhul piirdutakse B17 vastu esitatud süüdistuses üldsõnalise järeldusega, et R. Toom tekitas X1 OÜ-le kahjulike laenulepingute sõlmimisega varalise kahju. Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisneb antud juhul X1 OÜ varaline kahju. Laenu andmist summas, mis ületab KarS § 121 p 2 sätestatud piiri ei saa kohtu hinnangul lugeda automaatselt varaliseks kahjuks juhul, kui laenuleping on tühine – sellise tehingu alusel saadu tuleb tagastada (vt TsÜS § 84 lg 1). Sellisel juhul kahju puudub. Kohus ei saa asuda iseseisvalt vaagima, kas süüdistuses kirjeldatud kahju seisneb selles, et tõenäoliselt on MTÜ C1/R. Toom varatu ja nõuet ei õnnestu täita, kas see seisneb intressis/tulus, mida X1 OÜ oleks teeninud raha kõrgema intressiga väljastades või kinnisvarasse paigutades jne. Eeltoodu tõttu tuleb R. Toom KarS § 2172 lg 1 järgi õigeks mõista episoodis, mis puudutab X1 OÜ nimel MTÜ-ga C1 laenulepingute sõlmimist.

B17le esitatud süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi (X1 OÜ vara, kassas oleva raha omastamises), § 344 lg 1 järgi (K. Kivisaarega sõlmitud laenulepingute võltsimine) K. Kivisaarele esitatud süüdistus KarS §-de 22 lg 3 – 201 lg 2 p 1, 2 (B17 omastamisele kaasa aitamine), 344 lg 1 järgi (B17ga sõlmitud laenulepingute võltsimine). B17 kaitsja hinnangul ei nähtu süüdistusaktist, kuidas prokurör kassajäägi arvestas. Kohus märgib, et süüdistuses sisalduv lause „seisuga 01.12.2013 oli X1 OÜ arvestuslik kassajääk 140 626,45 eurot“ tarbetu olukorras kus B17le heidetakse ette sularaha välja võtmist kuni 19.12.2013. Summa 140 636,45 käsitleb kassajääki seisuga 01.12.2013 (vt ka kd II tlk 110), kuid peale seda kuupäeva on X1 OÜ arvelduskontolt detsembris 2013 võetud sularaha veel 16l korral kogusummas 10 205,00 eurot. Kohus märgib, et 140 636,45 + 10 205,00 = 150 841,45. Kohus jätab kõrvale B17 kaitsja väite, mille kohaselt jättis prokurör tähelepanuta selle, et R. Toom küll võttis raha, kuid pani teatud summad ka tagasi. Tõsi – X1 OÜ arveldusarvete vaatlusel tuvastati, et ajavahemikul 17.12.2009-19.12.2013 on X1 OÜ Swedbank pangas asuvalt kontolt nr EE182200221016290489 välja võetud sularaha 381 699,47 eurot ning ajavahemikul 13.04.2010-06.08.2012 on R. Toom X1 OÜ kontodele sisse maksnud 209 718,06 eurot. Samas lähtub B17le esitatud süüdistuse loogika sellest, et süüdistuses märgitud summa

koosneb X1 OÜ arveldusarvelt võetud, kuid tagastamata jäetud summadest. Kohus ei näe, et prokurör oleks arvutuskäigus eksinud – see on kooskõlas kohtule esitatud tõenditega. Kriminaalasjas on vaidlus, kas B17 elukoha läbiotsimisel leitud ja K. Kivisaarega sõlmitud laenulepingud on võltsitud, õigustavad raha ettevõttest välja viimist ja on B17 omastamistegu manifesteerivad või on laenulepingud reaalsed ning kajastavad tegelikkuses aset leidnud sündmusi. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et R. Toom oli süüdistuses märgitud ajavahemikul, so 11.11.2009-28.02.2014 X1 OÜ juhatuse liige. Kohus nõustub süüdistuses märgituga selles, et ÄS §-dest 180 lg 1, 183 tulenevalt on juhatus osaühingut esindav ja juhtiv organ, kellele on pandud kohustus korraldada ühingu raamatupidamist. Kannatanu seaduslik esindaja X2 selgitas, et raamatupidamise korraldamise eest vastutas R. Toom, see oli suuline kokkulepe. X2i ütluste õigsust kinnitab B7, kelle ütlustest nähtub, et ta suhtles X1 OÜ raamatupidamist puudutavates küsimustes B17, mitte X2iga. Kohtu hinnangul on tõendatud, et süüdistuses märgitud ajavahemikul võttis X1 OÜ kontolt sularaha R. Toom. X2i ütluste kohaselt ta ei mäleta, kas tal oli kogu aeg juurdepääs X1 OÜ pangakontodele ajal, mil R. Toom oli juhatuse liige. K. Udustel pangakontodele juurdepääsu ei olnud. Tunnistaja B7 selgitas, et X1 OÜ-l oli kaks kontot, millele oli juurdepääs B17l. Ühele kontole oli juurdepääs ka ettevõttega B83OÜ seotud C-nimelisel naisel. Kohtuistungil üle kuulatud B54andis ütlusi, et tema õigused X1 OÜ arvelduskonto suhtes olid piiratud. B54 sõnul haldas B83OÜ üürilepinguid, sh puudutas üks töölõik laekumiste kontrollimist. Ta sai kontot vaadata, kuid ülekannete tegemise õigust tal ei olnud (kd IX tlk 78 ja 78 pöördel). Rahad võttis B7i sõnul kontolt välja R. Toom – X1 OÜ-l oli üks pangakaart, tema teada kasutas seda R. Toom. R. Toom kohtus raha väljavõtmise fakti eitanud (kd XII tlk 132 pöördel, tlk 133 pöördel) kuid selgitas, et andis sularahas ka laenu, samuti oli X2 sularaha väljavõtmistest ja kassasse panemisest teadlik. B17 sõnul kooskõlastas ta X2iga K. Kivisaarele antud laenud. X2i sõnul ei olnud tema teada X1 OÜ-s sularahakassat, sellest ei olnud kunagi juttu ja ta ei ole sellest kunagi ka kuulnud. Tunnistaja B7 kinnitas, et kassa tekkis raamatupidamislikult pangast välja võetud summade alusel – ta kajastas kontolt välja võetud summad kassas. Tunnistaja B7 selgitas kohtus, et kassa sissetuleku-väljamineku dokumente R. Toom talle ei esitanud. Sularaha välja võtmine toimus jooksvalt, rohkem tehinguid tehti 2013.aastal. X1 OÜ kontode vaatlusel tuvastati, et 2013.aasta jooksul võttis R. Toom X1 OÜ kontolt välja 111 335,16 eurot (kd IV tlk 104-105). Sama summa kajastub X1 OÜ pearaamatu väljavõttes (kd II tlk 4 pöördel). X1 OÜ pearaamatu väljavõtte kohaselt oli kassa algsaldo enne 01.01.2013 39 506,29 eurot. Viimane sularaha välja võtmine X1 OÜ kontolt toimus 19.12.2013 summas 650,00 eurot. Kassajääk 20.12.2013 oli seega süüdistuses märgitud summa – 150 841,55 eurot. Ettevõtte kassa tähendab sisuliselt seda, et kusagil peab olema sularaha summa, mis vastab raamatupidamises deklareeritud kassajäägile. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et R. Toom peale ettevõtte juhatusest tagasi kutsumist sularahakassat üle ei andnud. B17 elukoha läbiotsimisel leiti K. Kivisaarega 30.12.2013 ja 03.01.2014 sõlmitud laenulepingud ning kassa väljamineku orderid.

X1 OÜ arvelduskontolt on raha välja võetud regulaarselt, mitu korda päevas. B17 kohtus esitatud versioon selle kohta, et ta võttis ettevõtte arvelt välja sularaha ja pani selle karpi, kuhu oli peale kirjutatud „JSH“ ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav. R. Toom põhjendas oma käitumist sellega, et nii sai raha kiiremini kätte, X2 kiitis sellise teguviisi tema sõnul heaks. Kohtu arvates ei ole B17 ütlused usaldusväärsed vaatamata sellele, et kohus suhtub mõnevõrra skeptiliselt X2i ütlustesse, millest võib järeldada, et viimane ei teadnud üldse midagi sularahade liikumisest. Esmalt on õige B17 kaitsja väide selle kohta, et sularaha väljavõtmine X1 OÜ-s toimus aastaid (vt uuesti X1 OÜ kontode väljavõte). X2 selgitas kohus, et talle oli üldjoontes siiski teada, mis toimub ettevõtte kontodel. Samuti sai X2 regulaarselt aruandeid ning allkirjastas X1 OÜ juhatuse liikmena ka ettevõtte majandusaasta aruanded (vt X1 OÜ majandusaasta aruanded). Eeltoodu valguses jääb kohtule täielikult arusaamatuks, kuidas X2 ei saanud aru ning ei omanud ülevaadet sellest, et X1 OÜ kontolt võetakse igakuiselt kümnetesse tuhandetesse ulatuvaid summasid (vt nt septembris 2011 on arvelduskontolt võetud kokku 14 900,00 eurot)? Majandusaasta aruannetes on pangakontodel ja kassas olevad vahendid kajastatud koos ning iseenesest võiks väita, et selliselt on kassajääk võimalik näiliselt nö ära peita. Samas ei ole kohtu arvates ühe ettevõtlusega tegeleva inimese teadmatus ja võimetus asjadest aastaid aru saada siiski ülemääraselt usutav. Vaatamata eeltoodule ei ole kohtu hinnangul tõenäoline, et X2 kiitis heaks sularaha välja võtmise ja nö karpi panemise. B17 väiteid karbi olemasolu kohta jäid paljasõnaliseks – vaatamata sellele, et tema elukoha läbiotsimisel leiti X1 OÜ-ga ja OÜ-ga Y1 seotud dokumentatsiooni, ei leitud kusagilt tema kirjeldatud karpe. Teiseks ei suuda kohus kuidagi mõistlikult ja majanduslikult ära põhjendada seda, miks peaks keegi võtma ettevõtte arvelt sularaha ja korjama seda piltlikult öeldes madratsi vahele. Sularaha välja võtmine on põhjendatud olukorras, kus selle arvel tasuti kolmandate isikute arveid (nt nö mustalt tehtud remonttööd), kuid seda versiooni keegi kohtus ei käsitlenud ning kahtlemata ei ole sellise väite esitamine mitte ühegi ühingu juhatuse liikme huvides sõltumata nende omavahelisest tööjaotusest. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et X1 OÜ-s oli laenude andmine tavapärane. Kaitsja esitas kohtule väljavõtte laenude kohta ning kohtus kuulati ära tunnistaja B46. Kohtu hinnangul ei saa kaitsja esitatud tõenditest teha järeldust, et laenude andmine oli X1 OÜ-s kombeks. Kohtu arvates kinnitab kaitsja esitatud väljavõte siiski seda, et laenude andmine oli pigem harvemapoolne. Sama kinnitas B7, kelle sõnul tehinguid küll oli, kuid laenuandmine ei olnud ettevõtte põhitegevus. Samas ei oma see, kas laenude andmine oli ettevõtte põhitegevus või mitte käesolevas asjas tähtsust. Tunnistaja B46i ütlustega ja X1 OÜ kontoväljavõtetega on tõendatud, et B46ile anti laenu, mille viimane koos intressidega tagasi maksis. Samas nähtub B46i ütlustest ka fakt, et tegemist oli lühiajalise laenuga. Kohus nõustub prokuröriga selles, et 30.12.2013 ja 03.01.2014 K. Kivisaare ja X1 OÜ vahel sõlmitud laenulepingud ei vasta tegelikkusele ning õigustavad ettevõtte arvelt välja võetud, kuid sinna tagastamata rahasummade saatust. Esmalt ei ole kohtu jaoks usutav see, et R. Toom korjas raha päev-päevalt üksikute summade haaval (vt X1 OÜ arvelduskontolt sularaha väljavõtmise koond) kusagile karpi. Raha välja võtmisega kaasnesid kulud, raha hoiustamisega kirjeldatud viisil kaasnevad täiendavad turvariskid. Teiseks ei ole usutav see, et R. Toom äkki, külgnevalt ajaga mil raamatupidaja ja sealt edasi ka audiitor hakkavad seoses majandusaasta 2013 aruandlusega huvituma

raamatupidamise algdokumentidest, otsustas jupikaupa välja võetud raha laenata oma pikaajalisele tuttavale. Kolmandaks on õige prokuröri seisukoht selles, et kohus ei pea pimesi uskuma tõendamata kaitseversiooni. R. Toom ja K. Kivisaar ei teinud kohtus saladust, et nad on tuttavad juba pikemat aega. Seda, et K. Kivisaar ja R. Toom omavahel suhtlesid kinnitasid ka Xxxx ehitamisega tegelenud B4 ja B5. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt suhtlesid R. Toom ja K. Kivisaar omavahel aktiivselt ka 2014.a alguses. Kohus jätab kõrvale väited mis puudutavad K. Kivisaare laenukõlbmatust. Kohtu hinnangul on praktikas üsna tavapärane, et laen, mille laenusaaja kavatseb kasutada investeerimiseks, on kavas tagasi maksta investeeringu, mitte isikliku vara arvel. Laenusaaja varaline seisund (so võimalikud tagatised juhul kui investeering ebaõnnestub või ei too loodetud tulu) on üks teguritest millega peab arvestama laenuandja. Raha laenamises isikule, kellel ei ole nõutavaid tagatisi, ei ole praktikas midagi enneolematut. Kõrgem risk väljendub tavaliselt laenulepingu tingimustes (nt kõrgemas intressimääras). Käesoleval juhul on lepingutes märgitud intressimäär so 12% aastas kõrgem kui krediidiasutuste poolt pakutav. K. Kivisaare ja B17 sõnul soovis K. Kivisaar laenu selleks, et investeerida Venemaale. Kohtule esitati K. Kivisaare passi koopia ja piiriületuste väljatrükk. Tõendite kohaselt on K. Kivisaar peale laenulepingute sõlmimist käinud Vene Föderatsioonis, kuid kohtule jääb sügavalt arusaamatuks, miks peaks kõik nii ohtlik ja keeruline olema. Kriminaalasjas visati õhku väited stiilis „Venemaal käivadki asjad nii“, „Venemaal arveldataksegi sularahas“, „kõik teavad kes vähegi Venemaa asjadega kursis on“ jne. Kohtu arvates on siiski märksa lihtsam arveldada ülekannetega – kohtule teadaolevalt on Venemaal siiski toimiv pangandus. Kohtu jaoks ei ole see, et Venemaal käivadki asjad nii, so arveldataksegi sularahas, asjaolu mida saaks lugeda üldtuntuks. Ühtegi tõendit miks konkreetsel juhul nii toimiti (nt investeeringu saaja ütlused selle kohta, et ta soovis raha tingimata sularahas sellel põhjusel, et...) kohtule ei esitatud. Kohus jagab prokuröri seisukohta selles, et K. Kivisaare väited raha investeerimise kohta on käsitletavad paljasõnalistena. K. Kivisaar märkis kohtus, et ta ei saa mitte midagi avaldada projekti kohta, kuhu raha investeeriti. Kohtu hinnangul tuleb kriminaalasjas nõuetekohaselt tõendada nii süüdistus- kui kaitseversiooni. Kohus ei saa kaitseversiooni pimesi uskuda ja rajada õigeksmõistvat otsust süüdistatava ja tema kaitsja väidetele mis ei ole kontrollitavad. Täiendavalt märgib kohus, et raha väidetavast investeerimisest on tänaseks möödunud 4 aastat, so kohtu arvates oleks mõistlik eeldada, et sellise aja jooksul on investeering hakanud juba midagi tagasi tootma. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et K. Kivisaare ütlused rahade üleandmise ja lepingute sõlmimise kohta olid lünklikud. Kohus möönab, et arvestades väidetavate laenulepingute ja kohtuistungite vahelist ajaperioodi ei ole iseenesest midagi ebaloogilist selles, et K. Kivisaar teatud momente ei mäleta. Samas ei ole lepingutes näidatud summade üleandmine-vastuvõtmine, lepingute sõlmimine jms K. Kivisaare jaoks ilmselt tavapärane – kohus märgib, et K. Kivisaare ütlustest saab järeldada, et ta ei ole ettevõtja, investor vaid pigem tööotsija ning palgatööline, kellele peaks tema jaoks ebatavalised sündmused siiski mõnevõrra paremini meelde jääma. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kõik uuritud tõendid kogumis viitavad sellele, et R. Toom võttis X1 OÜ arvelduskontolt sularaha. Raha kulutas R. Toom ära (vastasel korral oleks ta käitunud nii nagu varasemalt – raha arvele tagastanud). Raha ja summade välja võtmist õigustavate dokumentide puudumisel tuli viimased raamatupidamise jaoks vormistada. Kohus jagab

süüdistuses märgitut selles, et täpset aega millal laenulepingud vormistati, ei ole käesoleval juhul võimalik tuvastada. Loogiliselt võetuna oli laenulepingud ja orderid vaja esitada raamatupidajale aastaaruande koostamiseks. B17le esitatud süüdistuses on tema tegevus kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2 järgi. Norm näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest suures ulatuses isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et R. Toom oli X1 OÜ juhatuse liige. Juhatuse liikme jaoks on osaühingu arvel olev raha talle usaldatud võõras vara KarS § 201 mõttes. Kohus nendib, et B17le esitatud süüdistus, mis puudutab X1 OÜ kassaraha omastamist, on ebaõnnestunult sõnastatud ja paiguti segasevõitu, kuid vaatamata sellele on prokurör kõik vajalikud faktilised asjaolud kohtu arvates süüdistuses kajastanud. B17le esitatud süüdistuses nenditakse esmalt, et ta võttis juhatuse liikmena ajavahemikul 17.12.2009-19.12.2013 ühingu kontolt sularahas välja 381 699,47 eurot. 31.01.2014 puudus raamatupidamisel dokumentaalne kate sularahas välja võetud summale 150 841,45 eurot, millest 2013.aasta jooksul oli välja võetud 111 335,16 eurot. Seejärel konstateeritakse kohtu arvates tarbetult, et seisuga 01.12.2013 oli X1 OÜ arvestuslik kassajääk 140 626,45 eurot , sest eelmises lõigus on ajavahemik piiritletud kuni 19.12.2013. Järgnevalt heidetakse B17le ette seda, et ta võttis X1 OÜ kassast K. Kivisaare kaasaaitamisel esmalt 90 000,00 eurot ja seejärel 56 000,00 eurot, so süüdistuse ülesehitusest võib esmapilgul järeldada, et R. Toom omastas esmalt ühingu arvelt sularaha võttes 150 841,45 eurot ja seejärel võttis ühingu kassas olnud 90 000,00 eurot + 56 000,00 eurot. Samas sisaldab süüdistuse lõppjäreldus siiski etteheidet 150 841,45 euro varalise kahju tekitamises ning 90 000,00 ja 56 000,00 euro kassast võtmise kirjelduses on märgitud, et laenulepingud ja kassa väljamineku orderid olid võltsitud ning õigustasid B17 poolset varasemat omastamistegu. Kohtuvaidluses asus prokurör kohtu hinnangul uuritud tõendite pinnalt põhjendatult seisukohale, et R. Toom omastamistegu seisnes X1 OÜ arvelduskontolt raha välja võtmises ja selle ära kulutamises. K. Kivisaarega sõlmitud laenulepingud ja kassa väljamineku orderid aitasid omastamist varjata ja õigustada. Kohtule jääb veidi arusaamatuks, miks prokurör neid lihtsaid faktilisi asjaolusid süüdistuses ei kajastanud. Vaatamata eeltoodule on kohtu hinnangul B17le esitatud süüdistusest siiski mõistetav, et B17le heidetakse ette X1 OÜ kontolt sularaha välja võtmist summas 150 841,45 eurot. Kohus jagab prokuröri loogikat selles, et K. Kivisaarega sõlmitud laenulepingud ja allkirjastatud kassa väljamineku orderid ei kajasta tegelikkust ning nende abil üritas R. Toom raha välja võtmist õigustada. Kohtu hinnangul oli R. Toom arvelt välja võetud vahendid ära tarvitanud. Vastasel korral oleks mõistlik eeldada, et R. Toom oleks need nagu varasemaltki tagastanud. KarS § 201 teokoosseisu objektiivne külg eeldab vara enda kasuks pööramist. Käesoleval hetkel tekib küsimus, kas R. Toom pööras vara enda kasuks selle ära tarvitamisega või K. Kivisaarega näilisi lepinguid sõlmides. Kohus nõustub prokuröriga selles, et ajaks, mil R. Toom ja K. Kivisaar laenulepingud ja kassa väljaminekuorderid allkirjastasid, oli nt aasta alguses ja keskel arvelt võetud raha B17 poolt juba tõenäoliselt ära kulutatud. Samas oli R. Toom ka varem X1 OÜ arvelt raha võtnud, kuid mingi aja möödudes selle sinna tagasi maksnud. Seega viitab alles

