Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada Toivo OLLIKAINEN Karistusseadustiku §414 lg.1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Toivo OLLIKAINEN Karistusseadustiku §415 lg.1 järgi ning mõista karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Toivo OLLIKAINEN Karistusseadustiku §405 lg.2 ja §25 lg.1, 2 §114 p.2, 7 järgi ning mõista Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Karistusseadustiku §114 alusel karistuseks 16 (kuusteist) aastat vangistust. Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista Toivo OLLIKAINENILE 16 (kuusteist) aastat vangistust. Toivo OLLIKAINENI suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Toivo OLLIKAINENI karistuse algus on alates 28.01.2014. Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.2 alusel välja mõista Toivo OLLIKAINENILT tsiviilhagi katteks S.M (...) kasuks varalise kahju hüvitamiseks 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 3000 (kolm tuhat) eurot. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt Toivo OLLIKAINENILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 936 (üheksasada kolmkümmend kuus) eurot (s.h. osalemine kohtuistungitel 14.09.2015 – 06.11.2015 ja osalemine kohtuotsuse kuulutamisel 27.11.2015 kokku 780 €, käibemaks 156 €). Rahuldada vandeadvokaat Arri TOOMINGA taotlus, määrata tema poolt S. M. kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 1166 (üks tuhat ükssada kuuskümmend kuus) eurot 40 senti (s.h. osalemine kohtuistungitel 14.09.2015 – 06.11.2015 kokku summas 720 €, käibemaks 144 €, sõidukulud 252 €, käibemaks 50,40 €). Välja mõista Toivo OLLIKAINENILT Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.10 alusel tõlkekulud 24 (kakskümmend neli) eurot S. M. kasuks. Välja mõista Toivo OLLIKAINENILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.1 alusel kannatanu esindajale (vandeadvokaat Arri TOOMING) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 3729 (kolm tuhat seitsesada kakskümmend üheksa) eurot 40 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.2 alusel ekspertiisitasu 20 265 (kakskümmend tuhat kakssada kuuskümmend viis) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) eurot 80 senti ja kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus

menetluses osalemise eest 3672 (kolm tuhat kuussada seitsekümmend kaks) eurot ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 1 (üks) euro riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Toivo OLLIKAINENIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99915700084189 ning selgitus „Toivo OLLIKAINEN 1-14-6000 kriminaalmenetluse kulud“ Asitõendid – 19.11.2013 sündmuskoha vaatluse käigus (...) ära võetud objektid: lõhkeaine proov ämbrist eemaldatud torult (etanooliga, pakend KAPO turvakleebisega 5L12542); lõhkeaine proov ämbrist eemaldatud torult (pakend KAPO turvakleebisega 5L12541); torusarnane objekt, seadeldisest eraldatud (pakend KAPO turvakleebistega 5L12653 – 5L12654); plahvatuskeskme ümbrusest, demineerija poolt kogutud objektid (pakend KAPO turvakleebistega 5L12547 – 5L12543); vedru, demineerija poolt plahvatuskeskme ümbrusest kogutud (pakend KAPO turvakleebisega 5L12652); korgitaoline ese, demineerija poolt plahvatuskeskme ümbrusest kogutud (pakend KAPO turvakleebisega 5L12651); demineerija poolt seadeldisest eraldatud valge pulbri sarnane aine (pakend KAPO turvakleebisega 5L12650); rehv, seadeldise lähistelt, plahvatuskeskme kõrvalt (pakend KAPO turvakleebistega 5L12638 – 5L12649); demineerimistöödel kasutatud detoneernööri näidis (pakend KAPO turvakleebisega 5L12637); ämber, betoon, silindrikujulised objektid (pakend KAPO turvakleebistega 5L12590 - 5L12580); nöörilõigud (pakend KAPO turvakleebisega 5L12569); gaasiballoon (pakend KAPO turvakleebisega 5L12579); gaasiballooni fragment seadeldise (ämbri) juurest (pakend KAPO turvakleebisega 5L12578); betoonitükid ja fragmendid seadeldise (ämbri) juurest (pakend KAPO turvakleebistega 5L12567 - 5L12568); läbipaistev plastiktükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12575); paberitükid (pakend KAPO turvakleebisega 5L12574); sinised teibitükid (pakend KAPO turvakleebisega 5L12573); plastikpudel Meistrite Gildi KALI (pakend KAPO turvakleebisega 5L12572); paberitükid (pakend KAPO turvakleebisega 5L12571); punane sigaretipakk More (pakend KAPO turvakleebisega 5L12570); söestunud plastiktükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12566); valge plastmassi tükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12623); paberitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12622); pressitud vatjas tükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12621); sinine plastmassitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12620); korgisarnane plastiktükk ja musta värvi kiletükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12619); ehitusvahu sarnane tükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12618); sinine plastiktükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12617); musta värvi kiletükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12616); sinist värvi plastikust tükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12615); valget värvi montaaživahutükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12614); läbipaistev plastiku tükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12613); plastiku ja paberitükid (pakend KAPO turvakleebisega 5L12612); kruvid, metallobjektid, plaatimisrist (pakend KAPO turvakleebisega 5L12565); kaks läbipaistvat plastiktükki (pakend KAPO turvakleebisega 5L12564); halogeenpirn (pakend KAPO turvakleebisega 5L12563); sinine teibitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12559); sulanud kilesarnane objekt (pakend KAPO turvakleebisega 5L12562); porolooni tükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12561); teibitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12560); kruvi, kruvi betoonis (pakend KAPO turvakleebisega 5L12557); musta värvi söestunud tükk (pakend KAPO turvakleebisega

