Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

esitatud taotluse osaliselt ning määras Q.G- le KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täiendava lisakohustuse mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 10.01.2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Natalja Zinovjeva Viru Maakohtule erakorralise ettekande Q.G suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud registreerimiskohustust ning lisakohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Q.G ei ilmunud 13.12.2017 ega 27.12.2017 registreerimisele, samuti puudub tal püsiv elamispind. 04.01.2018 teostas kriminaalhooldusametnik järelpäringut karistusregistrisse ning selgus, et hooldusalusel on 5 uut väärtegu: KarS § 218 lg 1 alusel 2 rikkumist; LS § 259 lg 1 alusel 1 rikkumine ja NPALS § 151 lg 1 alusel 2 rikkumist. 03.01.2018 laekus kriminaalhooldajale Delta süsteemi kaudu info selle kohta, et 02.01.2018 kell 16:29 teatati politseile, et xxxx juures lamab umbes 20-aastane meesterahvas. Kiirabi reageeris sündmusele ning tuvastas, et meesterahvas on alkoholijoobes ning meditsiinilist abi ei vaja. Samuti käis sündmusel politseipatrull, kes tuvastas, et tegemist on Q.G-ga , kes on alkoholijoobes ja toimetas ta politseijaoskonda kainenema. Kuna Q.G-l esinesid narkootilise aine tunnused, siis võeti talt uriiniproov ning indikaatorvahend reageeris ainele marihuaana/kanep positiivselt. Hooldusaluselt võeti 28.12.2017 ja 05.01.2018 kirjalikud seletused. 28.12.2017 seletuses kirjutab hooldusalune, et 13.12.2017 ei saanud tulla registreerimisele, kuna viibis Tartus, et ennast tööle vormistada, kuid tööle asuda tal ikkagi ei õnnestunud. 27.12.2017 ei ilmunud registreerimisele, kuna ei olnud bussipileti jaoks raha, et tulla xxxx. 30.10.2017 peeti kinni Tallinna Kaubamajas "Milka" šokolaadi varguse eest. Enda sõnul ta ei tahtnudvarastada, vaid šokolaadi tagasi panna, kuid turvatöötaja mõtles, et ta varastab. 05.01.2018 seletuses kirjutab, et emaga koos enam ei ela, kuna kasuisaga on lahkarvamusi ja ta ei taha, et Q.G elaks nende juures, kuna ei soovi teda ülal pidada. 27.11.2017 läks Jõhvi Selverisse, et varastada viskipudelit "Jack Daniels", mis maksab 50 eurot, et hiljem see maha müüa selleks, et lapsele osta kingitus, kuid jäi turvamehele vahele. 29.11.2017 läks Jõhvi Maximasse, et varastada Sandisk mälupulk , kuid peetikinni ja otsiti läbi ja leiti mälupulk üles ning kutsuti politsei. Politseinikud viisid ta politseijaoskonda, kus teostasid uriinitesti, mille tulemus oli positiivne. 02.12.2017 peale baari "BIS" külastamist kõn dis Q.G sõiduteel ning patrullpolitsei peatas ta kinni. 02.01.2018, olles üksinda aadressil xxxx, jõi viskit "Barclays" ja suitsetas marihuaanat. Patrullpolitsei viis ta politseijaoskonda, kus tehti uriinitesti, mille tulemus oli positiivne. Esmakohtumine hooldusalusega toimus 16.12.2016 ning seni on hooldusalusega toimunud kokku 18 kohtumist. Hooldusalune on katseajal korduvalt vahetanud elukohta ilma ametniku loata. Antud rikkumiste kohta on koostatud 2 kirjalikku hoiatust ja 1 erakorraline ettekanne.

