Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1, § 181 kohus otsustas:

2 (22)

1-17-5325 nimetatud juhtimisõiguse aeg peatub käesolevaga mõistetud vangistuse kandmise ajal. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie (5) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile Ain Raagile määrata uus liitkaristuse kandmisele asumise aeg ja s.t. endine 19.09.2017 tühistada. Ain Raagi karistus pöörata täitmisele käesoleva otsuse jõustumisel ja karistuse kandmise algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Muudatusest teavitada kohaselt kinnipidamiskohta. Süüdimõistetul ilmuda vanglasse kutse peale.

3 (22)

1-17-5325 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917700059028 (A.Raag), 99917700059044 (J.Kidra) Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanul on samuti õigus pärast nimetatud tähtaega anda välja mõistetud summa sissenõudmiseks täitemenetlusse.

4 (22)

1-17-5325 jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 16.10.2017.a kell 16:00 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Ain Raag on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos Jaanus Kidraga 25.09.2016 kella 18.22 ajal tahtlikult tungis ees kallale J. L, lüües J. L rusikate ja jalgadega peapiirkonda kahel kuni kolmel korral. Kokku löödi J. L seitse kuni kolmteist korda. Peksmise ajal võttis Ain Raag J. L taskust viimasele kuuluva mobiiltelefoni xx väärtusega 10 eurot, mille andis edasi Jaanus Kidrale, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Peksmisega põhjustasid Ain Raag ja Jaanus Kidra J. L teadvusehäire koos krampidega, milline on eluohtlik seisund, arteriaalse verejooksu pea piirkonna põrutushaavast, põrutushaavad näol ja juustega kaetud peanahal, nahaalused verevalumid pea piirkonnas ja paremal kõrvalestal, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid paremal ja vasakul käel, põrutushaava koos nahamarrastusega vasakul põlvel. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 3 p 2 alusel on kestev teadvusehäire eluohtlik kehavigastus. Pärnu maakonnas ja seal asuv parkimisala on avalik kohta korrakaitseseaduse § 54 mõttes. Ain Raag ja Jaanus Kidra tungisid avalikus kohas kallale J.L ja tekitasid eelnimetatud kehavigastused. Avalikus kohas teise inimese löömisega rikkusid Ain Raag ja Jaanus Kidra korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 sätestatud üldtunnustatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid § 55 sätestab avalikus kohas käitumise üldnõuded, mille kohaselt on keelatud avalikus kohas teist isikut tõugata ja lüüa. Seega, Ain Raag, võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis, pani toime KarS § 200 lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 18.10.2015.a menetlusega täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul kella 12.00 kuni 12.30 xxx, tungis isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus tahtlikult kallale oma pereliikmest kasupojale J. J, haarates vasaku käega J. J kaelast kinni, lükkas vastu seina ning suunas oma paremas käes oleva noa J. J poole, millest tundis J. J valu ja sai kaelale tervisekahjustused pindmiste marrastustena. Seejärel tahtlikult ründas Ain Raag nuga käes hoides pereliikmest kasupoega J. J, haarates J. Jt kaelast kinni, lükates voodi peale pikali ning hoides nuga J. J näo juures, mille tagajärjel sai J.J tervisekahjustused kaela piirkonda nelja pindmise marrastusena. Oma tegevusega põhjustas Ain Raag kannatanutele J. J ja J.J füüsilist valu ja tervisekahjustused naha pindmiste vigastustena. Seega, Ain Raag teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 11.04.2016 kella 01.21 ajal, tahtlikult juhtis km mootorsõidukit Mazda 6, registreerimisnumbriga xx, alkoholijoobe seisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris Ain Raagi väljahingatavas õhus oli alkoholi 1,05 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l, oli Ain Raagi väljahingatavas õhus alkoholi vähemalt 0,95 mg/l. Samuti tema, 16.12.2016 kella 17.15 ajal tahtlikult juhtis kilomeetril mootorsõidukit xxx alkoholijoobe seisundis, kuna Ain Raag ́i veres oli etanlooli 2,09 mg/g +/- 0,07 mg/g, seega oli Ain Raagi veres vähemalt 2,02 mg/g etanooli. Juhtides mootrosõidukeid 11.04.2016 ja 16.12.2016 alkoholijoobes, rikkus Ain Raag kahel korral Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks

5 (22)

1-17-5325 mootorsõidukijuht juhtudel, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning joobeseisund on alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega, Ain Raag mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Samuti tema, 16.03.2017.a kella 21:00 paiku Pärnu maakonnas xxx kalmistu läheduses, lõi tahtlikult tee ääres seistes kirvega läbi temast mööda sõitva sõiduauto xxx kõrvalistuja ukse aknaklaasi, purustas selle, ning riivas kirvega sõiduautos juhi kõrvalistmel istunud L. R parema käsivarre piirkonnast, põhjustades L. Rile füüsilist valu. Pärnu maakonna xxx on avalik kohta korrakaitseseaduse § 54 mõttes. Ain Raag avalikus kohas vara kahjustamise käigus teisele inimesele füüsilise valu põhjustamise, rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on keelatud avalikus kohas käituda teist isikut häirival ja ohtu seadval viisil või muul viisil vägivaldselt. Seega, Ain Raag avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo. Jaanus Kidra on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos Ain Raagiga 25.09.2016 kella 18.22 ajal tungis tahtlikult Pärnu maakonnas xxx asuva kaupluse Grossi Toidukaubad ees kallale J. Le, lüües J.L rusikate ja jalgadega peapiirkonda viiel kuni kümnel korral. Kokku löödi J. L seitse kuni kolmteist korda. Peksmise ajal võttis Ain Raag J. L taskust viimasele kuuluva mobiiltelefoni xxx väärtusega 10 eurot, mille andis edasi Jaanus Kidrale, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Peksmisega põhjustasid Ain Raag ja Jaanus Kidra J. L teadvusehäire koos krampidega, milline on eluohtlik seisund, arteriaalse verejooksu pea piirkonna põrutushaavast, põrutushaavad näol ja juustega kaetud peanahal, nahaalused verevalumid pea piirkonnas ja paremal kõrvalestal, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid paremal ja vasakul käel, põrutushaava koos nahamarrastusega vasakul põlvel. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 3 p 2 alusel on kestev teadvusehäire eluohtlik kehavigastus. Pärnu maakonnas xxx esine ja seal asuv parkimisala on avalik kohta korrakaitseseaduse § 54 mõttes. Ain Raag ja Jaanus Kidra tungisid avalikus kohas kallale J.L ja tekitasid eelnimetatud kehavigastused. Avalikus kohas teise inimese löömisega rikkusid Ain Raag ja Jaanus Kidra korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 sätestatud üldtunnustatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid § 55 sätestab avalikus kohas käitumise üldnõuded, mille kohaselt on keelatud avalikus kohas teist isikut tõugata ja lüüa. Seega, Jaanus Kidra, võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis, pani toime KarS § 200 lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil prokurör nõudis A. Raagi esitatud süüdistustes süüdimõistmist: KarS § 200 lg 2 p 5, 7 ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 6 aastat vangistust; KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 424 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust; KarS § 64 lg 1 kohaselt mõista liitkaristuseks 6 aastat ja 9 kuud vangistust. Lühimenetluses vähendada karistust 1/3 võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 4 aastat ja 6 kuus vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 27-29.09.2016 ja 11-12.04.2016. 6 (22)