5L12558); juhe (pakend KAPO turvakleebisega 5L12556); kruvid (pakend KAPO turvakleebisega 5L12555); vasevärvi metallitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12554); must teibitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12552); juhe (pakend KAPO turvakleebisega 5L12553); plastikkork (pakend KAPO turvakleebisega 5L12551); betoonitükid, kruvi (pakend KAPO turvakleebis 5L12550); sulanud plastiktükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12548); juhtmelõik (pakend KAPO turvakleebisega 5L12636); puidutükk maalriteibiga (pakend KAPO turvakleebisega 5L12635); sinine plastiktükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12634); sinine teibitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12633); läbipaistev plastiktükk ja valkjas plastiktükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12632); läbipaistev plastiktükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12631); kiletükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12630); läbipaistev plastiktükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12629); hall teip ja kiletükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12628); läbipaistev plastiktükk ja sinist värvi teibitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12627); puidutükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12626); musta kilekoti tükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12625); läbipaistev plastiktükk, mille küljes sinist värvi teibitükk ja maalriteibi tükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12624); erinevad objektid Sektor 4-st (pakend KAPO turvakleebisega 5L12576); teibitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12549); montaaživahu tükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12611); läbipaistev plastiktükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12610); musta värvi kiletükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12609); läbipaistev plastiktükk ja montaaživahu tükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12608); paberitükid (pakend KAPO turvakleebisega 5L12607); montaaživahu tükk koos maalriteibi tükiga (pakend KAPO turvakleebisega 5L12606); punakat värvi plastikfragment (pakend KAPO turvakleebisega 5L12605); betoonitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12604); betoonitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12603); montaaživahutükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12602); fooliumitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12601); sinine plastiktükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12600); sinine teibitükk koos montaaživahu fragmendiga (pakend KAPO turvakleebisega 5L12599); musta kilekoti tükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12598); musta värvi kilekotitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12597); musta värvi teibitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12596); betoonitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12595); musta värvi kiletükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12594); musta värvi kiletükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12593); pabertükid (pakend KAPO turvakleebisega 5L12590); musta värvi kiletükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12592); sinine teibitükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L12591); erinevad objektid (pakend KAPO turvakleebisega 5L12577); S. M. punase värvusega Tsärk (pakend KAPO turvakleebistega 5L162019 - 5L162020) – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Asitõendid - 20.11.2013 sündmuskoha täiendava vaatluse käigus (...) ära võetud objektid: plastikpudel Saaremaa vesi (pakend KAPO turvakleebisega 5L107146); metallist objekt (pakend KAPO turvakleebisega 5L107148); sigaretipakk Marlboro (pakend KAPO turvakleebisega 5L107147); bussipilet (pakend KAPO turvakleebistega 5L159336 ja 5L159337); silindrikujuline plastikobjekt (pakend KAPO turvakleebisega 5L107145); kruvi (pakend KAPO turvakleebisega 5L107144); sulanud plastiktükid (pakend KAPO turvakleebisega 5L107143); paberitükid (pakend KAPO turvakleebisega 5L107142); kipsjäljend jalatsijälje fragmendist (pakend KAPO turvaklambriga 0020047); valget värvi plastikust pistik (pakend KAPO turvakleebisega 5L107139); kruvi betoonis (pakend KAPO turvakleebisega 5L107138); ringikujuline pressitud vatjas tükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L107136); valget värvi silindrikujuline plastikust tükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L107137) – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Asitõendid - 28.01.2014 läbiotsimise käigus (...) ära võetud objektid: kaks vedru (pakend KAPO turvakleebisega 5L160018); lõiketangid (pakend KAPO turvakleebisega 5L160017); kuus tükki näpitsaid (pakend KAPO turvakleebistega 5L160016 ja 5L160015); traadilõigud (pakend KAPO turvakleebisega 5L160014); lõiketangid (pakend KAPO turvakleebisega 5L160013); traadikimp (pakend KAPO turvakleebisega 5L160012); saetud torujupp (pakend KAPO turvakleebisega 5L160011); kolm kruvi (pakend KAPO turvakleebisega 5L160010); metalltoru tükk (pakend KAPO turvakleebisega 5L160009); 31 montaažipadrunit (pakend KAPO turvakleebisega 5L160008); jootetina 3 tükki (pakend KAPO turvakleebisega 5L160007); traat (pakend KAPO turvakleebisega 5L160006); puur (pakend KAPO turvakleebisega 5L160005); puurid (pakend KAPO turvakleebisega 5L160004); väetisekotist aineproov (klaaspurgis, pakend KAPO turvakleebisega 5L160003); traadirullist lõigatud juhtmelõigud (pakend KAPO turvakleebisega 5L160002); traat (pakend KAPO turvakleebisega 5L160001); raam traat-jootetinaga (pakend KAPO turvakleebisega 5L160000); 2 toru (pakend KAPO turvakleebistega 5L160019 - 5L160020); betoonisegamise otsak koos betooni jälgedega ja kahe kruviga (pakend KAPO turvakleebistega 5L159999, 5L159998, 5L159997 ja 5L159996); traadilõigud (pakend KAPO turvakleebisega 5L159988); kruustangid (pakend KAPO turvakleebistega 5L159995 ja 5L159994); näpitsad (pakend KAPO turvakleebisega 5L159993); puur (pakend KAPO turvakleebisega 5L159992); paremal asuva puupingi pealt vedru (pakend KAPO turvakleebisega 5L159991); ehitussegu Koldesegu (pakend KAPO turvakleebisega 5L159990); juhtmelõik (pakend KAPO turvakleebisega 5L159989); rohelist värvi kruustangid (pakend KAPO turvakleebisega 5L159987); roheka, valge ning musta mustriga lukuga jakk suurus XL (pakend KAPO turvakleebistega 5L159986 - 5L159984); 17 paukpadrunit (pakend KAPO turvakleebisega 5L159983); 17 montaažipadrunit (pakend KAPO turvakleebisega 5L159982); sinist värvi isoleerteip (pakend KAPO turvakleebisega 5L159981) – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Asitõendid - 29.04.2014 vaatluse käigus (...) ära võetud objektid: 9 metallist varrast (pakend KAPO turvakleebisega 5L159980); kruustangide pakkidest tehtud MIKROSIL jäljendid (pakendid KAPO turvakleebistega 5L159979 - 5L159977 ja 5L159976 5L159974); metallplaat ja kruvid (pakend KAPO turvakleebisega 5L159973); metallist toru läbimõõduga 12 mm (pakend KAPO turvakleebisega 5L159972) – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Asitõendid - 28.01.2014 läbiotsimise käigus (sõiduauto xxx registreerimismärk ...) ära võetud objektid: revolvri sarnane ese (torul number 356904, pakend KAPO turvakleebisega 5L107081); kuus paukpadrunit (pakend KAPO turvakleebisega 5L107082) – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Asitõendid - 29.01.2014 ekspertiisi teostamiseks xxxära võetud objektid: detoneernööri lõik (30 cm, pakend KAPO turvakleebisega 5L162009); veekahuri lask CH50 (pakend KAPO turvakleebisega 5L162008); veekahuri lask 105 Avon (pakend KAPO turvakleebisega 5L162007) – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Asitõendid xxxx kauplusest ekspertiisi teostamiseks ära võetud objektid: 2 tk 8 mm plekikruvi (pakend KAPO turvakleebisega 5L161991); karabiinikonks 8 x 80 mm (kood J0178, pakend KAPO turvakleebisega 5L162006); kipsikruvi 32 x 3,5 mm (kood R0005,

pakend KAPO turvakleebisega 5L162005); kipsikruvi 90 x 4,8 mm (kood R0026, pakend KAPO turvakleebisega 5L162004); plekikruvi Wronic 4,2 x 25 mm RH2 Zn (kood R1174, pakend KAPO turvakleebisega 5L162003); puidukruvi 3,0 x 30 mm täiskeere (kood R0058, pakend KAPO turvakleebisega 5L162002); puidukruvi 4,0 x 50 mm täiskeere (kood R0078, pakend KAPO turvakleebisega 5L162001); puidukruvi 5,0 x 90 mm osakeere (kood R0101, pakend KAPO turvakleebisega 5L162000); nurgik 60 x 60 x 40 x 2,0 mm (kood R0172, pakend KAPO turvakleebisega 5L161999); kipsitüübel 10 mm + kruvi (kood R2557, pakend KAPO turvakleebisega 5L161998); maalriteip 38 mm x 50 m valge 60C (kood T1209, pakend KAPO turvakleebisega 5L161997); maalriteip 38 mm x 50 m valge 60C (kood T1210, pakend KAPO turvakleebisega 5L161996) – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada kauplusele. Asitõendid - xxx kauplusest ekspertiisi teostamiseks ära võetud objektid: 2 tk Clint 8 mm plekikruvi (pakend KAPO turvakleebisega 5L161992) – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada kauplusele. Asitõendid xxx ekspertiisi teostamiseks ära võetud objektid: 2 tk 8 mm plekikruvi (pakend KAPO turvakleebisega 5L161990) – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada kauplusele. Asitõendid xxx ekspertiisi teostamiseks ära võetud objektid: 2 tk 8 mm plekikruvi (pakend KAPO turvakleebisega 5L161989) – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada kauplusele. Asitõendid – Y. S. poolt lisamiseks esitatud foto (pakend KAPO turvakleebisega 5L107036) ja mälupulk Kingston fotodega (pakend KAPO turvakleebisega 5L161964) – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada

Y. S..

Asitõendid - jälitustegevuse käigus võetud kahtlustatava Toivo OLLIKAINENI () DNA proovid (pakendid KAPO turvakleebistega 5L162014 ja 5L162015) – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Asitõendid – CD ja DVD plaadid ning kõvaketas TOSHIBA s/n TCT148TTS8, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist.

