Kriminaalasi nr 1-14-7049
kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Viru Maakohtu määrusega nr 1 -14-7049 15.01.2015 jäeti kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes esitatud taotlus rahuldamata. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Tiina Saarelt saabus kohtule 13.03.2015 erakorraline ettekanne, milles tehti ettepanek määrata G.H -le KarS § 75 lg 2 p 8 järgi täiendav lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis, sest G.H rikkus 05.03.2015 alkoholi mitte tarvitamise kohustust ning tal tuvastati alkoholijoove 1,34 mg/l kohta. Nimetatud erakorralisest et tekandest nähtub, et 05.02.2015 on G.H-le koostatud kirjalik hoiatus, kuna ta hoidus jaanuaris kõrvale ÜKT tundide sooritamisest (põhjuseks tõi haiguse, kuid arstitõendit ei esitanud). G.H andis nõusoleku osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisit reening“, kus muuhulgas käsitletakse sõltuvusainete tarvitamise ja enesekontrolli teemat ning toimetulekut sotsiaalse survega. Viru Maakohtu määrusega nr 114-7049 23.03.2015 Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldati. G.H -le määrati täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Tiina Saarelt saabus kohtule 11.06.2015 erakorraline ettekanne, milles tehti ettepanek määrata G.H -le KarS § 75 lg 2 p 5 järgi täiendav lisakohustus: alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Ettepanekut tehes lähtus kriminaalhooldusametnik asjaoludest, et G. H on motivatsioon karistus kanda vabaduses ja edaspidi hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest ning lähtus tema nõusolekust pöörduda alkoholi probleemi lahendamiseks spetsialisti poole. Seoses ÜKT tegemisest kõrvalehoidmisega tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada G.H üldkasuliku töö tähtaega 4 kuu võrra. Ettepanekut tehes lähtus kriminaalhooldusametnik asjaoludest, et G.H on juba katseaja alguses korduvalt hoidnud kõrvale ÜKT sooritamisest. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et G.H rikkus 18.05.2015 alkoholi mitte tarvitamise kohustust ning tal tuvastati alkoholijoove 1,33 mg/l kohta. G.H pidi mais 2015 sooritama 40 üldkasuliku töö tundi, millest tegi ära 15 tundi. Talle on eelnevalt tehtud kaks kirjalikku hoiatust, kuna ta on hoidunud kõrvale ÜKT sooritamisest. 05.02.2015 on koostatud kirjalik hoiatus, kuna G.H hoidus jaanuaris 2015 kõrvale ÜKT tundide sooritamisest. 07.04.2015 on koostatud kirjalik hoiatus, kuna G.H hoidus märtsis 2015 kõrvale ÜKT sooritamisest. Ta pidi sooritama 52 ÜKT tundi, sooritamata jäi 26 ÜKT tundi. Põhjuseks tõi G.H töötamise, et raha teenida. Viru Maakohtu määrusega nr 1-14-7049 18.06.2015 pikendati G.H-le Viru Maakohtu 26.08.2014 kohtuotsusega nr 1-14-7049 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 4 (nelja) kuu võrra, s.o kuni 30.09.2016. G.H-le määrati täiendava lisakohustusena kohustus alluda ettenähtud ravile, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Viru Maakohtu määrus nr 1 -14 -7049 18.06.2015 jõustus 15.07.2015. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Tiina Saarelt saabus kohtule 27.07.2015 erakorraline ettekanne G.H-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses, sest süüdimõistetu G.H ei pea kinni ajakavast, hoidudes üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale . Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et G.H pidi juunis 2015 sooritama 40 üldkasuliku töö tundi, millest tegi ära 7 tundi. Sooritamata jäi 33 ÜKT tundi. Seoses ÜKT sooritamisest kõrvale hoidmisega on eelnevalt tehtud kaks kirjalikku hoiatust ning erakorraline ettekanne kohtule. 10.07.2015 andis hooldusalune kirjaliku seletuse ÜKT-st kõrvale hoidmise kohta. Põhjenduseks tõi G.H selle, et tema elukaaslane ega vanemad ei saanud last hoida, mistõttu pidi tema lapse järele vaatama.
