Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Fuad Nuraddinov, 1-17-8542, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Fuad Nuraddinovile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. DNA-ekspertiisi nr 17E-GE0758 maksumus summas 1368 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Oma tahtliku tegevusega pani Fuad Nuraddinov toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas ennast kuritegude toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse taotluse juurde ja enda ülekuulamist ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et kaitsja peab ütlema arvamuse, kas süüdistus on põhjendatud, peab tõdema, et on. Tõendid on saadud seaduslikult. Oluline on, milline on karistus. Menetlust saab läbi viia lühimenetluses.

siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav kannatanut näkku lüües põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustuse, s.o vasema silma all 3 cm haav. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Järgmisena peab kohus hindama Fuad Nuraddinovi tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut vastu nägu lüüa ning ta saavutaski püstitatud eesmärgi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Episood 22.06.2017 22.06.2017 kella 21.50 ajal Tallinnas, Randla 30a maja trepikojas xxxx kallal füüsilise vägivalla kasutamine Fuad Nuraddinovi poolt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu ütluste, süüdistatava süü tunnistamise ja muude kirjalike tõenditega. Kannatanu xxxx ütlustest (tl 91-95; 96-101) nähtuvalt on süüdistatav tema endine meessõber, kellest ta läks lahku mõni nädal tagasi ja xxxx on uus meessõber. Pärast lahkuminekut hakkas süüdistatav teda ahistama ja jälitama, ootas maja juures, helistas pidevalt. 22.06.2017 õhtul oli ta koos xxxx, xxxx jäi maja ette ootama, kuni ta viib lapse koju. Tagasi tulles, tuli trepikojas vastu Fuad, kes rääkis väga erutunult ja võttis talt jõuga ümbert kinni. Tekkis rüseluse moment, kuna tahtis mehe haardest vabaneda. Märkas, et Fuadil oli nägu kriimustatud ja käed verised. Fuad ütles, et oli xxxx löönud ja nüüd ta lamab õues. Siis lõi Fuad teda ühe korra väga tugevalt lahtise käega vastu vasakut põske ja ta tundis valu. Pärast lööki oli uimane ja hakkas kukkuma, aga Fuad talutas ta koju. Kuna vigastusi ei olnud, siis arsti juurde ei pöördunud. Siis läks koju ja helistas häirekeskusesse. Fuad Nuraddinovi kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab ta ennast xxxx löömises 22.06.2017 õhtul süüdi (tl 133-136; 137-139; 205-207). Peale noormehe peksmist läks ta xxxx juurde ja nende vahel toimus konflikt, sest talle ei meeldi, et xxxx suhtleb teise mehega. Rüseluse käigus lõi ta xxxx käega vastu nägu ühe korra. Ka asitõendi vaatlusprotokollist (tl 6-11), milles on vaadeldud 22.06.2017 kella 21.15 telefonikõne häirekeskuse numbrile, nähtub, et xxxx kutsus politsei välja, kuna endine sõber Fuad Nuraddinov tungib talle kallale ja ta kardab. Mees lõi teda, nüüd on kodus, kiirabi ei ole vaja. Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda näkku lõi tundis ta valu, tekkis ka nõrkus. Arvestades asjaolu, et meesterahvas naisterahvast lahtise käega tugevalt näkku lõi, puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seda enam, et kannatanu pidas vajalikuks ka häirekeskusesse sellest juhtumist teatada.

Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav kannatanut näkku lüües pani toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo ühe koosseisu koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Järgmisena peab kohus hindama Fuad Nuraddinovi tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava eesmärk oli armukadeduse hoos naist lüüa ja seda ta ka tegi. Seega on tegemist kavatsetusega toime pandud teoga. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2 alusel, s.o kuriteo toimepanemine lähisuhtes. Kuna süüdistatava ja kannatanu xxxx ütluste kohaselt olid nad mitu aastat suhtes ja elukaaslased olnud, siis tuleb süütegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud ka KarS § 121 lg 2 p 3 alusel, s.o kuriteo toimepanemine korduvalt. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav pani toime 2 kehalist väärkohtlemist kahe erineva kannatanu suhtes, seega on tegu toime pandud korduvalt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Fuad Nuraddinov pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, samuti lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Episood KarS § 118 lg 1 p 1 järgi Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Fuad Nuraddinov 22.06.2017.a kella 21.10 paiku Tallinnas, Kari 19 ja Kari 21 maja lähedal lõi käte ja jalgadega Xxxxile korduvalt pea ja käte piirkonda, samuti lõi ta relvaga xxxx mitmel korral vastu pead ja samuti lõi Xxxxile noaga kõhtu, millega tekitas keskkõhtu kõhuseina läbistava haava, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Kannatanu Xxxxi ütlustest (tl 70-78; 79-81; 88-90) nähtuvalt jalutas ta 22.06.2017 õhtul xxxx Randla 30a maja juurde ja jäi naist maja ette ootama. Ilmus välja xxxx endine poiss-sõber ja küsis ähvardavalt, mida ta seal teeb. Mees võttis taskust välja noa ja tuli tema poole. Selle peale ta jooksis eemale, aga noormees jõudis talle kuskil 20 m pärast järgi ja tormas kallale. Ta kukkus maha ja murdis käeluu. Maas lebades ta tundis, et noormees lõi teda noaga kõhtu. Selle peale ta proovis võtta taskust püstolit, aga tulistada ei jõudnud, sest noormees võttis püstoli ära ja hakkas sellega teda pähe taguma ja karjus, et tapab ta ära. Noormees tulistas teda püstolist, kuid ei tabanud. Kui ta ei suutnud enam vastupanu osutada, siis noormees vedas ta bussipeatuse poole ja läks Tatjana maja juurde. Püstoli võttis noormees endaga kaasa. Siis tuli kiirabi. Püstol oli Walther, mille soetas aastaid tagasi Kohtla-Järve kaevetööde tegijatelt ja see oli sõjaeelne. Fuad Nuraddinovi kahtlustatavana antud ütluste (tl 133-136; 137-139; 205-207) kohaselt tunnistab ta ennast 22.06.2017 toimunud episoodis süüdi ja seletas, et tal oli xxxx konflikt, kuna xxxx kohtub tema endise tüdruksõbra Tatjanaga. Ei mäleta, kuidas see kaklus alguse sai, tal oli nuga kaasas, võib-olla lõi teda noaga. Kannatanu hakkas nagu midagi taskust võtma ja ta ehmus, kuna arvas, et kannatanul võib olla relv ning hakkas teda valimatult noaga lööma. Lõi rusikatega ja noaga kuhu juhtus. Nuga kadus seal samas mingi aeg ära. Vahepeal oli mingi pauk, aga ta ei mäleta, kust see tuli ja kes tegi. Siis viis ta kannatanu eemale ja helistas häirekeskusesse. Kahetseb juhtunut. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud telefonikõnesid häirekeskuse numbrile ning 22.06.2017 kell 21.22 teatab vene keelt kõnelev mees (süüdistatav) häirekeskusele hingeldades, et Randla peatuses on viga saanud inimene, teda on pekstud ja jookseb verd, siis mees katkestas kõne (tl 6-11).