Viru

Süüdistused Toivo Ollikainenit süüdistatakse selles, et ta valmistas ebaseaduslikult plahvatuse tekitamise eesmärgil, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne xxx improviseeritud lõhkeseadeldise, mis koosnes mustas kilekotis plekkämbrisse metallosistega (erinevad kruvid, tõmbeneedid, mutrid, naelad) betooni sisse valatud kahest 190 g matkapliidigaasi gaasiballoonist GoSystem ja Rothenberger Supergas, mis asetsesid betoonivalu sees ämbri keskosas, piki selle kesktelge, olles omavahel nende põhjasid pidi maalriteibiga ja polüuretaanvahuga kokku kinnitatud ning seotud ämbri välisküljelt läbi betoonivalu selle sisemuse ülapooles asunud GoSystem gaasiballooni külgpinnani suundunud sisetoru laialipainutatud sisemiste otste külge kahe traadirõnga abil. Lisaks koosnes improviseeritud lõhkeseadeldis sütikumehhanismist ning sellega tõmbenööri ja karabiinhaagi abil ühendatud autorehvist, mis oli paigutatud seadeldise najale. Sõiduauto rehvi siseäärest oli läbi puuritud auk läbimõõduga ca 3,5 mm ja augu kaudu oli rehvi külge 1,2 mm läbimõõduga vasetatud traadiga kinnitatud 50 mm pikkune heledast metallist karabiinhaak. Seadeldise välisküljele oli U-kujulise ristlõikega metallklambri vahele kinnitatud sütiku käivitusmehhanism, mis oli ümbritsetud polüureteenvahuga. Käivitusmehhanismiks oli kombineeritud elektro-mehhaaniline mehhanism, mis sisaldas 6LR61 tüüpi Krona 9V patareid ja elektrijuhtmeid. Käivitusmehhanismi kõrval asus sisetoru, mille kaudu oli betoonivalu sees asunud ülemise gaasiballooni GoSystem küljele suunatud improviseeritud lasketoru, mis sisaldas suitsuta püssirohu laengut ja isevalmistatud lendkeha. Plahvatus pidi initsieeruma lõhkeseadeldise najal asunud rehvi liigutamisega, mille külge karabiinhaagi abil kinnitus sütiku tõmbenöör. Seejärel hoidis Toivo Ollikainen isevalmistatud lõhkeseadeldist xxxasuva S. M. elukoha juurde. Isevalmistatud lõhkeseadeldise nimetatud kohta toimetamise eesmärgiks oli S.M. tapmiseks plahvatuse tekitamine ning selle ajendiks oli isiklik vaen kannatanu suhtes. Isevalmistatud lõhkeseadeldise nimetatud aadressile toimetamiseks asetas Toivo Ollikainen selle musta värvi kilekotti panduna värava juurde tänava äärde, paigutades seadeldise najale tõmbenööri ja karabiinhaagi abil sütikumehhanismiga ühendatud autorehvi. Seadeldise vahetusse lähedusse maapinnale asetas Toivo Ollikainen erinevaid prügijäätmeid, mis pärinesid xxx Nimetatud lõhkeseadeldis sisaldas Lõhkematerjarjaliseaduse §3 lg.1 p.2 mõistes lõhkeainet (suitsuta püssirohtu) ning plahvatust esilekutsuvat mehhanismi, seega on liigitatav KarS §413 mõistes lõhkeseadeldisena. Oma tegevusega rikkus Toivo Ollikainen LMS §14 nõudeid, millest tulenevat annab lõhkematerjali valmistamiseks, hoidmiseks, kasutamiseks, omandamiseks, võõrandamiseks, valmistamiseks ja hävitamiseks õiguse lõhkematerjali käitlemise luba. xxx elav S. M. abikaasa K. M. hoovist väljumisel värava ees olevat prügihunnikut ja teavitas sellest seejärel kodus viibivat S. M.. S. M., nähes värava ees prügihunnikut ja selle juures musta värvi kilekotti, mille peal sõiduauto rehv, võttis rehvi vasakusse kätte ja tõstis rehvi koti pealt üles, rakendades sellega kell 07.41 seadeldise käivitusmehhanismi. Käivitusmehhanismi rakendumisel süüdati lasketorus asunud suitsuta püssirohu laeng elektriliselt toru kinnises otsas asunud ava ja toru küljes olnud kahesoonelise elektrijuhtme kaudu. Lendkeha paiskus plekkämbri sisetorusse paigutatud lasketorust vastu betoonivalu sees asunud GoSystem gaasiballooni plekk-kesta külge, mille see purustas. Lendkehale järgnenud püssirohu põlemisproduktid süütasid purunenud balloonist väljunud butaani ja

propaani segu. Lõhkeseadeldise betoonivalu sees asunud põlevgaaside segust põhilaeng selle ülekontsentratsiooni tõttu aga ei plahvatanud Toivo Ollikaineni tahtest olenemata. Suitsuta püssirohu põlemisproduktid purustasid plahvatuslikult (deflagratsiooni ehk plahvatusliku põlemise tagajärjel) lasketoru kinnivaltsitud otsa ja süütasid seadeldisest sise- ja lasketoru kaudu väljapaiskunud gaasisegu, mis põles seadeldisest väljaspool ja mille tagajärjel sai kannatanu S. M.tervisekahjustusi: näo ja vasaku käe põletus (näol I - II astme põletus, vasakul käel II astme põletus). Lõhkeseadeldise rakendumisel toimunud osalise plahvatuse käigus ei paiskunud selle põhilaengu (põlevgaaside segu) ümber olnud kest (betoonivalu ja ämber) laiali, kuna seadeldise sees ei tekkinud plahvatuspiiride vahemikku jäävat gaasi ja õhu segu, seadeldise põhilaengus asunud põlevgaaside segu oli suures ülekontsentratsioonis, mis tähendab, et põlevgaase oli liiga palju ja õhuhapnikku ei olnud piisavalt. Seega ei plahvatanud põhilaeng täielikult Toivo Ollikainenist mitteolenevatel põhjustel. Lõhkeseadeldise põhilaengus kasutatud kõigi põlevgaaside ja plahvatuspiiride vahemikku jääva õhu segu täieliku plahvatuse purustusjõudu võib võrrelda 0,1 – 1,0 kg trotüüli (TNT) omaga, mistõttu Toivo Ollikaineni põhjustatud lõhkeseadeldise plahvatuse lööklaine ja plahvatuse tagajärjel tekkis oht plahvatuse ajal lähedal viibinud isikute elule ja tervisele. Toivo Ollikainen, valmistades improviseeritud lõhkeseadeldise ja toimetades selle ... xxx asuva eramu värava ette, kus valmistas improviseeritud lõhkeseadeldise ette plahvatuse tekitamiseks kujul, mis eeldas kannatanu vahetus läheduses viibimist plahvatuse toimumise ajal plahvatavale lõhkeseadeldisele, aga samuti olles eelnevalt sündmuskohale jätmiseks muretsenud xxx prügikonteineritest prügi, tegutses seega kavatsetult. Samuti teadis Toivo Ollikainen, et lõhkeseadeldise plahvatuse ajal vahetus läheduses viibiv isik võib lõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel laiali paiskuvatest metallkildudest ja plahvatusega tekkinud lööklainest saada surmavaid vigastusi ja tahtis seda. Sellega pani Toivo Ollikainen toime: - KarS §25 lg.1, 2 - §114 p.2, 7 sätestatud kuriteo, s.o. üldohtlikul viisil ja lõhkeseadeldise kasutamisega tapmise katse - KarS §405 lg.2 ettenähtud kuriteo, s.o. plahvatuse tekitamise, millega põhjustati oht inimese elule, tervisele ja varale ning mille toimepanemisel kasutati lõhkeseadeldist - KarS §414 lg.1 ettenähtud kuriteo, s.o. lõhkeaine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja kasutamise - KarS §415 lg.1 ettenähtud kuriteo, s.o. lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise, hoidmise, edasitoimetamise.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Toivo tunnistanud.

