Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt mõistis Harju Maakohus 05.06.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx hagejalt välja kostja kasuks igakuise elatise 250.00 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus alates hagi esitamisest 17.04.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni 02.02.2032 ning elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest 01.04.2018 kuni 16.04.2018 ühekordse summana 133.30 eurot. Kostja 29.12.2023 täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 05.06.2018 kohtuotsuse tsiviilasjas nr xxxx alusel algatas kohtutäitur E. V. täiteasja nr xxxx ja esitas hagejale 03.01.2024 täitmisteate, mille hageja sai kätte 05.01.2024. Täitmisteate kohaselt kuulub hageja poolt täitmisele elatise võlgnevus ajavahemiku eest 05.06.2018-29.12.2023 9534.90 eurot. Hageja leiab, et tema suhtes algatatud täitemenetlus tuleb tunnistada täies ulatuses lubamatuks, kuna vanemate varasemate kokkulepete alusel puudub kostjal tegelikkuses igasugune nõue hageja vastu, mis kuuluks sundkorras täitmisele. Hageja maksis kostjale juunist kuni detsembrini 2018 elatise 1730.00 eurot, jaanuarist 2019 kuni 2020. aasta keskpaigani elas hageja koos kostja ja kostja seadusliku esindajaga ning pidas kostjat vahetult üleval. Peale kooselu lõppemist ajavahemikul 01.07.2020-03.09.2021 tasus hagejalt kostja seadusliku esindaja arvelduskontole kokku 2750.00 eurot. Hageja leiab et täitmisteatest tulenev elatisnõue kuulub lubamatuks tunnistamisele perioodil 05.06.2018-03.09.2021 seoses hageja poolt elatisnõude täieliku täitmisega. Ka nõue perioodil alates 2020. a juulist on tühine, kuna hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel oli suuline kokkulepe, et kostjale elatise tasumise asemel on hagejal mõistlikum maksta kostja igakuised kulud. Sellest tulenevalt tasus hageja kostja kulusid nii kostja seaduslikule esindajale kui ka erinevatele teenuseosutajatele (nt kostja ravikulud, sidevahendite kasutamisega seotud kulud, reisikulud jms). Seega on hageja täitnud kostja ülalpidamiskohustust ka alates 2020. a juulist kuni täitemenetluse algatamiseni, mistõttu kuulub sundtäitmine ka eelnimetatud osas lubamatuks tunnistamisele. Lisaks on kostja viibinud hageja juures, millisel ajal on hageja samuti täitnud kostja ülalpidamiskohustust. Kostja vastuväited Kostja nõudeid ei tunnista. Hagejal on kohustus elatist tasuda vastavalt kohtuotsusele ning hageja ei ole seda teinud. Teisi kokkuleppeid lapsevanemate vahel ei ole. Hageja on elatist tasunud järgmiselt: - 01.04.2018-31.12.2018 eest hageja tasus 1980 eurot, võlg 270 eurot; - 2019. aastal hageja tasus, võlg 1097 eurot; - 2020. aastal hageja tasus 1500 eurot, võlg 2004 eurot; - 2021. aastal hageja tasus 2250 eurot, võlg 1254 eurot; - 2022. aastal hageja tasus 1063 eurot, võlg 2441 eurot; - 2023. aastal hageja tasus 740 eurot, võlg 2764 eurot. Kostja ei loe elatise tasumiseks xxxx teenuse eest hageja tasutud arveid kogusummas 540 eurot ega hambaravi eest hageja tasutud 716 eurot. Samuti tantsuteater Polly konkursil hageja makstud osalemistasu 20 eurot ega hageja makstud kostja klassiraha 35 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning hagejalt kostja kasuks mõista välja 960 eurot. Kohtuotsuse põhjendused I Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust

ega õigusjõudu. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Pooled ei vaidle järgmise üle: Harju Maakohus 05.06.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx mõistis hagejalt välja kostja kasuks igakuise elatise 250.00 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus alates hagi esitamisest 17.04.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni 02.02.2032 ning elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest 01.04.2018 kuni 16.04.2018 ühekordse summana 133.30 eurot (dtl 196-198); kostja 29.12.2023 täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 05.06.2018 kohtuotsuse tsiviilasjas nr xxxx alusel algatas kohtutäitur E. V. täiteasja nr xxxx ja esitas hagejale 03.01.2024 täitmisteate, mille hageja sai kätte 05.01.2024 (dtl 191-195); täitmisteate kohaselt kuulub hageja poolt täitmisele elatise võlgnevus ajavahemiku eest 05.06.2018-29.12.2023 9534.90 eurot. II Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on Harju Maakohtu xxxx otsuse alusel täitmata kohustus kostja ees, mida kohtutäitur E. V. menetleb täiteasja nr xxxx raames. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on oma 08.03.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 p-s 11 selgitanud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Üldjuhul tuleb juba elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui suure osa ajast viibib laps lahuselava vanema juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada või üldse elatis välja mõistmata jätta (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, isegi kui ei ole esitatud TsMS § 459 järgset hagi kohtulahendi muutmiseks. Seega ei ole välistatud hageja kohustuse täitmine muul viisil kui rahas elatise maksmisena. III TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on seda pooltele selgitanud (vt nt dtl 598599, dtl 622-623). Hageja on tõendanud kostja ülalpidamist (dtl 81-93, vt ka dtl 622, dtl 323-324): 540 euro ulatuses xxxx teenuse eest tasumisena, kostja hambaravi eest 716 euro tasumisena, tantsuteater Polly konkursil osalemistasu maksmisena 20 eurot, kostja klassiraha tasumisena 35 eurot, s.o kokku 1311 eurot. Samuti on hageja tõendanud kostja ülalpidamist Bulgaaria reisikulude kandmisena 505 euro ulatuses (dtl 312). Kostja on menetluses kinnitanud, et hageja viidatud teenuste eest tasunud (vt nt dtl 323-324), kuid kostja on lugenud need ekstraväljamineku alla. Perekonnaseadus ei näe ette lisaks elatisele täiendavat ekstra kulu lapse osas. Seega tuleb lugeda kõik viidatud hageja panused kostjale tasutuna elatisena. Asjaolu, et hageja elas kostjaga vahetult koos ning osales seeläbi kostja ülalpidamisel, ei ole hageja tõendanud. Seda ei tõenda Telia Eesti arved (dtl 30-63, dtl 65-80), Ideal Ülemiste kviitung

(dtl 64), fotod (dtl 415-474, dtl 523-565). Seda on hageja ka ise möönnud, et tal ei ole selles osas tõendeid esitada (dtl 637). Asjaolu, et hagejal on elatise tasumisel võlgnevus on hageja ka ise nentinud (dtl 638), kui on teinud kostjale ettepaneku leppida kokku 3000 euro tasumises elatisena. Samuti on kostja tasunud rahas elatist (vt dtl 307-312), mis on aga kohtuotsuse täitmisel juba arvesse võetud. Seega ei ole kostja täitmisel olev elatise arvutuskäik õige, hageja huve on kahjustatud ning sundtäitmine on lubamatu 1816 euro ulatuses. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et A. K. hagi J. K. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxx on osaliselt põhjendatud ja osaliselt tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus tunnistab lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr xxxx 1816 euro ulatuses. Kohus ei anna hinnangut korduvalt esitatud tõenditele ega võõrkeelsele kirjavahetusele. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud kummagi poole enda kanda, kuna kohus rahuldab hagi osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.