Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2017, Jõhvi kohtumajas
Kriminaalasja number
1-17-448 (15244000157)
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kriminaalasi
Galina Mugamäe kahtlustuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Anu Toluk
Kahtlustatav
Galina Mugamäe (endine Tšadina), isikukood 47102252213, xxx, varem kriminaalkorras karistamata.
Taotlus
Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Anu Toluk taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 15244000157 kriminaalmenetlus Galina Mugamäe kahtlustuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi Kriminaalseadustiku § 202 lg 1 alusel
juhindudes KrMS § 202, § 385 p 10, kohus
Lõpetada kriminaalmenetlus Galina Mugamäe kahtlustuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kriminaalasjas nr 1-17-448 (15244000157) KrMS § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Vastavalt KrMS § 183 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud: ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu 255 eurot ja määratud kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev tasu 120 eurot. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse ärakiri saata Galina Mugamäe ́le, advokaat Irina Gromtsevile ja Viru Ringkonnaprokuratuuri.
Kriminaalasjas alustati 10.02.2015 KarS § 200 lg 1 alusel menetlust selles, et xxx kella 16 paiku xxx Galina Tšadina lõi puukepiga korduvalt pähe oma emale Axxx Rxxx ja võttis ema toast televiisori maksumusega 240 eurot ja sularaha 100 eurot. Esialgne kvalifikatsioon KarS § 200 järgi ei leidnud uurimise käigus kinnitust ning kahtlustus esitati KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Kahtlustatav andis ütlusi, et pani kuriteo toime, kuid et ei pea end süüdiolevaks. Kokkuvõtvalt andis kahtlustatav ütlusi, et ta lõi ema korra käega näkku, korra
jalaga näkku, kaks korda pudrunuiaga pähe. Löömise põhjuseks oli ema poolt korraldatud järjekordne alusetu skandaal. Kahest kiirabikaardist nähtub, et mõlemal kuupäeval, kui kannatanu soovis abi kiirabilt, kannatanu oli joobes. Kiirabikaartidelt ei nähtu, et brigaadide koosseisud oleks tuvastanud vigastusi sellises ulatuses nagu kannatanu oma ütlustes väidab. Seetõttu tuleb tõendatuks lugeda, et kannatanu tundis valu ja tal oli peahaav tütre tegevuse tõttu. Toimikust nähtub (kahtlustatava ütlused, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt), et ema ei ole tütart tegelikult kasvatanud ja pingelised suhted on vähemalt aastast 2014. Nii kannatanu kui ka kahtlustatav on pöördunud psühhiaatrilise abi saamiseks med asutusse ning mõlemal on diagnoositud psüühiline häire/haigus (lk 15, 32, 35-38, 50). Kannatanu on andnud nõusoleku nii kokkuleppemenetluseks kui menetluse lõpetamiseks, tingimusel, et kahtlustatavale pannakse kohustus teha üldkasulikku tööd. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu. Kahtlustatava süü ei ole suur. Tegemist on kahe suguluses oleva inimese vahelise konfliktiga, kuhu ei ole kaasatud kolmandaid isikuid. Asjaolu, et naaber nägi pealt löömist või et kutsuti välja politsei, ei muuda kahtlustatava tegevust avaliku menetlushuvi valguses ohtlikumaks kui mõne muu teise astme kuriteo puhul. Tsiviilhagi ei ole. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Kahtlustatav on nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata. On tõenäoline, et kuriteo eest mõistetav karistus oleks pigem ligilähedane sanktsiooni alampiirile. Prokuröri hinnangul puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Menetluse käigus on tekkinud menetluskulu: ambulatoorse kohtupsühhiaatriline ekspertiis 255 eurot (lk 39, 40); määratud kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev tasu 120 eurot (lk 58, 59). KrMS § 202 mõttes peaks kahtlustatavale panema kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud. Samas nähtub toimikust, et kahtlustataval on töövõimetus 80% ja tema sissetulek on pension 254 eurot ja sotsiaaltoetus 41 eurot. Kui panna kahtlustatavale kohustus tasuda menetluskulud 6 kuu jooksul, siis kuulub kuus tasumisele 62 eurot, mis jätab kahtlustatavale kuus sissetulekuks 233 eurot, mis katab suure tõenäosusega hädapäraselt tema elukoha, ravimite, toiduainete jms kulud. Menetluskulude tasumise kohustus on kahtlustatavale liiga suur koormus, mistõttu prokurör sellise kohustuse panemist ei taotle. KrMS § 202 mõttes peaks kahtlustatavale panema kohustuse maksta kindel summa riigituludesse või teha üldkasulikku tööd. Prokurör ei näe võimalust panna kohustust maksta kindel summa riigituludesse samadel põhjustel, mis näidatud menetluskulude tasumise kohustuse juures. Vaatamata kannatanu taotlusele panna kahtlustatavale kohustus teha üldkasulikku tööd, prokurör seda ei taotle. Toimikust nähtub, et kahtlustataval on psüühiline haigus ning tema töövõimetus on seotud just selle diagnoosiga. Prokurör taotleb KrMS § 202 alusel lõpetada kriminaalasjas nr 15244000157 menetlus. Kriminaalmenetluse kulud: ambulatoorse kohtupsühhiaatriline ekspertiis 255 eurot ja määratud kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev tasu 120 eurot jätta riigi kanda.
Tutvunud kriminaalasja materjalide, prokuröri taotluse ja Galina Mugamäe nõusolekuga lõpetada kriminaalasja menetlus KrMS § 202 alusel, leiab kohus, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt KrMS § 202 lg 4 lahendab kohtunik prokuratuuri taotluse ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Käesolevas asjas ei pea kohtunik vajalikuks menetlusosaliste väljakutsumist ja lahendab taotluse kirjalikus menetluses. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 121 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on tegemist teise astme kuriteoga Vastavalt KrMS § 202 lg 1 kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole Galina Mugamäe süü kuriteo toimepanemises suur. Kuriteo asjaolud on selged. Isik on oma tegu tunnistanud ja materiaalset kahju kuriteoga tekitatud ei ole. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Antud asjas on tekkinud menetluskulud: kaitsjatasu 120 eurot ja ekspertiisitasu 255 eurot. Galina Mugamäe on töövõimetus invaliid 80% ning tema sissetulekuks on 295 eurot, mis ei võimalda tal tasuda menetluskulusid. Prokurör palub jätta menetluskulud riigi kanda. KrMS § 183 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Kohus jätab menetluskulud riigi kanda. Vastavalt KrMS § 385 p 10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.