Ollikainen

end

talle

inkrimineeritud

kuritegudes

süüdi

ei

Süüdistatav Toivo Ollikaineni poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et Jõhvi asus ta elama 2005, enne seda elas ta Tallinnas ja töötas ehitusel. Süüdistatav

seletas, et haridust on tal ainult 4 klassi ja füüsikat neil koolis ei õpetatudxxx tegeles süüdistatav alguses samuti ehitusega, hiljem sai linnavalitsusest loa xxx all hakata osutama taksoteenust. Taksojuhtide vahel otseseid konflikte ei olnud, samuti kinnitas süüdistatav, et tal ei olnud mingeid konflikte ega vihavaenu kannatanuga. Süüdistatav sai plahvatusest teada 22.12.2013, kui A. S. näitas sellekohast uudist arvutist. DNA-proovide osas seletas süüdistatav, et maalriteip oli ära võetud tema kodust ja plekkämber läks tema kodust juba varem kaduma. Ööl vastu 19.11.2013 oli süüdistatav kodus, naine oli köögis ja tema läks magama. 18.11.2013 õhtul käis süüdistatav Veski tänaval, üks võlgnik andis talle võla ära, pärast võis ta olla veidi alkoholi tarvitanud. Sügisel 2013 osutas süüdistatav taksoteenust sedaantüüpi, hõbedast värvi xxx. Tavaliselt seisis ta taksopeatuses, kuid käis xxx rongil vastas. Süüdistatav kinnitas, et ostis ehitusmaterjale J. P. kliendikaardiga, ehitust ta ametlikult kuskil õppinud ei ole. Samas on tal olemas rätsepa eriala. xxx käis süüdistatav koolis ja tal on 4 klassi haridust. Kutsekooli lõpetamisest rääkis süüdistatav seepärast, et ei tahtnud rumal välja paista. Süüdistatav tunnistas, et relv ja padrunid olid tal olemas. 18.11.2013 käis ta xxx tänaval võlal järel, pärast enam väljas ei käinud, tunnistajaid L. ja T. ta sellel päeval enda juures ei näinud. Süüdistatav seletas ka, et 17.11.2013 xxx peol ei käinud. 19.11.2013 käis süüdistatav kiirabiga haiglas, see oli veel valgel ajal, seal rääkis õde, et veel üks taksojuht oli sinna toodud, kuid süüdistatav kannatanut ise ei näinud. 06.11.2013 magas ta kodus ja väljus kodust alles peale kella 08 hommikul. Gaasilambi ostis ta 2013 aasta lõpus ja kinkis selle 2014 aasta alguses A. S.. Süüdistatav kinnitas, et tal ei ole mingit konflikti ega vihavaenu kannatanuga. Kannatanu S. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat tunneb ta alates jaanuarist 2013, kui asus tööle taksojuhina, mingeid suhteid nende vahel ei ole. Kannatanu seletas, et süüdistatav ilmselt teadis tema elukohta, kuna taksojuhid võisid seda talle öelda. Kuna esimesel kohtumisel kiitles süüdistatav kannatanule, et oli kunagi noor kuum kukk, mis vangla mõistes tähendab ärakasutatud inimest, siis ütles kannatanu süüdistatavale, et ta enam temaga ei suhtleks. Teised taksojuhid rääkisid samuti, et ta kiusab lapsi. Süüdistatav sõitis xxx, neil olid oranžid taksoplafoonid. Kannatanu seletas, et ajal, mil tema asus taksoteenust osutama, olid taksojuhtidel valed reeglid. Linnavalitsuse poolt on kinnitatud eeskiri, mille kohaselt klient valib ise takso, millega sõidab. Aga siis oli olukord selline, et taksojuhid saatsid kliendi ikkagi järjekorras esimese auto peale, kuigi klient ei soovinud sellesse autosse minna, kuna see oli must või ei meeldinud neile taksojuht. Kui kannatanu tööle asus, ütles ta teistele, et teha tuleb nii, nagu peab olema ja klient valib ise sõiduki. Paljudele see ei meeldinud. Ka süüdistatav ei olnud selle korraga nõus, lisaks veel taksojuhid S., P., A. ja O.. Kannatanu kinnitas, et tema raudteejaamas teenust ei osutanud, kuid teadis, et sinna sõitsid pidevalt süüdistatav, P. ja S.. Seisuga 18.11.2013 elas kannatanu xxx koos abikaasa ja lapselapsega, lisaks ööbis saunas vahetevahel ka ehitusmees. Kannatanu kodu territooriumil on maja, 2 garaaži ja suur saun, territoorium on aiaga piiratud, aias on 2 koera. Territooriumile saab 2 värava kaudu, üks on kohe maja juures, teine teisel pool, väravad on seestpoolt lukustatavad. 18.11.2013 õhtul oli kannatanu kodus koos abikaasaga, lapselaps tuli umbes kella 24 paiku, ehitusmees oli saunas. Kella 23 ajal käis kannatanu õues, kuna koerad haukusid, väravate juures ei olnud midagi. 19.11.2013 hommikul ärkas esimesena kannatanu abikaasa, kes läks kepikõndi tegema. Ta avas värava peale kella 7 hommikul, tuli ruttu tagasi ja ütles, et värava taga on prügi, käskis ära koristada. Kui kannatanu väljus, nägi värava taga vasakul pool kotti ja koti peal autorehvi. Need ei seganud värava avamist, kuna värav avaneb sissepoole, küll aga autoga väljasõitmist.

Lisaks kotile ja rehvile oli värava taga veel prügi – tühi pudel, purgikaaned, joogitopside kaaned, paberid. Algul lõi kannatanu kotti jalaga, kuid see oli raske, nagu kivid sees, siis kergitas seda ja nägi trossi, mis tuli kotist ja oli karabiiniga kinnitatud rehvi rõnga külge. Sel momendil sai kannatanu aru, et tegemist on pommiga, ta sirutas käe võimalikult ette, hüppas eemale ja lasi rehvi lahti. Siis toimus plahvatus, mida oli nii kuulda kui näha, leek oli kõrgem kui maja. Kannatanu vasak käsi ja pool nägu said põletada, ta läks kiiresti külma vee alla. Keegi kutsus kiirabi, kannatanu oli 2 päeva haiglas, edasi kodusel ravil ja haiglas käis ainult sidumistel. Sidumistel käis 2 nädalat, siis soovitati osta üks aparaat, mis olevat efektiivne põletuste korral. Tänu sellele aparaadile on kannatanu nägu tänaseks terve. Lisaks sellele pöördus kannatanu psühholoogi ja psühhiaatri poole ning sai ravi, mis oli seotud plahvatusega. Käesoleval ajal arme näha ei ole, kuid käsi ei talu sooja ja kuumust, sest siis on väga valus. Kannatanu kinnitas, et esitas tsiviilhagi aparaadi maksumuse osas 588 € ning moraalse kahju osas 25 000 €, mille jätab kohtu otsustada, kuna iga päev pommi ei panda ja see oli seotud sisemiste üleelamistega. Kannatanu kinnitas, et tema abikaasa on kuni käesoleva ajani väga mõjutatud ning ei taha enam selles majas ööbida, ostis endale linnas korteri. Ka kannatanu ei tunne end siiani hästi, kui midagi maha kukub, hüppab ta ehmatusest ning seetõttu pöördus ka psühhiaatri poole. Kannatanu kinnitas, et seostab pommi panekut ja plahvatust vaid ründega tema vastu seoses taksoreeglite kehtestamisega ning välistab, et see rünnak oleks olnud suunatud kellegi teise vastu tema majas. Nii abikaasa kui lapselaps on kinnitanud, et nad ei tunne süüdistatavat. Tunnistaja K. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema on kannatanu abikaasa, süüdistatavat ta ei tunne. Abiaasa töötas 18.11.2013 taksojuhina, nad elasid ... xxx. Süüdistatavast ei ole kannatanu oma abikaasale midagi rääkinud ja ise ta süüdistatavat näinud ei olnud. Tunnistaja kinnitas, et 18.11.2013 oli ta kodus koos abikaasaga, lapselaps tuli koju hiljem, kella 23 või 24 ajal. Õhtul tunnistaja majast ei väljunud ja öösel midagi ei kuulnud. Hommikul ärkas tunnistaja kella 7 ajal ja väljus 7.30 ajal. Kui ta avas aiavärava, nägi, et prügi oli laiali loobitud ja läks tagasi, ütles kannatanule, et see koristaks prügi ära. Praht asus kohe värava taga, väravad käivad lahti sissepoole. Lisaks prügile nägi tunnistaja ka autorehvi. Väravast väljumast takistas tunnistajal vastikustunne. Kannatanu läks vaatama ja tunnistaja jäi seda köögiaknast jälgima. Kuna värav oli kinni, kuulis ta vaid plahvatust ja nägi leeki, see oli kõrgem, kui maja. Siis hakkas tunnistajat lapselast hüüdma, kannatanu jooksis sisse ja oli täiega ära põlenud, tunnistaja kutsus kiirabi. Kannatanu nägu oli jube, käsi oli ka ära põlenud. Kannatanu läks vannituppa külma vee alla, hiljem oli haiglas. Kannatanu ei osanud kedagi kahtlustada, ka lapselaps ei rääkinud kunagi, et tal olid mingid probleemid. Tunnistaja kinnitas, et tõlkis kannatanule Jõhvi linna määruse, mis oli seotud taksoteenuse osutamisega ja kannatanu rääkis, et kõigile see kord ei meeldi, sest oli taksojuhte, kellega kliendid ei taha sõita. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kõigi nende psüühiline seisund peale plahvatust kirjeldamatu ja teda ennast valdas õudus, kui ta mõtles, et kui esimesena oleks väljunud lapselaps, siis oleks ta olnud surnud. Käesoleval ajal ei tunne ta ennast majas turvaliselt, seal ei ööbi ja ostis endale 1-toalise korteri. Kannatanul on unehäired, iga asja peale ärkab üles ja kogu aeg muretseb pere pärast. Tunnistaja M. A. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötab pommigrupis demineerijana ning kannatanut ja süüdistatavat ei tunne. Tunnistaja oli seoses töökohustustega 19.11.2013 ... tänaval xxx kus oli toimunud plahvatus koos väikese põlenguga. Koos temaga sõitis väljakutsele meeskond koos koera ja koerajuhiga,