K. Kivisaarega raha väljaminekut õigustavate dokumentide loomine sellele, et R. Toom ei kavatsenudki X1 OÜ arveldusarvele sealt võetud sularaha ühingule tagastada. B17 käitumisaktide jada vaadeldes (s.o alates sularaha välja võtmisest kuni äriühingu senistest tegevusaladest hälbivate 30.12.2013 ja 03.01.2014 laenulepingute sõlmimiseni isikuga, kellelt laenu hilisem sissenõudmine on keeruline) võib kohtu arvates öelda, et laenulepingute ja kassa väljamineku orderite võltsimine on käesolevas asjas käsitletavad omastamise manifesteerimisena. Kohtu arvates on asjas piisavalt tõendatud, et K. Kivisaarelt kogu laenusumma tagasi saamine võib osutuda keeruliseks. Vaatamata sellele, et K. Kivisaarel on olemas kinnistud, mis on kohtu poolt arestitud, ei kata kinnistute väärtus tõenäoliselt laenusummat. K. Kivisaar hetkel töötab, kuid alati on võimalik end töötuks vormistada, vältimaks nii summade tasumist. Kriminaalasjas on tõendatud, et R. Toom omastas kassast 150 841,45 eurot. KarS § 121 p 2 järgi loetakse suureks kahjuks üle 40 000,00 euro ulatuv summa. Kohus on juba varasemalt sedastanud, et tõenäoliselt tekkisid R. Toom ja X2 Xxxx problemaatilise arendusprojekti tõttu erimeelsused, R. Toom soovis saada kokkulepitud tasu, X2 nihutas selle maksmist edasi ja soovis, et midagi laheneks Xxxx projektiga. R. Toom üritas raha vähemalt osaliselt tagasi teenida, see ebaõnnestus ning R. Toom sai aru, et koostöö X2iga on igal juhul lõppenud ning talle lubatud tasu saamine kaheldav. Seejärel tegi R. Toom raamatupidamise jaoks nö paberid korda. Kohus leiab, et R. Toom pani teo toime otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul tuleb B17 tegevus episoodis, mis see puudutab X1 OÜ kassaraha omastamist, kvalifitseerida KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 (alates 01.01.2015 KarS § 201 lg 2 p 2) järgi. Kohus nõustub süüdistajaga selles, et kassaraha omastamine toimus ajaliselt hiljem kui Xxxx korteriomandite müügist laekunud raha omastamine. R. Toom sai tõenäoliselt peale nurjunud tehingut aru, et koostöö X2iga on lõppenud, aastate jooksul teenitud raha ta ilmselt ei saa ning seega omastas R. Toom Xxxx projektist laekunud raha ning vormistas kassarahade käekäiku õigustavad dokumendid. Seega on R. Toom antud episoodis tõepoolest isikuks, kes on varem omastamise toime pannud. K. Kivisaarele heidetakse ette B17 omastamisele kaasa aitamist. Episoodi puututav tõendusteave on varasemalt juba käsitletud. K. Kivisaarele esitatud süüdistuse kohaselt seisnes B17 omastamisele kaasa aitamine raha omastamist õigustavate dokumentide loomises, kaasabi oli aineline ja vaimne. Kuivõrd kohus leidis, et R. Toom pööras kontolt välja võetud rahalised vahendid enda kasuks 30.12.2013 ja 03.01.2014 laenulepingute ja kassa väljaminekuorderite loomisega, on kohtu arvates põhjendatud süüdistuses esitatud etteheide omastamisele kaasa aitamises. Kohtule arusaadavalt ei seisne K. Kivisaare kaasaaitamistegu mitte raha omastamises koos B17ga vaid raha kasutust näiliselt õigustavate, kuid B17 omastamist manifesteerivate dokumentide loomises. Kohus leiab, et K. Kivisaar pani teo toime otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul tuleb K. Kivisaare tegevus kvalifitseerida KarS §-de 22 lg 3 – 201 lg 2 p-de 1 ja 2 (alates 01.01.2015 KarS §-de 22 lg 3 – 201 lg 2 p-de 1 ja 2) järgi. Kohus ei pea vajalikuks korrata argumente, mis puudutavad B17le ja K. Kivisaarele KarS § 344 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 344 lg 1) järgi kvalifitseeritavate kuritegude tõenduslikku poolt. Kohus märgib, et käesoleval juhul on kohtu arvates ammendavalt tõendatud, et 30.12.2013 ja 03.01.2014 dateeritud laenulepingud ja kassa väljaminekuorderid on võltsitud ning tegelikult mittemingisugust laenude andmist K. Kivisaarele ei toimunud.

Kohus leiab, et nii laenulepingute kui kassa väljaminekuorderite näol on KarS § 344 teokoosseisu objektiivses küljes silmas peetud dokumentidega, mille abil on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kohus märgib, et laenulepingud ja kassa väljaminekuorderid õigustasid X1 OÜ vara omastamist ning aitasid B17l vabaneda nõudeõigusest, mis äriühingul tema vastu tekkis, kuid B17le heidetakse süüdistuses ette üksnes õiguste omandamist X1 OÜ kassarahale. Kohtu hinnangul panid R. Toom ja K. Kivisaar dokumentide võltsimise toime kavatsetult. Nii B17 kui ka K. Kivisaare tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 344 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 344 lg 1) järgi.

IV. OÜ Y1 ja X1 OÜ nõuded OÜ Q1 ja B17 vastu seoses Xxxx korteriomandite võõrandamisega. KrMS § 310 lg 2 järgi jätab kohus õigeksmõistvat otsust tehes tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus mõistis B17 õigeks episoodides, mis puudutasid X1 OÜ ja OÜ Y1 usalduse kuritarvitamist seoses Xxxx korteriomandite võõrandamisega. Seega tuleb kannatanute nõuded, mis on esitatud B17 ja OÜ Q1 vastu jätta läbi vaatamata. Kohus rahuldas 08.06.2017 määruse alusel OÜ Y1 taotluse ja arestis tsiviilhagi tagamiseks OÜ-le Q1 kuuluvad Xxxx korterid nr 14 ja 17 (vt kd X tlk 127-133, 135-138). Kohtuotsuse jõustumisel tuleb arestitud vara aresti alt vabastada. X1 OÜ poolt tsiviilkostja eeldatavate menetluskulude katteks tasutud tagatis tuleb otsuse jõustumisel kannatanule tagastada. OÜ Q1 vastu esitatud nõude osas ei saa kohus jätta märkimata, et nõustub kannatanu esindaja L. Tolstoviga selles, et asjas tõusetus RKKKm nr 3-1-1-22-17 väljendatud seisukohtadest iseenesest võrdlemisi intrigeeriv küsimus, kas Xxxx korteriomandite müüki saab käsitleda ettevõtte üleminekuna. Kohtu hinnangul tuleb sellele vastata eitavalt. Kohus nõustub OÜ Q1 esindajatega selles, et kinnisvarasfääris luuakse väga sageli konkreetse arendusprojekti jaoks eraldi ettevõte. Käesolevas asjas toimiti samamoodi – Xxxx projekti arendamisega ei hakanud tegelema seni juba mõnda aega kinnisvaravaldkonnas tegutsenud X1 OÜ vaid selleks loodi millegipärast eraldi ettevõte OÜ Y1, mis sai asjas esitatud tõenditest nähtuvalt 100% käibevahenditest laenuna emaettevõtjalt. Kohus jagab OÜ Q1 esindaja loogikat selles, et nõustudes kannatanu esindaja konstruktsiooniga ja jaatades, et Xxxx korteriomanditega läks OÜ-le Q1 sisuliselt üle OÜ Y1, tähendaks selline lähenemine praktikas normi kuritarvitamist (vt siinkohal ka hagi vastuses esitatud näide). Kohus nendib, et arendusprojekti jaoks luuakse eraldi ettevõte reeglina üksnes riskide maandamiseks, ülejäänud võimalikud põhjused on teisejärgulised. Laenuraha abil kinnisvaraarenduse finantseerimine on riskivabam kui omakapitali arvel, (emaettevõtjast) laenuandjast saab üks (ilmselt ka üks suurematest) võlausaldajatest, kes saab vajadusel suunata ettevõtte käekäiku ning riskide realiseerumisel ka pankrotiprotsessi. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole hageja väited kooskõlas tsiviilkostja vastuses tsiteeritud RKTSKo lahendis nr 3-3-1-20-11 p-s 11 esitatud kriteeriumitega. OÜ Q1 ostis OÜ-lt Y1 korterid ja ei võtnud üle OÜ Y1 funktsioone, oskusteavet, töötajaid jms. OÜ Y1 ei olnudki kohtu hinnangul klassikalises mõttes tegutsev ettevõte – osaühing oli nö projektipõhine. Tegevuse eesmärgiks oli Xxxx korterite arendamine ja müük. Edasised plaanid ettevõttel puudusid. Ettevõttel ei olnud töötajaid, kõik rahad tulid emaettevõttest laenuna. Juhul kui peale korterite võõrandamist jääb nende müügiga tegelema sama maakler, ei saa ka see viidata ettevõtte üleminekule.

X1 OÜ nõue MTÜ C1 ja B17 vastu. Kohus mõistis B17 õigeks episoodis, mis puudutas X1 OÜ usalduse kuritarvitamist seoses MTÜ-le C1 antud laenudega. Seega tuleb X1 OÜ poolt MTÜ C1 vastu esitatud hagi jätta KrMS § 310 lg 2 järgi läbi vaatamata.

OÜ Syholm/X1 OÜ nõue B17 ja A. Tsõgankovi vastu. Kohus mõistis B17 süüdi OÜ Y1 vara omastamises ja A. Tsõgankovi süüdi B17 omastamisele kaasa aitamises. KrMS § 310 lg 1 järgi rahuldab kohus süüdimõistva otsuse korral hagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

A.Tsõgankovi kaitsja vaidles hagile vastu ja palus jätta see seoses A. Tsõgankovi õigeks mõistmisega rahuldamata. Kaitsja märkis, et A. Tsõgankov sai laenu, seega on tegemist lepingulise- mitte deliktilise võlasuhtega. Kriminaalasjas ei heideta A. Tsõgankovile ette kahju tekitamist OÜ-le Y1. Seega ei ole A. Tsõgankov kasusaajaks ning kannatanu nõue ei ole põhjendatud. Hageja on lubamatult muutnud hagi, tegemist ei ole hagi täpsustamisega. Kannatanu põhjendab hagi muutmist uurimise käigus laenuandja isiku ümber tekkinud segadusega (so kas laenuandjaks oli OÜ Y1 või X1 OÜ). Viidatud korralagedust ei ole võimalik omistada A. Tsõgankovile. Kaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas pidi A. Tsõgankovil olema teadmine, et laenuraha pärineb kusagilt mujalt kui X1 OÜ-st. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et hageja on hagiavaldust lubamatult muutnud. Esialgu esitas kannatanu hagi, milles OÜ Y1 ja X1 OÜ taotlesid solidaarselt kahju hüvitamist. Erinevalt hagejast ei leia kohus, et tegemist olnuks uurimise käigus tekkinud segadusega vaid kannatanu esindaja formuleeris nõuded ebaõnnestunult. Kohus märgib, et asjaolu kummale äriühingule siis kahju tekitati (kellel jäi raha saamata, kes jäi kellele võlgu) ei saanud ega pidanudki menetleja tuvastama. See on lepingulistest suhetest tulenev küsimus. Samas on esialgsest hagiavaldusest näha, et kannatanu ei välista kahju tekitamist OÜ-le Y1 ning seega on kohtu arvates tegemist hagi täpsustamisega. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et 03.02.2014 B17 ja A. Tsõgankovi poolt allkirjastatud laenuleping ja kassa väljamineku order on võltsitud. Raha reaalselt ei liikunud. R. Toom omastas OÜ Y1 kinnistute müügist laekunud raha peale seda, kui OÜ B1 esindaja oli talle üle andnud 286 799,89 eurot. A. Tsõgankov aitas B17 omastamisele kaasa. R. Toom pani teo toime kavatsetult, A. Tsõgankov otsese tahtlusega. Kohus nõustub hagejaga selles, et R. Toom on rikkunud ÄS sätteid. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega; ÄS § 187 lg 2 järgi vastutab juhatuse liige kohustuste rikkumise korral äriühingule põhjustatud kahju eest. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et R. Toom kutsuti OÜ Y1 juhatuse liikme kohalt tagasi 21.02.2014. Juhatuse liikmena pidi R. Toom tegutsema äriühingu huve silmas pidades. Peale Läti kinnisvaratehingu nurjumist pidanuks R. Toom raha kandma OÜ Y1 arvele või kassasse. R. Toom seda ei teinud vaid omastas rahasumma. Kohtu hinnangul võib omastamist kahtlusteta pidada juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks. Juhatuse liikme käitumine ühingu vara omastamisel ei ole kunagi äriühingu huvides – ühingu huvides on oma vara säilitamine. Kohus nendib, et B17 tegevuse tulemusel tekkis OÜ-le Y1 kahju summas 286 799,89 eurot vaatamata sellele, et korterite müügist saadav raha pidi minema vastavalt 18.06.2010 koostöölepingule otse X1 OÜ-le ning R. Toom pidi sellest teadlik olema. X1 OÜ raamatupidamisarvestuse järgi on OÜ Y1 võlg jätkuvalt üleval ja seega on B17 tegevuse tagajärjel kahju kannatanud OÜ Y1. Kohtu hinnangul vastutavad R. Toom ja A. Tsõgankov OÜ Y1 ees solidaarselt. Hageja loogika on õige selles, et A. Tsõgankovi vastutus on deliktiline – kriminaalasjas leidis tõendamist, et väidetavat lepingulist suhet ei ole kunagi eksisteerinud. VÕS § 137 lg 1 kohaselt vastutavad isikud hüvituse maksmise eest solidaarselt, kui nad vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et A. Tsõgankov aitas B17 omastamisele kaasa. VÕS § 1045 lg 4: järgi loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Kohus märgib, et A. Tsõgankov on

antud asjas käsitletav kaasaaitajana VÕS § 1045 lg 3 mõttes – kriminaalasjas leidis tõendamist, et A. Tsõgankov aitas B17l omastamistegu manifesteerida. VÕS § 1045 lg 1 p-de 5 ja 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. A. Tsõgankov pidi dokumente võltsides aru saama, et aitab B17 omastamisele kaasa ning tema tegevuse tulemusel tekib kannatanule varaline kahju. Eeltoodu alusel tuleb OÜ Y1 nõue kahju hüvitamiseks rahuldada ning solidaarselt B17lt ja A. Tsõgankovilt tuleb välja mõista 286 799,89 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohtu hinnangul on hageja nõue viiviste osas põhjendatud, kuid kohus ei nõustu viivisearvestuse algusmomendiga. Hageja on viivise arvestamise alguseks lugenud 24.01.2014, so ostu-müügilepingute ja asjaõiguslepingute kuupäeva. Kohtu hinnangul tuleb viivist arvestada alates 03.02.2014, so päevast mil OÜ B1 esindaja tagastas B17le sularaha summas 286 799,89 eurot (kd IV, tlk 10). Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga tuleb seega B17lt ja A. Tsõgankovilt solidaarselt välja mõista viivised 96 647,05 eurot.

OÜ Syholm/X1 OÜ nõue B17 ja K. Kivisaare vastu. Kohus mõistis B17 süüdi X1 OÜ kassaraha omastamises ja K. Kivisaare süüdi B17 omastamisele kaasa aitamises. KrMS § 310 lg 1 järgi rahuldab kohus süüdimõistva otsuse korral hagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

B17 lepinguline vastutus ei välista K. Kivisaare deliktilist vastutust. K. Kivisaar vastutab omastamisele kaasaaitamise korral VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Asjas ei oma tähtsust, kas K. Kivisaar raha tegelikult sai. K. Kivisaar vastutab B17ga solidaarselt 146 000,00 euro ulatuses, summat ületava osa hüvitamise eest vastutab R. Toom ainuisikuliselt. Kannatanu esitas B17 ja K. Kivisaare vastu viivisenõude VÕS § 113 lg 1 alusel. Viivise arvestuse alguseks luges kannatanu 03.04.2014, so päeva mil süüdistuse kohaselt pidi olema K. Kivisaarega nn laenuleping sõlmitud. B17 kaitsja vaidles hagile vastu ja palus jätta see seoses süüdistatava õigeks mõistmisega rahuldamata. Kaitsja hinnangul ei ole nõue põhjendatud. Hageja väited on üldised ja umbmäärased. Laenuleping on kehtiv isegi B17 väidetava sisesuhte rikkumise korral. Laenulepingut ei ole üles öeldud ega tühistatud. Kannatanu seaduslik esindaja ei ole astunud samme lepingute tühistamiseks või laenu tagasi saamiseks. X2 on seega samuti oma tegevusetusega ettevõttele kahju tekitanud. K. Kivisaare kaitsja vaidles hagile vastu ja palus jätta see seoses süüdistatava õigeks mõistmisega rahuldamata. Hagi ei ole põhjendatud ning on tõendamata. K. Kivisaare vara tuleb aresti alt vabastada. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et 30.12.2013 ja 03.01.2014 B17 ja K. Kivisaare poolt allkirjastatud laenuleping ja kassa väljamineku order on võltsitud. Raha reaalselt ei liikunud. R. Toom omastas X1 OÜ kassaraha. K. Kivisaar aitas B17 omastamisele kaasa. R. Toom pani teo toime kavatsetult, K. Kivisaar otsese tahtlusega. Kohus nõustub hagejaga selles, et R. Toom on rikkunud ÄS sätteid. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega; ÄS § 187 lg 2 järgi vastutab juhatuse liige kohustuste rikkumise korral äriühingule põhjustatud kahju eest. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et R. Toom kutsuti X1 OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi 21.02.2014, X1 OÜ konto väljavõtte kohaselt võttis R. Toom sularaha kokku summas 150 951,67 eurot. Juhatuse liikmena pidi R. Toom tegutsema äriühingu huve silmas pidades. Äriühingu kontolt vahendite välja võtmine ja tagastamata jätmine on kohtu arvates juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Kannatanu nõue ei kattu süüdistuses märgituga – süüdistuses on sularaha väljavõtmise ajavahemiku lõppkuupäev 19.12.2013, kuid kannatanu väitel (mida kinnitab ka X1 OÜ konto väljavõte) võttis R. Toom pärast süüdistuses märgitud perioodi lõppu, 18.01.2014 täiendavalt välja 110,22 eurot. Kohtu hinnangul on kannatanul võimalik esitada nõue täiendava summa kui ka sularaha väljavõtmisega kaasnenud kahju hüvitamises. Tegemist on olukorraga, kus süüdistuses ja hagiavalduses esitatud asjaolud kattuvad olulises osas. Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhul ei seisne kahju üksnes B17 poolt sularahas välja võetud summades. B17 põhjendused raha välja võtmise osas ei olnud kohtu jaoks usutavad ning kohtule jääb B17 tegevuse mõte ja eesmärk arusaamatuks. Kohus ei oska rahade väljavõtmisi seostada ettevõtte majandustegevusega, seda ei ole teinud ka R. Toom- Kriminaalasjas on küllaldaselt tõendatud (vt audiitori järeldused), et sularaha arvelt välja võtmisega kaasnesid ühingule kulud kokku 1214,00 eurot. Kohus leiab, et B17l tuleb sularaha väljavõtmisega kaasnenud panga teenustasud äriühingule hüvitada. Käesoleval juhul on selge, et X1 OÜ-le on B17 tegevuse tagajärjel tekkinud kahju.