Kannatanu xxxx ütlustest (tl 91-95; 96-101) nähtuvalt on süüdistatav tema endine meessõber, kellest ta läks lahku mõni nädal tagasi ja xxxx on uus meessõber. Pärast lahkuminekut hakkas süüdistatav teda ahistama ja jälitama, ootas maja juures, helistas pidevalt. 22.06.2017 õhtul oli ta koos xxxx, Xxxx jäi maja ette ootama, kuni ta lapse koju viis. Tagasi tulles, tuli trepikojas vastu Fuad, kellel olid käed verised. Fuad tunnistas, et ründas Xxxxi ja üritas talle läheneda. Kuna ta hakkas vastu, siis lõi Fuad temale lahtise käega vastu nägu, tekitades valu. Fuad on tema suhtes agressiivne ja ettearvamatu, tema kardab enda ja lapse elu pärast. Pärast süüdistatava lahkumist läks koju, helistas häirekeskusesse. Kui õue läks, oli kohal politsei, kuid Xxxx oli kiirabiga minema viidud (tl 91-95; 96-101). Tunnistaja Xxxx(tl 102-104) ütlustest nähtuvalt oli ta 22.06.2017 kodus ja nägi 1. korruse aknast, kuidas kaks võõrast meesterahvast hoovis kaklesid. Ühel oli käes relv ning helistas kohe häirekeskusele. Hallide pükstega meesterahvas oli pikali maas ja teine peksis teda korduvalt keha piirkonda. Kannatanu end väga kaitsta ei suutnud ja vastu ei löönud. Vaarudes liikus kannatanu eemale ja peksja järgnes talle. Ründajal oli käes relvataoline ese. Kannatanu vajus pikali ja ründaja helistas kuhugi ning siis lahkusid vaateväljast. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud telefonikõnesid häirekeskuse numbrile ja tunnistaja Xxxxpoolt 22.06.2017 kell 21.19 politsei väljakutsumine aadressile Kari 21, kus toimus kaklus. Tunnistaja ütleb häirekeskusele, et ühel mehel on käes püstol ja seljas on tal musta värvi riideid ja must üleõla kott. Teisel, kannatanul on jalas heledat värvi püksid ja must jope. Kuulis ka mingit lasu sarnast heli (tl 6-11). Tunnistaja Xxxxütluste (tl 105-107) kohaselt kuulis ta 22.06.2017 õhtul kodus olles mingit lasku. Vaatas 3. korruse aknast välja ja nägi kahte meest, ühel oli relvamoodi ese käes. Relvaga mees lõi kannatanut jalaga kõhtu ja näkku ning kannatanu nägu ja käed olid verised. Siis tiris relvaga mees kannatanu püsti ja liikusid akna poole. Siis helistas ta politseisse. Nuga ei näinud kordagi. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud telefonikõnesid häirekeskuse numbrile, 22.06.2017 kell 21.23 nähtub politsei väljakutsumine aadressile Kari 21, Xxxxpoolt, kes nägi sündmust osaliselt pealt. xxxx kuulis lasule sarnanevat pauku ja nägi aknast, et üks mustades riietes mees, kelle käes oli relvale sarnanev ese, lõi teist meest. Siis hakkas teda Kari tn maja juurest eemale tirima, samal ajal võttis kätte ka telefoni (tl 6-11). Edasi juhib kohus tähelepanu sündmuskoha vaatlusprotokollile, millest nähtub Tallinnas, aadressil Kari 21 olustik, s.h nähtub, et sündmuskohalt leiti verekahtlase määrdumise jälgi ning sealt proovi võtmist (tl 12-19). Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga, nähtub ka taskunoa leidmine põõsast ja padrunikesta leidmine, samuti padrunikestalt puuteproovi võtmine (tl 20-33). Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud ka taskunoa tunnuseid (tl 34-35), s.o noa üldpikkus 22 cm ja noatera pikkus 9 cm. 23.06.2017 patrullpolitseinik xxxx ettekande kohaselt leiti kella 21.26 ajal kannatanu Randla tänaval asuvast Randla bussipeatusest (tl 2). Kannatanu Xxxxi isiku läbivaatuse protokollist (teostatud enne operatsioonile viimist) ja tema ravidokumentidest nähtub, et kannatanul tuvastati hulgi veritsevaid lõikehaavu pea ja käte piirkonnas, kõhuseina läbistav torkehaav, millest oli rasvik väljas (tl 37-44; 45-51; 61-65). Ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt süüdistatav näitas kätte koha, kuhu ta viskas ära noa, samuti täiendas ta oma varasemaid ütluseid sellega, et ta võttis kannatanult ära relvataolise eseme, võib olla tegi sellega ka lasu ning ka relva viskas ta väidetavalt läheduses asuvatesse põõsastesse (tl 152-162). Mobiiliga tehtud videosalvestisest nähtub, et F. Nuraddinovil oli relvataoline ese käes ajal, kui ta tuli tagasi xxxx maja juurde ja ootas võimalust tema trepikotta sisenemiseks. Eelnevalt oli süüdistatav väitnud, et viskas relva koheselt pärast sündmust põõsastesse, kust ütluste seostamisel relva ei leitud. Seega oli vahepeal tuvastatud, et süüdistatav ei andnud menetluse sellel staadiumil tõeseid ütlusi relva asukoha kohta (tl 164-166). Läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga nähtub, et süüdistatav andis enda elukoha läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja püstoli Walther (tl 171-176).

