Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära A.Z-i, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et A.Z-i suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. A.Z kannab praegu Harju Maakohtu 08.05.2015. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõistetud 9 kuu pikkust vangistust, mida on vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendatud 1/3 võrra mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. Seega on viimase kohtuotsusega A.Z-ile põhikaristuseks (KarS § 199 lg 2 p 9 järgi) mõistetud vähem kui kaks aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 30.10.2014. a Harju Maakohtu kohtuotsusega

2 (3)

mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuud 24 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 24 päeva vangistust. Moodustatud liitkaristuse tulemusena kannab A.Z vähemalt kahe aasta pikkust karistust. Vaatamata sellele, et karistusjärgse käitumiskontrolli jaoks ei ole oluline, kas isiku süüdimõistmise tulemusena karistati teda vähemalt kaheaastase vangistusega üksikkuriteo eest või moodustus taoline karistusmäär liitkaristuse mõistmisel, on siiski oluline, et liitkaristus oleks moodustatud KarS § 63, 64 või 65 lg 1 alusel. A.Z-ile tahtliku kuriteo eest mõistetud 2 aasta 24 päeva pikkust liitkaristust, mis on moodustatud KarS § 65 lg 2 alusel, ei saa seega lugeda tahtliku kuriteo eest põhikaristusena mõistetud vähemalt kahe aasta pikkuseks vangistuseks, mistõttu ei ole täidetud KarS § 871 lg 1 p 1 sätestatud tingimus. Kuivõrd formaalsed tingimused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks A.Z-ile ei ole täidetud, jätab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Ka juhul kui formaalsed alused oleksid täidetud, ei oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine A.Z-ile põhjendatud. Kohtu arvates ei ole A.Z-i puhul tegemist sellise kurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ning keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Kohtu hinnangul ei oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleval juhul vältimatult vajalik. Menetluskulud A.Z-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 26.01.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 26.01.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 134,88 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitab pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 134,88 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Tulenevalt Riigikohtu 02.02.2016. a lahendist nr 3-1-1-1-16 jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.