1-17-5325 Kohtuistungil prokurör nõudis J. Kidra esitatud süüdistustes süüdimõistmist: KarS § 200 lg 2 p 5, 7 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks 6 aastat vangistust. Lühimenetluses vähendada karistust 1/3 võrra ning lugeda lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25-27.09.2016. Kaitsja ja süüdistatav A. Raag taotlesid A. Raagi esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7 järgi õigeks mõistmist ning ülejäänud osas süüdimõistmisel kohaldada tingimisi vangistust alkoholi tarvitamise keeluga. Menetluskulud ajatada aasta peale. Süüdistatav J. Kidra ja tema kaitsja taotlesid J. Kidra esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7 järgi õigeks mõistmist ning ülejäänud osas süüdistuse ümberkvalifitseerimist KarS § 118 lg 1 järgi. Samuti taotlesid menetluskulude ajatamist aasta peale.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1-17-5325 Raag minema. Ei näinud, et A. Raag oleks meest löönud. Samsungi telefoni sai ta samal päeval Grossi poe ees juhtunuga A. Raagi käest. Enne Grossi poodi minekut nägi ta seda telefoni A autos käigukangi ees lahtises sahtlis. A. Raag kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt juhtis tema enda tuttava xxx. Pärast Vändras Grossi toidupoes käimist istusid tema ja A. Raag juba autosse, J. Kidra tahtis istuda, auto uks oli juba lahti, kui kuulis mehe karjumist „oü, kes te siin olete, tahate ma annan teile tappa“ või oli „kere peale“ täpset sõnastust ei mäleta. Mees oli tugevas alkohoholijoobes. A. Raag küsis, milles asi. Mees vastas, et pole teie asi ja ta kutsub kohe Pärnust kamba ja mehed kalale, kes annavad kõva keretäie. Nimetest, keda kutsuda lubas jäi meelde J. H. Mees haaras J. Kidral riietest kinni ja ütles, et ei lähe te kuhugi. Mees võttis tasukust telefoni ja hakkas numbrit valima. J. Kidra üritas mehe kätt enda riietest lahti tõmmata, kuid see mees ei lasknud lahti, öeldes, et kohe, kohe, ei lähe te kuhugi, kohe tulevad mehed. Mees pani telefoni kuskile paremale poole, võimalik, et taskusse, võttis J. Kidralt parema käega rinna kohalt riietest kinni ning tuuseldas teda, öeldes, et kuskile ei lähe. J. Kidra ning mees tegid mõlemad lööke üksteise suunas, kuid ta ei näinud, kas need ka tabasid. A. Raag läks autost välja, et J. Kidra ning mees lahutada üksteisest. Ta saigi nad üksteisest kätega eemale lükatud, mispeale mees ärritus ta peale ning küsis, kas tahab ka tappa saada. Mees tõmbas tal särgi puruks. Mees tegi parema käe rusikaga löögi tema pea suunas, löök tabas vasaku kõrvalesta ülaosa. Koheselt haaras mees parema käega kaela juurest ning sai kinni kaelaketist, mille tõmbas puruks. Mees taarus, kaotas tasakaalu ja kukkus istuli. Istukil olles lõi mees tema suunas jalaga ning äsas käega, kuid pihta ei saanud. Kuna pluus oli puruks, istus A. Raag autosse palja ülakehaga. Verd ei näinud. Ei näinud, et J. Kidra oleks löönud. Kannatanu J. L ei mäleta sündmust. Telefoni kohta selgitab, et see võis maha kukkuda, kui teda peksti. Politseinikust tunnistaja S. P ütluste kohaselt said nad koos piirivalvuri A. J 25.09.2015 kella 19.30 paiku väljakutse xx juurde seoses peksmise juhtumiga. Sündmuskohal oli palju verd. Tunnistaja T. I ütluste kohaselt kuulis ta kõigepealt kuidas meeshääl karjust „tahad ma tapan su ära?“ ning seejärel nägi ta, kuidas kaks meest peksid üht meesterahvast, kes lamas maas. Kaklus mida ta nägi, oli koheselt lõppemas, pärast kaklejate lahkumist suundus ta ohvri juurde ning andis esmaabi. Peksja oli palja ülakehaga ning tal oli vasakul õlal tätoveering. Mees keda peksti oli selili maas, käed enda keha kõrval ja tema pea all oli vereloik, ta ei kaitsnud ennast mitte kuidagi. Peksja peksis maaslamajat rusika ja jalaga näo piirkonda rusikaga u 10 ja jalaga u 5 korral. Enne kui see palja ülakehaga mees jõudis juhiistmele istuda, väljus BMW tagumisest uksest mees, kes läks maas lamava kannatanu juurde ning küsis „tahad ma tapan su ära“ ja hakkas selle küsimuse järgselt kannatanut jalaga näkku peksma. Mees lõi kannatanut 10-15 jalalööki näo piirkonda ja seejärel läks kohe autosse, istus tagumisele istmele. Ei näinud, et kumbki mees oleks kannatanu kohale kummardunud, kannatanu taskuid läbi katsunud või midagi maast üles võtnud. Tunnistaja L. T ütluste kohaselt nägi ta toidupoest väljudes kuidas helesinise särgiga mees haaras teisel mehel rinnust ning ütles „mida sa nolk üldse meile ütled“ ja koheselt lõi rusikaga, mille tagajärel mees kukkus külili kõnniteeäärele. Löögi tabamise piirkonda ei näinud. Rünnatav mees kandis tumedat jopet. Kui L. T enda auto juurde jõudis oli rünnatav juba pikali ja mees lõi teda jalaga külje piirkonda. Sõidu pealt nägi kuidas ründaja kummardus rünnatava kohale ning hakkas teda rusikaga lööma, rünnatav haaras tal T-särgist ning tõmbas ründajal selle seljast. xxx tuli välja 8 (22)