kohale jõudsid kell 8.30. Tunnistaja jälgis sündmuskohta distantsilt ning läbi robotikaamera, hiljem ligines objektile ka pommitehnik. Esialgu nägi tunnistaja prügihunniku sarnast hunnikut, kust seest paistis vana autorehv ja metallämber. Sündmuskoha ohutuks muutmine võttis terve päeva aega ja selle sündmuse lahendamisse olid kaasatud robot ja erinevad laengud. Lõpuks selgus, et tegemist oli metallämbriga, mille sees olid kokkuteibitud ja traatidega keskele kinnitatud 2 gaasiballooni, mille küljes oli käivitusmehhanism. Betooni sees olid kruvid, naelad, mutrid, mis olid selleks, et tekitada suuremaid vigastusi ja purustusi. Kõik materjalid, mida nad kasutasid demineerimistöödel, anti üle uurijatele. Kõik sündmuskohal toimunu on dokumenteeritud, aruande lisas on ära toodud kõik toimingud ja tulemused. Tunnistaja kinnitas, et sellist seadeldist võib kokku panna internetist leitava info alusel. Kui antud lõhkeseadeldis oleks käivitunud ja töötanud nii, nagu isik planeeris, siis oleksid väga paljud saanud kannatada, killud oleksid lennanud 300 – 400 m raadiuses. Tunnistaja arvates plahvatas põhilaeng osaliselt, kuna üks gaasiballoon oli terve ja teine mitte. Tunnistaja M. A. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema süüdistatavat ei tunne, kuid on kannatanu lapselaps. Tunnistaja kinnitas, et novembris 2013 töötas kannatanu taksojuhina, kuid tema töögraafikut tunnistaja ei tea ning kannatanu ei rääkinud talle kunagi, et keegi teda ähvardas. Novembris 2013 elas tunnistaja kannatanu majas ... xxx tuli tunnistaja koju kella 23 – 24 paiku, autoga, mille parkis hoovi. Autoga sissesõitmiseks tegi tunnistaja väravad ülevalt lahti, sõitis sisse ja pani väravad uuesti seestpoolt kinni. Midagi ebatavalist ta ei märganud, kuid teab, et kannatanu oli kodus, kuna tema auto oli hoovis. Õhtul tunnistaja kellegagi ei rääkinud, läks üles korrusele magama. Tunnistaja ärkas üles kõva paugu peale ja kannatanu karjus, tal olid põletushaavad, helistati kiirabisse. Kannatanu ja tema abikaasa olid šokis, kannatanul olid valud. Peale plahvatust on kogu nende pere muutunud ettevaatlikuks ja tähelepanelikumaks. Tunnistaja kinnitas, et kui tema oleks 19.11.2013 hommikul esimesena autoga väljunud, oleks ta neid asju ise eest ära tõstma hakanud ja ei kujuta ette, mis oleks võinud juhtuda. Tunnistaja D. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema on kannatanu naaber, kuid süüdistatavat ei tunne. Tunnistaja maja asub kannatanu majast üle tee, umbes 30-kraadise nurga all. Tunnistaja kinnitas, et novembris 2013 elas kannatanu oma majas koos abikaasa ja lapselapsega ning osutas taksoteenust. Kannatanu maja on piiratud aiaga, tänava poole on väravad. Tööpäevadel lahkub tunnistaja kodust kell 6.30 ja tuleb tagasi kell 16.00. 18.11.2013 ei märganud ta koju tulles naabrite väravas midagi ebatavalist. 19.11.2013 ärkas tunnistaja 5.20 hommikul, midagi ebatavalist naabrite värava juures ei märganud, kuna ei vaadanud, sest oli pime ja kardinad olid ees. Bussipeatusse minnes möödus ta naabrite väravast, heitis korraks pilgu peale ja nägi musta värvi prügikotti, mis oli vastu kannatanu väravaid, prügi oli laiali loobitud. Tunnistajale tundus, et suur prügikott puutus vastu vasakut väravat. Kas ta sel hetkel kedagi või mingit xxx nägi, tunnistaja ei mäleta. Juhtunust sai tunnistaja teada samal päeval kella 10 – 12 paiku, kui vend talle helistas. Vend elab nende kõrval ja ütles, et S. taheti õhku lasta. Tunnistaja J. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema on kannatanu naaber, süüdistatavat ta ei tunne. Tunnistaja maja asub kannatanu majast paralleelselt üle tänava. Tunnistaja kinnitas, et novembris 2013 elas kannatanu majas veel tema abikaasa ja lapselaps, kannatanu ise on rahulik ja vaikne inimene, oli taksojuht. Tunnistaja ütluste kohaselt on tema majast näha, mis toimub kannatanu väravate