Kohtu hinnangul vastutavad R. Toom ja K. Kivisaar X1 OÜ ees solidaarselt, 146 000,00 euro ulatuses (so nn laenulepingutes märgitud summa). Hageja loogika on õige selles, et K. Kivisaare vastutus on deliktiline – kriminaalasjas leidis tõendamist, et väidetavat lepingulist suhet ei ole kunagi eksisteerinud. VÕS § 137 lg 1 kohaselt vastutavad isikud hüvituse maksmise eest solidaarselt, kui nad vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et K. Kivisaar aitas B17 omastamisele kaasa. VÕS § 1045 lg 4: järgi loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Kohus märgib, et K. Kivisaar on antud asjas käsitletav kaasaaitajana VÕS § 1045 lg 3 mõttes – kriminaalasjas leidis tõendamist, et K. Kivisaar aitas B17l omastamistegu manifesteerida. VÕS § 1045 lg 1 p-de 5 ja 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. K. Kivisaar pidi dokumente võltsides aru saama, et aitab B17 omastamisele kaasa ning tema tegevuse tulemusel tekib kannatanule varaline kahju. X1 OÜ kassajääk on 150 951,67 eurot, sellest 146 000,00 eurot „laenas“ R. Toom väidetavalt K. Kivisaarele. Laenulepingutes märgitud summa ja tegeliku kassajäägi vahe on seega 4951,67 eurot. Nimetatud summa hüvitamise eest vastutab R. Toom ainuisikuliselt. Samuti vastutab R. Toom ainuisikuliselt sularaha väljavõtmisega kaasnenud kahju hüvitamise eest – R. Toom võttis sularaha välja ainuisikuliselt. Eeltoodu alusel tuleb X1 OÜ nõue kahju hüvitamiseks rahuldada. B17lt ja K. Kivisaarelt tuleb solidaarselt X1 OÜ kasuks välja mõista 146 000,00 eurot ja B17lt tuleb X1 OÜ kasuks välja mõista 6165,67 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et X1 OÜ viivisenõue on põhjendatud. Kohus nõustub kannatanu loogikaga viivisearvestuse alguse osas. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga tuleb seega B17lt ja K. Kivisaarelt solidaarselt välja mõista viivised 47 252,70 eurot. Kannatanu hagi rahuldati ka osas, mis puudutas panga teenustasusid. Kohus leiab, et siin ei ole alust arvestada viivist alates nö laenulepingute sõlmimisest, sest kahju tekkis tunduvalt varem. Kohtu hinnangul tuleb viivist arvestada alates hagi esmasest esitamisest, so 09.01.2015. B17lt tuleb seega X1 OÜ kasuks välja mõista viivised 1607,28 eurot. Kriminaalasja kohtueelses menetluses arestiti Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 25.04.2016 määruse alusel nr 1-16-3041 K. Kivisaare vara – süüdistatavale kuuluvad kinnistud (kd V, tlk 165-169). Kohus rahuldas hagi ja seega tuleb arestitud vara jätta aresti alla.

X1 OÜ nõue B17 vastu (sõiduauto BMW võõrandamine). Kriminaalasjas esitas kannatanu X1 OÜ B17 vastu nõude sõiduauto BMW võõrandamisega tekitatud 20 412,32 euro varalise kahju hüvitamiseks. Kriminaalasjas ei ole B17le selles osas

süüdistust esitatud. Kohtu hinnangul tuleb kannatanu nõue jätta KrMS § 2962 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu kriminaalmenetluses füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. KrMS § 381 lg 1 p 1 kohaselt võib kannatanu esitada tsiviilhagis nõude kui selle eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Kohtule arusaadavalt ei võimalda KrMS § 381 lg 1 p 1 kannatanul kriminaalmenetluses esitada igasuguseid nõudeid vaid see peab normi grammatiliselt tõlgendades vastama järgmistele eeldustele: 1) nõude eesmärgiks on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine 2) kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamiseks või heastamiseks esitatava nõude faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega; 3) p-des 1 ja 2 nõuetele vastavat nõuet on võimalik läbi vaadata kriminaalmenetluses. Kohtu hinnangul on normi eesmärgiks piiritleda kriminaalmenetluses esitatavad nõuded siiski üldjoontes süüdistuse raamidega. Käesoleval juhul on kannatanu esitanud nõude, mis kohtu hinnangul ei haaku mingilgi moel B17le esitatud süüdistuses etteheidetavate tegudega. Käesoleval juhul on kohtu arvates kannatanu esitanud hagi, mis sobib kohtu arvates ilmekalt illustreerima KrMS § 381 lg 1 p-s 1 kirjeldatud olukorda. X1 OÜ esitas B17 vastu nõude kahju põhjustamises, mis seisnes arvelt välja võetud sularahas. Kannatanu esitas B17 vastu süüdistuses märgitust suurema nõude – kannatanu märkis, et kuigi süüdistus piiritles raha väljavõtmise kuni 19.12.2013, toimus 18.01.2014 veel üks alusetu sularaha võtmine. Samuti nõudis kannatanu sularaha väljavõtmisega kaasnenud panga teenustasude hüvitamist. Kohtu hinnangul on osundatud nõuete puhul tegemist KrMS § 381 lg 1 p 1 kirjeldatud eeldustele vastavate nõuetega. Tegemist on olukorraga kus kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga (so omastamisega) rikutud kannatanu hüveolukorra heastamiseks esitatava kahju hüvitamise nõude faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Sõiduauto BMW võõrandamisega tekitatud 20 412,32 euro varalise kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud ei kattu kohtu hinnangul mitte üheski osas süüdistuse alusfaktidega – B17le ei heideta ette sõiduki kolmanda isiku OÜ B1 kasuks pööramist. Kohus ei nõustu kannatanu loogikaga selles, et antud juhul on piisavaks seoseks faktiline asjaolu, et R. Toom oli X1 OÜ juhatuse liige kes käitus äriühingut kahjustaval viisil. Kohus leiab, et KrMS § 381 lg 1 p 1 jätab lahti nö tagaukse ning see võimalus on teatud juhtudel (ka käesolevas asjas) põhjendatud. Paraku on kannatanu sooviks tagaukse kasutamise asemel eesuks pärani lahti lüüa. Kohtu hinnangul ei saa süüdistusega seostamata nõuete menetlemisel lähtuda ka sellest, kas ja kui palju nõude menetlemine kriminaalmenetlust koormab. Nt on keeruline hinnata, kas 2 aastat kestva menetluse puhul nö süüdistusvälise hagi arutamiseks kulunud 8-10 istungipäeva ja nõupidamistoas hagi lahendamiseks kulunud nädalake on kriminaalmenetlust koormav või mitte. Kriminaalmenetluse esmaseks eesmärgiks on siiski süüküsimuse lahendamine ning kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine. Kannatanul on võimalik esitada põhinõudega seotud ja

külgnevaid nõudeid, kuid need peavad olema süüdistusega olulises osas seostatavad. Antud juhul on kannatanu kohtu arvates koos asjakohaste hagidega suunanud kriminaalkohtule lahendamiseks nõude, mille ta pidanuks esitama tsiviilkohtusse. Kohtu arvates ei vasta kannatanu nõue hüvitada sõiduauto BMW võõrandamisega tekitatud varaline kahju KrMS sätestatud nõuetele ning tuleb seega jätta läbi vaatamata. Jaatades kannatanu õigust sellist nõuet esitada toetudes väitele, et tegelikult ei kuluta selle läbi vaatamine ülemääraselt aega, tähendaks kohtu hinnangul sisuliselt asuda seisukohale, et seos kannatanu võimaliku nõude ning kriminaalmenetluse esemeks oleva käitumisakti vahel võib olla ka väga kaudne.

V.

Kohus mõistis B17 süüdi kahes episoodis KarS §-de 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 344 lg 1 järgi, A. Tsõgankovi KarS §-de 201 lg 2 p-de 1, 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi ja K. Kivisaare KarS §-de 201 lg 2 p 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht süüdistatavatele mõistetava võimaliku karistuse osas. KarS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. B17le, A. Tsõgankovile ja K. Kivisaarele karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka mõistliku menetlusaja riivega. Kohtu hinnangul on seega alust süüdistatavatele mõistetavaid karistusi mõnevõrra kergendada. KarS § 5 lg 1 järgi mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Süüdistatavatele etteheidetavate tegude ajal kehtinud ja käesoleval ajal kehtiv KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäärad ei ole muutunud. Süüdistuses märgitud tegude toimepanemise ajal kehtinud ning alates 01.01.2015 kehtima hakanud KarS redaktsioon näevad mõlemal juhul karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse. Keskmine sanktsioonimäär vangistuse puhul on seega 2 aastat ja 6 kuud. KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest võib mõista rahalise karistuse või kuni 1 aasta pikkuse vangistuse. Keskmine sanktsioonimäär vangistuse puhul on seega 1 aasta. Käesolevas kriminaalasjas kutsus prokuröri karistusettepanek kaitsjate seas esile meelepaha. Kaitsjad ei nõustunud absoluutselt prokuröri seisukohaga selles, et B17le tuleks mõista KarS § 201 keskmist sanktsioonimäära ületav reaalne vangistus ning A. Tsõgankovile ja K. Kivisaarele küll KarS § 201 sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääv, kuid osaliselt reaalne vangistus. Kohtu hinnangul on prokuröri loogika iseenesest põhjendatud, kuid karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka mõistliku menetlusaja riivega. Samas tuleb kohtul esmalt lahendada küsimus

karistusmääradest. Samuti väärib tähelepanu A. Tsõgankovi kaitsja märkus selle kohta, et antud juhul võib olla tegemist teoainsusega ning karistuse mõistmisel tuleks seega lähtuda KarS § 63 lg 1 sätestatust. KarS § 63 lg 1 järgi mõistetakse isikule üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse juhul, kui ta on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süütekoosseisule. Riigikohtu praktikas on järjekindlalt väljendatud seisukohta, et ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (viimati 1-15-10119/80). Käesolevas kriminaalasjas on kohtu arvates üsna ilmne, et K. Kivisaare ja A. Tsõgankovi võltsimis- ja omastamisele kaasaaitamistegu objektiivselt vaadeldav ühe teona. Mõlemad isikud osutasid dokumente võltsides sellega B17 omastamisele kaasabi. Seega ei ole põhjendatud prokuröri loogika selles, et mõlemale süüdistatavale tuleks esmalt mõista karistus ühe, siis teise sätte alusel ja lõpuks moodustada liitkaristus. K. Kivisaarele ja A. Tsõgankovile tuleb karistus mõista KarS § 63 lg 1 sätestatust juhindudes. B17 puhul on kohtu hinnangul sama ilmne, et kuigi ta manifesteeris dokumente võltsides kannatanule kuuluva vara omastamise, tekkis tal omastamistahtlus tõenäoliselt mõnevõrra varem kui nn laenulepingute sõlmimise idee. Mõttest selle realiseerimiseni läheb teatud aeg, tuleb leida sobivad inimesed, neid veenda ja lõpuks vormistada dokumendid. Kohtu hinnangul ei ole B17 puhul KarS § 63 lg 1 sätestatud tingimused täidetud vaatamata sellele, et nn laenulepingute ja kassaorderite vormistamisega ta manifesteeris kannatanu vara omastamise. Seega tuleb B17le määrata omastamise ja võltsimise eest eraldi karistused ning moodustada liitkaristus. R. Toom ei tunnistanud ennast süüdi ja sellest tulenevalt ka ei kahetsenud. Kannatanule on põhjustatud märkimisväärne kahju. Võimalused otsuse alusel B17lt välja mõistetud summade saamiseks on ilmselt kesised. B17 varaline seisukord tuli kannatanu initsiatiivil aeg-ajalt jutuks ning tõenäoliselt ei ole B17l endal ei sissetulekut ega vara, mille arvelt kannatanutele raha maksta. R. Toom omastas kannatanu vara tahtlikult ning võltsis omastamise manifesteerimiseks kavatsetult dokumente. Mõlemad karistusseadustiku eriosa normid näevad võimaliku karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse. B17 varatuse tõttu on kohtu hinnangul tarbetu asuda analüüsima võimaliku karistusliigi küsimust. Kohus leiab, et B17le tuleks tavajuhul mõista karistus, mis ulatub üle KarS §-de 201 lg 2 p 1, 2 ja 344 lg 1 keskmise sanktsioonimäära. Samas tuleb arvestada mõistliku menetlusaja riivega ning seega on põhjendatud sanktsiooni keskmisest allapoole jäävate karistuste mõistmine. Kohtu hinnangul tuleb R. Toom süüdi mõista KarS § 201 lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2015 KarS redaktsiooni § 201 lg 2 p 1, 2) järgi ja karistada 2 aasta pikkuse vangistusega. R. Toom tuleb süüdi mõista KarS § 344 lg 1 järgi ja karistada 4 kuu pikkuse vangistusega.

Kohtu arvates ei ole põhjendatud süüdistatavale karistuse mõistmine talle soodsamal viisil. R. Toom töötas välja teoplaani ja realiseeris selle, kaasates oma mahhinatsioonidesse kaks inimest. Kaitseversiooni asus toetama hulk tunnistajaid, kelle ütlusi kohus arvestada ei saanud. Kohtu hinnangul tuleb B17le mõistetavatest üksikkaristustest suurendada raskemat ja B17le tuleb mõista 2 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb vangistusest maha arvata B17 eelvangistus 2 päeva. B17l tuleb seega kanda 2 aasta, 1 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. Kohus märkis eelnevalt, et on iseenesest päri prokuröri loogikaga selles, et lihtsustatult on Eestis kohtupraktika kahetsusväärselt välja kujunenud nii, et poest kaupa varastanud isikut karistatakse suurema tõenäosusega reaalse (šoki)vangistusega kui riigile suures ulatuses maksud tasumata jätnud või äripartneri taskud tühjendanud inimest. Samas ei ole kohtu arvates käesolevas asjas mõistlik ja põhjendatud B17le reaalse või osaliselt reaalse vangistuse mõistmine. B17le etteheidetavatest tegudest on möödunud väga pikk aeg, kriminaalmenetluses saab rääkida mõistliku menetlusaja riivest. R. Toom on varem karistamata. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on saavutatavad tingimisi vangistusega. Katseaeg peab olema veidi pikem kui mõistetud karistus. Eeltoodu alusel tuleb B17le mõistetud 2 aasta, 1 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata, kui R. Toom ei pane 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust tuleb KarS § 78 p 1 järgi arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. Prokurör taotles B17 suhtes lisakaristuse kohaldamist KarS § 491 alusel. Ettevõtluskeeldu saab kohaldada juhul, kui kohus mõistab isiku süüdi KarS § 2172 sätestatud kuriteos. Kohus mõistis B17 X1 OÜ ja OÜ Y1 usalduse kuritarvitamises õigeks. Kohtu hinnangul tuleb A. Tsõgankov süüdi mõista KarS §-de 201 lg 2 p 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 sätestatut silmas pidades KarS § 201 lg 2 p 2 – 22 lg 3 järgi vangistusega 1 aasta. A. Tsõgankov soostus B17 ettepanekuga ja aitas tahtlikult dokumente võltsides B17 omastamisele kaasa. A. Tsõgankov pidi aru saama, et kannatanu ei saa kunagi oma raha tagasi. A. Tsõgankovile mõistetud 1-aastase vangistuse võib jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata, juhul kui A. Tsõgankov ei pane 1 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust tuleb KarS § 78 p 1 järgi arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtu hinnangul tuleb K. Kivisaar süüdi mõista KarS §-de 201 lg 2 p 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 sätestatut silmas pidades KarS § 201 lg 2 p 2 – 22 lg 3 järgi vangistusega 1 aasta. K. Kivisaar soostus B17 ettepanekuga ja aitas tahtlikult dokumente võltsides B17 omastamisele kaasa. K. Kivisaar ilmselt sai aru ja teadis, et kannatanu ei saa tõenäoliselt kunagi raha tagasi. K. Kivisaarele mõistetud karistuse võib jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata, juhul kui K. Kivisaar ei pane 1 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust tuleb KarS § 78 p 1 järgi arvestada kohtuotsuse kuulutamisest.

VI.

Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 1, 3, 4, 9 alusel kannatanute -ning kolmandate isikute esindajate tasu, määratud kaitsjate tasud, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ning ekspertiisitasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrusega nr 189 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,97 eurot tunnis ja 500 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 750,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt loetakse menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise kulud. Nimetatud kriminaalasjas on prokurör esitanud B43 OÜ eksperthinnangu nr 73-14 HS. Ekspertiisi maksumus oli 360,00 eurot. R. Toom mõisteti Xxxx korteriomandite võõrandamist puudutavas episoodis õigeks ja seega jääb ekspertiisitasu riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on menetluskulu määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. A. Tsõgankovi esindas määratud kaitsja Madis Piirla, kes esitas järgmised taotlused õigusabikulude osas: 1) taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindaksmääramiseks (kd IX tlk.139-141) kogusummas 2280,00 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb kohtulikuks menetluseks ettevalmistamisest (6h, summas 240,00 eurot) ja kohtuistungil osalemisest (kokku 41,5h, summas 1660,00 eurot), mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. 2) taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindaksmääramiseks (kd IX tlk. 185-187) kogusummas 480,00 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb kohtuistungil osalemisest (kokku 10h, summas 400,00 eurot) mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. 3) taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindaksmääramiseks (kd X tlk.102-103) kogusummas 192,00 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb kohtuistungil osalemisest (4h, summas 160,00 eurot), mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. 4) taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindaksmääramiseks (kd XIV tlk.193-196) kogusummas 3336,00 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb kohtulikuks menetluseks ettevalmistamisest (kokku 18h, suurendatud 300%, summas 960,00 eurot), kohtuistungil osalemisest (45,5h, summas 1820,00 eurot), mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulu süüdimõistetu. Kuna käesolevas asjas on A. Tsõgankovi süü tõendamist leidnud täies mahus, kuulub tema poolt hüvitamisele kaitsjatasu kogusummas 6 288 eurot. B17 esindas määratud kaitsja Priit Palmiste, kes esitas järgmised taotlused õigusabikulude osas: 1) taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindaksmääramiseks (kd IX tlk.142-144) kogusummas 2280,00 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb kohtulikuks menetluseks ettevalmistamisest (6h, summas 240,00 eurot) ja kohtuistungil osalemisest (kokku 41,5h, summas 1660,00 eurot), mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud.

2) taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindaksmääramiseks (kd IX tlk. 188-190) kogusummas 480,00 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb kohtuistungil osalemisest (kokku 10h, summas 400,00 eurot), mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. 3) taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindaksmääramiseks (kd X tlk.87-89) kogusummas 96,00 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb kohtuistungil osalemisest (2h, summas 80,00 eurot), mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. 4) taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindaksmääramiseks (kd XIV tlk.202-205) kogusummas 3096,00 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb kohtulikuks menetluseks ettevalmistamisest (kokku 18h, suurendatud 300%, summas 960,00 eurot), kohtuistungil osalemisest (40,5h, summas 1620,00 eurot), mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. Reimo Toomi esindas 18.09.2017 kohtuistungil Stig Hendrikson, kes esitas tasutaotluse summas 144,00 eurot (kd XV tlk 31-32), mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulu süüdimõistetu. RKKKo on oma otsuses nr 3-11-93-15 sedastanud, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seonduvad erandid). Kohtupraktika kohaselt tuleb neid norme kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1065). Kohus märgib, et kuna nimetatud arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest seondub süüdistuse selle osa menetlemisega, milles R. Toom tuleb õigeks mõista, tuleb tuvastada nimetatud asjaolu hinnanguliselt. Arvestades õigeksmõistmise suhet ja süüdistuse kogumahtu, leiab kohus, et B17lt on kohane välja mõista kaitsjatasu 1⁄2 kogusummast, so 2868,00 eurot. Ülejäänud osas, so summas 2868,00 eurot, jätab kohus riigi kanda. K. Kivisaart esindas määratud kaitsja Marko Tammann, kes esitas järgmised taotlused õigusabikulude osas: 1) taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindaksmääramiseks (kd IX tlk.145-149) kogusummas 2938,55 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb kohtulikuks menetluseks ettevalmistamisest (6h, summas 240,00 eurot), kohtuistungil osalemisest (kokku 41,5h, summas 1660,00 eurot), sõidukuludest (810km, summas 243,00 eurot), majutuskuludest (5 ööd, summas 366,95 eurot), mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. 2) taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindaksmääramiseks (kd IX tlk. 191-193) kogusummas 834,40 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb kohtuistungil osalemisest (kokku 10h, summas 400,00 eurot), sõidukuludest (540km, summas 162 eurot) ja majutuskuludest (2 ööd, summas 146,78 eurot), mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud.

3) taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindaksmääramiseks (kd X tlk.100-101) kogusummas 96,00 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb kohtuistungil osalemisest (2h, summas 80,00 eurot), mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. 4) taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindaksmääramiseks (kd XIV tlk.197-201) kogusummas 3865,60 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb kohtulikuks menetluseks ettevalmistamisest (kokku 18h, suurendatud 300%, summas 960,00 eurot), kohtuistungil osalemisest (37h, summas 1480,00 eurot), sõidukuludest (2160km, summas 648,00 eurot), majutuskuludest (2 ööd, summas 146,78 eurot), mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulu süüdimõistetu. Kuna käesolevas asjas on K. Kivisaare süü tõendamist leidnud täies mahus, kuulub tema poolt hüvitamisele kaitsjatasu kogusummas 7734,55 eurot. Kannatanutel oli kohtueelse ja kohtumenetluse vältel 4 esindajat: Lembit Tedder, Kaido Uduste, Dmitri Teplõhh ja Leonid Tolstov. KrMS § 175 lg 2 sätte kohaselt, kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-34-17 märkinud, et nimetatud sätte mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks. Kannatanu esindajad on tasutaotlustes märkinud tunnihinnaks järgnevaid summasid: K. Uduste arvestusega 125 eurot tund, tehniliste tegevuste tunnihind 64 eurot; L. Tedder 220 eurot tund; D. Teplõhhi tunnihind 160 eurot; L. Tolstovi tunnihind 180 eurot ja Viirsalu tunnihind 160 eurot. Samas jääb kohtule arusaamatuks K. Uduste erinevad tunnihinnad samade toimingute eest, näiteks: - 23.02.2014 telefonisuhtluse eest X2ga on märgitud summaks 31,96 eurot, kuid samas on 09.06.2014 telefonisuhtluse eest märgitud summas 63,91 eurot. Sealjuures on mõlemal juhul vestlus kestnud 0,5 tundi. - Kaido Uduste on kallimat tunnihinda rakendanud ka nt. 28.10.2016, 16.02.2017, 24.01.2017). 27.02.2014 on ühe tunni kohtumise hind X2iga olnud K. Udustel 127,82 (nimetatud tunnihind lepingus ei kajastu). - Samuti nähtub 04.03.2014 toimingust, mil 1,5 tunni kohtumise eest on esitatud arve summas 191,73 eurot (tunnihind 127,82 eurot), 24.11.2017 on 1,5 tunni kohtumise eest esitatud arve summas 187,5 eurot, tunnihind 125 eurot. (vt. tabel 6.1 punkt 55-56). - Kohtu hinnangul väärib esiletõstmist ka tabelis 6.4 kajastatu. Nimetatud tabelist nähtub, et K. Uduste on rakendanud telefonisuhtlusele Lembit Tedderiga erinevaid tunnihindasid, so 125 eurot ja 64 eurot. Sealjuures ei ole võimalik menetlusdokumendist välja lugeda, mille poolest liigitus üks telefonikõnelus „tehnilise tegevuse“ alla ja teine mitte. Sama nähtub ka

telefonisuhtlusest B72, kus jääb selgusetuks, mis põhjusel on üks telefonikõnelus „tehniline tegevus“ ja teine mitte (vt. tabel 6.5 punkt 90). Kuigi kannatanu esindaja K. Uduste on tasutaotluses märkinud enda maksimaalseks tunnihinnaks 125 eurot, nähtub menetluskuludest, et toimingutele on rakendatud ka tunnihinda 127,82 eurot. Kuivõrd Kaido Uduste on expressis verbis nimetanud oma kõrgeimaks tunnihinnaks 125 eurot, siis tuleb kohtu hinnangul lähtuda nimetatud tasust. Kohtu hinnangul on menetluse vältel K. Uduste roll kannatanu esindamisel olnud keskne teised kannatanu esindajad on menetluses kandnud pigem abistavat rolli ja kaasatud menetlusse jooksvalt. Kohus leiab, et lähtuda tuleb selle kannatanu esindaja tunnihinnast, kes on kandnud menetluses keskset rolli. Eeltoodu alusel arvestab kohus kannatanu esindajate tunnitasuks 125 eurot. Kannatanu esindajad on kohtule esitanud oma menetluskulud eraldiseisvates dokumentides. Kannatanu esindajad väitsid, et nad on täitnud erinevaid ülesandeid, kuid kohus sellega ei nõustu. Parema jälgitavuse huvides on kohus kannatanute esindajate esitatud menetluskulude taotlused formuleerinud tabeli kujul kategooriatesse vastavalt toimingute sisule.

Lembit Tedderi menetluskulud

Kohtumine K. Uduste

Meilivahetus K. Uduste

Vastus K. Udustele

Meilivahetus K. Uduste/prokuratuur

Meili koostamine K. Uduste/telefonikõnelus prokurör

Meilivahetus kliendi/K. Uduste’ga, kohtumine K. Uduste

Kohtumine K.Uduste/klient

Kuupäev 04.07.2016 07.07.2016 08.07.2016 01.08.2016 04.08.2016 06.09.2016 03.10.2016 04.01.2017

Suhtlus K. Uduste seoses tsiviilhagidega Telefonikõnelus kliendiga Meili koostamine kliendile Suhtlus kliendiga Suhtlemine K. Uduste

13.10.2016 28.10.2016 25.11.2016 16.12.2016 27.12.2016 29.12.2016 18.01.2017

Ettevalmistus kohtumiseks X2iga, suhtlus X2/K. Uduste Meili koostamine K. Uduste Meili korrespondents ja telefonisuhtlus K. Uduste/X2 Suhtlus K. Uduste/klient

03.01.2017 05.01.2017 16.01.2017 01.03.2017 06.04.2017

Vastamine kliendi küsimustele, telefonikõnelus K. Uduste, täiendav meilivahetus K. Uduste/klient

KOHTUMISED JA SUHTLUS KOKKU

Materjalide esialgne analüüs, meili koostamine kliendile

Kliendile vastuse mustandi koostamine, materjalide esialgne analüüs

Analüüs, suhtlus K. Uduste/prokurör

Analüüs, kokkuvõtte täiendamine

Telefonikõnelus X2, meili koostamine K. Uduste, olukorra juriidiline analüüs

Kohtumine K. Uduste, analüüs, meili koostamine kliendile

C1 varade analüüs seoses nõude tagamisega

Kohtumine K. Uduste, vastuargumentide analüüs

Meilivahetus ja telefonikõnelus K. Uduste, hagi tagamise arutelu, analüüs

Suhtlus K. Uduste, hagi tagamise analüüs

Nõude esitamise analüüs

ANALÜÜS KOKKU

18.04.2017

Ühik 0,75 0,15 0,10 0,35 0,15 0,75 0,25

3,25 0,10 0,15 0,15 0,10 0,10 0,35 0,25 0,7 1,25 0,10 0,25 0,25 0,10 0,35 0,50 9,15

Kuupäev 11.08.2016 12.08.2016 30.08.2016 31.08.2016 28.09.2016

Ühik 0,25 0,20

0,75

04.10.2016 21.11.2016 07.03.2017 29.03.2017 30.03.2017 24.05.2017

0,75 1,05 1,5 0,5 0,5 0,5

Ettevalmistus kohtuistungiks/kohtuistungil osalemine

Ettevalmistus kohtuistungiks, kohtuistungil osalemine

Ettevalmistus kohtuistungiks, vastuargumentide koostamine

Kohtuistungiks ettevalmistamine, kohtuistungil osalemine

KOHTUISTUNGIL OSALEMINE/ETTEVALMISTUS KOKKU

Kuupäev 07.09.2016 17.01.2017 08.03.2017 09.03.2017

Kohtumäärusega tutvumine, meili koostamine kliendile 14.09.2016

Kohtumäärusega tutvumine, meilide koostamine kliendile ja kohtule, 17.11.2016 suhtlus K. Uduste

Kohtu kirjaga tutvumine, kliendi teavitamine 07.12.2016

Kohtumäärusega tutvumine, suhtlus kliendi ja K. Udustega 12.12.2016

Suhtlus K. Uduste, tutvumine P. Palmiste seisukohaga 21.12.2016

Suhtlus K. Uduste/X2, kaebusega tutvumine 28.12.2016

Suhtlus K. Uduste, nõude mustandiga tutvumine 30.12.2016

Kohtuistungi protokolliga tutvumine 09.02.2017

Kohtumäärusega tutvumine, suhtlus kohtutega, meili koostamine 06.03.2017 kliendile

Tutvumine K. Uduste ja kohtu kirjadega, vastuse koostamine kohtule 21.03.2017

Suhtlus K. Uduste, tutvumine määrusega ja selle edastamine X2 04.04.2017

Suhtlus K. Uduste, tutvumine avaldusega 22.05.2017 MÄÄRUSE/KIRJA/SEISUKOHA/PROTOKOLLIGA TUTVUMINE KOKKU

Tsiviilhagide täiendamine R.T., A.T. ja Q1 vastu

Tsiviilhagide täiendamine R.T., A.T. ja Q1 vastu, suhtlus K. Uduste

Tsiviilhagide täiendamine C1 R.T., A.T. ja K.K vastu, suhtlus K. Uduste, tsiviilhagide viimistlemine

Küsimuste koostamine, suhtlus K. Uduste/X2

Suhtlus K. Uduste, hagi tagamise avalduse mustandi koostamine

Telefonikõnelus K. Uduste, avalduse koostamise ettevalmistus

Hagi tagamise avalduse koostamine, suhtlus K. Uduste

Hagi tagamise avalduse viimistlemine, kohtumine K. Uduste, avalduse esitamine

Hagi tagamise avalduse koostamine

Suhtlus K. Uduste, hagi tagamise avalduse koostamine

MUU KOKKU

Ühik 3,5 5,5 4,0 5,0

Ühik 0,35 0,75 0,4 0,25 0,25 0,50 0,35 0,15 0,25 0,15 0,25 0,25 3,9

Kuupäev 21.10.2016 23.10.2016 24.10.2016

Ühik 6,50

10.01.2017 08.02.2017 16.02.2017 02.03.2017 03.03.2017

1,5 0,5 0,25 1,75 0,75

31.03.2017 08.06.2017

2,25 0,5

Kaido Uduste poolt osutatud õigusabiteenuste nimekiri

Telefonikõnelus X2

Kuupäev 23.02.2014 28.02.2014 03.03.2014 03.03.2014 05.03.2014 06.03.2014 08.03.2014 30.04.2014 20.05.2014 09.06.2014 02.07.2014 07.07.2014 21.07.2014 31.07.2014 14.10.2014 15.10.2014 24.10.2014 08.01.2015 09.01.2015 02.11.2015 10.12.2015 24.05.2016 02.06.2016 13.06.2016 20.06.2016 06.09.2016 13.10.2016 20.10.2016 28.10.2016 24.01.2017 25.01.2017 15.02.2017 16.02.2017 23.02.2017 09.03.2017 10.03.2017 13.03.2017 15.03.2017 17.03.2017 26.04.2017 26.05.2017 07.06.2017 22.06.2017 07.08.2017 05.10.2017 06.10.2017

Ühik 0,5 0,25 0,25 0,25 0,25 0,5 0,5 0,25 0,25 0,5 0,25 0,75 0,25 0,25 0,5 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,2 0,2 0,2 0,2 0,7 0,2 0,2 0,5 0,2 0,3 0,3 0,3 0,2 0,2 0,1 0,1 0,2 0,2 0,2

0,3 0,1 0,3 0,6 0,2 0,2

Summa 31,96 15,98 15,98 15,98 15,98 31,96 31,96 15,98 15,98 63,91 15,98 47,94 31,96 15,98 31,96 15,98 15,98 15,98 15,98 16,00 12,78 12,80 12,80 12,80 44,80 12,80 12,80 32,00 25,00 33,60 19,20 37,50 25,00 12,50 6,40 6,40 12,80 12,80 12,80 64,00 37,50 6,40 19,20 38,40 12,80 12,80

08.10.2017 09.10.2017 13.10.2017 18.10.2017 19.10.2017 27.10.2017 06.11.2017 08.11.2017 15.11.2017 20.11.2017 24.11.2017 11.12.2017 19.12.2017

Kohtumine X2

27.02.2014 04.03.2014 29.06.2016 16.01.2017 17.01.2017 08.03.2017 24.11.2017

Meili koostamine X2

03.03.2014 23.04.2014 27.01.2015 05.02.2015 06.06.2016 17.06.2016 24.01.2017 30.01.2017 20.02.2017 23.02.2017 20.04.2017 15.09.2017 09.11.2017

Telefonikõnelus X2/B7

X2i konsulteerimine

SUHTLUS X2IGA KOKKU

07.03.2014 12.03.2014

Kuupäev 28.02.2014 07.03.2014 02.06.2014 17.06.2014 09.07.2014

Kohtumine B7

16.01.2017

0,3 0,1 0,3 0,2 0,5 0,2 0,2 0,2 0,3 0,3 0,2 0,3 0,3 17,55

1,5

2,4 1,5 12,4 0,5 0,25 0,25 0,25 0,1 1,6 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,4 4,55 0,5 0,25 35,25

37,50 6,40 19,20 12,80 32,00 12,80 12,80 12,80 19,20 19,20 12,80 19,20 19,20 1263,99 127,82 191,73 125,00 500,00 125,00 300,00 187,50 1557,05 63,91 31,96 31,96 31,96 12,50 200,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 50,00 572,29 31,96 31,96 3457,25

Ühik 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 1,25 0,5

Summa 31,96 31,96 31,96 31,96 31,96 159,8 62,50

SUHTLUS B7IGA KOKKU

Kuupäev 27.02.2014 03.03.2014 04.03.2014

Telefonikõnelus U. Suvorov (Põhja Prefektuur)

13.03.2014 30.04.2014 24.10.2014 26.01.2015 19.06.2015 19.10.2015

Meili koostamine U. Suvorov (Põhja Prefektuur)

30.04.2014 02.05.2014 03.11.2014 06.08.2015

Telefonikõnelus A. Voronin

14.10.2014 03.06.2016 03.02.2017

Kohtumine prokurör A. Voronin

23.05.2016 13.01.2017 25.01.2017 20.03.2017

Meili koostamine A. Voronin (prokurör)

25.05.2016 26.05.2016 06.09.2016 04.01.2017 22.02.2017 01.03.2017 01.11.2017

Meilide koostamine prokuratuurile

27.05.2016 30.05.2016 02.06.2016

69 Meili koostamine Põhja Prefektuur 70 Xxxx korterite müümise kohta kirja tegemine politseile 71 Telefonikõnelus B73 ( B15); meili koostamine U. Suvorov 72 Meilide koostamine B15ja U. Suvorov (politsei) 73 Taotluse koostamine, meili koostamine prokuratuurile

SUHTLUS POLITSEI JA PROKURATUURIGA KOKKU

06.03.2014 13.01.2015 27.01.2015 05.08.2015 27.05.2016

1,75

222,3

Ühik 0,25 0,25 0,25 0,75 0,25 0,25 0,25 0,25 0,5 0,25 1,75 0,25 0,25 0,25 0,5 1,25 0,25 0,1 0,2 0,55

1,4 0,5 0,5 3,4 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1 1,3 0,4 2,4 0,2 0,2 0,2 0,6 0,25 1,75 0,25 0,5 2,1 15,55

Summa 31,96 31,96 31,96 95,88 15,98 15,98 15,98 15,98 31,96 31,96 127,84 31,96 31,96 31,96 63,91 159,79 15,98 6,40 12,80 35,18 125,00 175,00 62,50 62,50

25,00 25,00 12,50 12,50 12,50 162,50 50,00

25,00 25,00 25,00

31,96 223,69 31,96 63,91 225,00 1795,21

Kuupäev 04.07.2016 06.09.2016 04.10.2016 07.03.2017

Meili koostamine L. Tedder (B74)

07.07.2016 08.07.2016 10.09.2016 09.01.2017 30.03.2017 19.05.2017 26.05.2017

Telefonikõnelus L. Tedder

03.10.2016 08.02.2017 29.03.2017 31.03.2017 23.05.2017 08.06.2017

Meilide koostamine X2/L. Tedder (B74)

09.01.2017 21.03.2017 29.03.2017 31.03.2017 18.04.2017

Telefonikõnelus D. Teplõhh (TGS)

21.07.2017 21.09.2017 03.10.2017

Telefonikõnelus L. Tolstov (TGS)

10.08.2017 11.08.2017 14.09.2017 15.09.2017 15.09.2017

Meilide koostamine L. Tolstov/D. Teplõhh

20.09.2017 22.09.2017 26.10.2017 14.11.2017 15.11.2017 13.12.2017

Meili koostamine Harju Maakohus/L. Tedder (B74) Kohtumine X2 ja L. Tedder (B74) Meilide koostamine L. Tolstov (TGS) Meili koostamine D. Teplõhh Kohtumine A. Voronin/D. Teplõhh

16.08.2016 04.01.2017 08.08.2017 02.10.2017 06.10.2017

Ühik 0,5 0,5 0,5 0,9 2,4 0,3 0,2 0,2 0,9 0,2 0,1 0,1

0,1 0,2 0,1 0,1 0,2 0,2 0,9 0,3 0,2 0,3 0,3 2,2 3,3 0,2 0,6 0,1 0,9 1,7 0,4 0,9 0,2 0,3 3,5 0,2 0,2 0,4 2,5

0,2 4,5 0,2 2,7 0,2 0,1 1,5

Summa 62,50 62,50 62,50 112,50

37,50 25,00 25,00 112,50 25,00 12,50 12,50

12,50 12,80 6,40 6,40 25,00 12,80 75,9 37,50 25,00 37,50 37,50 275,00 412,5 12,80 38,40 6,40 57,6 212,50 25,60 57,60 12,80 19,20 327,7 25,00 25,00 50,00 312,50 125,00 25,00 562,5 25,00 337,50 25,00 12,50 187,50

