Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
8. aprill 2016, Tallinn, kirjalik menetlus
Kohtuasja number
1-16-325
Kohtunik
Urmas Reinola
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 16. märtsi 2016 otsus Marko Kalev süüdistuses KarS §-de 389 1 lg 2 ja 255 lg 1; C.T KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2 ja 3; E.N KarS § 22 lg 3 § - 389 1 lg 2 ja 3; Janno Simmeri KarS § 22 lg 3 - § 389 1 lg 2 ja 3 ning KarS § 255 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses süüdistatav Marko Kalev (ik 37704080222)
Apellatsiooni esitaja
Jätta süüdistatava Marko Kalevi apellatsioon Harju Maakohtu 16. märtsi 2016 kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
mõistetud rahaline karistus (320 päevamäära s.o 2880 eurot, KrMS 68 lg 1 alusel loeti kinnipidamise aeg 05.01.2011-07.01.2011 s.o 3 päeva, mis vastab rahalise karisuse 9 päevamäärale karistuse hulka, seega 311 päevamäära s.o 2799 eurot) viiakse täide iseseisvalt KarS § 64 lg 2 alusel. Kohtuotsusega rahuldati Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud tsiviilhagi summas 1 110 023,52 eurot, mis mõisteti VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja Marko Kalevilt Eesti Vabariigi kasuks. Marko Kalevilt mõisteti otsusega välja ka KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluna kaitsetasu 1368 eurot.
menetlust 26.04.2012 maksukorralduse seaduse § 153 lg 2 tunnustel s.o. 2011 aasta novembrikuu käibedeklaratsioonis maksuhaldurile valeandmete esitamine, mille tulemusel tagastamisele kuuluv summa on suurem seaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. 27.11.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/5403 kohaselt jättis OK Oiltrade OÜ 2011 novembrikuus deklareerimata 20% määraga maksustava käibe summas 1 139 668,85 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 227 933,77 eurot ning deklareeris 0% määraga maksustavat käivet 1 139 668,85 eurot rohkem. OK Oiltrade OÜ esitas 2011. aasta novembrikuu käibedeklaratsiooni valeandmetega 20.12.2011. Kohtuvälise menetleja ametnik asub seisukohale, et maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega
on toime pandud MKS §-s 153 sätestatud väärtegu. Karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 kohaselt
2(5)
väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. MKS § 162 lg
1 kohaselt maksukorralduse seaduse §-s 153 sätestatud väärteo aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega antud väärteo aegumise kuupäevaks on 20.12.2014. VTMS § 29 lg 1 p-i 5 kohaselt väärteomenetluse absoluutseks takistuseks on väärteo aegumistähtaja möödumine. ” Eeltoodud asjas käsitles väärteomenetleja ka perioode jaanuar, veebruar, märts 2012, ehk siis perioodid kattuvad käesoleva kriminaalasjaga. Kohtunik Ivanson kinnitas 31.03.2016, et eeltoodud väärteoasja toimikus ei paikne materjalid 2012 jaanuar, veebruar, märts. M. Kalev on seisukohal, et kohtuväline menetleja on väärteoasjas pahatahtlikult moonutanud informatsiooni. Asja materjalide hulgas on s.h. periood jaanuar, veebruar, märts 2012 ning menetleja on pahatahtlikult jätnud täielikult faktilised asjaolud väärteomenetluse lõpetamise kohta asja lõpetamise määruses kirjeldamata. Väärteomenetluse seadustiku § 61 lg 1 kohaselt, kui kohtuvälise menetleja ametnik tuleb väärtegu menetledes järeldusele, et teos on kuriteo tunnused, saadetakse väärteoasja materjal viivitamata prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui kohtuväliseks menetlejaks on kohtueelse uurimise asutus, siis alustatakse kriminaalmenetlust prokurörile materjale saatmata. Kriminaalmenetluse alustamise otsustuse võib teha kuni väärteo eest karistamise otsuse tegemiseni. Väärteomenetluse seadustiku § 68 lg 4 kohaselt, kui mitu isikut on toime pannud ühise väärteo, koostatakse üks protokoll. Eeltoodust tuleneb, et käesolevas kriminaalasjas on tegemist samade isikute ja sama õigusrikkumisega, millise fakti suhtes on koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrus seoses asja aegumisega. Kaebuse esitajal on õigustatud huvi, sest käesolevas kriminaalasjas käsitletakse samu faktilisi asjaolusid, mis väärteoasjas ning tegemist on topeltmenetluse ja topeltkaristamisega, mis on EIÕK 7 protokolli 4. Artikli esimese lõike kohaselt lubamatu. KrMS § 274 lg 1 kohaselt, kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 