juures. 18.11.2013 oli tunnistaja õhtul kodus, midagi erilist ta kannatanu väravate juures ei näinud ega kuulnud. 19.11.2013 sõitis tunnistaja kella 7.30 paiku kannatanu väravatest mööda lasteaia poole, nägi kotti ja rehvi, see oli musta värvi prügikott ja koti peale oli pandud rehv. Kott oli surutud vastu väravaid selle rehviga, maas oli prügi, paberipraht, erinevad pakendid. Tunnistaja nägi, et värava juures oli kannatanu abikaasa, kes vaatas seda kotti ja puutus seda kergelt jalaga. Sel ajal oli üks kannatanu väravapool avatud, teine kinni. Kui tunnistaja kell 7.50 lasteaiast tagasi tuli, oli tee kinni ja ta sõitis koju ringiga. Kella 20 paiku tuli kannatanu tunnistaja juurde, oli šokis, tal olid käed vigastada saanud ja pea oli kinni seotud. Kannatanu ütles, et rehv oli prügikoti peal, ta viskas selle eemale, toimus plahvatus ja ta sai põletada. Tunnistaja L. A. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab xxx, süüdistatavat ja kannatanut ta ei tunne. Tunnistaja kinnitas, et xxx on igaühel vaba juurdepääs. Jaamahoones seisavad prügikorvid, üks üldlaua all, teine puldi juures ja üks tualettruumis. Prügi kogutakse ja viiakse konteinerisse, mis asub jaamakorraldaja ruumi juures õues, prügi viib välja koristaja. Konteiner ei ole ega ole olnud lukustatud, 2013 olid jaamas kasutusel mustad prügikotid. Turvakaameraid jaamas 2013 ei olnud. A. N. töötas xxx, kes käis ka vastavalt töögraafikule xxx. Võis küll olla, et ta viskas xxx. Tunnistaja kinnitas, et ringkonnaprokuröri poolt 21.11.2013 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli lisas oleval fototabelil nr.9 on lilled, mis kasvavad nende jaamas, on sealt lõigatud ning prügisse visatud. Fototabelil nr.37 on nende jaama dokument, mille edastas tunnistajale raudtee korraldaja ja mille tunnistaja hiljem viskas ära, see on fototabeli nr.38 teine pool, mida nad kasutavad mustandina. Fototabelitel nr.39 ja nr.41 on dokumendid Jõhvi jaamast, mis võisid sattuda xxx ja viskas seal prügi ära. Tunnistaja A. N. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab xxx süüdistatavat ja kannatanut ta ei tunne. Tunnistaja kinnitas, et tema vormistas piduritõendi ja täitis žurnaali, xxxx. Dokumendid vormistas ta xxx jaamahoones, kus asuvasse prügikorvi viskas ka mittevajalikud dokumendid. 22.11.2013 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli lisas oleval fototabelil nr.41 on tunnistaja poolt vormistatud piduritõend, mille vormistas ta 03.11.2013 Jõhvi jaamas. Pärast tuli välja, et see oli liigne ja tunnistaja viskas selle minema kas xxx. Fototabelil nr.39 on rongi saateleht, selle vormistas jaamakorraldaja Jõhvi jaamas 03.11.2013, see oli teine eksemplar ja tunnistaja viskas selle minema, tunnistaja arvates 03.11.2013 xxx jaamakorraldaja laua all olevasse prügikorvi, kus oli sees musta värvi prügikott. Tunnistaja kinnitas, et viskas vahel tööga seotud prügi ära ka Vaivara jaamas, kuna linnas ei tohi selliseid asju ära visata, neid on hoiatatud selle eest, et tänavale ei tohi visata. Tunnistaja N. S. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema xxxsüüdistatavat ja kannatanut ta ei tunne. Tunnistaja kinnitas, et Jõhvi jaama territooriumile on inimestel vaba juurdepääs, kuid jaamahoonesse sisse saab koodigaxxx jaama territooriumil on ka 4 turvakaamerat, millest ühest on vahel näha ka õues olevat prügikonteinerit, olenevalt sellest, kuidas prügivedaja selle peale tühjendamist tagasi paneb. Turvakaamerate pilti on näha ka Jõhvi jaamas asuval kuvaril, salvestised asuvad xxx xxx keegi kaameraid ei jälgi. Sügisel 2013 osutas xxx prügiveoteenust firma, kuid tunnistaja ei tea, kuidas ja millal. Töötajad viskasid prügi ära jaamahoones olevatesse prügikastidesse, koristaja korjas kokku ja viis konteinerisse. Konteinerile on vaba juurdepääs, see ei olnud lukustatud, sügisel 2013 olid neil kasutusel musta värvi prügikotid. 29.11.2013 asitõendite vaatlusprotokolli juures oleva

fototabelil on xxx pärit dokument, seal on rongijuhi nimi kirjas, nad kasutavad neid ka mustanditena ja siis viskavad prügikasti minema. Sama asitõendi vaatlusprotokolli fototabel nr.13 on sama ja fototabel nr.29 xxx jaamale faksi teel saadetud korraldus. Kui selle kuupäev on möödas, kasutatakse paberit mustandina ja lõpuks visatakse minema, paberikorvi, kust koristaja viib selle siis konteinerisse. Asitõendite 28.11.2013 vaatlusprotokolli fototabelil nr.31 on tunnistaja kinnitusel tema käekiri, kui käskkirjad saabuvad telefoni teel, kirjutatakse need käsitsi, hiljem visatakse prügikasti, xxx jaamast neid välja ei viida. Asitõendi 21.11.2013 vaatlusprotokolli fototabelil nr.6 olev dokument on koostatud rongi kohta 03.11.2013 ja pärit xxx, sama protokolli fototabelil nr.7 on tunnistaja käekirjaga märkmed, mis vahetuse lõppedes visatakse prügikorvi. Tunnistaja N. I. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab xxsüüdistatavat ja kannatanut ta ei tunne. Tunnistaja kinnitas, et Jõhvi jaamas on paigaldatud turvakaamerad, kuid pidevalt neid keegi ei jälgi, jaama territooriumile ja prügikonteineri juurde on kõigil vaba juurdepääs. Konteiner seisab jaamahoone sissepääsu kõrval, see ei ole lukustatud, turvakaamera näitab väikest osa prügikonteinerist. Sügisel 2013 koristas xx jaamahoonet koristaja ja viskas prügi konteinerisse, töötajad viskasid oma prügi prügikastidesse puldi juures või köögis, neis olid mustad prügikotid. Asitõendite 29.11.2013 vaatlusprotokolli fototabelil nr.10 asuvad dokumendi fragmendid on pärit xxx jaamast, kus neid kasutati mustandina, neil on tunnistaja käekiri. Peale vahetuse lõppu rebitakse need katki ja visatakse ära prügikorvi jaamahoones, puldi juures. Asitõendite 28.11.2013 vaatlusprotokolli fototabelil nr.29 xxx jaamast pärit dokument, mis on xxx ja xxx saadetud faksiga. Kui seda dokumenti enam ei ole vaja, kasutatakse seda vahetuse kestel mustandina ja pärast rebitakse puruks ning visatakse prügikorvi. Sama asitõendite vaatlusprotokolli fototabel nr.31 asuv dokument on samuti pärit xxx, see on mustand, kuhu on kirjutatud rongijuhi perekonnanimi, see rebitakse peale vahetust samuti puruks ja visatakse ära. Asitõendite 21.11.2013 vaatlusprotokolli juures asuval fototabelil nr. 6 on rongi xxx, fototabelil nr.7 on tööplaan, see ei ole pärit xxxjaamast, fototabelil nr.37 on tööplaan, mis antakse välja rongijuhtidele, see ei ole Jõhvi jaamast, aga nad saavad xxx jaama prügikasti ära visata küll. Asitõendite 28.11.2013 vaatlusprotokolli juures asuval fototabelil nr.7 on paberid xxx, ka tunnistaja poolt kirjutatud, kasutatud mustandina ja pärast ära visatud. Asitõendite 21.11.2013 vaatlusprotokolli juures asuv fototabel nr.6 on rongi saateleht xxx jaamast ja suundunud xxx jaama, koostatud 03.11.2013. Sama asitõendite vaatlusprotokolli juures asuval fototabelil nr.8 on tunnistajale kuuluv tualettvesi, mille ta ära viskas, kui see tühjaks sai, viskas prügikorvi. Asitõendite 29.11.2013 vaatlusprotokolli juures asuvatel fototabelitel nr.22 ja nr.23 on tunnistajale kuuluv ostutšekk xxxt, mille ta viskas ära xxx prügi hulka prügikorvi. Sama asitõendite vaatlusprotokolli fototabelil nr.25 on rongi tunniplaan, mida kasutatakse igas jaamas ja mille tunnistaja tellis xxx, hiljem ei olnud seda vaja ja ta viskas selle ära samal päeval, kui see saadeti – 01.11.2013. Tunnistaja R. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab xxxüüdistatavat ja kannatanut ta ei tunne. Tunnistaja kinnitas, et xxx territooriumile on kõigil vaba juurdepääs, territooriumil on 4 turvakaamerat, millest 1 näitab osa prügikonteineri asukohta. Tunnistaja kaamerate pilti ei jälgi, tal on oma tööxxx on koristaja, kes viib ka prügikastidest prügi välja konteinerisse, prügikastides on musta värvi prügikotid, prügikonteiner ei ole kunagi olnud lukustatud. Asitõendite 28.11.2013 protokolli juures asuval fototabelil asuv dokument on xxx, mis võis sattuda ka sinna prügi