Karistusregistri andmetel on hooldusalusel katseajal kokku 9 uut väärtegu, rahalised karistused tasumata. Q.G viimane ametlik töökoht oli xxxx , kuhu ta asus tööle 11.09.2017 ning läks sealt ära oktoobri lõpus, kuna läks töökaaslastega riidu. 06.11.2017 kirjutas Q G . avalduse elukoha vahetamiseks, kuna läks elukaaslase st lahku. Hooldusaluse ajutiseks aadressiks oli xxxx . Viimasel kohtumisel hooldusalune ütles, et läheb ööbima xxxx, kuna tal pole enam kusagile minna. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Q.G karistus tuleks täitmisele pöörata. Ettepanekut tehes lähtub kriminaalhooldusametnik asjaolust, et Q.G on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja ei täida kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada narkootikume. 05.02.2018 toimunud kohtuistungil tunnistas süüdimõistetu, et kõik erakorralises ettekandes kirjas olev on õige. On aru saanud, et on palju halba korda saatnud, kahetseb tegusid. xxxx elas siis, kui töötas xxxx. Kui talle antakse täna viimane võimalus, siis sõida b kohe täna ära xxxx elama ja homsest lähe b tööle. On teadlik, et ei tohi tarvitada narkootikume. Selgitab, et tahtis elukoha vahetamiseks luba küsida, kuid tal ei olnud telefoni. On esitanud taotluse, et tahab elukohta vahetada. Homsest on tal elukoht. Teatab koheselt kriminaalhooldajale, kui on teada saanud uue aadressi. Xxxx oli viimane elukoht, kus ta ööbinud on. Kohtumääruse palub saata ema aadressile xxxx. Selgitab, et ei kontrollinud ennast ja sellepärast tulid rikkumised. Ema juures ei ela ta alates novembrist 2017. Xxxx elas juunist 2017, kus elukaaslane üüris ühte tuba. Xxxx elas alates septembrist kuni detsembrini 2016. Alguses elas xxxx tänaval, siis xxxx ja peale xxxx kolis koos elukaaslasega tema ema juurde. Siis leidsid elukoha xxxx tänavale. Juulis sõiti s xxxx, kustuttav pakkus töökohta. Elukaaslasest läks lahku juuli keskel 2017. Ei mäleta, mis ajal oma ema juurde elama läks, aga seal ta tegelikult ei elanudki. Sai määruse kätte, milles oli kirjas, et ei tohi tarvitada narkootilisi aineid, sai sellest nõudest aru , kuid tarvitas jätkuvalt narkootilisi aineid tervise pärast. Ei taha vangi minna, kuna ei taha, et t ütar teaks, et isa vangi läheb. Kriminaalhooldusametnik teatas istungil, et peale 10.01.2018 puudub talle teadaolevalt isikul alaline elukoht ning kui hooldusalune tahab oma elukohta vahetada, siis tuleb seda kriminaalhooldajaga rääkida. Kriminaalhooldusametnik jäi ettekande juurde, et pöörata karistus täitmisele , kuna isikul on väga palju rikkumisi, viimane oli 08.01.2018 kui isik karjus bussijaamas ja rikkus korda. Lisaks püüdis ta Rimi Foods Põhjakeskuse poest varastada alkoholi, mis saadi turvaväravas kätte. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi

vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele Kohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku taotlus Q.G-le tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldus Q.G suhtes on kohtu hinnangul kulgenud mitterahuldavalt, kuna isik on korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja lisakohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Isik ei ilmunud mõjuva põhjuseta 2-l korral registreerimisele ega ole kriminaalhooldusametnikult küsinud luba elukoha vahetamiseks, kuigi erakorralise ettekande kohaselt ja istungil avaldatust nähtub, et elukohta on hooldusalune vahetanud mitmel korral ning käesoleval ajal kindel alaline elukoht isikul puudub. Esmakohtumisel selgitati isikule kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad, kuid sellele vaatamata on hooldusalune rikkunud kontrollnõudeid. Samuti on isik Viru Maakohtu 22.06.2017 määruse, millega talle määrati täiendav lisakohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, isiklikult kätte saanud, seega oli ta lisakohustuse kohaldamisest teadlik. Sellest olenemata on hooldusalune vähemalt 2-l korral tarvitanud narkootilisi aineid ja seeläbi rikkunud kohtu määratud lisakohustust. Kohtul, arvestades Q.G senist käitumist kriminaalhoolduse ajal ja suhtumist talle antud võimalusse mõistetud karistus kanda vabaduses, puudub veendumus, et ta suudab edaspidi järgida kontrollnõudeid ja lisakohustust. Lähtudes eeltoodus t pöörab kohus täitmisele Q .G-le Viru Maakohtu 23.11.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kohus selgitab, et KrMS § 414 lg 1 järgi, kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Maakohus juhindus KarS § 74 lg 4 ning KrMS § 42 7, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

(digitaalselt allkirjastatud)

Kristel Vedro

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.