86 Meili koostamine X2/L. Tolstov/D. Teplõhh 87 Kohtumine D. Teplõhh/B75 88 Kohtumine D. Teplõhh

SUHTLUS ESINDAJATEGA KOKKU

06.10.2017 08.10.2017 10.11.2017

0,2

2,5 25,9

25,00 125,00 312,50 3036,2

Meili koostamine B15

Kuupäev 20.06.2014 10.07.2014 11.07.2014 21.07.2014 30.10.2014 31.10.2014 28.07.2015 23.10.2015 24.05.2016

04.06.2014

Ühik 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,3 2,3 0,25 0,25 0,5 0,25 0,25 0,25 0,75 1,5 0,25 0,25 0,5 0,1 0,1 0,2 0,8 3,2

0,25

Summa 31,96 31,96 31,96 31,96 31,96 31,96 31,96 31,96 37,50 293,18 31,96 15,98 47,94 31,96 31,96 31,96 95,87 191,75 15,98 15,98 31,96 12,50 12,50

100,00 400,00

15,98

09.06.2014

0,75

95,87

18.06.2014 18.06.2014 07.07.2014 23.07.2014 16.10.2014 05.11.2014

0,25 0,5 0,75 0,25 0,25 0,25 12,25

15,98 63,91 95,87 31,96 31,96 31,96 1473,32

Kuupäev 15.02.2017 03.02.2017 16.03.2017

Ühik 0,2 0,3 0,5

Summa 25,00 37,50 62,50

Telefonikõnelus B72 (B15)

07.07.2014 05.08.2014

Meili koostamine B72 (B15)

02.07.2014 06.08.2014 18.09.2014 15.10.2014

Telefonikõnelus B76(B15)

11.07.2014 15.07.2014

Meilide koostamine B77(B15)

12.01.2017 13.12.2017

Meili koostamine X2/B15

03.06.2016 10.06.2016

Telefonikõnelus B15seoses X1/Y1 raamatupidamise auditiga

Kohtumine B72 (B15) Seoses X1 and Y1 raamatupidamise auditiga

Telefonikõnelus B76(B15) ja X2

Meilide koostamine B15ja X2

Kohtumine B72 (B15) 100 Telefonikõnelus X2 meili koostamine B15 101 Meili koostamine B78(B15) 102 Meilide koostamine B15ja politsei

SUHTLUS B15KOKKU

Meilide koostamine Venemaa advokaadile ja prokurörile A. Voronin

Telefonikõnelus ja meilide koostamine Venemaa advokaadile

SUHTLUS VENEMAA ADVOKAADIGA KOKKU

Kohtumine 1Partner Kinnisvara; meili koostamine 1Partner Kinnisvara seoses Xxxx korteritega 110 Telefonikõnelus X2; meili koostamine 1Partner Kinnisvara 111 Meili koostamine kinnisvarabüroo seoses hindamisega 112 Meili koostamine 1Partner Kinnisvara seoses hindamisega 113 Kohtumine kinnisvarabüroo seoses Xxxx korterite hindamisega

SUHTLUS SEOSES KINNISVARA HINDAMISEGA KOKKU

MUU SUHTLUS KOKKU

10.02.2017 21.02.2017

0,3 0,3 0,6 0,4

37,50 37,50

50,00

Kuupäev 02.04.2014

Ühik 0,25

Summa 31,96

14.04.2014

1,5

191,73

14.04.2014 14.04.2014

0,25 0,25

31,96 31,96

15.04.2014

0,75

95,87

15.04.2014 17.04.2014 17.04.2014

0,25 0,25 0,25

31,96 31,96 31,96

21.04.2014

0,25

31,96

511,32

Kuupäev 04.03.2014 04.03.2014 30.10.2014

Ühik 0,5 0,25 0,25

Summa 31,96 31,96 31,96

06.09.2017

0,9

106,40

02.10.2017

0,2 2,1

25,00 227,28

Kuupäev 01.06.2016 02.06.2016 06.06.2016 07.06.2016 08.06.2016 09.06.2016 10.06.2016 11.06.2016

Ühik 5,2 2,6 2,9 7,1 5,9 3,9 1,8 4,3

Summa 650,00 325,00 362,50 887,50 737,50 487,50 225,00 537,50

30.01.2017

12.06.2016

Kriminaalasja materjalidega tutvumine, olukorra juriidiline analüüs

KRIMINAALASJA MATERJALIDE ANALÜÜS KOKKU

31.05.2016

862,50

700,00

46,2

Summa 400,00 512,50 275,00 650,00 50,00 487,50 675,00 312,50 512,50 400,00 387,50 4662,5 737,50 150,00 887,5 1025,00 1125,00

75,00 962,50

A. Tsõgankov kaitse poolt esitatud tõenditega tutvumine ja analüüs

Kaitse poolt esitatud tõendite tehniline ja õiguslik analüüs 02.02.2017 03.02.2017

09.02.2017 27.02.2017

Ühik 3,2 4,1 2,2 5,2 0,4 3,9 5,4 2,5 4,1 3,2 3,1 37,3 5,9 1,2 7,1 8,2

17,2 0,6 7,7

28.02.2017

6,8

850,00

10.03.2017

1,5

187,50

08.11.2017

84,2

750,00 10525

Kuupäev 02.02.2015 21.07.2015

Ühik 3,25 1,25

Summa 415,42 159,78

10.03.2017

2,2

275,00

01.07.2016 04.07.2016 10.08.2016

1,6 1,9 0,6 10,8

200,00 237,50 75,00 1362,7

R. Toom poolt esitatud tõendite analüüs A. Tsõgankovi kaitsja poolt CD-R’l esitatud tõendite tehniline ja õiguslik analüüs 126 A. Tsõgankovi kaitsja poolt CD-R’l esitatud tõendite tehniline ja õiguslik analüüs ja meili koostamine A. Voronin (prokurör) 127 Kohtus avaldatud tõendite analüüs, prokurörile meili koostamine 128 Täiendavate tõendite analüüs

TÕENDITE ANALÜÜS KOKKU:

PROKURATUURI KIRJA/MÄÄRUSE ANALÜÜS KOKKU

Kuupäev 27.09.2016 28.09.2016 29.09.2016 30.09.2016 03.10.2016 06.10.2016 07.10.2016 08.10.2016 09.10.2016 10.10.2016 11.10.2016

6,9 40,6 5,6

14.01.2017 15.01.2017

MUU ANALÜÜS KOKKU

Ettevalmistus kohtuistungiks

Kuupäev 03.03.2014 12.03.2014

Ühik 0,5 0,75

Summa 63,91 95,87

21.04.2014 31.07.2014 12.08.2014

1,5 1,75

191,73 223,69 127,82

19.08.2014 11.09.2014

1,75

223,69 383,46

12.09.2014 21.10.2015

0,25

127,82 31,96

11.12.2015

2,5

319,55

19.01.2016

0,5

62,50

17.02.2016

4,2

525,00

09.01.2017 25.05.2017

0,7 2,1

87,50 262,50

25.10.2017

2,2

275,00

25.10.2017

1,1

137,50

26.10.2017

2,7

337,50

03.11.2017 03.11.2017

0,6 1,4

75,00 175,00

15.12.2017

125,00

30,5

Ühik 2,4

4,4 5,2

1,4

5,8

Summa 300,00 250,00

650,00 375,00 175,00 750,00 725,00

Kuupäev 30.08.2016 06.09.2016 07.01.2017 08.01.2017 07.02.2017 06.03.2017 07.03.2017

08.03.2017 15.09.2017 17.09.2017 21.09.2017 11.11.2017 12.11.2017 16.11.2017 Tõendite ettevalmistamine esitamiseks kohtule Ettevalmistus tunnistajate ülekuulamiseks (B7/Q2/B2/B3) Ettevalmistus tunnistajate ülekuulamiseks (B13/B9/B16) Ettevalmistus tunnistajate ülekuulamiseks

(B57/B54/B41/B9/B55)

Ettevalmistus tunnistajate ülekuulamiseks (B58/b59/B47) Ettevalmistus tunnistajate ülekuulamiseks (B5/B48) Ettevalmistuse tegemine tunnistaja ülekuulamiseks (B60) Olukorra õiguslik analüüs, küsimuste ettevalmistamine B50ile; tunnistaja tausta kontrollimine Olukorra juriidiline analüüs; B46ile küsimuste ettevalmistamine Olukorra juriidiline analüüs; B25ile küsimuste ettevalmistamine Olukorra juriidiline analüüs; B80le küsimuste ettevalmistamine Olukorra juriidiline analüüs; B81le küsimuste ettevalmistamine Olukorra juriidiline analüüs; B61 küsimuste ettevalmistamine Olukorra juriidiline analüüs; B62le/I.Livile küsimuste ettevalmistamine Küsimuste ettevalmistamine kohtualuse ülekuulamiseks – K. Kivisaar; materjalide analüüs

14.01.2017 17.01.2017 18.01.2017 23.01.2017

5,5

3,6 3,5 2,6 2,3 1,2 42,1 3,9 4,5 2,9 1,5

24.01.2017 25.01.2017 06.02.2017 08.02.2017

1,3 1,3 1,5 5,3

162,50 162,50 187,50 662,50

09.02.2017

1,7

212,50

09.02.2017

0,4

50,00

09.02.2017

1,8

225,00

10.02.2017

1,9

237,50

10.02.2017

125,00

10.02.2017

0,3

37,50

17.03.2017 07.09.2017 08.09.2017

Küsimuste ettevalmistamine kohtualuse ülekuulamiseks – A. Tsõgankov; materjalide analüüs

28.03.2017 29.03.2017 01.09.2017 04.09.2017 05.09.2017

Kriminaalasja materjalide analüüs ja küsimuste koostamine B17le

09.09.2017 10.09.2017 11.09.2017 12.09.2017 13.09.2017 14.09.2017

Täiendavate tõendite ettevalmistamine esitamiseks kohtule, ettevalmistus kohtuistungiks Täiendavate küsimuste koostamine B17le

16.09.2017

8,2 5,2 4,1 17,5 4,9 7,4 5,9 6,2 5,1 29,5 8,1 5,9 6,5 4,9 6,3 4,6 36,3 5,7

1025,00 650,00 512,50 2187,5 612,50 925,00 737,50 775,00 637,50 3687,5 1012,50 737,50 812,50 612,50 787,50 575,00 4537,5 712,50

12.10.2017

1,5

187,50

687,50 250,00 450,00 437,50 325,00 287,50 150,00 5262,5 487,50 562,50 362,50 187,50

18.10.2017 10.11.2017

2,1 5,3

262,50 343,44

Täiendavate küsimuste koostamine A. Tsõgankovile Materjalide ja täiendavate tõendite ettevalmistamine kohtuistungiks Materjalide ettevalmistamine kohtuistungiks Kohtuvaidluse teeside ettevalmistamine

12.11.2017 29.11.2017 30.11.2017

Tõendite analüüs teeside koostamiseks

07.12.2017 08.12.2017 09.12.2017

Tõendite analüüs, kohtuvaidluse teeside ettevalmistamine

10.12.2017 11.12.2017 12.12.2017 13.12.2017 14.12.2017 15.12.2017 16.12.2017 17.12.2017 18.12.2017

6,3 5,7

3,6 4,2 5,6 13,4 5,8 4,7 5,5 3,5

3,8 5,9 7,5 7,2 48,9

129,60 787,50 712,50

450,00 525,00 700,00

725,00 587,50 687,50 437,50 625,00 475,00 737,50 937,50 900,00 6112,5 30810,5

Ühik 1,8

6,3

5,1 6,2 5,8 1,3 1,5 6,7 2,6 2,2 4,5 0,8

0,6 3,2 0,9 3,2 5,1 0,3 5,9

Summa 225,00 750,00 787,50 750,00 637,50 775,00 725,00 162,50 187,50 837,50 325,00 275,00 562,50 100,00 500,00 75,00 400,00 112,50 400,00 637,50 37,50 737,50 875,00

ETTEVALMISTUS KOHTUISTUNGIKS KOKKU

Kuupäev 07.09.2016 10.01.2017 11.01.2017 17.01.2017 18.01.2017 19.01.2017 24.01.2017 25.01.2017 25.01.2017 26.01.2017 07.02.2017 08.02.2017 15.02.2017 16.02.2017 09.03.2017 20.03.2017 18.09.2017 22.09.2017 09.10.2017 13.10.2017 16.10.2017 19.10.2017 30.10.2017

13.11.2017 17.11.2017 19.12.2017 20.12.2017 184 Ettemaks kohtuistungil osalemise eest (21.12.2017)

KOHTUISTUNGIL OSALEMINE KOKKU

20.12.2017

TUTVUMINE B15DOKUMENTIDEGA KOKKU

KOHTUMÄÄRUSEGA TUTVUMINE KOKKU

4,5 4,5 5,3 4,8 104,3

108,1

562,50 562,50 662,50 600,00 13037,5 250,00 13512,5

Ühik 0,5 0,75

Summa 63,91 95,87 511,28

127,82

0,5 6,75

62,50 861,38

Ühik 2,7

Summa 337,50

5,9

737,50

3,2

400,00

11,8

Ühik 1,7

Summa 212,50

0,7

87,50

125,00

3,4

Ühik

1,5

Summa 127,82 187,50

1,3

162,50

Tutvumine kohtu poolt saadetud väljavõttega kolmanda isiku kaasamisega seoses 200 Xxxx-16 müügilepinguga tutvumine, olukorra õiguslik analüüs 201 Venemaa äriühingute kohta saadetud materjalidega tutvumine, meili koostamine Venemaa advokaadile 202 Kriminaaltoimiku materjalidega tutvumine ja kontroll, meili koostamine L. Tolstov/X2 203 Q1 OÜ, C1 MTÜ vastustega tutvumine, õiguslik analüüs 204 Esialgsesse süüdistusse tehtud muudatustega tutvumine ja analüüs 205 Tutvumine R. Toom varasema positsiooni ja ütlustega 206 Täiendavate tõenditega tutvumine; olukorra juriidiline analüüs, meili koostamine A. Voronin

MUU TUTVUMINE KOKKU

10.03.2017

0,5

62,50

03.04.2017

0,3

37,50

20.04.2017

0,8

100,00

12.09.2017

0,4

50,00

14.09.2017 14.10.2017

1,6 1,5

200,00 187,50

29.10.2017 06.11.2017

3,7

125,00 462,50

13,6

1702,82

Ühik 2,5

Summa 312,15 1000,00

5,3

662,50

1,7 2,3

212,50 287,50

4,3

537,50

250,00

750,00

6,9

862,50

5,2

650,00

0,7

87,50

1,9 2,4 0,5

237,50 300,00 62,50

3,7

462,50

4,4 6,2 1,6

550,00 775,00 200,00

2,8

350,00

226 Kohtuistungi protokolli ja salvestise analüüs (17.11.2017)

PROTOKOLLIGA TUTVUMINE/PARANDAMINE KOKKU

21.11.2017

71,4

375,00 8924,65

Kuupäev 10.03.2014

Ühik 2,75

Summa 351,51

03.09.2014 08.09.2014 17.10.2014 30.10.2014

1,5 3,75

766,92 191,73 479,33 639,10

07.01.2015 09.01.2015

6,25

9,25 3,5

798,88 383,46 1182,34 447,37 191,73 1037,50 850,00 1887,5 112,50

Kaebuse koostamine ja tsiviilhagides muudatuste tegemine Tsiviilhagides muudatuste tegemine Kriminaalasja materjalide analüüs; muudatuste tegemine tsiviilhagides ja täiendava hagi koostamine

10.06.2015

Tutvumine L. Tedder poolt koostatud tsiviilhagi tagamise avaldusega, muudatuste tegemine, meili koostamine L. Tedder (B74) 237 L. Tedder poolt ette valmistatud hagi tagamise avalduse projektiga tutvumine, olukorra õiguslik analüüs, muudatuste tegemine avalduses 238 Muudatuste tegemine hagi tagamise avalduses, meili koostamine L. Tedder (B74) 239 Hagi tagamise avalduse viimistlemine, meilide koostamine Harju Maakohtule 240 Tsiviilhagidega seotud dokumentide ettevalmistamine, meilide koostamine L. Tolstov

HAGIDESSE PUUTUV KOKKU

02.03.2017

1,5 8,3 6,8 15,1 0,9

31.03.2017

2,8

350,00

07.06.2017

0,9

112,50

08.06.2017

0,4

50,00

05.09.2017

1,3

162,50

54,65

6925,03

Kuupäev 22.02.2014 23.02.2014

Ühik

Summa 894,74 383,46

08.03.2014 12.03.2014 13.03.2014 25.03.2014 29.03.2014

0,25

0,25

383,46 31,96 511,28 31,96 127,82

24.04.2014 Aprill 2014

0,25

31,96 360,00

18.06.2015 14.06.2016 15.06.2016

Lepingute ülevaatus, meili koostamine B15 Täiendava informatsiooni ja tõendite edastamise ettevalmistamine politseile/prokurörile ja kaebuse koostamine prokuröri tegevusele (tegevusetusele) Meili koostamine B82/B73 (B15); politsei jaoks dokumentide otsimine ja esitamiseks ettevalmistamine Xxxx dokumentide päring kinnistusregistrist Prokuratuurile teavituse tegemine Prokuratuurile taotluse tegemine tähtaja pikendamiseks Kriminaalasja materjalide analüüs, taotluse tegemine prokurörile

22.07.2014 09.06.2015

0,25 6,5

31,96 830,83

13.07.2015

3,5

447,37

02.02.2016 02.06.2016 02.06.2016 16.06.2016 17.06.2016 18.06.2016 19.06.2016

Prokuröri määrusele kaebuse koostamine Materjalide ettevalmistamine L. Tedder (B74) L. Tedder poolt ettevalmistatud mustanditega tutvumine; muudatuste ja täienduste tegemine

08.07.2016 08.08.2016 23.10.2016 24.10.2016

Vastuväidete ettevalmistamine R. Toom taotlusele Kohtuistungi protokolli tõlkimine

06.02.2017 04.03.2017 05.03.2017

Päring kinnistusregistrile seoses Xxxx-6 müügiga seotud dokumentidega Kliendi eest Venemaa advokaadile tasutud tasu tõendite kogumise eest Avalduse koostamine vara tuvastamiseks

31.03.2017

0,7 0,2 6,9 6,5 6,4 2,8 22,6 4,9 0,7

8,6 13,6

0,3

125,00 87,50 25,00 862,50 812,50 800,00 350,00

612,50 87,50 625,00 1075,00

250,00 500,00 500,00

37,50

Avalduse viimistlemine Dokumentide otsimine ja ettevalmistamine TGS Baltic Law Office’i tarbeks; meilide koostamine D. Teplõhh

(TGS)

267 Küsimuste ja vastuste tõlkimine X2ile 268 D. Teplõhh jaoks dokumentide väljaotsimine ja edastamine 269 Dokumentide ettevalmistamine prokurörile 270 Ehitusajalooga tutvumine, päringu koostamine Jõelähtme Vallavalitsusele 271 Arhiividokumentide kontroll; meili koostamine B75 272 Soome elanikeregistri väljavõtte tõlkimine

MUUD TOIMINGUD KOKKU

Märts 2017 28.04.2017 11.05.2017

500,00

18.05.2017 21.07.2017

5,3 2,9 8,2 1,6 1,3

662,50 362,50

200,00 162,50

14.09.2017 21.09.2017

0,9

125,00 112,50

05.10.2017 31.10.2017

0,5 1,7

62,50 212,50

06.11.2017 09.11.2017

0,7 0,4 99,3

87,50 50,00 13354,3

Kuupäev 06.06.2017 07.06.2017

Ühik 0,6 1,50

Summa 108,00 270,00

Leonid Tolstov menetluskulu

Asja analüüs Esialgse ettekirjutuse analüüs Materjalide analüüs

08.06.2017 09.06.2017 03.07.2017 04.07.2017 05.07.2017 10.07.2017 11.07.2017 19.09.2017

