Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Q.Z on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.11.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-7141 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.10.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud 24 päeva, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistus ning Q.Z karistuse kandmise alguseks loeti 02.03.2016. Kohtuotsus jõustus 01.12.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.03.2016 ja lõpeb 26.08.2018. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud . Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 13.12.2017. Kohtule esitatud materjali dest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Q.Z Q.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist . Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Natalja Q.Z tingimisi ennetä htaegseks vabastamiseks, nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Q.Z avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ja minna koos lapsega (vanus 1 aasta 3 kuud), kes viibib temaga praegu kinnipidamisasutuses, elama rehabilitatsioonikeskusesse xxxxxxxxxxl. Ta on keskusega suhelnud ja teda võetakse sinna koos lapsega vastu. Kuigi võimalus oleks minna ka xxxxxxxxxxxxa, leiab kinnipeetav, et keskus xxxxxxxxxxl asub lapsele paremas keskkonnas. Kinnipeetava sõnul on tal ka vanem tütar (vanus 15 aastat), kes on elanud tema emaga. Edaspidi, pärast keskusest lahkumist, soovib ka vanema tütre enda juurde elama võtta. Kinnipeetav selgitas, et tema õde töötab keskuses, kus sorteeritakse postipakke ja õel on võimalus teda sinna tööle aidata. Palju suhtleb ta ka MTÜ-ga Convictus ja pidas võimalikuks tulevikus sinna tööle saada. Vabaduses suhtleb kinnipeetav oma perekonnaga, emaga, kasuisaga. Endise elukaaslasega on suhted katkenud. Tahab edasi suhelda anonüümsete narkomaanidega, kus tal on tekkinud palju sõpru. Ta tahaks ise aidata teisi narkomaane, et nad suudaksid loobuda. Kinnipeetav arvas, et kriminaalhooldajaga suhtlemisel tal probleeme ei teki. Ta mõistab, et impulsiivne käitumine on tema probleem ja ta tegeleb sellega. Kaitsja leidis, et tema kaitsealuse võiks vabastada. Q.Z väärib usaldust, viimasel ajal on kõik tema elus ja plaanides positiivne. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole, ta on läbinud vanglas programmid, töötab ja selle kõrval kasvatab ka last. Elukohaks on Q.Z valinud rehabilitatsioonikeskuse xxxxxxxxxxx, kuhu ta saab minna koos lapsega. Vabanedes on tal tugiisik, keda tal ilmselt on vaja. Kõige tähtsam on kaitsja arvates see, et isik soovib oma elus muutusi. Q.Z tunnistab reeglite vajadust ja nende täitmise kasulikkust, kui tahab vabaduses elada. Samuti märkis Q.Z , et tuleb toime oma impulsiivse käitumisega. Q.Z Sloboža ninova haridus võimaldab tööd leida. Oluline on, et Q.Z suhtleb oma lähedastega, tal on lapsed, kelle eest on vaja hoolitseda. Narkootikumide osas on tal võimalus abi saada ja arvatavasti on ta nendest

2 (4)

võõrdunud. Kaitsja märkis, et võib-olla peaks arvestama ka lapse huvidega, kes peab vanglas kasvama.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Q.Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud . Seega esinevad formaalsed alused Q.Z Q.Z tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral soovib Q.Z esmalt minna elama rehabilitatsioonikeskusesse xxxxxxxxxxxxl. Keskus on esitanud kinnituskirja, et kinnipeetav võetakse keskusesse koos lapsega vastu. xxxxxxxxxxxxxxxx on samuti valmis kinnipeetavat koos lapsega vastu võtma, kuid alja Q.Z-i ei pea xxxxxxxxxxxxxxxa selle eraldatuse tõttu lapsega seal viibimiseks on sobilikuks. lQ.Z võimalik saada Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabiosakonnalt elamispind sotsiaalmajas, vastavasisuline avaldus on esitatud sotsiaalabiosakonnale. Selle elukohaga kaasneb aga risk tagasilanguseks ning uute kuritegude toimepanemiseks, kuna sotsiaalmajas ja ümbruskonnas on isikuid kinnipeetava endisest tutvusringkonnast, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada ja kallutada teda tarvitama sõltuvusaineid. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht, kui loodab õe abil töökoha leida. Seni on tema sissetulekuteks lapsetoetus, igakuine üksikvanema toetus ja osaline töövõimetuspension. Kinnipeetava ema kasvatab kinnipeetava vanemat tütart. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on veel üks tütar, kes on antud uude peresse. Kolmas tütar sündis Tartu Vanglas 22.09.2016. Kinnipeetava lähiperekonda kuuluvad veel noorem õde ja kasuisa. Suhted perekonnaliikmetega on head. Karistuse kandmise ajal on Q.Z läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ning hoolitsenud lapse eest. Vangla järelevalve all ja toetuse abil on lapse kasvatamisega hakkama saanud. Kinnipeetav on läbinud metadooni asendusravi, käesolevalt metadooniravi ei võta. Q.Z l on olnud vestlusi kliinilise psühholoogi , psühhiaatri ning kaplaniga. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. 26.10.2017 paigutati Q.Z edasise karistuse ümberkandmiseks Tartu vangla avavanglasse. Alates 04.11.2017 osaleb Q.Z majandusabitöödel . Kaaskinnipeetavatega probleeme esinenud ei ole. Q.Z käitumine on olnud hea, distsiplinaarkaristusi ei ole. Jätmata tähelepanuta kõik i eeltoodud positiivseid asjaolusid (elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu, vanglas ettenähtud tegevuste läbimine ning positiivne käitumine), leiab kohus, et Q.Z karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud ja seda eelkõige tema varasemast elukäigust ja isikust tulenevalt. Q.Z-i on kriminaalkorras karistatud kokku 15 korral (suurem osa praeguseks kustunud). Võttes arvesse Q.Z poolt toimepandud kuritegude koguarvu ja nende iseloomu, samuti Q.Z eluolu, on vangla hinnanud järgneva kahe aasta jooksul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 88%, mis on väga kõrge. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvus narkootilistest

3 (4)

ainetest ja vajadus saada raha nende ostmiseks. Valdavalt on Q.Z-i karistatud varavastaste kuritegude eest, ka käesolevat karistust kannab varguste eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kuritegu on toime pandud varasema kohtuotsusega (Harju Maakohtu 28.10.2015 kriminaalasi nr 1-157864) määratud katseajal. Seega Q.Z Q.Z vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist oleks sisuliselt teistkordne vabastamine sama karistuse ajal. See ei ole põhjendatud ja oleks vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Ka asjaolu, et Q.Z-il on kinnipidamisasutuses väike laps, ei anna alust tema vabastamiseks. Varasemalt ei ole laste olemasolu osutunud piisavaks, et õiguskuulekaid valikuid teha. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärki Q.Z puhul võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Eelneva b kohus põhjal jäta vabastamata.

Q.Z

tingimisi enne tähtaega vangistusest

Menetluskulud Q.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.01.2018 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 15.01.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 76,80 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 76,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § -le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Q.Z riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.