Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99917700026132 ning selgituse “O.M, 14.09.2017.a määrus nr 1-17-3569, menetluskulud“.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande juurde ja leidis, et vangistus tuleb täitmisele pöörata. O.M tunnistas, et on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Ta ei ole luba küsinud elukoha muutmiseks ja rikkunud on ka registreerimiskohustust. Vangistust kandma minna ei soovi. Kaitsja oli seisukohal, et erakorraline ettekanne tuleb jätta rahuldamata. Kohus võiks pikendada katseaega või määrata lisakohustusi O.M-ile . Kontrollnõuete rikkumine on osaliselt tingitud O.M east. Ta ei ole pahatahtlikult nõudeid rikkunud. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära kriminaalhooldaja ja süüdlase seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus O.M-ile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 1 kohaselt otsustab Karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku §-des 425–4261 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõigetes 1 ja 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Erakorralisest ettekandest nähtub, et O.M on rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning elada kohtu määratud alalises elukohas. O.M on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on tutvunud kriminaalhooldusaluse õiguste ja kohustustega. Registreerimislehelt nähtub, et O.M ei täitnud registreerimiskohustust 10.05.2017.a, 23.05.2017.a, 12.06.2017.a ja 11.07.2017.a. 03.05.2017.a saadetud kutsele tulla 10.05.2017.a kriminaalhooldaja vastuvõtule O.M ei reageerinud ega ole kriminaalhooldajat teavitanud mitteilmumise põhjusest. Kriminaalhooldaja tegi 19.05.2017.a kodukülastuse O.M elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kodukülastuse lehelt nähtub, et O.M viibis kodus, oli kaine ja andis suusõnalise seletuse. Kriminaalhooldusaluse seletusest nähtub, et O.M on andnud selgituse, mille kohaselt ei 3 (5)

ilmunud vestlusele, kuna ei saanud asjast aru. Kriminaalhooldusaluse seletusest nähtub, et O.M on 21.06.2017.a andnud selgituse, mille kohaselt ei ilmunud 12.06.2017.a eelnevalt kokkulepitud ajal registreerimisele, kuna sai aru, et regisreerimas tuleb käia kord kuus. Nüüd hakkab kindlasti iga nädal käima. 28.06.2017.a hoiatusest nähtub, et O.M on rikkunud registreerimiskohustust 10.05.2017.a, 23.05.2017.a ja 12.06.2017.a. Isik ei ole ilmunud eelnevalt kokkulepitud ajal kriminaalhooldaja juurde vastuvõtule ja ei ole teatanud mitteilmumise põhjustest. Kriminaalhooldaja tegi O.M-ile kirjaliku hoiatuse. Kriminaalhooldaja tegi 27.07.2017.a kodukülastuse O.M elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kodukülastuse lehelt nähtub, et isikut ei olnud kodus. PPA Lõuna prefektuuri informatsiooni kohaselt on O.M suhtes politseis registreeritud kaks juhtumit, millest esimese puhul kasutas süüdlane võõrast pangakaarti ning teise puhul toimetati O.M kainenema, kuna viibis bussijaamas joobeseisundis ning segas bussi oodanud isikuid. PPA Lõuna prefektuuri teatest nähtub, et O.M viibib Niina Sultsi elukohas, kus toimus pidu ning joomine, naabrid olid häiritud. O.M ei ole ilmunud registreerimisele, ta ei ela kohtu määratud elukohas ega ole kriminaalhooldajalt taotlenud luba elukoha muutmiseks, seega on O.M rikkunud mitmeid käitumiskontrolliga kaasnenud kohtu poolt määratud kohustusi. O.M on ametnikule kättesaadamatu ning tema üle kriminaalhoolduse teostamine on võimatu. Kuna O.M on rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ning elada kohtu määratud alalises elukohas, tuleb süüdlasele mõistetud vangistus täitmisele pöörata. O.M ei ole võimeline täitma käitumiskontrolli nõudeid ning kriminaalhooldaja hinnangul ei ole O.M-ile võimalik planeerida katseajaks tegevusi ja sekkumist seetõttu, et ta ei allu kriminaalhooldaja korraldustele tema elukohas. Kohus nõustub erakorralises ettekandes toodud seisukohtadega ning kriminaalhooldaja ettepanekuga pöörata O.M-ile mõistetud vangistus täitmisele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole otstarbekas pikendada O.M katseaega, kuna süüdlane suure tõenäosusega ei ilmuks taas kriminaalhooldaja vastuvõtule. Kuna politseilt saadud info kohaselt viibib O.M kannatanu Niina Sultsi elukohas, eksisteerib oht konfliktsituatsioonide tekkeks, mis võib viia uue kuriteo toimepanemiseni, kuna süüdlast on karistatud just Niina Sultsi kehalise väärkohtlemise eest. Märkimist väärivad ka asjaolud, et O.M ei ole käinud registreerimiskohustust täitmas ka terve augustikuu ning ei ole elanud määratud elukohas üle kahe kuu. Arvestades seda, et O.M on alkoholi kuritarvitav isik ning ei ole kohusetundlik (kohus oli sunnitud kohaldama kohtuistungitele 07.09.2017 ja 14.09.2017 sundtoomist), siis ei ole O.M sobilik isik allutamiseks käitumiskontrollile. Seega lisakohustuste ja katseaja pikendamine ei ole otstarbekas ega ka põhjendatud. Eeltoodu alusel kuulub erakorraline ettekanne rahuldamisele ning Tartu Maakohtu 10.04.2017.a otsusega nr 1-17-3569 mõistetud ning ärakandmata karistus – 3 kuud vangistust – tuleb täitmisele pöörata.

4 (5)

KrMS § 130 lg 5 kohaselt kohus võib süüdimõistetu vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks käesoleva seadustiku §-s 429 sätestatud korras. KrMS § 429 lg 1 p 1 kohaselt täitmiskohtunik võib vangla, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Arvestades süüdimõistetu O.M käitumist on kohus seisukohal, et O.M hoidis temale mõistetud karistuse kandmisest kõrvale. O.M ei elanud kohtu poolt määratud elukohas, ei taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba elukoha muutmiseks ning rikkus kriminaalhoolduse ajal registreerimiskohustust. Seega on alust arvata, et süüdimõistetu on pahatahtlikult ja ilma mõjuva põhjuseta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu on alust arvata, et ta võib jätkuvalt hoida kõrvale mõistetud karistuse kandmisest. O.M ei reageerinud ka kohtu kutsetele ning sellest teeb kohus järelduse, et O.M hoidis ka kohtumenetlusest kõrvale. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades seda, et süüdimõistetu on pahatahtlikult rikkunud kriminaalhooldus nõudeid ning hoidnud kohtumenetlusest kõrvale (kohus kohaldas kahel korral sundtoomist kohtuistungitele), siis on põhjendatud süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks süüdimõistetu O.M vahistada. Kohus leiab, et süüdimõistetu suhtes raskeima tõkendiliigi, so vahistamise kohaldamine on põhjendatud ja vajalik sest esineb suur tõenäosus, et O.M ei lähe vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. O.M-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja advokaat Otto Preem esitas kohtule taotluse riigi õigusabitasu hüvitamiseks (153,60 ja 105,60) kokku 259,20 euro ulatuses. Süüdlaselt O.M-ilt tuleb välja mõista riigi kasuks 259,20 eurot.

Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.