Kohtumääruse ja õigusliku olukorra analüüs, kirjavahetus kliendiga 279 Analüüs, kirjavahetus kliendiga 280 Analüüs, büroosisene nõupidamine 281 B17 07.09.17 menetlusdokumendi analüüs 282 Süüdistatavatele esitatavate küsimuste analüüs 283 Tõendite analüüs 284 Uute tõendite analüüs, kirjavahetus 285 Menetlusliku olukorra analüüs 286 Materjalide analüüs, kohtumine kliendiga 287 Analüüs ja kirjavahetus seonduvalt kriminaalmenetlusega

LEONID TOLSTOVI ANALÜÜS KOKKU

0,5 0,1

1,1 1,9 1,5 1,7 0,8

1,9

90,00 18,00 180,00 198,00 342,00 270,00 306,00 144,00

342,00

0,2 1,2 0,4 0,7 0,3 0,5 0,8 1,8 0,9 19,4

36,00 216,00 72,00 126,00 54,00 90,00 144,00 324,00 162,00

Ühik 2,3 1,3 1,4 1,3

7,3

Summa 414,00 234,00 252,00 234,00 180,00

Kuupäev 12.07.2017

Ühik 0,5

Summa 90,00

13.07.2017 17.07.2017 01.08.2017

4,2 3,6 2,2

0,7

1,5 1,1

1,9 12,2

756,00 648,00 396,00

126,00 360,00 270,00 198,00 900,00 342,00

17.08.2017 23.08.2017 30.08.2017 12.09.2017 21.09.2017 28.09.2017 29.09.2017 26.10.2017 06.11.2017 15.11.2017

Menetlusdokumendi koostamine

14.07.2017 18.07.2017 26.07.2017 02.08.2017 07.08.2017 08.08.2017

Lisadokumentide analüüs, menetlusdokumendi 27.07.2017 koostamine 297 Menetlusdokumendi koostamine, LEADELL Pilv 02.08 03.08.2017 taotluse analüüs, kirjavahetus kliendiga 298 Teise arvamuse küsimine mõnedes menetlusküsimustes, 04.08.2017 menetlusdokumendi täiendamine, kirjavahetus kliendiga 299 Nõupidamine K. Udustega, menetlusdokumendi 10.08.2017 koostamine 300 Menetlusdokumendi lõplik läbitöötamine ja täiendamine, 11.08.2017 K. Uduste kommentaaride analüüs 301 C1a 01.09.17 menetlusdokumendile vastuse koostamine 07.09.2017 302 Vastuse täiendamine ja kohtule esitamine 08.09.2017 LEONID TOLSTOVI MENETLUSDOKUMENDI KOOSTAMINE KOKKU

3,2

576,00

360,00

540,00

6,9

1242,00

6,3

1134,00

2,9 0,6 47,6

522,00 108,00

1080,00 16.09.2017

720,00 16,4

305 Valmistumine ja osalemine kohtuistungil 18.09.2017 4,8 864,00 306 Protokollide analüüs, teeside koostamine 10.11.2017

540,00 307 Kohtuistungi protokollide analüüs, teeside koostamine 13.11.2017 6,3 1134,00 308 Teeside koostamine 16.11.2017 0,6 108,00 309 Teeside ettevalmistamine 11.12.2017 1,4 252,00 13.12.2017 3,5 630,00 14.12.2017 4,5 810,00 9,4

LEONID TOLSTOVI ETTEVALMISTUS KOHTUISTUNGIKS, KOHTUISTUNGIL 43,3

OSALEMINE KOKKU

LEONID TOLSTOVI MUUD TOIMINGUD KOKKU

Kuupäev 09.08.2017 18.08.2017

Ühik 0,5 0,5

Summa 90,00 90,00

Kuupäev 30.08.2017 07.09.2017 06.10.2017

Ühik 1,2 1,2 5,6

Summa 192,00 192,00 896,00

Dmitri Teplõhh menetluskulu

Täiendava taotluse analüüs: IT ekspertiis või muud alternatiivid, kirjavahetus K. Udustega, L. Tolstoviga 316 Süüdistuse tõendite analüüs 317 Süüdistuse tõendite analüüs (sh süüdistatavate vastuste analüüs ja vasturääkivused), kohtuistungi protokollide analüüs, materjalide analüüs, kohtumine K. Udustega

DMITRI TEPLÕHH ANALÜÜS KOKKU

25.10.2017

160,00

09.11.2017 10.11.2017

1,2 5,7

192,00 912,00

15,9

Ühik 3,1 3,1

Summa 496,00 496,00

320,00 320 Asja materjalide analüüs, valmistumine kohtuistungiks 15.09.2017 2,5 400,00 321 Valmistumine ja osalemine kohtuistungil 18.09.2017 4,1 656,00 09.10.2017 5,3 848,00 16.10.2017 0,6 96,00 30.10.2017

1120,00 13.11.2017 4,5 720,00 17.11.2017

816,00 27,5

322 Valmistumine kohtuistungiks, büroosisesed 21.09.2017 7,1 1136,00 nõupidamised, nõupidamine K. Udustega 323 Valmistumine ja osalemine kohtuistungil, büroosisene 22.09.2017 3,5 560,00 nõupidamine 324 Valmistumine ja osalemine kohtuistungil, kohtuistungi 13.10.2017 4,1 656,00 protokolli analüüs, kirjavahetus kliendiga 325 Osalemine kohtuistungil ja nõupidamine K. Udustega 19.10.2017

640,00 peale istungit 326 Kohtuvaidlusteks ettevalmistamine, kohtuistungite 29.11.2017 4,2 672,00 protokollide analüüs ja kohtuteeside ettevalmistamine 327 Kohtukõne teesise ettevalmistamine, ettevalmistamine 01.12.2017 5,4 864,00 kohtuvaidlusteks 328 Kirjavahetus kliendi teiste esindajatega, kohtukõne 13.12.2017 0,7 112,00 teeside ettevalmistamine DMITRI TEPLÕHH KOHTUISTUNGIKS ETTEVALMISTAMINE, KOHTUISTUNGIL

OSALEMINE KOKKU

Kuupäev 29.09.2017 06.11.2017 14.11.2017 14.11.2017

Ühik 0,8 1,1

0,3

Summa 128,00 176,00 320,00 48,00

DMITRI TEPLÕHHI MUUD TOIMINGUD KOKKU

4,2

Ühik 1,1

Summa

1,1

Muu kannatanu esindaja menetluskulu

MUU KANNATANU ESINDAJA KULUD KOKKU

Kuupäev 04.08.2017

18.12.2017 on TSG Baltic esitanud tsiviilhageja menetluskulude nimekirja, milles on prognoositud tasu ka eelseisvateks istungiteks 5000 eurot, see summa tabelites ei kajastu. Samuti ei kajastu tabelis B15AS poolt osutatud teenuste nimekiri (kokku tasu 17080,5 eurot).

Kannatanu OÜ Y1 ja X1 OÜ esindajate tasud on kokku 217 331,30 eurot - Lembit Tedder 15070 eurot, Kaido Uduste 110 478,80 eurot, B15AS 17080,50, TGS Baltic (Dmitri Teplõhh, Leonid Tolstov, Viirsalu) summas 39 850 eurot. Kohus märgib, et tabelitest nähtuvalt on arveid esitatud kattuvate toimingute eest. Kohtu hinnangul on kannatanu õigusabikulu põhjendatud 27 624,53 euro ulatuses. Tabelitest 1, 6.1, 6.2, 6.3, 6.4 nähtuvad kannatanu esindajate kohtumised ja suhtlus. Nimetatud toimingule on kulunud kannatanute esindajatel kokku ajamaht 107,95 tundi. Kohtu hinnangul on tasutaotluses põhjendatud tabelist 6.2 nähtuv Kaido Uduste suhtlus, so e-maili koostamine ja kohtumine B7iga, ajamahus 1,75 tundi summas 218,75 eurot. Kohus möönab, et nimetatud toimingud võisid olla vajalikud, kuivõrd punktis 60 kajastatud e-maili vahetus toimus menetluse algusjärgus, mil B7il võis olla informatsiooni kuriteo asjaolude kohta. Samuti loeb kohus põhjendatuks kohtumise B7iga, mis toimus enne tema kohtus ütluste andmist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et on põhjendatud tabelis 6.2 kajastatud tasutaotlus summas 218,75 eurot. Kohus nõustub kaitsja Priit Palmiste 21.12.2017 kohtuistungil avaldatud seisukohaga osas, mis puudutab K. Uduste ja kannatanu X2i kohtumisi ja telefonivestluseid. K. Uduste näol on tegemist pikaajalise X2i ärihuvide esindajaga Eestis ning seetõttu võisid nendevahelised kohtumised toimuda ka mõne muu äriga seonduval teemal. Arvel kajastatud telefonivestluse osas ei selgu, millist menetlusküsimust arutati. Kohtu hinnangul pole võimalik kontrollida, kas toiming sisaldas käesolevat kriminaalasja puudutavat küsimust või oli tegemist eraviisilise kõnega. Kohus peab usutavaks, et enne teatud toimingute läbiviimist (so kohtuistungil ütluste andmine, tsiviilhagi koostamine) võib tekkida vajadus omavaheliseks suhtluseks. Sellest tulenevalt on põhjendatud tasutaotlus osas, mis puudutab kannatanu konsulteerimist enne tema ülekuulamist kohtus, so 17.01.2017 istungil ehk kokku 5 tundi (vt tabel 6.1 punkt 56 16.01.2017 ja 17.01.2017) summas 625,00 eurot. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud tasutaotlus osas, mis puudutab kannatanuga suhtlemist enne tsiviilhagi koostamist, so september-oktoober 2014 kokku 1 tund (vt tabel 6.1 punkt 55) summas 63,92 eurot. Samuti peab kohus mõistlikuks tasutaotluses märgitud telefonikõnelusi enne kuriteoteate koostamist ja vahetult pärast menetlusse võtmist, so ajavahemikul 23.02.2014-08.03.2014 (vt tabel 6.1 punkt 55) mahus 2,5 tundi summas 159,8 eurot. Samuti peab kohus eluliselt usutavaks, et kannatanu ja tema esindaja enne kuriteoteate koostamist kohtusid ning vahetasid e-kirja (vt tabel 6.1 punktid 56 ja 57) mahus 3 tundi summas 375,00

eurot. Kohus märgib, et muus osas on kannatanu taotlus nimetatud toimingute tegemisel põhjendamatu. Tabelist 6.3 nähtub Kaido Uduste suhtlus politsei ja prokuratuuriga mahus 15,55 tundi summas 1795,21 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tegemist vajalike toimingutega, kuivõrd kannatanu esindaja roll ei ole antud asjas süüküsimuse tõestamine. Eelpooltoodust tulenevalt on nimetatud tasutaotlus põhjendamatu. Kohus jätab täies mahus rahuldamata kannatanu esindaja K. Uduste tasutaotluse ajamahus 25,9 tundi kogusummas 3036,2 eurot, mis puudutab taotluses märgitud kohtumisi, e-maili vahetust ja telefonivestluseid teiste kannatanute esindajatega (vt tabel 6.4). Kohus märgib, et kannatanul on küll õigus arvukatele esindajatele, kuid samas ei tohiks see asjaolu suurendada menetluskulusid, mida süüdimõistetutel kanda tuleb. Kohtu hinnangul ei kuulu hüvitamisele kannatanu esindaja suhtlus B15iga - tegemist ei ole olemuslikult menetluskuludega. Eelpooltoodust tulenevalt jätab kohus välja mõistmata ka kannatanu esindaja poolt tasutaotluses märgitud toimingud, mis puudutavad B15i AS-i (vt tabel 6.5 summas 1473,32; tabel 7.4 punkt 138 summas 223,69; punkt 139 summas 127,82; punkt 140 summas 223,69; punkt 147 summas 87,50; tabel 10.1 summas 861,38 eurot). Kohus ei loe põhjendatuks tabelis nr 6.6 märgitud ajakulu seoses kohtumiste ja suhtlemisega Venemaa advokaadiga. Kohus märgib, et nimetatud toimingu näol ei ole tegemist kannatanu esindaja poolt asjasse puutuva toiminguga ning seetõttu tuleb selles osas jätta kannatanu esindaja tasu, so summas 250 eurot, välja mõistmata. Tabelist 6.7 nähtub kannatanu esindaja Kaido Uduste suhtlus seoses kinnisvara hindamisega ajamahuga 4 tundi kogusummas 511,32 eurot. Arvestades tabelis nimetatud toimingute mahukust, ei pea kohus nimetatud ajakulu põhjendatuks ning seetõttu vähendab seda pooles ulatuses. Kohus peab põhjendatuks ajamahtu 2 tundi summas 250,00 eurot. Tabelist 6.8 nähtub kannatanu esindaja Kaido Uduste kohtumised ja suhtlused: Soome Saatkonna/X2ga, meilide koostamine B79 (Soome Saatkonnaga), meili koostamine äriregistrile seoses C1 MTÜ dokumentidega, meili koostamine B75, dokumentide/kirjavahetuse edastamine, meili koostamine B75 (juhatuse liige), kogu ajamahuga 2,1 tundi, so summas 227,28 eurot. Kuna kannatanu esindaja ei ole põhjendanud tasutaotluses toimingute sisu ning kohtule jääb arusaamatuks nende vajalikkus, jätab kohus nimetatud summa tasutaotluses välja mõistmata. Tabelist nr 1 nähtuvad Lembit Tedderi poolt teostatud toimingud, mis kattuvad kohtu hinnangul täielikult K. Uduste poolt esitatud toimingutega. Kohus, tuginedes KrMS § 175 lg 2 sätetele, leiab, et tabelis nr 1 loetletud toimingute eest taotletav tasu ei kuulu süüdistatavate poolt hüvitamisele. Tabelitest 2, 7.1, 7.2, 7.3, 7.4, 14,15,19 nähtuvad kannatanute esindajate analüüsid. Nimetatud toimingutele on kulunud kannatanute esindajatel kokku ajamaht 226,3 tundi. Tabelist nr 7.1 nähtub Kaido Uduste poolt teostatud kriminaalasja materjalide analüüs kokku ajamahuga 46,2 tundi, kogusummas 5775,00 eurot. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud ajamahtu vähendada, kuna kannatanu esindaja ei ole selgitanud, mis tingis nii suures ulatuses materjalide analüüsimist. Arvestades asjaoluga, et kannatanu esindaja kohustuste hulka ei kuulu tõendite

analüüsimine, vaid seda teeb prokurör, on kohtu hinnangul kohane analüüsile kulutatud aeg mahus 16 tundi, so summas 2000,00 eurot. Tabelist nr 7.2 nähtub Kaido Uduste poolt tõendite analüüs, ajamahuga 84,2 tundi, kogusummas 10 525 eurot. Arvestades asjaoluga, et süüküsimuse ülesanne on seatud prokurörile, ei loe kohus seda toimingut vajalikuks kannatanu esindaja poolt ning jätab eeltoodu alusel märgitud tasu välja mõistmata. Tabelist 7.3 nähtub Kaido Uduste analüüs, mis puudutab prokuratuuri kirju ning määruseid ajamahuga 10,8 tundi, summas 1362 eurot. Arvestades asjaolu, et kannatanu esindaja ei ole andnud selgitusi, miks nimetatud toimingud on kannatanu huvides vajalikud ning millist rolli mängib nimetatud toiming tsiviilhagide rahuldamisel, jätab kohus tasutaotluses märgitud summa välja mõistmata. Tabelis nr 7.4 nähtub Kaido Uduste muu analüüs mahuga 30,5 tundi, summas 3852 eurot. Kohus ei loe nimetatud toiminguid vajalikeks, kuna ekspertiisiaktide, müügikuulutuste otsimine ning kolleegide toimingute analüüsimine ei ole kannatanu esindajale vajalikud toimingud, need puudutavad prokuröri. Ekspertiisiaktide analüüsimine ning tõendite otsimine kuulub prokuröri tööülesannete hulka. Eeltoodu alusel jätab kohus välja mõistmata Kaido Uduste poolt taotletud tasu osas, mis puudutab muud analüüsi. Tabelist nr 2, 14, 15, 19 nähtuvad L. Tedderi, L. Tolstovi ja D. Teplõhhi poolt teostatud toimingud, mis kattuvad kohtu hinnangul täielikult K. Uduste poolt esitatud toimingutega. Kohus, tuginedes KrMS § 175 lg 2 sätetele, leiab, et tabelites nr 2, 14, 15, 19 loetletud toimingute eest taotletav tasu ei kuulu süüdistatavate poolt hüvitamisele. Tabelitest nr 8 nähtub kannatanu esindaja K. Uduste kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud aeg ning taotletav tasu. Tabelis nr 8 punktides 179, 180, 181 nähtuvad K. Uduste poolt kulunud aeg ja maksumus teeside ettevalmistamiseks ja koostamiseks, millele on kulunud kokku 74,3 h, so summas 9 287,5 eurot. Kohus peab nimetatud ajamahtu suureks, arvestades sealjuures asjaoluga, et isiku süüküsimust tõendab prokurör ning kannatanu esindaja kohustuseks on üksnes tsiviilhagi puudutav osa. Samuti märgib kohus, et kannatanu esindaja on teeside koostamiseks analüüsinud suures mahus tõendeid, kuid samas nähtub kannatanu esindaja esitatud tasutaotlusest, et nimetatud tõendite analüüsimist on ta eelnevalt juba korduvalt teostanud. Eeltoodu alusel on põhjendatud teeside koostamisele kulunud tasu osaliselt, so osas, mis puudutab tsiviilhagi küsimust. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingu tegemise eest mõistlik ja kohane ajakulu 8h. Seega kuulub K. Udustele hüvitamisele summas 1 000 eurot. Tabelis nr. 8 kajastub ka summa ning aeg kohtuistungiks ettevalmistamiseks (kogumaht 250 tundi, 30810,54 eurot). Arvestades asjaolu, et nimetatud ajamaht ületab olulisel määral käesolevas kriminaalasjas kaitsjatele ettevalmistamiseks kulunud aega (nt. kaitsja Madis Piirlal on kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud 24 tundi), siis leiab kohus, et eeltoodu ajamahtu tuleb vähendada ning peab õigustatuks, et nimetatud toiming jääb 30 tunni piiresse. Siinjuures ei saa vähetähtsaks asjaoluks lugeda seda, et kaitsja Madis Piirla esindas küll vaid ühte süüdistatavat, kuid seda nii tsiviilhagi arutamisel kui ka isiku süüküsimuses. Seevastu kannatanu esindaja Kaido Uduste käsitles küll kõiki süüdistatavaid, kuid ainult tsiviilhagisse puutuvates küsimustes. Kohtu hinnangul jääb mõistlikuks ajakuluks 24 tundi summas 3000 eurot.