Esmakohtumine G.H -ga toimus 14.01.2015, kus süüdimõistetule selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigus eid ning kohustusi. Süüdimõistetu allkirjastas ÜKT tegija õiguste ja kohustuste lehe. Vesteldud on kohtu poolt määratud kohustusest mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning selle kohustuse rikkumise tagajärgedest. G.H on broneeritud üldkasuliku töö tunde tegema S. K Rakvere Hooldekodu OÜ juurde. 27.07.2015 seisuga on G.H sooritanud 158 ÜKT tundi, tegemata on 442 tundi. G.H-le on varem 3-l korral koostatud erakorraline ettekanne ja 2-l korral kirjalik hoiatus. Registreerimiskohustust täidab süüdimõistetu korrektselt, sotsiaalprogramm „Elu viisitreening“ on läbitud 08.04. -29.05.2015. Kriminaalhooldusametnik lähtus kohtule ettepanekut tehes vangistus täitmisele pöörata asjaolust, et G.H on korduvalt hoidnud kõrvale ÜKT sooritamisest ning varasemad kasutusele võetud meetmed ei ole mõju avaldanud. Kriminaalhooldusametnik Tiina Saare loobus kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepanekust ärakandmata vangistus täitmisele pöörata, sest G.H sooritas juulis 2015 ajakavas ettenähtud 40 üldkasulik u töö tundi ning lisaks veel 29 tundi. Kriminaalhooldusametniku väitel näeb ta edasiseks koostööks võimalust. Süüdimõistetu G.H kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes toodu vastab tõele. Tal tõepoolest ei olnud juunis last kuhugi panna. G.H väitel on ta motiveeritud oma üldkasuliku töö tunde tegema. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 69 lg 6 redaktsiooni teise lause kohaselt aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Tiina Saare erakorraline ettekanne G.H-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses on kohtule põhjendatult esitatud, sest süüdimõistetu G.H on hoidunud üldkasulikust tööst kõrvale. G.H pidi juunis 2015 sooritama 40 üldkasuliku töö tundi, kuid tegi sellest ära vaid 7 tundi, jättes sooritamata 33 ÜKT tundi. 10.07.2015 antud kirjalikus seletuses tõi hooldusalune põhjenduseks selle, et tema elukaaslane ega vanemad ei saanud last hoida, mistõttu pidi tema lapse järele vaatama. Väärib märkimist, et ka 10.06.2015 andis G.H kirjaliku seletuse, kus ta põhjendas mais 2015 üldkasulikust tööst kõrvale hoidumist sellega, et tema elukaaslane ega vanemad ei saanud last hoida, mistõttu pidi tema lapse järele vaatama. G.H suhtes on eelnevalt kohtule esitatud 3 erakorralist ettekannet ning
kriminaalhooldusametnik on koostanud 2 kirjalikku hoiatust. G.H on korduvalt hoidunud k õrvale ÜKT sooritamisest (jaanuaris, märtsis, mais ja juunis), samuti rikkunud 05.03.2015 ja 18.05.2015 temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning varasemad tema suhtes kohaldatud leebemad meetmed ei ole vajalikku mõju avaldanud. Viru Maakohtu kohtuotsus nr 1-14-7049 26.08.2014 on tehtud kokkuleppemenetluses. Seega oli G.H ise nõus talle kohtu poolt mõistetava karistusega ja pidi arvestama sellega, et tal tuleb leida muude asjatoimetuste kõrvalt aeg, et üldkasuliku töö tunde sooritada. Arvestades asjaolu, et kriminaalhooldusametnik kohtuistungil loobus oma erakorralises ettekandes tehtud ettepanekust ärakandmata vangistus täitmisele pöörata, kuna juulis 2015 on G.H sooritanud kokku 69 üldkasuliku töö tundi ja tal on väidetavalt motivatsioon üldkasuliku töö tunde teha, võib seekord veel jätta erakorralise ettekande rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s: Jätta Viru Vangla k riminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Tiina Saare erakorraline ettekanne 27.07.2015 G.H-le (isikukood XXX, elukoht xxxx , töökoht xxxx) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-7049 26.08 .2014 KarS § 424, 121 järgi mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.