1-17-5325 üks mees kes läks pikali oleva mehe juurde ning lõi teda jalaga vähemalt kolm korda keha piirkonda. Ei näinud, et kannatanul oleks midagi peksmise ajal maha kukkunud või et lööjad oleksid maast midagi endale võtnud. Tunnistaja J. S ütluste kohaselt ta kuriteosündmust pealt ei näinud, nägi hiljem verist kohta. Tunnistaja V. A ütluste kohaselt tema kuriteosündmust pealt ei näinud. A. Raag tuli punase xxx-ga tema juurde, võttis sealt J. Kidra peale ning pidid minema G poodi. Tund aega hiljem tulid tagasi, verd ja jälgi kaklusest ei näinud. Tunnistaja A. K ütluste kohaselt sõitsid nad A. Raagi ja J. Kidraga xx. Poest väljudes istus ta kõrvalistuja kohale. J. Kidra väljus poest viimasena ning jäi xx juhipoolse esiosa juurde. Ta nägi, et seal oli konflikt. Järgnevalt olid nii võõras mees kui J. Kidra xx parempoolse esiratta juures pikali maas. Täpselt ei näinud, mis seal toimus, kuid oli aru saada, et seal on kaklus. See kestis umbes pool minutit, siis tuli J. Kidra autosse tagumisele istmele ja vandus, et see mees oli temal keti kaelas puruks tõmmanud. Võõras mees tõusis püsti ning A. Raag väljus autost ning läks ka sellele võõrale mehele kallale lüües teda vähemalt 5 korral rusikatega näo piirkonda. Neist löökidest kukkus mees pikali ning jäigi pikali, A. Raag lõpetas löömise ning tuli autosse ja istus juhiistmele. A. Raagi särk oli rebenenud ning ta võttis selle seljast. Samuti oli katki A. Raagi kaelakett. Tunnistaja R. S ütluste kohaselt kannatanu J. L oli väga purjus ning kuna tal sai alkohol otsa, tahtis ta minna Grossi toidupoodi, et alkoholi juurde osta. Tunnistaja läks taga kaasa. Poodi minnes J. L ülbitses teiste suvaliste külaelanikega, kes meile vastu tulid ja ütles neile, et mida nad vahivad. Keegi tema ülbitsemisest välja ei teinud, poe juurde jõudes läks R. S poodi, kuid J. Li jäi välja. Peksmist ega tülitsemist R. S ei näinud. Asitõendi vaatlusprotokolliga ja selle juurde lisatud fototabeliga 26.09.2016 sündmuskohalt leiti sinist värvi pikkade käistega pluus.

on tõendatud, et

1.1 J. Kidra süüdistus KarS § 200 lg 2 p 5, 7 järgi 25.09.2016 episoodis Röövimise objektiivne koosseis seisneb võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Kohtul tuleb tõendite alusel hinnata, kas tegemist oli võõra vallasasjaga esitatud süüdistuse järgi. Kannatanu J. L on andnud ütlusi, et pärast Vändra Grossi toidupoe juures juhtunut on tal kadunud mobiiltelefon xx, mis oli musta värvi, mudelit ei tea ja see telefon oli talle kingitud ilma dokumentideta. Vastuväiteid, et J.Kidralt ära võetud telefon ei kuulu kannatanule on esitatud juba menetluse varajasest etapist ja korratud kohtumenetluseni välja, nimelt: 1) kahtlustatavana antud J. Kidra ütluste kohaselt ei kuulunud see telefon kannatanule; 2) kaitsja on juba kaitseaktis märkinud, et tõendatud ei ole J. Kidral kahtlustatavana kinnipidamisel kaasasolnud mobiiltelefoni Samsung kuulumine J. L. xx mudeleid on tõesti väga palju ja enamus telefone on musta värvi. Eeluurimise juht prokuratuur on aga eelnevast vastuväitest hoolimata üldmenetluses korraldatud 9 (22)

