Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2018, Jõhvi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-619 (17922700042)
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Prokurör
Margit Luga
Kriminaalasi
D.G süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
D.G isikukood XXX, Eesti kodakondsus, haridus 7 klassi, emakeel - eesti keel, töökoht xxx, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud: - 29.04.2015 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 199lg 2p 4,7,8 alusel 3 kuud vangistust karS § 73 alusel 1 aastase katseajaga. - 07.09.2015 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2p 4,7,8 alusel 1 aastat 4 kuud vangistust KarS § 74 alusel tingumuslikult; - 09.09.2016 Tartu MK Tartu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2p 4,7,8 -§ 25 lg 2 alusel 418 tundi ÜKT-d. - 07.10.2016 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 4231 alusel 3 kuud vangistust ; KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust algusega 06.10.2016. 10.05.2017 Viru MK Rakvere kohtumaja määrusega vabastati ennetähtaegselt ja kohaldati elektroonilist valvet kuni 26.11.2017 ja katseaega kuni 06.03.2018. Vabanes vanglast 26.05.2017-kandmata osa karistusest 9 kuud 8 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 22.05.2017 Asja läbivaatamise kuupäev 25.01.2018 avalikul kohtuistungil Süüdistatav
Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus
06.10.2016 kuni 26.05.2017, s.o 7 kuud 20 päeva) võrra, mille kandmisest vabastati D.G ennetähtaegselt Viru Maakohtu 10.05.2017 määrusega käitumiskontrolliga katseajaga tähtajaga kuni 6.03.2018.
D.G ́le on süüdistus esitatud selles, et tema 02.04.2017 kella 14.20 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla R6 eluosakonna päevaruumis kasutas vägivalda kinnipeetav J R suhtes, kui lõi teda kolmel korral oma parema käe rusikaga näopiirkonda ja rüseluse käigus olles koos J. R ́ga põrandal pikali, lõi teda vähemalt ühel korral vasaku käega ülakehapiirkonda. Löökide tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai tervisekahjustused – vasaku silma välisnurga piirkonnas sinikas mõõtmetega 1 cm x 2 cm; suu piirkonnas vasakul pool kriimustus pikkusega 1 cm; alahuule vasaku pool limaskestal marrastus pikkusega 1-2 cm; igemel hüübinud veri. Seega pani D.G toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo . Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus D.G süüditunnistamist KarS § 121 lg 1 järgi ning palub mõista karistuseks rahaline karistus 50 miinimumpäevamäära so 500 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust Tartu MK Tartu kohtumaja 07.10.16 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistuse ärakandmata osa 9 kuud 8 päeva vangistust (kantud karistus 06.10.16 kuni elektroonilise valve paigaldamine 26.05.2017 s.o 7 kuud 20 päeva) võrra mille kandmisest 10.05.2017 Viru MK määrusega ta vabastati ennetähtaegselt ning määrati elektrooniline valve kuni 26.11.2017 ja katseaega käitumiskontrolliga kuni 06.03.2018. Mõista liitkaristuseks 9 kuud 8 päeva vangistust katseajaga kuni 06.03.2018 ja rahaline karistus 50 päevamäära s.o 500 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt. KarS § 66 alusel lubada tasuda rahalist karistust osade kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.
Kohus leiab, et süüdistatav D.G on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb D.G süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2018.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 500 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 750 eurot (500*1,5=750). Kohus leiab, et kaitsjatasu ja sundraha tuleb välja mõista D.G-lt . Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.