hulka. Sama asitõendi vaatlusprotokolli juures asuval fototabelil nr.31 on N. S. käekiri. Asitõendite 21.11.2013 vaatlusprotokolli juures asuval fototabelil nr.6 on pärit xxx asuv paber, mis on tunnistaja poolt välja trükitud ja antud rongijuht A. N. väljatrükkimise päeval 03.11.2013 enne rongi ärasaatmist. Sama asitõendite vaatlusprotokolli fototabelil nr.37 asuv dokument võis küll sügisel 2013 sattuda Jõhvi jaama prügikonteinerisse. xxx süüdistatavat ja kannatanut ta ei tunne. Tunnistaja kinnitas, et xxx territooriumil on turvakaamerad, millest üks näitab prügikonteineri nurka. Prügikonteinereid on üks ja see ei olnud lukustatud. Tunnistaja ei tea, kuidas toimus prügi äravedu, kuid koristaja viis igal tööpäeval hoonest prügi konteinerisse. xxx territooriumile on kõigile vaba juurdepääs, sinna sõidavad ka taksojuhid, kui saabuvad xx xxxxxx rongid. Asitõendite 26.11.2013 vaatlusprotokolli juures oleval fototabelil nr.26 olevad dokumendid on pärit xxx, mida kasutatakse mustanditena ja hiljem visatakse puldi kõrval asuvasse prügikasti. Prügikasti koristab iga päev koristaja, viib prügi konteinerisse. Sama asitõendite vaatlusprotokolli fototabelil nr.10 on xxx dokumendid, need on mustandid, võivad olla visatud prügikasti xxxx. Sama asitõendite vaatlusprotokolli juures oleval fototabelil nr.25 asuvad dokumendid ei ole pärit xxjaamast, kuid on seotud raudteejaamaga, see on rongi tunniplaan, mis võib sattuda prügikasti xxx. Tunnistaja O. G. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab xxx, süüdistatavat ja kannatanut ta ei tunne. Tunnistaja kinnitas, et xxx ei ole turvakaameraid, prügikonteiner seisab sissepääsust paremal, 2013 ei olnud lukustatud. Sügisel 2013 visati jaamas prügi ära prügikasti, mis asub korrapidaja ruumis, sealt viis koristaja prügi 2 - 3 korda nädalas konteinerisse. Asitõendite 21.11.2013 vaatlusprotokolli juures asuval fototabelil nr.9 on selline teepakk, millest tunnistaja jõi teed ja lilled, mis on xx. Tunnistaja kinnitas, et see prügi fototabelil on xxx. Sama asitõendite vaatlusprotokolli juures asuval fototabelil nr.36 asuvad paberid on seotud xxxjaamaga, need paberid visatakse peale tööd prügikasti. Sama asitõendite protokolli fototabelil nr.38 on tunnistaja poolt tehtud märkmed, need olid tunnistaja kasutuses Vaivara jaamas, mille ta rebib vahetuse lõpus puruks ja viskab prügikasti. xxxx jaamakorraldajana, kannatanut ta ei tunne. Süüdistatavat ta tunneb ja on temaga kohtunud, samuti on viibinud tema kodus. Tunnistaja kinnitas, et juurdepääs xxxjaama territooriumile on vaba. Asitõendite 21.11.2013 vaatlusprotokolli juures oleval fototabelil nr.36 asuvad dokumendid saadetakse Tallinnast koos vagunitega, need võivad xx prügi hulka. xx jaamast viis prügi välja konteinerisse koristaja. Tunnistaja viibis koos A. S. seoses mõlema sünnipäevaga S. vanaema Y. S. pool, süüdistatav on S. vanaema abikaasa, kes sõitis taksot. Tunnistaja juures Vaivara jaamas ei ole süüdistatav kunagi viibinud. Lisaks sellele on tunnistaja süüdistatava kodus käinud veel palju kordi ajal, mil süüdistatavat enam ei olnud. Tunnistaja Y. S. ütlustest nähtub, et süüdistatav on tema abikaasa 8 aastat. Kannatanut tunneb tunnistaja juba 40 aastat seoses taksopargis töötamisega. Tunnistaja kinnitas, et alguses olid nendevahelised suhted head, praegu väga halvad. Tunnistaja ütlustest nähtub, et suhted kannatanuga halvenesid siis, kui kannatanu asus xxx, nad kõik seisid xxxuru ja bussijaama juures olevas parklas. Algul töötas kannatanu nii, nagu kõik teised, siis aga hakkas oma autoga eraldi seisma ja nahaalselt inimesi oma autosse juhatama, vedas inimesi ilma järjekorrata. Teised taksojuhid tegid talle märkusi, aga kannatanu ei reageerinud sellele. Süüdistatav sõitis tunnistaja FIE all, tal ei olnud oma firmat. Algul sõitis tunnistaja xxx ja süüdistatav xxx, see oli hõbedane ja oranži taksoplafooniga. Tunnistaja ja süüdistatav elavad