Kannatanu Xxxxi ja xxxx ütlustega, mida kinnitab ka süüdistatav ise, on tuvastamist leidnud, et Fuad Nuraddinov ja Xxxx olid 22.06.2017.a kella 21.10 paiku Tallinnas, Kari 19 ja Kari 21 maja lähedal ning neil tekkis konflikt. Süüdistatav oli kannatanu peale armukade, et see suhtleb Xxxxja võttis taskust ähvardavalt välja noa. Asjaolu, et konflikt on alguse saanud armukadeduse pinnalt, nähtub nii Xxxxütlustest, kui ka xxxx saadetud sõnumitest (tl 100-101, 122-123). Selle peale kannatanu proovis eest ära põgeneda ja kukkus vastu äärekivi käeluu katki. Kohus märgib, et kuigi süüdistatav väitis, et võttis noa välja sellepärast, et arvas, et kannatanu võtab välja relva, siis ainuüksi kehavigastuste intensiivsusest nähtub üheselt, et see nii ei olnud. Süüdistatav pidi kohe kakluse alguses oma valdusesse saama kannatanu relva, mida näitab ka asjaolu, et süüdistataval endal kehavigastusi ei olnud. Juhul, kui kannatanu oleks esimesena välja võtnud tulirelva, ei oleks ükski terve mõistusega isik taskunoaga tulirelva käes hoidvale isikule lähenenud ja teda rünnanud, sest oleks aru saanud, et noaga ründamine lõpeb enne kui see alata jõuab. Kohus loeb tõendatuks, et süüdistatav oli kohe alguses kannatanut noaga löönud, nii et kannatanu ei suutnud edasist vastupanu osutada ja siis viskas noa põõsasse ning hakkas kannatanult pärast rünnet ja kannatanu maha kukkumist välja võetud relva päraga kannatanut pähe taguma. Ka tunnistajad nägid, kuidas üks meestest (heledad püksid, must jope) lamas maas ja teine, üleni musta riietatud mees, must õlakott kaelas, relvataoline ese käes, lõi maas lamavat kannatanut. Fuad Nuraddinovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et kinnipidamisel olid süüdistataval seljas tunnistajate kirjeldusele vastavad mustad riided, samuti tunnistaja viidatud must õlakott (tl 110-115), mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (tl 128-132). Samuti kuulsid mõlemad tunnistajad pauku ja ütlesid, et maas lamav mees mingit vastupanu ei osutanud ja nägid, kuidas relva hoidev meesterahvas proovis kannatanut eemale lohistada. Eeltoodud sündmuste kirjeldustele toimunu kohta vastavad ka kannatanul nähtuvad vigastused. Xxxxi isiku läbivaatuse protokollist (teostatud enne operatsioonile viimist) ja tema ravidokumentidest nähtub, et kannatanul tuvastati hulgi veritsevaid lõikehaavu pea ja käte piirkonnas, küünarliigese luksatsioon, kõhuseina läbistav torkehaav, millest oli rasvik väljas (tl 37-44; 45-51; 55-57; 6165). Kusjuures süüdistataval endal tervisekahjustusi ei olnud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord §-le 7 lg 2 p 9 on eluohtlikuks tervisekahjustuseks rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustuseta. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo väljavõttest (tl 61-65) nähtub, et Xxxxil tuvastati kõhuõõnesiseste elundite hulgivigastused, s.h peensoole ja käärsoole vigastus. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas kannatanule noaga kõhtu lüües keskkõhtu kõhuseina läbistava haava, mis oli ohtlik elule. Järgmisena peab kohus hindama Fuad Nuraddinovi tegevuses KarS § 118 lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanule armukadedusest ajendatuna peksa anda ja asjaolu, et tal oli nuga kaasas näitab, et oli ka soov kannatanut noaga lüüa ja nii ka läks, st süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. Kannatanu ootas maja juures xxxx, mistõttu ei saanud kannatanu olla ka ründajaks, ning tema jaoks oli rünne ootamatu, kuigi oli varasema kogemuse tõttu kaasa võtnud ebaseaduslikult hoitud tulirelva, mida ta süüdistatava ootamatu ründe tõttu kasutada ei jõudnud. Seejuures F. Nuraddinov tuli samasse kohta ettevalmistunult ja ründamise eesmärgil, olles ka eelnevalt pidevalt oodanud T. Nikonorovat viimase elukoha juures. Seega oli süüdistatava käitumine etteplaneeritud ja ta oli selleks ka ette valmistunud, olles kaasa võtnud noa. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkisid kannatanul erinevad tervisekahjustused, s.h kannatanule noaga kõhtu lüües tekitas keskkõhtu kõhuseina läbistava haava, mis oli ohtlik elule. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et noaga lüües saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga rindkeresse või kõhtu lüües vigastatakse elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast ohtu elule. Kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine, s.o

sündmuskohalt lahkumine ilma kahjustuste vastu huvi tundmata. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus. Hiljem hädaabi numbrile helistamine ei muuda teo toimepanemise ajal olnud tahtlust, vaid on karistust kergendavaks asjaoluks, kuivõrd süüdistatav ilmselgelt püüdis edasist ja veelgi raskema tagajärje saabumist ära hoida. Seda enam, et hädaabi numbrile helistas süüdistatav alles kell 21.22, s.t alles peale seda, kui ta oli xxxx koridoris löönud (xxxx helistas häirekeskusesse kell 21.15). Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus märgib, et kuigi süüdistatav väitis, et võttis noa välja sellepärast, et arvas, et kannatanu võtab välja relva, siis ainuüksi kehavigastuste intensiivsusest nähtub üheselt, et tegemist ei saanud olla hädakaitsega. Eelpool on tuvastamist leidnud, et süüdistatav sai kohe kakluse alguses oma valdusesse kannatanu tulirelva, siis sellega oli reaalne oht juba kõrvaldatud, kuna nüüd olid süüdistataval nii tulirelv kui nuga ja kannatanul mitte midagi. Seda näitab ka asjaolu, et süüdistataval endal kehavigastusi ei olnud, seega kannatanu süüdistatavat rünnata või ennast kaitsta ei jõudnudki. Sellest järeldab kohus, et tegemist ei olnud kaitsetahtega, s.t löökidega, mis on tingitud enda kaitsmise soovist, vaid soovist kannatanule tervisekahjustusi tekitada, et see vägivalla tulemusena suhtlemisest ja kontaktidest xxxx. See nähtub üheselt ka süüdistatava edasisest käitumisest, s.o kannatanut korduvalt käte ja jalgadega pea ja käte piirkonda löömisest, relvapäraga kannatanut pähe löömisest ja noaga kõhtu löömisest. Samuti nähtub süüdistatava eesmärk kannatanule tervisekahjustusi tekitada juba asjaolust, et süüdistataval oli kaasa võetud nuga. Seega ei olnud süüdistataval mingit vältimatut vajadust kannatanut enesekaitseks lüüa, vaid süüdistatav soovis hoopis kannatanut ähvardada ja tervisekahjustusi tekitada. Seega on tõendamist leidnud, et Fuad Nuraddinov tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Episood KarS § 418 lg 1 järgi KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. KarS § 418 puhul sisustatakse tulirelva, tulirelva olulise osa, lisaseadme, laskemoona ja laskemoona koguse olulisuse mõisteid ning nende käitlemise ebaseaduslikkust Relvaseaduse (edaspidi RelvaS) sätete kaudu. RelvaS § 11 p 1 kohaselt tulirelvaks on relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. Relva käitlemine on relvade valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Vastavalt RelvaS § 19 lg 1 p 5 tulirelv, selle osad ja laskemoon on piiratud tsiviilkäibega kui see ei ole loetletud RelvaS § 20 lg 1 tsiviilkäibes keelatud tulirelvade loetelus. Fuad Nuraddinovi kahtlustatavana antud ütluste (tl 133-136; 