1-17-5325 eelistungil toetanud lühimenetluse taotlusi ning ei ole lühimenetlusest loobunud vastavalt KrMS § 234 lg 5. Järelikult on prokuratuur jätnud selle küsimuse võistleva menetluse tulemuse otsustada. Kohus nõustub kaitsjatega, et süüdistusaktis märgitud tõendite hulgas ei ole sellised tõendeid, millega oleks võimalik tõsikindlalt tuvastada J. Kidral kahtlustatavana kinnipidamisel kaasas olnud mobiiltelefoni xx kuulumine just J. L. Vastuväidete kummutamiseks puuduvad vältimatult vajalikud menetlustoimingud, näiteks: 1) mobiiltelefoni äratundmiseks esitamine kannatanule - esiteks on üldteada fakt, et tegemist nii levinud toodetega ja mudelite erinevused on minimaalsed. Levinud värvus „must“ ei ole oluline eristav tunnus. Eristatavaks tunnuseks võib olla mõni kriimustus, täke või muu kahjustus konkreetses kohas, mille kohta on kannatanu enne ära tundmiseks esitamist juba ütlusi andnud. 2) ostudokumendid, millest nähtub IMEI kood või nende puudumisel nt teostatud kõneeristus IMEI-le – mis oleks üks oluline tunnus vastuväite kummutamiseks J. Kidra enda ütlustes selgitab, et nägi telefoni juba enne, kui nad kolmekesi sõitsid xxx poodi, A autos käigukangi ees lahtises sahtlis. J. Kidra ei ole andnud sellised ütlusi, et A. Raag oleks telefoni äravõtnud J. L. Telefonist ei räägi ka ükski tunnistaja. Seega ei ole tõendatud, et J. Kidra või A. Raag oleks mobiiltelefoni ära võtnud J. L ja veel taskust. Toimiku materjalide juures on küll akt mobiiltelefoni üleandmise kohta kannatanule J. L, kuid kohtu arvates ei ole see piisav, et tõendada telefoni kuulumist just J. L – kannatanu ei ole kinnitanud vajalike toimingute kaudu, et see oli just tema telefon, sest esinevad olulised vastuväited asjas sellele. Järelikult puuduvad, tõendid, et A.Raag ja J.Kidra oleks kannatanu telefoni röövinud. Ainuke viide telefoni kohta on J. Kidra ütlustes ja seegi ei kinnita, et telefoni kuulus kannatanule, vaid et oli enne kannatanuga kohtumist olemas juba sama marki telefon. Kohus ei saa laskuda otsuses oletustesse. Kohus leiab, et esiteks ei ole võimalik tõendite järgi tuvastada, et just telefoni kannatanult võtsid ära mõlemad – nii A. Raag kui J. Kidra. Edasi juba keelatult oletustesse laskudes, samuti ei ole võimalik tuvastada kumb siis neist telefoni kannatanult võttis ära. Tegelikkuses ei kinnita ka kannatanu ütlused, et üldse keegi temalt telefoni ära võttis või röövis, sh et süüdistatavad võtsid temalt telefoni kaasa - kannatanu on öelnud, et telefon kadus ära. Seega ei ole välistatud, et tugevas alkoholi joobes kannatanu võis selle telefoni ise ära kaotada ning seda kriminaalasja materjalide juurde ei sattunud. Ükski kuriteosündmust pealt näinud tunnistaja ei näinud, et kumbki süüdistatav oleks kannatanult midagi ära võtnud. Seega kohus leiab, et röövimise objektiivne koosseis ei ole täidetud ning J. Kidra tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi õigeks mõista.

1.2 A. Raag süüdistus KarS § 200 lg 2 p 5, 7 järgi 25.09.2016 episoodis Röövimise objektiivne koosseis seisneb võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil.

10 (22)

1-17-5325 Kohtul tuleb tõendite alusel hinnata, kas tegemist oli võõra vallasasjaga esitatud süüdistuse järgi. Kannatanu J. L on andnud ütlusi, et pärast xxx toidupoe juures juhtunut on tal kadunud mobiiltelefon xxx, mis oli musta värvi, mudelit ei tea ja see telefon oli talle kingitud ilma dokumentideta. Vastuväiteid, et J.Kidralt ära võetud telefon ei kuulu kannatanule on esitatud juba menetluse varajasest etapist kohtumenetluseni välja, nimelt: 1) kahtlustatavana antud J. Kidra ütluste kohaselt ei kuulunud see telefon kannatanule; 2) kaitsja on juba kaitseaktis märkinud, et tõendatud ei ole J. Kidral kahtlustatavana kinnipidamisel kaasasolnud mobiiltelefoni Samsung kuulumine J. L. xx mudeleid on tõesti väga palju ja enamus telefone on musta värvi. Eeluurimise juht prokuratuur on aga eelnevast vastuväitest hoolimata üldmenetluses korraldatud eelistungil toetanud lühimenetluse taotlusi ning ei ole lühimenetlusest loobunud vastavalt KrMS § 234 lg 5. Järelikult on prokuratuur jätnud selle küsimuse võistleva menetluse tulemuse otsustada. Kohus nõustub kaitsjatega, et süüdistusaktis märgitud tõendite hulgas ei ole sellised tõendeid, millega oleks võimalik tõsikindlalt tuvastada J. Kidral kahtlustatavana kinnipidamisel kaasas olnud mobiiltelefoni xxx kuulumine J. L. Vastuväidete kummutamiseks puuduvad vältimatult vajalikud menetlustoimingud, näiteks: 1) mobiiltelefoni äratundmiseks esitamine kannatanule - esiteks on üldteada fakt, et tegemist nii levinud toodetega ja mudelite erinevused on minimaalsed. Levinud värvus „must“ ei ole oluline eristav tunnus. Eristatavaks tunnuseks võib olla mõni kriimustus, täke või muu kahjustus konkreetses kohas, mille kohta on kannatanu enne ära tundmiseks esitamist juba ütlusi andnud. 2) ostudokumendid, millest nähtub IMEI kood või nende puudumisel nt teostatud kõneeristus IMEI-le – mis oleks üks oluline tunnus vastuväite kummutamiseks J. Kidra enda ütlustes selgitab, et nägi telefoni juba enne, kui nad kolmekesi sõitsid Grossi poodi, A. Raagi autos käigukangi ees lahtises sahtlis. J. Kidra ei ole andnud sellised ütlusi, et A. Raag oleks telefoni äravõtnud J. L. Telefonist ei räägi ka ükski tunnistaja. Seega ei ole tõendatud, et J. Kidra või A. Raag oleks mobiiltelefoni äravõtnud J. L ja veel taskust. Toimiku materjalide juures on küll akt mobiiltelefoni üleandmise kohta kannatanule J. L, kuid kohtu arvates ei ole see piisav, et tõendada telefoni kuulumist just J. L – kannatanu ei ole kinnitanud vajalike toimingute kaudu, et see oli just tema telefon, sest esinevad olulised vastuväited asjas sellele. Järelikult puuduvad, tõendid, et A.Raag ja J.Kidra oleks kannatanu telefoni röövinud. Ainuke viide telefoni kohta on J. Kidra ütlustes ja seegi ei kinnita, et telefoni kuulus kannatanule. Kohus ei saa laskuda otsuses oletustesse. Kohus leiab, et esiteks ei ole võimalik tõendite järgi tuvastada, et just telefoni kannatanult võtsid ära mõlemad – nii A. Raag kui J. Kidra. Edasi juba keelatult oletustesse laskudes, samuti ei ole võimalik tuvastada kumb siis neist telefoni kannatanult võttis ära. Tegelikkuses ei kinnita ka kannatanu ütlused, et üldse keegi temalt telefoni ära võttis või röövis, sh et süüdistatavad võtsid temalt telefoni kaasa - kannatanu on öelnud, et telefon kadus ära. Seega ei ole välistatud, et tugevas alkoholi joobes kannatanu võis selle telefoni ise ära kaotada ning seda kriminaalasja materjalide juurde ei sattunud. 11 (22)