Tabelitest nr 3, 9, 17, 21 nähtub kannatanute esindajate taotletav tasu kohtuistungil osalemise eest. Tabelis nr 9 kajastub Kaido Uduste kohtuistungite osalemiste toimingud ajamahuga 108,1 tundi, kogusummas 13 512,5 eurot. Arvestades asjaolu, et kannatanu esindaja ajamaht on vastavusest kohtuistungite aegadega ning kanntanu esindaja poolt märgitud tunnitasu (125 eurot) jääb mõistlikku suurusesse, tuleb nimetatud tasutaotlus välja mõista. Tabelist nr 3, 17 ja 21 nähtuvad L. Tedderi, L. Tolstovi ja D. Teplõhhi poolt esitatud tasutaotlused seoses kohtuistungil osalemisega. Kohus, tuginedes KrMS § 175 lg 2 sätetele, leiab, et tabelites nr 3, 17 ja 21 loetletud toimingute eest taotletav tasu ei kuulu süüdistatavate poolt hüvitamisele. Tabelitest nr 4 ja 10 nähtub kannatanute esindajate taotletav tasu seoses määruse, kirja, seisukohaga tutvumisega. Tabelis nr 10.1 kajastub Kaido Uduste tutvumine B15 dokumentidega ajamahuga 6,75 tundi, summas 861,38 eurot. Arvestades asjaoluga, et tõendite kogumine ei kuulu kannatanu esindaja pädevusse, on nimetatud tasutaotlus põhjendamatu. Tabelis nr 10.2 kajastub Kaido Uduste tutvumine kannatanu teiste esindajate tööga kogumahus 11,8 tundi, summas 1475 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud toimingute eest tasutaotluse esitamine kohane, kuna kannatanu õigusi oleks saanud kaitsta ka üks esindaja. Samade ülesannete eest mitme esindaja palkamine on kannatanu teadlik valik. Tabelis 10.3 on kajastatud Kaido Uduste tutvumine kohtumäärustega ning sellekohane analüüs, ajamahuga 3,4 tundi, summas 425 eurot. Kohus leiab, et arvestades nimetatud dokumentide mahtu ning sellel kaasnevat analüüsile kuluvat aega, on ajamaht 3,4 tundi kokku kohane ning seetõttu on nimetatud tasutaotlus summas 425 eurot põhjendatud. Tabelis 10.4 on kajastatud Kaido Uduste tutvumine määruste/kirja ja seisukohtadega, ajamahus 13,6 tundi, so summas 1702,82 eurot. Arvestades asjaolu, et tõendite kogumine on prokuröri tööülesanne, siis rahuldab kohus nimetatud tasutaotluse osaliselt punktis 196, nimelt Riigiprokuratuuri määrusega tutvumisel. K. Uduste on märkinud, et tutvus vastusega 1 tund, mille tasuks 127,82 eurot. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et asjasse puutuval isikul, sealjuures isikul, kelle näol on tegemist kõrgemate juriidiliste teadmiste ja kogemustega isikuga, kulub 4 (I kd tl 140-144) leheküljelise määruse tutvumiseks tund aega. Kohus peab nimetatud toimingu näol mõistlikuks ajakuluks 0,5 tundi, mis teeb kokku summas 62,5 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks tabelis punktis 204 kajastatut, so esialgsesse süüdistusse tehtud muudatusega tutvumise toimingut. K. Udustel on kulunud selleks 1,5h, summas 187,50 eurot. Kohus märgib, et tegemist on küll vajaliku toiminguga, kuid samas ei loe kohus eluliselt usutavaks asjaoluks seda, et muudatustega tutvumisele võiks kuluda 1,5h. Arvestades asjaoluga, et nimetatud dokumendis on prokurör märkinud kõik muudetud osad värviliselt (so teinud dokumendiga tutvumise teistele menetlusosalistele kergesti jälgitavaks) ning teistel menetlusosalistel on kulunud märkimisväärselt vähem aega (nt kolmanda isiku esindaja Marko Pilv on muudetud süüdistusega tutvunud 19 minutit), siis vähendab kohus nimetatud toimingule kulunud ajamahtu ning loeb õigustatuks ajakuluks maksimaalselt 0,5h, so summas 62,5 eurot.

Kohtu hinnangul on põhjendatud ka tabelis 10.4 punktis 198 nimetatud toiming, mis on kulunud X2i kohtumise ettevalmistamiseks ehk materjalidega tutvumiseks, so 1,3 tundi, summas 162,50 eurot. Samuti on põhjendatud K. Uduste toiming tabelis 10.4 punktis 199, mis on kulunud tutvumisele kohtu poolt saadetud väljavõttega kolmanda isiku kaasamisega seoses, so 0,5 tundi, summas 62,50 eurot. Ülejäänud osas märgib kohus, et K. Uduste poolt esitatud tasutaotlus ei kuulu süüdistatavate poolt hüvitamisele, kuivõrd tegemist on põhjendamatute toimingutega. Tabelis nr 4 kajastuvad toimingud, mis puudutavad määruse, kirja, seisukoha ning protokollidega tutvumist Lembit Tedderi poolt. Kohus märgib, et tegemist on kattuvate toimingutega ning tuginedes KrMS § 175 lg 2 sätetele, leiab, et tabelis nr 4 loetletud toimingute eest taotletav tasu ei kuulu süüdistatavate poolt hüvitamisele. Tabelitest nr 11 ja 15 nähtub kannatanute esindajate taotletav tasu seoses protokollidega tutvumise ja parandamise osas. Tabelis nr 11 on kajastatud protokollide ja salvestise analüüsi ja protokollide parandamise tegemise aega, so 71,4 tundi, summas 8924,65 eurot. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud tasu jätta rahuldamata. KrMS § 155 lg 2 2 kohaselt on heli-või videosalvestis kohtuistungi protokolli lahutamatuks lisaks. Kui protokollis kajastatu on vastuolus salvestisega, siis tuginetakse salvestisele. Riigikohus on oma 07.10.2014 määruses nr 3-1-1-60-14 märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. Arvestades asjaolu, et antud kriminaalasjas on kasutatud helisalvestist, mis on KrMS § 155 lg 2 2 kohaselt protokolli lahutamaks lisaks, on kohtu hinnangul nimetatud toimingu näol tegemist ebavajaliku toiminguga. Seejuures ei saa märkimata jätta, et kannatanu esindaja Kaido Uduste on protokollide parandamise taotlustes märkinud (nt 27.12.2017 taotlus 19.12.2017 protokolli parandamiseks), et lähtuda tuleb KrMS § 155 lg 22, mille kohaselt protokolli vastuolu korral kohtuistungi salvestisega tuginetakse salvestisele. Sellest lähtuvalt jääb kohtule arusaamatuks tasutaotluste esitamine nimetatud toimingute eest. Tabelis nr 15 kajastub Leonid Tolstovi poolt esitatud tasutaotlus, mis hõlmab endas kohtuistungi protokollide analüüsi. Kuivõrd kohtuistungitel viibis ka kannatanu esindaja K. Uduste, kellele on istungil viibimise eest mõistetud välja tasu, puudus L. Tolstovil vajadus protokolle analüüsida. Eeltoodu alusel ning tuginedes KrMS § 175 lg 2 sätetele, leiab kohus, et tabelis nr 15 loetletud toimingute eest taotletav tasu ei kuulu süüdistatavate poolt hüvitamisele. Tabelitest nr 12, 16 ja 20 nähtub kannatanute esindajate taotletav tasu seoses tsiviilhagidesse puutuvaga. 1) Tsiviilhagi Q1 OÜ ja Reimo Toomi vastu on kohtu hinnangul õiguslikult kõige keerukam, hagi on jooksvalt täiendatud vastavalt Riigikohtu juhistele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nimetatud hagi koostamisele kulunud mõistlik ajamaht on 16 tundi summas 2000 eurot. Kuivõrd kohus jättis nimetatud hagi läbi vaatamata, tuleb KrMS § 182 lg 1 sätete alusel jätta nimetatud summa riigi kanda.

2) C1 MTÜ ja Reimo Toomi vastu esitatud hagi ei ole kohtu hinnangul õiguslikult keerukas ning kohus peab hagi koostamisele kulunud mõistlikuks ajakuluks 4 tundi summas 500 eurot. Kuivõrd kohus jättis nimetatud hagi läbi vaatamata, tuleb KrMS § 182 lg 1 sätete alusel jätta nimetatud summa riigi kanda. 3) Aleksandr Tsõgankovi ja Reimo Toomi ning Kalle Kivisaare ja Reimo Toomi vastu esitatud hagid on oma õiguslikult konstruktsioonilt kattuvad ning kohtu hinnangul on hagide koostamisele kulunud mõistlik aeg summaarselt 6 tundi, so summas 750 eurot. KrMS § 182 lg 2 sätestab, et tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Eeltoodu alusel tuleb nimetatud tasutaotlus summas 750 eurot välja mõista süüdimõistetutelt. 4) BMW võõrandamisega tekitatud varalise kahju hagi jättis kohus läbi vaatamata asjaolul, et tegemist ei olnud nõuetekohase hagiga. Samas märgib kohus, et hagi koostamisele kulunud mõistlik aeg on 2 tundi summas 250 eurot. KrMS § 2962 lg 1 p 1 alusel jätta nimetatud summa kannatanu enda kanda. Tabelitest nr 5, 13, 18 ja 22 nähtub kannatanute esindajate taotletav tasu seoses muude toimingutega. Kohtu poolt formuleeritud tabelis nr 13 on kajastatud Kaido Uduste muud toimingud, kogumahuga 99,3 tundi, summas 13 354,3 eurot. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud taotlus rahuldada osaliselt: Tabel 13 punktis 241 ja punktis 242 on kajastatud kuriteoteate ettevalmistamist ja muudatuste ja täienduste tegemist kuriteoteates ning meili koostamist Põhja Prefektuurile, kokku 10 tundi, so summas 1278,20 eurot. Kohtu hinnangul on ajamaht nimetatud toimingute tegemiseks ebamõistlikult suur. Kuna tegemist ei ole mahukate toimingutega, siis peab kohus mõistlikuks ajamahtu, mis jääb 3 tunni piiresse. Seega on põhjendatud taotluses märgitud toimingute eest tasu summas 375 eurot. Tabelis 13 punktis 243 nähtub Kaido Uduste poolt esitatud tasutaotlus ajamahus 3 tundi, summas 383,46 eurot, mis sisaldab Reimo Toomi elukoha külastust. 21.12.2017 kohtuistungi protokollis on Kaido Uduste märkinud, et advokaadibüroo Kaido Uduste jurist läks xxxx külla maja juurde, kus Reimo Toom elab, otsis teda seal taga, külastas tema endise abikaasa B18 elukohta, kust sai informatsiooni selle kohta, kus Reimo Toom viibib. Seejärel külastas jurist uuesti Reimo Toomi kodu, vestles tema pojaga ja sai informatsiooni selle kohta, et Reimo Toomi ega tema abikaasat ei ole kodus. Kohus ei pea nimetatud toimingu teostamisele kulunud aega mõistlikuks. Samuti märgib kohus, et tegemist ei ole eriteadmisi nõudva toiminguga, pigem on tegemist tehnilist laadi toiminguga. Kohus ei pea nimetatud summat ega toimingut vajalikuks ega mõistlikuks ning seetõttu on nimetatud tasutaotlus põhjendamatu. Tabelis 13 punktis 244 on kajastatud Kaido Uduste toimingut, mis on seotud ettevalmistusega ülekuulamiseks, ajamahuga 0,25 tundi, summas 31,96 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku toiminguga, mis jääb mõistliku ajamahu piiresse. Seega on tasu summas 31,96 eurot põhjendatud. Tabelis 13 punktis 245 on kajastatud toiming politseis menetlustoimingutes osalemise eest, ajamahuga 4 tundi, summas 511,28 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku toiminguga, mis jääb mõistliku ajamahu piiresse. Seega on põhjendatud tasu summas 500 eurot.

Tabelis 13 punktis 246 on kajastatud Xxxx korterite osas kinnistusregistrisse päringu tegemine, ajamahuga 0,25 tundi, summas 31,96 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud toimingu näol tegemist kannatanu esindaja poolt vajaliku toiminguga ning seetõttu ei ole nimetatud tasutaotlus põhjendatud. Tabelis 13 punktis 247 on kajastatud kinnisvarafirmadesse päringu tegemine Xxxx korterite hindamiseks, ajamahuga 1 tund, summas 127,82 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud toimingu näol tegemist kannatanu esindaja poolt vajaliku toiminguga ning seetõttu leiab kohus, et nimetatud tasutaotlus ei ole põhjendatud. Tabelis 13 punktis 248 on kajastatud täiendavate küsimuste esitamist kinnisvarabüroodele, ajamahuga 0,25 tundi, summas 31,96 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud toimingu näol tegemist kannatanu esindaja poolt vajaliku toiminguga ning seetõttu leiab kohus, et nimetatud tasutaotlus ei ole põhjendatud. Tabelis nr 13 punktis 249 on kajastatud kliendi eest tasutud kinnisvara hindamise arve (1Partner Kinnisvara), summas 360 eurot. Kohtule ei nähtu, et nimetatud toimingu näol on tegemist asjasse puutuva toiminguga ning seetõttu leiab kohus, et nimetatud tasutaotlus ei ole põhjendatud. Tabelis 13 punktis 250 on kajastatud K. Uduste poolt teostatud lepingute ülevaatust ning meili koostamist B15ile, ajamahuga 0,25 tundi, summas 31,96 eurot. Kuna kohus jättis eelpool olevad B15i taotlused rahuldamata põhjusel, et nimetatud toiminguid ei ole menetluskulud, siis on tasutaotlus nimetatud osas põhjendamatu. Tabelis 13 punktis 251 on kajastatud K. Uduste poolt täiendava informatsiooni ja tõendite edastamise ettevalmistamist politseile/prokurörile ja kaebuse koostamist prokuröri tegevusele (tegevusetusele), ajamahuga 6,5 tundi, summas 830,83 eurot. Kohtule ei nähtu, et nimetatud toimingu näol on tegemist kannatanu esindajale vajaliku toiminguga ning seetõttu leiab kohus, et selles osas ei ole tasutaotlus põhjendatud. Tabelis 13 punktis 252 on kajastatud meili koostamist B82/B73 (B15), politsei jaoks dokumentide otsimist ja esitamiseks ettevalmistamist, ajamahuga 3,5 tundi, summas 447,37 eurot. Kuna kohus jättis eelpool olevad B15i taotlused rahuldamata põhjusel, et nimetatud toiminguid ei ole menetluskulud, siis on tasutaotlus nimetatud osas põhjendamatu. Tabel 13 punkti 253 on kajastatud Kaido Uduste toimingut, mis on seotud Xxxx dokumentide päringuga kinnistusregistrist. Kannatanu esindaja taotleb 125 eurot päringute tegemise eest. Kohule jääb arusaamatuks, mis päringud võtavad sellises mahus aega ja kannatanu taotlus ei ole põhjendatud. Tabel 13 punktides 254 on kajastatud prokuratuurile teavituse tegemist, ajamahus 0,7 tundi, summas 87,50 eurot. Kohus peab nimetatud toimingut vajalikuks ning sellele kulunud ajamahtu mõistlikuks. Eelpooltoodust tulenevalt peab kohus nimetatud tasutaotlusest märgitud toimingut summas 87,6 eurot põhjendatuks. Tabel 13 punktides 255 on kajastatud prokuratuurile taotluse tegemine tähtaja pikendamiseks, ajakuluga 0,2 tundi, kogusummas 25,00 eurot. Kohus peab nimetatud toimingut vajalikuks ning sellele kulunud ajamahtu mõistlikuks, seega on tasutaotlus summas 25 eurot põhjendatud.

Tabelis 13 punkt 256 on välja toodud K. Uduste poolt kriminaalasja materjalide analüüs, taotluse tegemine prokurörile, summas 2825 eurot. Nimetatud taotluse sisulist teksti on ca 6 lehekülge, kuid K. Uduste on sellele kulutanud aega 22,6 tundi. Arvestades materjalide mahukust peab kohus mõistlikuks ajakuluks maksimaalselt 6 tundi, mis teeb kokku summas 750,00 eurot. Tabelis 13 punktis 257 on kajastatud prokuröri määrusele kaebuse koostamist, ajamahuga 4,9 tundi, summas 612,50 eurot. Arvestades asja mahukust peab kohus mõistlikuks ajakuluks maksimaalselt 3 tundi, mis on kokku summas 375 eurot. Tabelis 13 punktis 258 on kajastatud materjalide ettevalmistamist L.Tedder (B74), ajamahuga 0,7 tundi, summas 87,50 eurot. Kohus märgib, et kannatanul on küll õigus arvukatele esindajatele, kuid samas ei tohiks nimetatud asjaolu suurendada menetluskulusid, mida süüdimõistetutel kanda tuleb. Eelpooltoodust nähtuvalt ei ole nimetatud tasutaotlus põhjendatud. Tabelis 13 punktis 259 on kajastatud toiming- L. Tedderi poolt ettevalmistatud mustanditega tutvumine. Kohus märgib, et kannatanul on küll õigus arvukatele esindajatele, kuid samas ei tohiks nimetatud asjaolu suurendada menetluskulusid, mida süüdimõistetutel kanda tuleb. Seega ei pea kohus nimetatud tasutaotlust põhjendatuks. Tabelis 13 punktis 260 on kajastatud vastuväidete ettevalmistamist B17 taotlusele, ajamahuga 2 tundi, summas 250 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku toiminguga, mille ajakulu on vastavuses. Seega loeb kohus nimetatud toimingu eest põhjendatuks tasu summas 250 eurot. Tabelis 13 punktis 261 on kajastatud kohtuistungi tõlkimist, ajamahuga 8 tundi, summas 1 000 eurot. Kohus ei pea K. Uduste taotluses põhjendatuks kohtuistungite protokollide tõlkimise eest makstavat tasu 1000 eurot. Kohus märgib, et kannatanul oli võimalus osaleda kohtuistungil ning saada tõlgi vahendusel sellest osa. Kannatanu on seda võimalust kasutanud aga kõigest paaril korral. Eelpooltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kannatanu esindaja tasutaotluse osas, mis puudutab protokollide tõlkimist. Tabelis 13 punktis 262 on kajastatud päring kinnistusregistrile seoses Xxxx-6 müügiga seotud dokumentidega, ajamahuga 0,3 tundi, summas 37,50 eurot. Arvestades asjaolu, et tõendite kogumine kuulub prokuröri pädevusse, ei pea kohus nimetatud tasutaotlust põhjendatuks. Tabelis 13 punktis 263 on kajastatud tasu, mis on seotud Venemaa advokaadile tõendite kogumise eest, so summas 500 eurot. Arvestades asjaolu, et tõendite kogumine kuulub prokuröri tööülesannete hulka, ei pea kohus nimetatud tasutaotlust põhjendatuks. Tabel 13 punktis 264 ja 265 on kajastatud avalduse koostamist (viimistlemist) vara tuvastamiseks, ajamahuga 9,8 tundi, kogusummas 1225 eurot. Kuna kannatanu esindaja ei ole selgitanud avalduse sisu ega selle vajalikkust, ei pea kohus nimetatud tasutaotlust põhjendatuks. Tabelis 13 punktis 266 on kajastatud dokumentide otsimist ja ettevalmistamist TGS Baltic Law Office tarbeks, samuti meilide koostamist D. Teplõhhiga, ajamahuga 1,3 tundi, summas 162,50 eurot. Kohus märgib, et kannatanul on küll õigus arvukatele esindajatele, kuid samas ei tohiks nimetatud asjaolu suurendada menetluskulusid, mida süüdimõistetutel hiljem kanda tuleb. Kohus ei pea nimetatud tasutaotlust põhjendatuks.