137-139; 205-207) kohaselt tunnistab ta algul, et viskas relva ära ja ei tea sellest midagi, kuid hiljem tunnistab ennast süüdi relva hoidmises ja näitab politseile välja ka peidiku. Tal oli Xxxxiga konflikt, selle ajal võttis ta kannatanult relva ja nii see jäi tema kätte. Kuna ei teadnud, mida sellega edasi teha, siis peitis relva oma kodu rõdule. Läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga nähtub, et süüdistatav andis enda elukoha läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja püstoli Walther (tl 171-176).

Tulirelva ekspertiisiakt nr 17E-TB0088 kinnitab, et püstol Walther PPK kaliiber 7,65x17 mm nr 223708 on laskekõlbulik tulirelv, kannatanu valdusest vaatlusega võetud padrunid on tulirelva padrunid ning sündmuskohalt leitud padrunikest on lastud ekspertiisiks esitatud tulirelvast Walther (tl 190-197). Püstol Walther PPK näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Süüdistataval puudus relvaseaduses nimetatud luba püstoli Walther PPK käitlemiseks ning seda on süüdistatav ka ise tunnistanud. Süüdistatava poolt tulirelva hoidmine ja omamine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles tulirelva ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.t süüdistatav teadis, et tegemist on tulirelvaga, mis oli ka laskekõlblik. Samuti teadis süüdistatav, et tal puudub seaduslik alus, s.o luba eelnimetatud eseme käitlemiseks. Asjaolu, et relva hoidis süüdistatav peidikus, viitab eesmärgile vältavalt hoida püstolit varjatult enda valduses. Süüd välistavaid asjaolusid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Fuad Nuraddinov pani toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

kohus kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsust võimalikuks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvestada kergendava asjaoluna. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatavale saab mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Hinnates Fuad Nuraddinovi süü suurust KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav peksis kannatanut käte ja jalgadega, püstolipäraga pähe ning tekitas kannatanule noahaava kõhtu, millega tekkis oht kannatanu elule. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid ja vigastuste tekitamise intensiivsust ja erinevate selleks kasutatud vahendite paljusust, leiab kohus, et süüdistatava süü on üle keskmise suur. Samas peale seda, kui süüdistatav nägi, mida ta teinud oli ja kui nõrgaks muutub kannatanu, otsustas ta helistada kiirabisse ja kutsuda abi. S.t tal hakkas kannatanust kahju ja ta ei soovinud oma teo tagajärjel tekitatud tervisekahjustuste raskemaks muutumist ja kannatanu olukorra halvenemist, sh kannatanu surma. Seega leiab kohus, et süüdistatava süüd antud teo puhul vähendab lisaks kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsusele ka asjaolu, et ta ise teatas hädaabinumbril kannatanust, et tagada esmaabi osutamine. Seega on tuvastatud kaks kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 1 ja 3 näol ja raskendavate asjaolude esinemist kohus tuvastanud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatavale saab mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Hinnates Fuad Nuraddinovi süü suurust KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav jättis ebaseaduslikult enda kätte kannatanu relva ning peitis selle rõdule. Samas läbiotsimisel näitas ta politseile peidupaiga kätte ning andis relva ära. Samuti ei jõudnud ta relva enda käes hoida kaua. Seega leiab kohus arvestades süüteo asjaolusid ja kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsust, samuti tema aktiivset kaasabi süüteo avastamisele, so ebaseadusliku relva ringlusse mineku takistamisel, peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 64 lg-st 1, mille kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna KarS § 118 lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 418 lg 1 ettenähtud kuriteod olid suunatud erinevate õigushüvede vastu ja toime pandud erineva tahtlusega, peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rangeimat karistuste liitmise viisi, s.o üksikkaristustest raskeima suurendamist, kuid seda mitte täies ulatuses. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 toimepandud kuriteo eest, mille eest on määratud karistuseks 6 kuud vangistust, mille kandmisest ta oli KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi vabastatud. Seega ei ole isikut varem isikuvastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, kuid isikuandmed näitavad, et ta on ka varasemalt õigusvastaselt käitunud. Lisaks on isikul ka 10 kehtivat väärteokaristust. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud

asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-199-06). Kehtiv karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii KarS § 73 kui ka § 74 sätteid. Karistuse kohaldamata jätmise tingimuste valikul tuleb käesoleval juhul lähtuda süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloomust ja selle kestusest ning süüdistatava suhtumisest oma teosse. Süüdistatava suhtes on varem kohaldatud KarS § 73 sätteid ning süüdistatav suutis ka pärast katseaega käituda suhteliselt õiguskuulekalt, kuigi on toime pannud erinevaid väärtegusid. Samas nähtub karistusregistri andmetest, et väärteod on toime pandud enam kui kaks aastat tagasi, kuid rahatrahvide tasumata jätmise tõttu on need karistused endiselt kehtivad. Seega kahe viimase aasta kohta andmed puuduvad, et süüdistatav oleks jätkuvalt käitunud õigusvastaselt. Kuivõrd KarS § 73 sätted ei suutnud süüdistatavat pikaajaliselt mõjutada, leiab kohus, et vaatamata sellele, et süüdistatavat süüdistatakse esimese astme ja teise astme kuritegude toimepanemises, milliste süütegude eest mõistetakse talle suhteliselt pikaajaline karistus, ei ole mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava tegude iseloomu ja osade süütegude, so isikuvastaste süütegude toimepanemise põhjuseid arvestades tuleb mõistetavast karistusest täitmisele pöörata lühike ajavahemik, andmaks süüdistatavale mõista, et juhul, kui ta ei suuda edaspidi õiguskuulekalt käituda, pööratakse ülejäänud karistus täitmisele. Selleks, et tagada süüdistatava õiguskuulekuse vajadusest arusaamine peab kohus vajalikuks allutada süüdistatav käitumiskontrollile maksimaalseks tähtajaks, et süüdistatav kõrvalise isiku järelevalve all saaks aru ühiskonnas kehtivate reeglite olulisusest ja teiste isikute õigusest teha oma valikuid, mis ei saa sõltuda süüdistatava tahtest ja arusaamadest. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetavast karistusest tuleb kohe ära kanda vangistus 6 kuud ning ülejäänud osa vangistusest jäetakse tema suhtes kohaldamata tingimusel, et ta maksimaalse tähtajaga katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