1-17-5325

Ükski kuriteosündmust pealt näinud tunnistaja ei näinud, et kumbki süüdistatav oleks kannatanult midagi ära võtnud. Seega kohus leiab, et röövimise objektiivne koosseis ei ole täidetud ning A. Raag tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi õigeks mõista. Kuna kohus mõistis J. Kidra ja A. Raagi õigeks esitatud süüdistuses röövimises, kuid kannatanule tekitati peksmisega oht elule, tuleb kohtul võtta selles osas seisukoht, millise KarS-i paragrahvi koosseisu on nad enda teoga realiseerinud.

1.3 J. Kidra süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 25.09.2016 episoodis Kohus on seisukohal, et KarS § 263 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Nimelt KarS § 263 raskemad süüteod, mis on samuti toime pandud avaliku korra rikkumisega, tuleb subsumeerida ainult vastava raskema kuriteokoosseisu järgi ja ideaalkogum puudub KarS § 263-ga. Ainult avaliku korra rikkumisega toimepandavad KarS §-st 263 kergemad süüteod on selle koosseisuga hõlmatud (RKKK 3-1-1-19-97, Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne lk 686 p 6). KarS § 118 objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Raske on tervisekahjustus, millega on põhjustatud oht elule. Tunnistajate T. I ja L. T ja J. Kidra enda ütlustega kogumis on tõendatud, et J. Kidra lõi kannatanut jalgade ja rusikatega peapiirkonda esitatud süüdistuse järgi vähemalt 5-10 korral. Kannatanu vigastusi ning nende saamise aega tõendavad SA Tartu Kiirabi Türi kiirabi 25.09.2016 kiirabikaart nr 1609250588, SA Pärnu Haigla erakorralise vastuvõtu patsiendikaart nr 16/37257, 25.09.2016, uuringute ja analüüside vastused 25.09.2016, isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 16ELäI0080 koos fototabelitega. Ekspertiisiakti kohaselt sedastati J. L järgmised tervisekahjustused: teadvushäire (fikseeritud teadvusekaotus 15 minutit) koos krampidega, arteriaalne verejooks pea piirkonna põrutushaavast, põrutushaavad näol ja juustega kaetud peanahal, nahaalused verevalumid pea piirkonnas ja paremal kõrvalestal, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid paremal ja vasakul käel, põrutushaav koos nahamarrastusega vasakul põlvel. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud ajal ja viisil – 25.09.2016 löökidest kõvade tömpide esemetega (rusikatega, kängitsetud jalaga) ja ka kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Arvestades vigastuste paiknemist pea piirkonnas on tõenäoline, et need vigastused on saadud korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega (rusikatega, kängitsetud jalaga) pea piirkonda. Arvestades kehavigastuste paranemise tavalist kulgu ja aega on põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab kuni 4 nädalat. Lähtudes 13.08.2002 Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7, on kestev teadvushäire seisundina eluohtlik. J. Kidra poolt kannatanu löömine esitatud süüdistuse järgi toimus isikute grupis, s.o koos A. Raagiga. 12 (22)

1-17-5325

Kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse moodustab eelkõige KarS § 21 lg 2 esimene lause, mille kohaselt järgneb kaastäideviimise eest vastutus, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. KarS § 21 lg 2 esimest lauset tuleb sisustada teovalitsemise teooriast lähtuvalt kui funktsionaalset teovalitsemist (RKKKo nr 3-1-1-9704, p 21). Kui hinnata kõiki asjaolusid kogumis, siis tuleb tõdeda, et süüdistatavad tegutsesid kaastäideviimise vormis. Sellisel jõhkral viisil rusikate ning jalgadega kannatanu peapiirkonda löömisel valitsesid nad kumbki tegu ning said eeldada, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast, mõlema teopanus oli kaalukas. Mõlemad süüdistatavad peksid kannatanut samaaegselt väikeste vahedega, ajendatuna samast põhjusest, tegutsedes seega kooskõlastatult ühise tahtlusega. Teovalitsemise teooriast lähtuvate seisukohtade kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Küll aga on nõutav ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine (RKKKo nr 3-1-1-97-04, p 21). Tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviimises, peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (RKKKo nr 3-1-1-101-05, p 8 ja nr 3-1-1-5-08, p 12.2). Seega ei ole ka oluline, n.ö viimase löögi tegija. Süüdistatavate poolt J. L jalgade ning rusikatega löömise ning J. L tervisekahjustuse tekitamine, mille tagajärjeks oli oht elule on kausaalseoses. Kohus on seisukohal, et J. Kidra pani teo toime otsese tahtlusega. Ta lõi kannatanult korduvalt teades elutähtsatesse piirkondadesse, teades, et kannatanul võib tekkida eluohtlik vigastus. J. Kidra on väitnud, et kannatanu ründas teda esimesena, seega tuleb kohtul analüüsida hädakaitseseisundi olemasolu. Tunnistajad, kes kuriteosündmust pealt nägid ei ole kinnitanud, et oleksid näinud, et kannatanu oleks J. Kidrat üldse löönud. Tunnistaja R. S on kinnitanud, et kannatanu oli väga purjus ja ülbitses vastutulevate võõraste inimestega. Kuna J. Kidra on ka andnud tunnistajate ütlustega haakuvaid ütlusi kannatanu peksmise kohta, ei saa olla välistatud, et kannatanu J. Kidrat siiski esimesena ründas, arvestades kannatanu eelnevat tülinorivat käitumist. Samas esimene peksja oli A. Raag vastavalt tunnistajate ütlustele – helesinise särgiga ning hiljem palja ülakehaga mees, kes istus auto esimesel istmel. Samas tunnistajad ei pruukinud näha sündmusi päris algusest peale – J. Kidra väitel lõi ta kannatanut nii enne kui ka pärast A. Raagi tulekut. Kuigi kannatanu käitumine oli ilmselt tülinoriv, mida kinnitab ka tunnistaja R. S ütlused, kellega koos kannatanu läks poodi, siis lõppastmes siiski kannatanu oli maas ehk võitlusvõimetu ja toimus peksmine isikute grupi poolt, mistõttu inkrimineeritud tegu ei ole õigustatav hädakaitseseisundiga. Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega kohus tunnistab J. Kidra süüdi KarS § 13 (22)

