1-17-11659/15 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

1-17-11659 süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §-s 175. Praeguses kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Dmitri Malahhov’ile on riigi õigusabi korras osutanud määratud kaitsjana õigusabi vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis. Kokku on määratud kaitsja kulud õigusabi osutamise eest olnud 24 + 72 + 96 = 192 eurot (I kd tl 86-87; II kd tl 53-55, 74-75), mis Dmitri Malahhov’il tuleb KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel tasuda menetluskuluna riigituludesse. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul nii KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 kui ka KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod. Nimelt näeb KarS § 4 lg 3 ette, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on KarS-is karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 121 lg 2 eest näeb seadus karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse ning KarS § 120 lg 1 eest võib karistuse mõista kas rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Seega on mõlema Dmitri Malahhov’i poolt toimepandud kuriteo puhul tegemist teise astme kuriteoga. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 15.03.2018. a kehtib Vabariigi Valitsuse 21.12.2017. a määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestati alates 01.01.2018. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega tuleb Dmitri Malahhov’il KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS 417 lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS-is sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Seega tuleneb eelmärgitud sätetest, et üldreeglina tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatava Dmitri Malahhov’i kaitsja ei taotlenud kohtult menetluskulude ositi tasumise võimaldamist. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et Dmitri Malahhov’i 2014. a kogu aasta sissetulek on olnud vaid 2717 eurot (II kd tl 42) ehk 226 euro kuus ning 2016. aastal vaid 1290 eurot ehk natukene üle 100 euro kuus (I kd tl 70). Lisaks on Dmitri Malahhov’il kaks alaealist last, keda ta peab üksi üleval pidama, kuivõrd laste ema on surnud (I kd tl 7, 33). Menetluskuludena tuleb süüdistataval Dmitri Malahhov’il riigile tasuda kokku 942 eurot. Võttes arvesse Eesti keskmist brutokuupalka (Statistikaameti andmetel 2017. a IV kvartalis 1271 eurot), oleks nimetatud summa tasumine töötavale ja Eesti keskmist palka teenivale isikule ühe kuu jooksul üldjuhul raskendatud või koguni mõeldamatu. Seega kuigi süüdistatava kaitsja ei ole taotlenud kohtult menetluskulude ositi tasumise võimaldamist, leiab kohus eelmärgitud asjaolusid arvestades, et süüdistatava varalist seisundit arvestades võib talle siiski anda võimaluse tasuda menetluskulud ositi. Kuigi Dmitri Malahhov’i sissetulekud on väga väiksed ning tal on ülalpidamisel kaks alaealist last, ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et isikul oleks füüsiliselt takistusi töö tegemiseks ning piisava sissetuleku teenimiseks, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks osa menetluskuludest riigi kanda jätmist KrMS § 180 lg 3 alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud seisukohta, mille kohaselt 3 (5)

Süüdistusakti punktis 6 on prokurör märkinud asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objekti all järgmised esemed: 1) 2 CD-plaati kõnesalvestistega ja 1 CD-plaat videosalvestisega, mis asuvad kriminaalasja juures. 2) Pakend nr 1, 14.11.2017. a ettekande juurde lisatud ja asitõendina vaadeldud nuga, mis on saadetud politseilattu hoiule, akt nr 2017-1762 (I kd tl 51). 3) Pakend nr 2, 15.11.2017. a kannatanu xxxx ülekuulamise protokolli juurde lisatud ning asitõendina vaadeldud särk (naiste pluus), mis on saadetud politseilattu hoiule, akt nr 2017-1762 (I kd tl 51). KrMS § 124 lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. 16.11.2017. a vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud kannatanu Xxxxpoolt politseile välja antud naiste pluusi (I kd tl 34-35, 46-49). Tegemist on naiste pikkade varrukatega vabaaja pluusiga, mis on tumerohelist värvi valget ja musta värvi ruudulise mustriga (I kd tl 47). Pluusi esiosa paremal pool hõlmade poolt vaadatuna on rebitud äärega auk mõõtmetega 8x2,5 cm ning pluusi keskosa vasakul pool hõlmade poolt vaadatuna rinna peal on rebitud äärega auk mõõtmetega 26x4 cm (I kd tl 47). Nimetatud pluus asub pakendisse nr 2 pakendatuna Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (akt 2017-1762 – I kd tl 51). xxxx ütluste kohaselt oli nimetatud pluus tema tütrel xxxx Dmitri Malahhov’iga toimunud konflikti ajal seljas ning see läks konflikti ajal katki (I kd tl 22). Kannatanu xxxx sõnul kui Dmitri Malahhov haaras tal rinnust ja parema õla piirkonnast, siis tekitas ta sellega kannatanule valu ning haaramisega rebis katki ka tal seljas olnud särgi (I kd tl 34). Seega nähtub eeltoodust, et antud pluusi näol on tegemist kuriteojäljega asjaga ehk asitõendiga KrMS § 124 lg 1 mõttes. Kuigi asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on antud särk kahest kohast ulatuslikult katki rebitud ning eelduslikult enam kandmiskõlbulik ei ole, ei ole kannatanu xxxx avaldanud, et ta nimetatud pluusi enam tagasi ei sooviks. Samas nähtub eeltoodust, et tegemist on kannatanule xxxx kuuluva pluusiga. Kohtul ei ole voli määrata isegi ilmselgelt väärtusetut ja kasutuskõlbmatut asja hävitamisele olukorras, kus selleks ei ole asja omanik vastavasisulist nõusolekut andnud. Seetõttu määrab kohus, et eelmärgitud naiste tumerohelist värvi valget ja musta värvi ruudulise mustriga pluus tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada selle omanikule ehk kannatanule xxxx. 16.11.2017. a vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud sündmuskohalt aadressilt Xxxxkorterist kaasa võetud kööginuga (I kd tl 46, 50). Tegemist on musta värvi plastmassist käepidemega 28 cm pikkuse kööginoaga, mille teravik on ära murtud (I kd tl 46). Tegemist on 4 (5)