ekspertiisi puhul tegemist ka xxxx süüd tõendava tõendiga ning puudub vajadus sama tulirelva ja laskemoona laskekõlbulikkuse tuvastamiseks määrata uut ekspertiisi. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista vaid pool ekspertiisi maksumusest, so 225 eurot. DNA-ekspertiisi nr 17E-GE0758 puhul süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ei kogutud, seega jätab kohus selle kulu riigi kanda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Fuad Nuraddinovit on varem karistatud kuriteo toimepanemise eest. Lisaks on Fuad Nuraddinov eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Seega tuleb välja mõistetav menetluskulu täies mahus süüdistatavalt välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ning mõistetava karistuse iseloomu, s.o vangistust, millest osa kuulub kohesele ära kandmisele ja mille kandmise ajal ei pruugi süüdistatav olla püsivalt tööga hõivatud ning karistuse kandmiselt vabanemise järgselt ei pruugi süüdistatav samuti koheselt saada püsivat sissetulekut, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 83 sätestatule. Kui KarS § 83 lg 1 ja § 421 annavad kohtule võimaluse esemete konfiskeerimiseks vastavalt kohtu äranägemisele, siis KarS § 83 lg 4 sätestab konfiskeerimise kohustuslikkuse. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohus peab KarS § 83 lg 1 ja 4 ja § 421 alusel konfiskeerima padrunid ja relva ning KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerima noa, s.o tahtliku süüteo toimepanemise vahendi. Kannatanu Xxxxi poolt välja antud 20 padrunit, millest tulirelva ekspertiisi käigus kasutati ära 8 padrunit (tl 192), vaadeldud ekspertiisiaktis ning ülejäänud 12 padrunit ja padrunikest on saadetud asitõendite hoidlasse aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn (tl 211). Kuivõrd kannatanu xxxx suhtes on alustatud kriminaalmenetlust KarS § 418 lg 1 tunnustel, siis on nimetatud padrunid asitõendiks ka selles kriminaalasjas. Seetõttu leiab kohus, et nimetatud padrunid tuleb edasiselt hoiustada asitõendite hoiuruumis ning asitõendite suhtes tehakse lõplik otsus xxxx kriminaalasja raames. Fuad Nuraddinovi elukohas läbiotsime käigus välja antud püstol Walther PPK nr 223708, mis asub asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tuleb peale konfiskeerimist samuti säilitada asitõendite hoiuruumis, kuivõrd sama tulirelv on asitõendiks ka xxxx kriminaalasjas. Seetõttu tehakse lõplik otsus asitõendi osas xxxx kriminaalasja raames. Fuad Nuraddinovilt kahtlustatavana kinnipidamisel 24.06.2017 ära võetud IPAD (seeria nr. F4KK8HHFF19J), mobiiltelefon Nokia (xxxx), musta värvi kapuutsiga dressipluus, musta värvi kilejope, musta värvi T-särk, musta värvi dressipüksid, NIKE tossud, asuvad asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn (tl 213) ja samuti õlakott (tl 219-220). Kuna tegemist on Fuad Nuraddinovi isiklike esemetega, siis tuleb need tagastada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asjade seaduslikule valdajale Fuad Nuraddinovile. Tagastatavad asjad tuleb anda üle Fuad Nuraddinovi kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks asju Fuad Nuraddinovi isiklike asjade hulgas. Kahtlustatavalt 22.06.2017 sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja võetud proov verekahtlasest määrdumisest ja puuteproov padrunikestalt asuvad asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn (tl 213). Kuna tegemist on pärast otsuse jõustumist väärtusetute asjadega, siis tuleb need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kannatanult Xxxxilt 22.06.2017 haiglas ära võetud riided (halli värvi NIKE dressipüksid; musta-hallitriibuline kampsun; hall T-särk; must jope Five Seasons; kirjud aluspüksid) asuvad asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn (tl 213). Kuna asjade seaduslik valdaja neid tagasi saada ei soovi, siis tuleb need esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.