1-17-5325 118 lg 1 p 1 järgi.

1-17-5325 oleks A. Raagi esimesena löönud. A. Raagi väidet, et ta läks J. Kidra ja kannatanu vahele, ei kinnita ükski tunnistaja. Kuigi kannatanu käitumine oli ilmselt tülinoriv (tunnistaja ütlused R. S ütlused, kellega kannatanu koos poodi läks), siis lõppastmes siiski kannatanu oli maas ehk võitlusvõimetu ja toimus peksmine isikute grupi poolt, mistõttu inkrimineeritud tegu ei ole õigustatav hädakaitseseisundiga. Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega kohus tunnistab J. Kidra süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.

1-17-5325

1-17-5325 kaela piirkonda marrastused. J.J ütlustega riimuvaid ütlusi on andnud ka J. J. J. J tervisekahjustused on tõendatud ka SA Pärnu Haigla erakorralise vastuvõtu patsiendikaardiga nr. 15/41258, millise kohaselt J. J leiti 4 pindmist marrastust kaelal suurused 2x1 cm. J. J tekitatud vigastused on põhjuslikus seoses A. Raagi tegevusega. Kuna kannatanud on A. Raagi elukaaslase lapsed, kvalifitseerub tegu KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Kohus on seisukohal, et A. Raag pani teo toime kavatsetusega. Ta seadis endale eesmärgiks kõigepealt enda elukaaslaste laste isa halvustamise ning seejärel kannatanute tervise kahjustamise. Süüd ja õigusvastasusust välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab kohus A. Raagi esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüdi.

1-17-5325 M mees arutas seda enda tuttavate Ri ja R. Viimased ütlesid M. M, et ta helistaks A. Raagile ning kutsuks endaga kohtuma. R. V aja L. R lubasid julgestuseks kaasa tulla. M. M pidi A. Raagiga rääkima, ta ei tea, kas R. V ja L. R oli mingi plaan talle ka peksa anda. Nad said kokku linnasauna juures. R. V ja L. R istusid eemal R. V autos. A. Raag tuli sinna koos A. K ja J. Ja. Nad olid kõik purjus. A. R oli kirves käes ja A. K mingi kang. R. V ja L. R läksid nendega rääkima aga A. Raag oli nii hullunud, et hakkas R. V autot peksma. Ta peksis sisse klaasid. M. M ehmatas ning jooksis ära. Tunnistaja K. K ütluste kohaselt M. M kutsus L. R ja R. V endaga kaasa kohtuma töökaaslasega, kes olid teda ahistanud. Lepiti kokku kokkusaamine Vändra linnasauna juures. K. Klaas jäi autosse ning teised väljusid autost. Kiiremal sammul lähenesid kolm meesterahvast, ühel oli käes kirves ning teisel raudkang. Mehed ähvardasid kõiki ära tappa. L. R ja R. V läksid seepeale kohe autost eemale surnuaia poole. Kirvega mees lõi auto juurde jõudes kirvega vastu auto kapotti ja kuhugi auto taguosa poole ka. Ning ühe tagumise väiksema akna. Mees hakkas minema L. R ja R. V poole, kätte ta neid ei saanud. Varsti tulid L. R ja R. V auto juurde tagasi. M. M läks jalgsi kuhugi minema. Rooli istus R. V, L. R istus kõrvalistmele. R. V hakkas sõitma järele neile võõrastele meestele. Mingi hetk olid nad tee ääres ning nende vahelt läbi sõites lõi mees kirvega vasakpoolsesse kõrvalistuja aknasse ning pihta sai L. R, kellel oli hiljem õlavarrel sinikas. Tunnistaja R. V ütluste kohaselt M. M kutsus. R ja R. V endaga kaasa kohtuma töökaaslasega, kes olid teda ahistanud. M. M helistas A. Raagile ning leppis kokkusaamise Vändra surnuaia juures. R. V sõitis sinna ning tema ja R. V läksid autost välja, autosse jäi K. K. Ta nägi kuidas tuli A. Raag ja A. K ning veel üks mees. Vahetult enne nendeni jõudmist hakkasid mehed jooksma ning R. V nägi A. Raagi käes kirvest. R. V ja L. R jooksid ära surnuaia poole ning A. Raag läks auto juurde ning lõi kirvega vastu auto kapotti ja ka ühe tagumise väikese akna sisse ning vastu üht tagumist ukseposti. K. K oli autos. Mingil hetkel läksid mehed auto juurest ära ning R. V ja L. R hakkasid ära sõitma, keerates tänavale (Kase tänav vist) seisis seal A. Raag, kes lõi elektriposti juures seistes sisse tema auto kõrvalistuja poolse eesmise ukseklaasi ning see toimus, kui auto liikus. L. V sai kirvega vastu paremat kätt löögi, mille tagajärjel tekkis talle sinikas. Tunnistaja J. J ei mäletab sündmusi lünklikult, oli purjus. Mäletab, et A. Raag ütles talle peale telefonikõnet kellegagi, et nad käivad ühest kohast läbi ning et ta võib autos magada kui tahab. Nad sõitsid Vändra lähedale kuskile metsa vahele ja ta jäi magama. Kui auto seisma jäi kutsus A. Raag teda välja, et mingi probleem pidi olema. A. Raag ja A. K jooksid metsa poole. Mõne aja pärast tagasi tulles hakkasid nad sõimama teda, et miks ta appi ei läinud, et nad olevat peksa saanud. Kannatanu A. K ütluste kohaselt 16.03.2017 õhtul kella 21 paiku oli ta koos tuttavate J. J ja A. R enda elukohas. Mingil hetkel A. Raag ütles, et teda kutsuti surnuaia juurde, et endine töökaaslane M. M tahab rääkida. Teema olevat selles, et A. Raag olevat M. Me justkui ligi ajanud. A. Raag kutsus A. K ning J. J endaga kaasa surnuaia juurde. Seal oli kaks autot ning A. K ütles A. Raagile, et temaga juttu küll vist ei taheta ajada, pigem tahetakse kere peale anda. A. Käis korra autost väljas ning tagasi tulles sõitsid nad A. K elukohta, et võtta midagi enesekaitseks. A.Raag võttis kirve ning A. K torujupi. Nad sõitsid tagasi surnuaeda. A. Raag läks autost välja hoides kirvest käes ning jalutas seisvate autode poole. Ühel hetkel jooksid kaks meest autode juurest minema ning A. Raag jooksis neile järgi. Mõne aja pärast tuli A. Raag tagasi autode juurde ning lõi Volkswageni kõrvalistuja ukseklaasi ja kõrvalistuja poolse tagumise küljeklaasi puruks. A. Raag tuli tagasi enda auto juurde ning Volkswagen sõitis minema. 18 (22)