1-17-11659 sama noaga, millega Dmitri Malahhov ähvardas oma vanaema xxx ära tappa, peale mida Dmitri Malahhov viskas selle vanaema poole ning mis leiti hiljem diivani alt ja mis anti politseile üle (I kd tl 10, 29, 34, 44). Kuivõrd antud nuga kasutas Dmitri Malahhov kannatanu ähvardamisel, siis on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga ehk ühtlasi ka asitõendiga KrMS § 124 lg 1 mõttes. Nimetatud nuga asub asitõendina hoiul pakendisse nr 1 pakendatuna Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (akt 2017-1762 – I kd tl 51). Kannatanute xxxx ja xxxx ütlustest ei selgu, kellele nuga täpselt kuulub, samas nähtub nende ütlustest, et tegemist oli noaga, mida nad ühiselt oma majapidamises kasutasid (I kd tl 10, 29, 34). Seega on nii xxxx kui xxxx vähemalt antud noa seaduslikud valdajad. Kuivõrd kohus määras, et teine asitõendiks olev ese – s.t naiste pluus – tuleb tagastada selle omanikule kannatanule xxxx, siis määrab kohus, et ka eelmärgitud noa võib tagastada selle seaduslikule valdajale xxxx KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Kriminaalasja materjalide juures on kokku ka kolm CD-plaati. Esimesel, mis asub I toimiku tagakaanele kinnitatud ümbrikus, asub 14.11.2017. a hädaabikõne salvestis häirekeskusesse seoses 14.11.2017. a toimunud Dmitri Malahhov’i poolse ründega tema lähedaste – ema ja vanaema – vastu (I kd tl 55-65). Teisel CD-plaadil, mis asub II toimiku tagakaanele kinnitatud ümbrikus, asub 16.10.2016. a tehtud kõnesalvestis häirekeskusesse seoses 16.10.2016. a Kalinka baari eest toimunud ründega (II kd tl 22-26). Kolmandal CD-plaadil, mis asub II toimiku tagakaanele kinnitatud ümbrikus, on 16.10.2016. a Kalinka baari videosalvestus (II kd tl 28-33). Eelnimetatud CD-plaadid ei ole kriminaalmenetluses kelleltki äravõetud, vaid need on spetsiaalselt loodud kas kolmandate isikute või menetleja enda poolt käesoleva kriminaalmenetluse tõttu kriminaalasja materjalide juurde lisamiseks tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks. Kohus on seisukohal, et antud CD-plaatide näol, mis sisaldavad kõne- ja videosalvestusi, ei ole tegemist asitõenditega KrMS § 124 lg 1 mõttes, vaid elektroonilisel kujul olevate filmide või muude teabetalletustega (KrMS § 63 lg 1). Nimelt näeb KrMS § 124 lg 1 ette, et asitõend peab olema asendamatu objekt. CD-plaat on asendatav, sest selle kui füüsilise eseme omadused ei oma antud kriminaalasjas tõenduslikku tähendust. Tõenduslikku tähendust omab nendel (andmekandjatel) olev digitaalne informatsioon, mida on võimalik salvestada erinevatele andmekandjale (näiteks CD, DVD, kõvaketas, mälukaart), sh korduvalt ilma tõendamisväärtust või usaldusväärsust vähendamata. Seega ei ole CD-plaadid antud juhul asendamatud objektid ning ei saa seetõttu olla ka asitõenditeks. Eeltoodud põhjustel tuleb antud CD-plaate, mis sisaldavad video- ja helisalvestusi, pidada KrMS § 63 lg 1 mõttes tõendiliigina filmiks või muuks teabetalletuseks, mis on lihtsalt talletatud elektroonilisel kujul andmekandjal, milleks on tänapäeva tehnoloogia kohaselt sobilik mh ka CD-plaat. Kuivõrd CD-plaatide näol ei ole tegemist asitõenditega, ei teki ka küsimust, mida nendega ette võtta, sest kõik kriminaalasjas kogutud tõendid, mis ei ole asitõendid, peavad asuma kriminaalasja materjalide juures. Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et kuivõrd video- ja kõnesalvestusi sisaldavad CDplaadid ei ole asitõenditeks, siis ei pea kohus nende osas ka otsustust vastu võtma tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p-st 13, sest tegemist on andmekandjatel elektroonilisel kujul esitatud filmi või muude teabetalletustega, mis asuvad ja peabki asuma kriminaalasja materjalide juures.