Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 21.11.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava I.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 28.10.2015. a otsusega tunnistati I.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetavat karistust (7 kuud vangistust) Pärnu Maakohtu 12.05.2015 otsusega mõistetud karistuse (5 kuud 28 päeva vangistust) osalise liitmise teel ning mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (30.11.02.12.2014) ning kandmisele kuulub 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohaldati KarS § 74 sätteid, ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui I.V 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 alusel talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 21 alusel määrati I.V-le lisakohustusteks - heastada kahju, mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 15.02.2017. a kohtumäärusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele Harju Maakohtu 28.10.2015. a otsusega I.V-le mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 21.07.2017. a ja lõpp on 18.07.2018. a. I.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuses individuaalset täitmiskava koostatud, kuna karistusaeg on alla 1 aasta. Kinnipeetav töötab ja vestles vanglas sotsiaaltöötaja, kaplani ja psühholoogiga. Tema käitumine on olnud korrektne, kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. I.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on tal võimalik elama asuda Xxxx. Tema vabanemisjärgne positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik on nõrk, kuna isiku lähedased on pettunud tema hoolimatus ja riskeerivas elustiilis. I.V taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab I.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et I.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 8-korral kriminaalkorras karistatud, millest 4 karistust on kehtivat. Vanglas viibib 2. korda. Praegune kuritegu - vargus on toime pandud grupis, sissemurdmisega. Varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest (korduvad vargused, omastamine, kelmus). Liigilt ei ole kuriteod muutunud, vägavalla kasutamist fikseeritud ei ole. Kuriteod on tahtlikud ja sooritatud grupis. Soodusteguriks on isiku sõltuvus, puudulik probleemide lahendamise oskus, grupi mõju. Isik on olnud määratud kriminaalhoolduse järelevalve alla, rikkudes kohtu pandud lisakohustusi (tarvitas alkoholi, narkootikume, ei hüvitanud kohtu poolt välja mõistetud kahju tähtajaks). Vangistuses I.V töötab alates 20.09.2017. a, vestles sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja kaplaniga ja kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt I.V on alkoholijoobes sooritanud kuritegusid, s.h ka viimane - vargus. Vägivalla kasutamist alkoholijoobes ei ole fikseeritud. Enda sõnul tarvitas ta alkoholi harva ja seda ka pigem narkootikumide tarvitamisest tingitud halva enesetunde leevendamiseks. Vanglas on hinnatud isik akuutses seisundiks olevaks. On proovinud erinevaid narkootilisi aineid, kuid põhinarkootikumiks kujunes amfetamiin. Tarvitamissagedus varieerus, tal on olnud perioode, kui ei ole narkootikume tarvitanud. On osalenud Xxxxnarkorehabilitatsiooniprogrammis, kuid isikut tabas tagasilangus. On motiveeritud taaskordselt tegelema enda sõltuvusprobleemiga. Viimati karistatud NPALS-i alusel 18.05.2017. a. Tekkinud probleeme lahendas narkootikumide tarvitamisega. Vestlusel tunnistab, et kuritegusid on sooritanud sõltuvusainete mõju all, kuid mitte otseselt selleks, et sõltuvusainete jaoks raha saada.

Agressiivset käitumist ei ole fikseeritud. Samas mõtlemise vähene paindlikkus võib olla teguriks, mis toetab naasmist harjumuspärast põgenemisstrateegiate juurde. Iseloomulikuks teatav impulsiivsus, tunnistab nt viimase kuriteo puhul. Võib rikkuda seadusi hetketuju ajel. Teadvustab põhjus-tagajärg seoseid, eesmärgid teostatavad, kuid ta vajab selleks tuge. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud väheohtlikuks avalikkusele ja riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 66 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – 5 kuud on pannud I.V mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. I.V on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on võimalik elama minna Xxxx, kuhu on võimalik paigaldada ka elektrooniline järelevalve seade. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab I.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas I.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Xxxxon I.V võimalik tegeleda oma narkootikumide sõltuvusega. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla toetavad ka prokurör ja Vangla. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka I.V , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.