1-17-5325

Tunnistaja H. V ei ole andud olulise ütlusi tõendamiseseme seisukohast (on andnud ütlusi, kuidas autoklaaside katkilöömise järgselt ennelõunasel ajal tuli tema juurde L.V k ning üks mees, ning hiljem väljas L. V peksis seda meest). A. Raag kahtlustatavana ülekuulamises antud ütluste kohaselt purustas ta auto aknaklaasi, kuid ei näinud, et seal oleks keegi sees istunud samal ajal. 16.03.2016 helistas talle M. M ning kutsus kohtama. Ta ütles, et „sind ja Arvit lüüakse täna maha!“. Ta sõitis koos A. K ja J. J surnuaia juurde ning nägid seal Volkswagenit, kust tulid välja kolm meesterahvast, nad tulid kolmekesi nende poole jooksuga ning ütlesid, et kohe annavad neile tappa. A. Raag küsis milles asi, kuid vastust ei tulnud. Tal oli autos juhuslikult kaasas kirves ning ta võttis selle kirve ning läks uuesti meeste poole. Mehed hakkasid seepeale eest ära jooksma. A. Raag lõi seejärel sisse xx tagumise ukse pisikese kolmnurkakna ja ühe korra kirvega vastu kapotti. Seejärel lõi kirvega sisse ka auto kõrvalistuja ukse aknaklaasi. A. Raag ei näinud, et keegi oleks autos olnud. Kohus on seisukohal, et ütlusi kogumis vaadates R. V, L. R ja K. K läksid koos M. M lahendama olukorda A. Raagiga, kutsudes A. Raagi ise kohale, ning nad ei läinud kohtumispaika rahumeelsete kavatsustega. Seega ei viibinud sündmuskohal üldse kõrvalisi – asjasse mittepuutuvaid isikuid. Eeltoodu alusel ei ole KarS § 263 objektiivne koosseis täidetud ning edasi saab A. Raagi käitumist analüüsida vaid KarS § 121 järgi. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas auto A. Raagi poolt kirvega küljel istuja klaasi löömise hetkel liikus, ning kas L. R oli sel hetkel autos ning kirves riivas tema paremat käsivarre piirkonda. Eeltoodu kindlakstegemiseks tuleb kohtul analüüsida tunnistajate, kannatanu ning süüdistatava ütlusi. Käesolevalt on asjas põhimõtteliselt kaks leeri – kannatanuga kaasas olnud vähemal või suuremal määral A. Raagi vastu kättemaksu soovist kantud isikud ning süüdistatavaga kaasas olnud isikud. Kannatanu vigastust tõendavaid muid dokumente, peale kannatanu enda ja temaga kaasasolnud tunnistajate ütluste ei ole. Kannatanu L. R ning temaga kaasasolnud tunnistajad R. V ja K. K on andnud ütlusi, milliste kohaselt A. Raag purustas auto kõrvalistuja klaasi siis, kui auto sõitis. Teiselt poolt süüdistatav ning temaga kaasasolnud A. K on andnud ütlusi, et auto kõrvalistuja klaasi purustas A. Raag siis, kui auto seisis ning autos polnud kedagi. Olulise kaalu siinjuures annab kannatanuga kaasasolnud tunnistaja M. M, kelle ütluste kohaselt: 1) A. Raag peksis sisse auto klaasid, mis tähendab, et klaase oli enam kui üks. Purustatud oligi kaks klaasi, nii süüdistatavate, tunnistajate kui kannatanute ütluste kohaselt – seega ei ole võimalik purustada kaks korda juhi kõrval istuja klaasi ning kahe klaasi purustamise vahel ei olnud pikemat vahet, purustamine toimus üksteise järgi; 2) R. V ja L. R läksid nendega rääkima aga A. Raag oli nii hullunud, et hakkas R. V autot peksma – seega ei ole võimalik ühel ja samal ajal istuda autos ja kõndida väljas. Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks peaks eelistama R. V, L. R ning K. K ütlusi A. Raagi ning A. K ütlustele. Liiatigi, kui M. M on andnud viimaste ütlusi kinnitavaid ütlusi. Seda enam, et asjas on 19 (22)

