Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus I.T ́d süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 16.02.2015 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-659 karistatud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, • 02.09.2017 kella 05.00-06:00 paiku Tartu linnas XXXXX XX maja ees tekkinud tüli käigus, kasutas füüsilist vägivalda P.K. suhtes, mis seisnes selles, et I.T õi 2 (4)

peaga P.K. ́le vastu otsaesist, mille tagajärjel kukkus P.K. kõnniteele pikali ning otsaesiselt hakkas verd jooksma. Sellise tegevusega tekitas I.T P.K. ́le füüsilist valu ning otsmikule vasaku kulmu kohale marrastuse. Sellega pani I.T toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus I.T süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamist vangistusega 8 kuud. KarS § 73 alusel jätta vangistuskaristus I.T suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.T ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Väljamõistmisele kuulub sundraha (1,5-kordne miinimumpalk) 750 eurot ning määratud kaitsja Anne Vissakule riigi õigusabi osutamise eest maksud tasu 72 eurot. Arvestades, et I.T on töötu, tema sissetulek on 100 eurot, ta elab emaga, ta peab igakuiselt tasuma 250 eurot kuus elatusraha, siis kogu menetluskulude tasumine käib isikule üle tema majanduslike võimaluste. I.T taotleb menetluskulude vähendamist. Eelmärgitud põhjustel tuleb vähendada väljamõistetavate kulude summat selliselt, et isik tasub pool sundrahast, s.o 375 eurot ja advokaadi tasu 72 eurot, s.o kokku 447 eurot. Ülejäänud summa - osa sundrahast 375 eurot jääb riigi kanda. Eeltoodud põhjustel ning KrMS § 180 lg 3 alusel, taotleb I.T kriminaalmenetluskulude tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. I.T-le on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulude sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav I.T aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav I.T, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.T süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas 3 (4)

I.T menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. I.T on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades et I.T on töötu ning seda, et ta elab emaga ja peab igakuiselt tasuma elatusraha, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. I.T kinnitas, et jõukohane on tasuda 37,25 eurot kuus. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus I.T sundrahast pool, so 375 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades I.T varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 447 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.