Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Dmitri Velbaumi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et Dmitri Velbaum on andnud enda elukohaks vanglast ettetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamisega aadressi Xxxx. Tädi juures elas kinnipeetav ka enne vangistust. Korter kuulub tädile ning ta on nõus sellega, et kinnipeetav asub peale vabanemist tema juurde elama. Korter on korras ning seal on tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. Nende suhted on head ning ta on esialgu nõus Dmitri Velbaumi ka majanduslikult toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral kindlustab töökoha firma xxxx OÜ, kelle esindaja vestles kriminaalhooldusametnikuga telefoni teel. Dmitri Velbaumile pakutakse keevitaja kohta. Tööandja saatis selle kohta ka garantiikirja. Dmitri Velbaum taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt XxxxVangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Dmitri Velbaumi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla (vangla toetab ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 3 3 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Dmitri Velbaumi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Dmitri Velbaumi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 5 kuud vangistust ning tema käitumist vanglas saab pidada korrektseks, kuna distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus usub, et esmakordne vangistus on pannud Dmitri Velbaumi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kohus usub, et tuge jätkata edasist elu õiguskuulekalt saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Dmitri Velbaumi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Dmitri Velbaumile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Dmitri Velbaumi vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 24 %, mis ei ole kõrge näitaja. Pärast vabanemist on Dmitri Velbaumil olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning Dmitri Velbaum on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.