Tabelis 13 punktis 267 on kajastatud küsimuste ja vastuste tõlkimist, ajamahuga 1 tund, summas 125 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud tasutaotlus põhjendatud, kuivõrd kannatanul oli õigus viibida tõlgi osavõtuga kohtuistungitel. Tabelis 13 punktis 268 on kajastatud dokumentide väljaotsimist D. Teplõhhi jaoks, ajamahuga 0,9 tundi, summas 112,50 eurot. Kohus märgib, et kannatanul on küll õigus arvukatele esindajatele, kuid samas ei tohi nimetatud asjaolu suurendada menetluskulusid, mida süüdimõistetutel hiljem kanda tuleb. Kohus ei pea nimetatud tasutaotlust põhjendatuks. Tabelis 13 punktis 269 on kajastatud dokumentide ettevalmistamist prokurörile, ajamahuga 0,5 tundi, summas 62,50 eurot. Kuna kannatanu esindaja on jätnud täpsustamata toimingu vajalikkuse ning selle sisu, ei pea kohus nimetatud tasutaotlust põhjendatuks. Tabelis 13 punktis 270 on kajastatud ehitusajalooga tutvumine, päringu koostamine Jõelähtme Vallavalitusele, ajamahuga 1,7 tundi, summas 212,50 eurot. Arvestades asjaolu, et kannatanu esindaja on jätnud põhjendamata toimingu sisu ja vajalikkust, ei pea kohus nimetatud tasutaotlust põhjendatuks. Tabelis 13 punktis 271 on kajastatud arhiividokumentide kontrolli ja meili koostamist B75ile, ajamaht 0,7 tundi, summas 87,50 eurot. Arvestades asjaolu, et kannatanu esindaja on jätnud põhjendamata toimingu sisu ja vajalikkuse, ei pea kohus nimetatud tasutaotlust põhjendatuks. Tabelis 13 punktis 272 on kajastatud Soome elanikeregistri väljavõtte tõlkimist, ajamahuga 0,4 tundi, summas 50,00 eurot. Arvestades asjaolu, et kannatanu esindaja on jätnud põhjendamata toimingu sisu ja vajalikkuse, ei pea kohus nimetatud tasutaotlust põhjendatuks. Tabelites nr 5, 18 ja 22 kajastuvad toimingud, mis puudutavad L. Tedderi, D. Teplõhhi ja L. Tolstovi muid toiminguid. Kohus märgib, et tegemist on kattuvate toimingutega ning tuginedes KrMS § 175 lg 2 sätetele, leiab, et tabelites nr 5, 18 ja 22 loetletud toimingute eest taotletav tasu ei kuulu süüdistatavate poolt hüvitamisele. TGS Baltic Advokaadibüroo on esitatud kulude aruandes (kd XIV tlk. 170-174) märkinud ka esindaja Viirsalu osalemist menetluses mahus 1,1 h summas 176,00 eurot. Kohus nimetatud taotlusega ei nõustu. Esmalt jääb kohtule selgusetuks, millises osas on tasutaotluses märgitud Viirsalu seotud nimetatud menetlusega. Kohus märgib, et tasutaotlusest ei nähtu ka seda, millist laadi nõu nimetatud isik andnud on ning kas seda on tehtud nimetatud menetluse raames. Kuna TGS Baltic Advokaadibüroo seda selgitanud ei ole, on kohtu hinnangul tegemist põhjendamatu taotlusega. TGS Baltic Advokaadibüroo on 18.12.2017 menetluskulude nimekirjas märkinud kuluna ka prognoositava kulu seoses eelseisvateks istungiteks ettevalmistamisega ja kohtus esindamisega summas 5000 eurot ilma käibemaksuta (XIV kd tl 49-50), mis teeb arvestuslikult 138,88 eurot tunnis kaitsja kohta. KrMS § 175 lõikest 2 lähtuvalt ei pea kohus nimetatud taotlust põhjendatuks. B15AS on esitatud taotlusest nähtuvalt teostas B15AS järgmiseid toiminguid: juuni-juuli 2014 auditeerimine ja konsultatsioon 114 tundi kokku summas 12540 eurot, august-september 2014 kokkuvõtte koostamine (16h) ja tõlkimine (10,3h) kokku summas 2120,50 eurot ning oktoober 2014 täiendavad toimingud ja muudatused 22 tundi kokku summas 2420 eurot), so kogusummas 17 080,50 eurot, so 105,24 eurot tund. Kohus nõustub kaitsja Madis Piirla esitatud väitega selles, et nimetatud toiminguid ei saa asjas lugeda menetluskuludeks.

KrMS § 175 lg 1 sätete kohaselt loetakse menetluskuludeks: 1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 2) kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale käesoleva seadustiku § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud käesoleva seadustiku § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud; 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 5) käesoleva seadustiku § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud riigilõivuseaduse § 61 lõikes 1 sätestatud määras; 6) asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud; 7) konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulud; 8) tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamisest tingitud kulud; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha; 10) muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, välja arvatud need, mida käeoleva seadustiku järgi loetakse eri- või lisakuludeks. Kohus märgib, et kuna B15AS tasutaotluse puhul ei ole tegemist ühegi eelpoolloetletud menetluskulu liigiga, siis on kohtu hinnangul tegemist põhjendamatu menetluskuluga. Kolmandate isikute esindajate menetluskulud

24.10.2016 JSH tsiviilhagiga tutvumine 1h; Menetlusliku positsiooni kujundamine 2,50h; Vastuse koostamine tsiviilhagile 4h; 09.03.2017 kohtuistungiks ettevalmistamine; osalemine 09.03.2017 kohtuistungil; seisukohtade koostamine 11.08.2017 tsiviilhagi täiendusele; C1 MTÜ esindamine 18.09.2017 kohtuistungil; C1 MTÜ esindamine 19.12.2017 kohtuistungil; C1 MTÜ esindamine 20.12.2017 kohtuistungil.

Eeltoodust nähtub, et Stig Hendriksoni poolt on teostatud 9 toimingut, tunnitasuga 125,00 eurot kogusummas 3450 eurot, mida kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks. Kuna käesolevas kriminaalasjas mõistis kohus B17 õigeks episoodis, mis puudutas X1 OÜ usalduse kuritarvitamist seoses MTÜ-le C1 antud laenudega ning jättis X1 OÜ poolt MTÜ C1 vastu esitatud hagi läbi vaatamata, tuleb KrMS § 182 lg 5 sätetele tuginedes jätta menetluskulud riigi kanda.

-

-

-

õigusabi ajamahuga 15h, so summas 2250 eurot. Toiming sisaldab vandeadvokaat Aivar Pilve poolt 07.06.2017 tutvumist kliendi poolt edastatud dokumentidega 1h 10m; 20.06.2017 tutvumist toimiku materjalidega kriminaalasjas nr 1-16-6137, 28.06.2017 nõupidamist kliendi esindajatega seoses kriminaalasjas nr 1-16-6137. Vandeadvokaat Marko Pilve poolt 14.07.2017 kriminaalasja toimikumaterjalidega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine 2h 55m; 21.07.2017 kriminaalasja toimikumaterjalide ja kohtuistungi protokollidega tutvumine 4h 14m; 31.07.2017 taotluse koostamist eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks kriminaalasjas nr 1-16-6137; 01.08.2017 taotluse koostamine eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks kriminaalasjas nr 1-16-6137 ajamahuga 1h 14m; õigusabi (vandeadvokaat Aivar Pilv 2h 30m ja vandeadvokaat Marko Pilv 24h 57m, so summas kokku 3868 eurot (ei sisalda käibemaksu). Sisaldab vandeadvokaat A. Pilve poolt 02.08.2017 suhtlemist kohtuga kriminaalasja nr 1-16-6137 menetlusega seotud küsimuste täpsustamiseks ja menetluskulude tagatiseks taotluse koostamiseks ning büroosisest nõupidamist vandeadvokaat M. Pilvega ajamahuga 30m;02.08.2017 taotluse täiendamist menetluskulude katteks tagatise andmiseks kriminaalasjas nr 1-166137 25m; 15.08.2017 kannatanu poolt kohtule esitatud täpsustatud hagiavaldusega tutvumine ja kliendi taotlusele esitatud vastuväidete analüüsi 50m; 19.08.2017 vaidlusega seotud menetluslike küsimuste ja vajalike toimingute selgitamist ekspert T Rattasepale ajamahuga ning kliendile selgitava e-kirja koostamist kokku 45m. Vandeadvokaat Marko Pilve poolt 01.08.2017 taotluse koostamist eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks kriminaalasjas nr 1-16-6137 ajamahuga 1h ja 29m; 22.08.2017 telefoninõupidamised kliendiga seoses korteri turuväärtuse hindamise ja puuduste olemasolu tõendamisega 25m; 23.08.2017 telefoninõupidamised eksperdi ja kliendiga seoses korterite turuväärtuste/puuduste hindamisega ajamahuga 25m; 23.08.2017 kriminaalasja toimikumaterjalide ja kohtuistungi protokollidega tutvumist kriminaalasjas nr 1-16-6137 ajamahuga 2h; 24.08.2017 kriminaalasja toimikumaterjalide ja kohtuistungi protokollidega tutvumist ajamahuga 5h ja 10m; tsiviilhagiga tutvumine ja vastuse koostamine 5h 50m; 29.08.2017 tsiviilhagile vastuse koostamine 5h 10m; 30.08.2017 tsiviilhagile vastuse koostamine, telefoninõupidamine kliendiga, telefoninõupidamine eksperdiga ajamahuga 7h 48m, 31.08.2017 tsiviilhagile vastuse koostamine, telefoninõupidamine kliendiga, suhtlus eksperdiga ajamahuga 1h50m; õigusabi (vandeadvokaat Aivar Pilv 4h 30 ja vandeadvokaat Marko Pilv 11h 18m, so summas 2257 eurot (ei sisalda käibemaksu). Nimetatud toimingud sisaldavad vandeadvokaadi Aivar Pilve poolt 18.09.2017 nõupidamist kliendiga ning osalemist kohtuistungil Harju Maakohtus (tsiviilhagi arutamine) ajamahuga 4h ja 30 m. Vandeadvokaadi Marko Pilve poolt 01.09.2017 tsiviilhagile vastuse koostamist; Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ ajamahuga 11h ja 18m; 05.09.2017 telefoninõupidamisi kliendiga (25m); T. Rattasepa ekspertarvamuse analüüs (40min) ajamahuga kokku 1h 05m, 06.09.2017 taotluse koostamist täiendava tõendi kriminaalasja materjalide juurde võtmiseks, ajamahuga 44m; 14.09.2017 kliendi e-kirjaga tutvumist ning telefoninõupidamist kliendiga ajamahuga 15m; 18.09.2017 kohtuistungiks ettevalmistamist (30min), nõupidamine kliendiga (1h), osalemine kohtuistungil (3h 30 min) koguajamahuga 5h; 21.09.2017 telefoninõupidamine kliendiga, kohtu e-kirjaga tutvumist, telefonikõne kohtuga, kliendile selgitava e-kirja koostamine ajamahuga 24m;

-

-

-

22.09.2017 kohtuistungil osalemist ja kliendile e-kirja koostamist edasise menetluskava osas ajamahuga 45m; õigusabi (vandeadvokaat Marko Pilv) koguajamahuga 4h 26m, summas 620,67 (ei sisalda käibemaksu). Nimetatud toimingud sisaldavad 09.10.2017 B17 küsitlemiseks ettevalmistamist ajamahuga 41m, 19.10.2017 R. Toom-muudetud süüdistusaktiga tutvumist ajamahuga 19m, 30.10.2017 kohtuistungil osalemist 40m, 30.10.2017 kohtuistungi protokolliga tutvumist ja kohtuistungiks ettevalmistamist, kohtuistungil osalemist ning telefonikõne kliendiga kohtuistungi käigust ülevaate andmiseks ajamahuga 2h ja 46m; õigusabi (vandeadvokaat Aivar Pilv ajamahuga 3h 28m ja vandeadvokaat Marko Pilv ajamahuga 11h ja 45m), kogusummas 2 598 eurot. Nimetatud toimingud sisaldavad vandeadvokaadi Aivar Pilve 06.12.2017 kohtukõne teeside koostamist 3h ja 28m. Nimetatud toimingud sisaldavad vandeadvokaadi Marko Pilve poolt 02.11.2017 prokuröri e-kirjaga tutvumist (täiendavad tõendid); täiendavalt esitatud materjalidega esmast tutvumist ajamahus 25m, tutvumist 30.10.2017 kohtuistungi protokolliga 38m, kohtuistungiks ettevalmistamist ja istungil osalemist 1h ja 10m, 21.11.2017 kohtukõne teeside koostamist ajamahuga 3h ja 18m, 22.11.2017 kohtukõnede teeside koostamist 6h ja 14m. Vandeadvokaat Aivar Pilve poolt teostatud õigusabi 16h ja 19m, kogusummas 2447,50 (ei sisalda käibemaksu). Nimetatud toimingud sisaldavad vandeadvokaadi Aivar Pilve poolt 19.12.2017 kohtuvaidluse teeside koostamist ajamahuga 1h ja 15m; 19.12.2017 osalemist 19.12.2017 kohtuistungil, ajamahuga 5h ja 30m; 19.12.2017 kohtuvaidluse teeside täiendamist, kannatanute teeside analüüs ning täiendavate vastuväidete koostamist ajamahuga 2h ja 34m; 20.12.2017 süüdistatavate kaitsjate kohtuvaidluse teesidega tutvumist ja tsiviilkostja kohtuvaidluse teeside täiendamist ajamahuga 3h ja 45m; 21.12.2017 ettevalmistust (45min) ja osalemist 21.12.2017 kohtuistungil (2,5h) ajamahuga 3h ja 15m.

Eeltoodust nähtub, et vandeadvokaat Aivar Pilve ja vandeadvokaat Marko Pilve poolt on teostatud kokku 43 toimingut, tunnitasuga 150,00 eurot kogusummas 16 331,80 eurot. Kohus, arvestades nimetatud kriminaalasja mahukust (15 köidet) ning asja keerukust, leiab, et esindajate poolt märgitud tunnitasu on mõistlik. KrMS § 175 lg 2 sätestab, et kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Kohus märgib, et OÜ Q1i esindajate toimingute mahtu ning kogukulu arvestades, jääb nimetatud kogutasu (16 331,80 eurot) suurusesse, mis on kohane väljamõistmiseks ühele esindajale. Arvestades asjaolu, et R. Toom on õigeks mõistetud episoodides, mis puudutasid X1 OÜ ja OÜ Y1 usalduse kuritarvitamist seoses Xxxx korteriomandite võõrandamisega ning kannatanu nõue on jäetud läbi vaatamata, tuleb KrMS § 182 lg 5 sätetele tuginedes jätta menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetute vastutuse ulatus oli võrdväärne, tuleb menetluskulud jagada võrdselt.

Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas on alus menetluskulude riigi kanda jätmises ja seda osaliselt Reimo Toomi osas. Arvestades asjaoluga, et Reimo Toom on käesolevas kriminaalasjas osaliselt õigeks mõistetud, jätab kohus Reimo Toomi kaitsjatasu osaliselt riigi kanda. Ülejäänud osas ning teiste süüdimõistetute puhul riigi kanda jätmise alust ei esine. Süüdimõistetute näol on tegemist töövõimeliste isikutega. Samas leiab kohus, et antud asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, võib selle kohene tasumine tuua kaasa täitemenetluse. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-de 1, 3, 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Reimo Toomilt: -

sundraha 750 eurot; 1⁄2 kaitsjatasust, so 2868 eurot; kannatanu esindajate menetluskulu, so summas 8 374,84 eurot.

1⁄2 kaitsjatasust, so summas 2868 eurot tuleb jätta riigi kanda. Samuti jätta riigi kanda ekspertiisitasu 360,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 999,04 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor Bankis, märkides selgitusena „Reimo Toom, 1-16-6137, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-de 1, 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksander Tsõgankovilt: -

sundraha 750 eurot; kaitsjatasu summas 6 288 eurot; kannatanu esindajate menetluskulu summas 8 374,84 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 1284,4 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor Bankis, märkides selgitusena „Aleksander Tsõgankov, 1-16-6137 menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

korras

ning

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-de 1, 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Kalle Kivisaarelt: -

sundraha 750 eurot; kaitsjatasu summas 7734,55 eurot: kannatanu esindajate menetluskulu summas 8 374,84 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 1404,94 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor Bankis, märkides selgitusena „Kalle Kivisaar, 1-16-6137, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kannatanu esindajate tasu summas 2 500 eurot jätta KrMS § 182 lg 1 alusel riigi kanda. Kolmandate isikute esindajate menetluskulud: -

MTÜ C1a esindaja Stig Hendriksoni menetluskulu kogusummas 3450 eurot-jätta KrMS § 182 lg 5 sättele tuginedes riigi kanda; OÜ Q1i esindajate Aivar Pilve ja Marko Pilve menetluskulu kogusummas 16 331,80 eurot-jätta KrMS § 182 lg 5 sättele tuginedes riigi kanda. VII.

Kriminaalasja juurde on asitõenditena võetud äravõetud dokumendid: B3 ülekuulamisel üle antud originaaldokumendid; -

kinnitatud volikirja nr 315 originaalkoopia koos lätikeelse notariaalse tõlkega – omanik B2, ik xxxxxxxxxx; maksekorralduse nr 292 väljatrükk – omanik OÜ B1; 03.02.2014 sularaha üleandmise-vastuvõtmise akt – omanik OÜ B1; B14i arve nr 528 väljatrükk –omanik OÜ B1; 27.01.2014 volikiri nr 315, omanik – OÜ B1; 23.01.2014 maaklerlepingu originaal, omanik –OÜ B1; 24.01.2014 müügileping – omanik OÜ Y1.

Reimo Toomi valdusest leitud dokumendid-asitõendid; -

13.11.2013 laenuleping. Omanik X1 OÜ; 20.01.2014 hindamisakti originaal ( B9); 03.01.2014 laenuleping X1 OÜ ja K. Kivisaare vahel koos kassa väljamineku orderiga; 30.12.2013 laenuleping X1 OÜ ja K. Kivisaare vahel koos kassa väljamineku orderiga;

-

23.01.2014. maaklerleping Y1-B1, 03.02.2014 laenuleping X1 OÜ ja A. Tsõgankovi vahel;

CD plaadid ümbrikutes. X1 OÜ ja Y1 OÜ pearaamatud, LHV panga vastus, B15 AS vastus, B15 AS vastus, MTA vastus, AS SEB vastus, Swedbank AS vastus, Swedbank AS vastus, Nordea Bank vastus, Swedbank AS vastus, AS SEB vastus, AS SEB vastus, Danske Bank vastus, Nordea Bank vastus, Swedbank AS vastus, AS SEB vastus, Danske Bank vastus, Swedbank AS vastus, Swedbank AS vastus, 26.okt.2015.a vaatlusprotokolli lisa, Kinnistusosakonna vastus, kõnede eristuse vastus. Samuti kaitsja Madis Piirla e-kirjavahetust sisaldav ketas ja Reimo Toomi tervise andmeid sisaldavad dokumendid kinnises ümbrikus. Prokurör esitas kohtuvaidluses taotluse salvestiste säilitamiseks koos kriminaalasja toimikutega ning originaaldokumentide tagastamiseks omanikele. Kohus nõustub prokuröriga ning leiab järgmist: -

-

-

Kuna salvestised ei koorma toimikuid ülemääraselt, siis tuleb need jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimikute juurde; originaaldokumendid tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel B1 OÜ seaduslikule esindajale, s.o kinnitatud volikirja nr 315 originaalkoopia koos lätikeelse notariaalse tõlkega, maksekorralduse nr 292 väljatrükk, 03.02.2014 sularaha üleandmisevastuvõtmise akt, B14i arve nr 528 väljatrükk; 27.01.2014 volikiri nr 315, 23.01.2014 maaklerlepingu originaal, 24.01.2014 müügileping. Reimo Toomi valdusest leitud dokumendid-asitõendid. Originaaldokumendid tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende seaduslikele omanikele, s.o 13.11.2013 laenuleping tagastada X1 OÜ seaduslikule esindajale, 20.01.2014 hindamisakti originaal tagastada X1 OÜ seaduslikule esindajale, 03.01.2014 laenuleping tagastada koos kassa väljamineku orderiga X1 OÜ seaduslikule esindajale,, 30.12.2013 laenuleping X1 OÜ ja K. Kivisaare vahel koos kassa väljamineku orderiga tagastada X1 OÜ seaduslikule esindajale, 23.01.2014. maaklerleping Y1-B1 tagastada Y1 OÜ seaduslikule esindajale, 03.02.2014 laenuleping X1 OÜ ja A. Tsõgankovi vahel tagastada X1 OÜ seaduslikule esindajale. Kaitsja Madis Piirla e-kirjavahetust sisaldav ketas jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Reimo Toomi tervise andmed sisaldavad dokumendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 alusel jätta toimiku materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.