punktides 2-6 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu /. ../ või kui käesoleva seadustiku § 199 lg 1 punktis 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Muudel juhtudel käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus. KrMS § 199 lg 1 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend. Süüdistatav on seisukohal, et Põhiseaduse § 23 lg 3 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 7 lisaprotokolli art 4 lg 1 p 6 toodud mitmekordse karistamise keelu põhimõtte kohaselt tuleb käesolevas asjas lõpetada menetlus. Seda põhjusel, et seadusjõus otsusega (väärteomenetluse lõpetamise otsusega seoses aegumisega) on antud juba eelnev hinnang tegudele, milles süüdistatav on kohtu all ning õigusrahu huvides on hilisem õiguslik relevantne ümberhindamine keelatud isegi siis kui varasem hinnang osutub õiguslikult valeks. Kuigi süüdistatavat ei märgita otsesõnu väärteomenetluse lõpetamise otsuses, on väärteoasjas ja käesolevas kriminaalasjas faktilised asjaolud ja asja tehiolud kattuvad. Väärteomenetluse lõpetamise otsus on süüteomenetlust välistavaks asjaoluks. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendis Sergey Zolotukhin vs. Venemaa täpsustati praktikat ja leiti, et EIÕK 7 protokolli 4. Artikli esimest lõige tuleb mõista selliselt, et see keelab isiku suhtes teistkordse menetluse läbiviimise juhul , kui see menetlus käsitleb samu või sisuliselt samu asjaolusid. M. Kalev märgib, et ta on juba rehabiliteeritud ning õigustatult ootab, et riik ei vii läbi paralleel, täiendavaid ja uusi menetlusi.
3(5)
asuda seisukohale, et isiku sellistel väidetel puudub igasugune alus, sest kuigi M. Kalev on väidetavalt ka väärteomenetlejale esitanud perioodi 2012 jaanuar -märts puudutava dokumentatsiooni, nähtub tema enda poolt kaebuses väljatoodud väärteomenetluse lõpetamise määrusest üheselt, et menetlusalusele isikule etteheidetav tegu hõlmab vaid novembrit 2011. a, mida on kinnitanud elektroonilisest kirjavahetusest nähtuvalt ka maakohtu kohtunik A. Ivanson (kes on üldmenetluse raames samade asjaolude kontrollimiseks väärteotoimiku välja nõudnud) , et väärteotoimik hõlmab vaid materjale maksustamisperioodi november 2011. a kohta ja ei sisalda materjale perioodi 2011. a detsember – 2013. a oktoober kohta. Seega ei kattu väärteomenetluse raames menetletud periood antud kriminaalasja raames etteheidetava perioodiga ning väärteo ja kriminaalasja menetlused ei käsitle samu asjaolusid (teistkordselt). Lisaks vajab märkimist, et need ei puuduta ka samu isikuid, sest kaebusest nähtuvalt (seal väljatoodud väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt) on väärteoasjas menetlusaluseks isikuks olnud hoopis OK Oiltrade OÜ , kuid maakohtu otsusega on kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud Marko Kalev. Seega on M. Kalevi väited, et antud juhul esinevad alused kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks tulenevalt KrMS § 339 lg 1 p 12 ja § 318 lg 4 , alusetud ning käesoleval juhul ei esine KrMS § 318 lg -s 4 väljatoodud rikkumist, mis tingiks kokkuleppemenetluses tehtud otsuse apellatsiooniõiguse olemasolu jaatamise ja tingiks apellatsiooni sisulise läbivaatamise, mistõttu tuleb M. Kalevi apellatsioon jätta läbi vaatamata. Märkida tuleb sedagi, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 24 5 lg-s 1 sätestatud tingimustes, s.h kuriteo asjaoludes, kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses. M. Kalev on selle kõigega ise nõustunud ning ei ole taganenud kokkuleppest tema poolt apellatsioonis tõstatatud väidete esinemise tõttu, kuigi isikul oli võimalus prokuröriga sõlmitud kokkuleppest ka taganeda. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav M. Kalev ning ka tema kaitsja Andres Simson kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohus selgitas välja selle , et M. Kalevi poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Käesoleval juhul võib M. Kalevi alusetute väidete pinnalt asuda seisukohale, et isik soovib lihtsalt kokkuleppest taganeda, võimalik, et just märkimisväärselt suure tsiviilhagi hirmus. Kuivõrd aga M. Kalev on kokkuleppe sõlminud ja ka maakohtu kohtuistungil jäänud sõlmitud kokkuleppe juurde, mistõttu kohus selle otsusega kinnitas, puudub M. Kalevil seaduslik alus kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.