Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-16-5355

Asitõend: CD-R- plaat jätta toimiku juurde

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

J.M-ile on esitatud süüdistus selles, et tema xxx tüli käigus lõi korduvalt rusikaga vastu nägu Axxx xxxx, tekitades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusi (hambamurd ning huule ja suuõõne lahtine haav). Sel moel pani J.M toime teise inimese tervise kahjustamise, löömise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo - kvalifikatsioon teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi. Kehtiva seaduse kohaselt on J.M tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi kui teise inimese tervise kahjustamine, valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Samuti tema xxx asuvas xxx Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige; teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, tõukas endast eemale kauplusetöötaja Jxxx Lxxx, mille tulemusena J. Lxxx lõi ära oma käe ning tundis sellest füüsilist valu ning pärast mida, ajal, kui turvatöötaja Vxxx Pxxx pidas kinni Axxx xxxi, kelle seljakotis oli varastatud likööripudel, haaras J.M kätega tagant poolt Vxxx xxxi kaelast, lükkas ta põrandale, millega tekitas kannatanule kaela piirkonda vigastuse ning tekitas füüsilist valu. 2(4)

1-16-5355 Sel moel pani J.M toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus J.M süüditunnistamist KarS § 121 järgi ning palub mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 6 kuud vangistust. Kars § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg 04.08.2015. 05.08.2015, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldada KarS § 73 ning mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui J.M ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata katseajaks 18 kuud. KarS § 180 lg 3 alusel jätta 300 eurot sundrahast riigi kanda ülejäänud kriminaalmenetluse kulud sundraha 345 eurot, kaitsja tasu kohtueelses menetluses (96 eurot + 106,08 eurot) ja kaitsja tasu kohtumenetluses mõista välja süüdistatavalt ning võimaldada tasuda ositi ühe aasta jooksul Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav J.M on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb J.M süüdi tunnistada KarS § 121, § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2016.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 430 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 645 eurot (430*1,5=645). Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et käesolevas asjas menetluskulude tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu ja need tuleb osaliselt (sundraha 300 eurone osa) jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud nõuda süüdlaselt sisse, lubades tasumist 12 kuu jooksul. 3(4)

1-16-5355 Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada antud kohtuotsuse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.