Kriminaalasi nr 1-14-7049
suhtes põhjusel, et hooldusalune esitas 23.11.2015 kriminaalhooldajale eraarst dr M N poolt 23.11.2015 väljastatud tõendi nr 1793, mille kohaselt oli hooldusalune haige perioodil 13.11.23.11.2015. Seega ei sooritanud hooldusalune tervislikel põhjustel üldkasuliku töö tunde 11 päeva ulatuses. Kriminaalhooldusametnikule 19.11.2015 antud kirjalikus seletuses märkis hooldusalune, et ei saa ÜKT tunde sooritada, kuna lõikas 13.11.2015 ketaslõikuriga jalga . Esmakohtumine hooldusalusega toimus 14.01.2015. T. B-le selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Hooldusalune allkirjastas ÜKT tegija õiguste ja kohustuste lehe. Kohtumisel vesteldi kohtu määratud kohustusest mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning selle kohustuse rikkumise tagajärgedest. Hooldusalune broneeriti üldkasulikku tööd tegema S.K Rakvere Hooldekodu juurde. Seisuga 10.12.2015 on hooldusalune määratud 600 ÜKT tunnist sooritanud 318 tundi. Lähtudes ülaltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku KarS § 69 lg 3 alusel peatada T.B üldkasuliku töö tähtaja kulgemine 13.11 -23.11.2015 s.o kokku 11 päeva ulatuses. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui sama parag rahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Lg 3 kohustab lahendama erakorralise ettekande süüdimõistetu osavõtul, kui on tegemist süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimusega. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 69 lg 3 sätestab, et üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdimõistetu on aja-, asendus- või reservteenistuses. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. T. B ei olnud erakorralises ettekandes nimetatud ajavahemikul võimeline tegema tervislikel põhjustel üldkasulikku tööd, mis on tõendatud eraarst dr Maire Nõmme tõendiga. Kohus leiab, et seetõttu tuleb T.B-le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine nimetatud ajavahemikul peatada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 428, 432; KarS § 69 lg 3, kohtunik m ä ä r a s: Peatada T. B-le (isikukood XXX, elukoht xxxx ) Viru Maakohtu 26.08.2014 otsusega määratud ja Viru Maakohtu 18.06.2015 määrusega pikendatud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine alates 13.11.2015 kuni 23.11.2015.
Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata kriminaalhooldusametnikule ja T.B-le.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.