1-17-5325 viiteid R. V ning L. R poolt A. Raagi ning A. K vastu toimepandud jõhkrale kuriteole päev hiljem tunnistaja H. V ütluste kohaselt A. Raagi peksmine autoremonditöökoja ees ning kannatanu A. K ütlused tema metsaviimise ning peksmise kohta. Seega L. R, R. V ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna on ka viiteid, et on ilmselt ise A.Raagi ja tema sõbra suhtes raske kuriteo toime pannud. Järelikult toimus autoklaaside purustamine A. Raagi poolt ajal, mil auto ei liikunud ning seal ei istunud sees ka L. R, kes tuli välja temaga rääkima. Süüdistatava ja temaga kaasasolnud tunnistajate ütlustes on mõningaid vastuolusid, kuid kohtu hinnangul ei ole need niivõrd olulised, et ütlustes kahelda. Peab märkima, et kannatanu ja temaga kaasasolnud tunnistajate ütlustes esineb vastuolusid. Näiteks on kannatanu L. R andnud ütlusi, milliste kohaselt nad võtsid M. M ka kodust peale. Samas R. V ega K. K ütlustest ei tulene, et nad oleksid koos kohtumispaika sõitnud. Tunnistaja M. M märgib, et nad said kokku linnasauna juures. R. V ja L.R istusid eemal R.V autos. Tunnistaja A. K ütluste kohaselt oligi kohal kaks autot ning ta ütles A. Raagile, et temaga juttu küll vist ei taheta ajada, pigem tahetakse kere peale anda. Kohus on seisukohal, et tunnistaja J. J ütlused ei ole vastuolus süüdistatava ütlustega, kuna ta märgib ka ise, et oli väga purjus, mäletab sündmust lünklikult ning jäi ka vahepeal magama. Eeltoodust tulenevalt ei saanud süüdistuse järgi kannatanul ka vigastust tekkida ning ei ole täitud ka KarS § 121 lg 1 p 1 objektiivne koosseis. Eeltoodu alusel mõistab kohus A. Raagi esitatud süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi õigeks.

Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. A. Raagi karistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on võimalik mõista nelja- kuni kaheteistaastane vangistus. A. Raagi süü 20 (22)

1-17-5325 suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime otsese tahtlusega. Samuti arvestab kohus kannatanule tekitatud vigastuste ulatust ning iseloomu. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine isikute grupis. Eeltoodud asjaoludel mõistab kohus A. Raagile karistuseks 6 aastat vangistust, milline on sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksem karistus. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Süü suuruse juures arvestab kohus, et A. Raag on toime pannud kavatsetusega teod kahe kannatanu suhtes. Kohus arvestab kannatanutele tekitatud vigastuste ulatust ja iseloomu – milliseks olid marrastused kaelal. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et A. Raagi on võimalik mõjutada sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksema karistusega, milleks on kaks aastat vangistust. KarS § 424 järgi on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Süü suuruse juures arvestab kohus, et A. Raag on toime pannud kaks joobes juhtimist ning seda mõlemal korral kavatsetusega. 11.04.2016 episoodis olid autos ka kaasreisijad kelle elu A. Raag ohtu seadis. Samuti arvestab kohus joobe suurust. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et A. Raagi on võimalik mõjutada sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksema karistusega, milleks on üks aasta vangistust. Varem karistatud A. Raagi puhul, arvestades süü suurust ja toimepandud kuritegude arvu, ei ole võimalik enam karistuse tingimisi kohaldamine. Kohus arvestab KarS § 118 episoodis karistuse juures ka kannatanu provokatiivset käitumist, kuid see ei ole siiski piisav, et A. Raagi saaks vabadusse jätta. Eeltoodu alusel tuleb A. Raagile mõista KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistuseks 6 aastat vangistust (s.o 25.09.2016 episoodis raske tervise kahjustuse tekitamine koos süüdistuse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ümberkvalifitseerimisega); KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 2 aastat vangistus ning KarS § 424 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi tuleb mõista liitkaristuseks 6 aastat ja 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus 17.08.2017 Pärnu Maakohtu otsusega (jõustunud 02.09.2017.a.) mõistetud karistusega 5 kuud ja 28 päeva vangistust, üksikkaristust raskeima suurendamise teel, mõistes lõplikuks karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 27-28.09.2016, s.o 2 päeva ja 11-12.04.2016, s.o 2 ning ärakandmata karistuseks on 4 aastat, 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Prokuratuuri taotlus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel käesolevas asjas võtta Ain Raagilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd 17.08.2017 Pärnu Maakohtu kiirmenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7755 (jõustunud 02.09.2017.a.) võeti Ain Raagilt ära juhtimisõigus 6 kuuks alates 17.08.2017 otsuse jõustumisest.

J. Kidra karistus

21 (22)

1-17-5325

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on võimalik mõista nelja- kuni kaheteistaastane vangistus. Süü suuruse juures arvestab kohus, et J. Kidra pani teo toime otsese tahtlusega. Samuti arvestab kohus kannatanule tekitatud vigastuste ulatust ning iseloomu. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine isikute grupis. Kohus on seisukohal, et J. Kidrat on võimalik mõjutada sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksema karistusega. J. Kidra on varem küll kriminaalkorras karistatud, kuid kohtu hinnangul ei ole vajalik karistust täitmisele pöörata ja ka kontrollnõudeid kohaldada. Piisav on küllaldase pikkusega ehk igati distsiplineeriv katseaeg § 73 alustel, milline peaks olema mõjuv, et J. Kidra ei pane uusi kuritegusid toime. Tingimisi karistus on piisav ka seetõttu, et R. S ütluste kohaselt kannatanu oli provokatiivne, seda vähemalt sündmuse alguses, mistõttu kohus arvestab ka mõlema süüdistatava puhul kannatanu käitumist karistuse mõistmisel. Seega tuleb Jaanus Kidrale KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 6 aastat vangistust (s.o 25.09.2016 episoodis raske tervise kahjustuse tekitamine koos süüdistuse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ümberkvalifitseerimisega). KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 25-27.09.2016; s.o kokku 2 (kaks) päeva ning ärakandmata karistuseks on 3 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, juhul kui Jaanus Kidra ei pane 4 aastase katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

22 (22)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.