koos tunnistaja tütrele J. P. kuuluvas majas, tütar ise elab xxx. Tunnistaja ja süüdistatav kasutasid pidevalt tütre nimele väljastatud xx kliendikaarti, koos käisid ostmas. Tunnistaja kinnitas, et koos süüdistatavaga käisid nad taksodega xxraudteejaamas vastas xxxuleval rongil, seisavad rongijaama platvormil, vahel sõidavad ka lähemale. 18.11.2013 oli tunnistaja tööl, töötas terve päeva, süüdistatav oli kodus joobes, kuna 17.11.2013 olid nad koos xxxl üritusel ja süüdistatav tarvitas alkoholi 17.11.2013 – 19.11.2013. Tunnistaja sai plahvatusest teada teiste taksojuhtide käest 19.11.2013 hommikul parklas. Kohe rääkis ta sellest ka abikaasale. Tunnistaja lahkus 19.11.2013 kodust kell 7.50, süüdistatav magas siis, öösel ei olnud süüdistatav võimeline liikuma. Tunnistaja kinnitas, et nende majast võeti ära erinevaid metallesemeid, need lihtsalt vedelesid seal. 18.11.2013 öösel ei viibinud lapselaps A. S. tunnistaja kodus, advokaat käskis eeluurimisel valetada, tegelikult sõitis lapselaps juba 18.11.2013 hommikul ära ja rohkem ei tulnud tagasi. Tunnistaja kinnitas, et xxx ei ole eraldi taksoveo eeskirja, kehtivad üldised xxx omad. Tunnistaja seletas, et H. T. käis nende majas 18.11.2013 õhtul, kui oli juba pime. Tunnistaja M. H. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötab xxx Süüdistatavat on ta näinud kui klienti, mingeid suhteid nende vahel ei ole, kannatanut ta ei tunne. Tunnistaja kinnitas, et J. P. kliendikaardiga käisid kaupa ostmas üks mees ja üks naine, kliendikaarti nad ei esitanud, vaid ütlesid ainult nime, tunnistaja otsis arvutist üles ja tegi allahindluse. Süüdistatav ostis erinevaid ehitusmaterjale ja ütles, et ehitab maja, samuti rääkis, et on taksojuht. Eeluurimise ajal tundis tunnistaja fotode järgi ära süüdistatava ja tema abikaasa, nimesid ta ei teadnud. Tunnistaja A. B. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab xxsüüdistatavat tunneb kui kaupluse klienti, kannatanut ta ei tunne. Süüdistatav on tunnistajale meelde jäänud kui püsiklient. Kaupluses on müügil ka gaasiballoonid, kas süüdistatav neid ostis, tunnistaja ei mäleta. Süüdistatav käis kogu aeg ühe naisterahvaga kaupluses ja kasutas J. P. nimega kliendikaarti, tunnistaja arvas, et naisterahvas ongi J. P., kuna kliendikaart oli alati naisterahva käes. Süüdistatav rääkis tunnistajale, et tal on maja, garaaž, kasvuhoone, aiamaa ja saun ning ta on taksojuht. Süüdistatav kutsus tunnistajat pidevalt sauna ja napsitama, tunnistaja ei käinud kunagi. Tunnistaja S. B. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötab xxx ja osutab taksoteenuseid. Süüdistatavat tunneb ta seoses tööga, mingeid suhteid nende vahel ei ole, kannatanut tunneb samuti, neil on normaalsed tööalased suhted. Tunnistaja kinnitas, et kui süüdistatav tuli taksojuhina tööle, proovis ta tunnistajaga suhelda, kuid kuna kasutas ebatsensuurseid väljendeid, ütles tunnistaja talle, et ta ei tuleks enam tema juurde, rohkem ei ole nad suhelnud. Süüdistatav sõitis heleda xxx. Tunnistaja kinnitas, et nii süüdistatav kui tema abikaasa käisid xxx rongil raudteejaamas vastas. Tunnistaja ei ole kuulnud, et süüdistatav ja kannatanu ähvardasid või solvasid teineteist, neil polnud mingeid suhteid. Taksoteenuse osutamisel seisnes konflikt selles, et kannatanu osutas teenust nii, nagu reeglites kirjas, et kui klient valib esimese takso asemel tema auto, siis ta ka teenindab ja ei hakka klienti saatma esimese takso peale. See ei meeldinud kahele eakale naisterahvale, kes taksoteenust osutavad. Süüdistatav hoidis nende naisterahvaste poolele. Tunnistaja V. O. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab taksojuhina, süüdistatavat ja kannatanut tunneb, suhted on tööalased ja mingit vihavaenu ei ole. Tunnistaja kinnitas, et süüdistatav sõitis xxx, käis ka rongijaamas varahommikusel xxx vastas, ta seisis perrooni kõrval. Olukord taksoteenuse osutamisel oli veidi

pingeline, sest taksod seisavad järjekorras, klient sõidab esimese autoga, kui kannatanu tuli tööle, hakkas ta juhendama klientide liikumist. Tunnistaja ei tea, kas see meeldis süüdistatavale, mingit suhtlemist ja konflikte süüdistatava ja kannatanu vahel ta ei näinud. Tunnistaja A. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab taksojuhina, süüdistatavat ja kannatanut tunneb ta seoses tööga, mingeid suhteid nende vahel ei ole. Tunnistaja kinnitas, et käis rongijaamas rongil vastas ainult siis, kui oli tellimus, võis olla, et käis 06.11.2013, rong saabub kella 6 paiku hommikul. Tunnistaja kinnitas, et on kuulnud ja näinud, et süüdistatav käis tihti rongijaamas rongil vastas, sõitis hõbedase xxxa, taksod seisavad platvormil. Tunnistaja teada olid kannatanul ja süüdistataval erimeelsused seoses tööga, vaidlesid parkimiskohtade ja klientide pärast, kannatanu meelitas kliente oma autosse, süüdistatav närvitses selle pärast, väljendus ebatsensuurselt. Tunnistaja kinnitas, et sügisel 2013 oli süüdistataval väga silmatorkav kirju jope. Tunnistaja möönas, et klient valib takso ise, kuid kirjutamata reegliks on, et sõidab järjekorras esimesena seisev auto. Tunnistaja L. B. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab xxx, süüdistatavat ega kannatanut ta ei tunne. Tunnistaja kinnitas, et xxx on 4 turvakaamerat, millest üks näitab väikest osa ka prügikonteinerist. Töökohal viskavad nad prügi prügikorvi, kus on musta värvi kilekott, koristaja viib välja konteinerisse. Asitõendi 29.11.2013 vaatlusprotokolli juures asuval fototabelil nr.6 on xxx paberid, saateleht, mille nad prindivad välja ja annavad rongijuhile. Kui tehakse mitu eksemplari, visatakse ülejäänud minema. Rongijuhid võivad prügi visata ära ka mujal, kui Jõhvi jaamas. Tunnistaja A. N. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab taksojuhina, süüdistatavaga on tal head suhted, kannatanuga ei ole. Tunnistaja kinnitas, et süüdistatav sõitis sügisel 2013 xxx seisis nii taksopeatuses kui rongijaamas. Vahel seisid nad rongijaamas ka koos. Kui tööle tuli kannatanu, hakkas taksojuhtide vahel sõimamine, ta kutsus kliente oma taksosse, parkis oma auto kõrvale, mitte järjekorda. Kannatanu sõimas süüdistatavat kogu aeg ja nimetas nimedega, süüdistatav vaikis. Kas kannatanul oli konflikte ka teiste taksojuhtidega, tunnistaja ei tea. Tunnistaja V. S. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab taksojuhina, süüdistatavat tunneb seoses tööga, mingeid suhteid nende vahel ei ole, kannatanut tunneb, nad on sugulased ja neil on normaalsed suhted. Tunnistaja kinnitas, et süüdistatav sõitis sügisel 2013 hõbedase xxx, omavahel nad ei suhelnud. Süüdistatav seisis oma taksoga seal, kus kõik teised taksod, vahel käis ka rongijaamas. Tunnistaja kinnitas, et 06.11.2013 videosalvestisel on hõbedane xxx taksoplafooniga, isiku nägu ei ole näha, kuid jope ja kõnnak on süüdistatava omad, ta käis selle jopega tööl. Tunnistaja A. A. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötas varem taksojuhina, süüdistatavat tunneb seoses tööga, neil ei olnud mingeid suhteid, kannatanut tunneb samuti seoses tööga, neil on normaalsed suhted. Tunnistaja kinnitas, et kannatanu püüdis kogu aeg süüdistatavat eemale ajada ja kordas, et ei taha temaga suhelda. Lisaks sellele kaebasid baarmenid ja kliendid, et kui süüdistatav siseneb baari, hakkab kliente tülitama ja jamajuttu rääkima. Paljud kliendid ei tahtnud temaga sõita, ütlesid, et ta on tüütu. Tunnistaja ei ole kuulnud, et kannatanu ja tunnistaja oleksid üksteist ähvardanud. Asitõendi 24.03.2014 vaatlusprotokolli juures olevatel fototabelitel nr.1 ja 2 on süüdistatava jopega sarnane jope, asitõendi vaatlusprotokolli juures oleval videosalvestisel ei ole isiku nägu näha, kuid kõnnak on üheselt

süüdistatava oma, jope on ka sarnane sellega, mida kandis süüdistatav, sõiduauto on Audi ja tegemist on taksoga, süüdistatav tegi sarnasega tööd. Tunnistaja K. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat ja kannatanut ta ei tunne. Tunnistaja kinnitas, et H. T. on tema kauge sugulane, keda ta kasutas vahel töödel abiks. Võis olla, et novembris 2013 aitas ta tunnistaja tädi talus Saka külas lõhkuda puid, vist 2 päeva, tunnistaja võttis ta hommikul auto peale, viis kohale ja õhtul tõi tagasi. Üldiselt kontakteerus tunnistaja T. vaid siis, kui midagi oli teha vaja. Sideettevõtte protokollis antud andmed T. viibimise kohta xxx tugijaamade piirkonnas võivad õiged olla küll. Tunnistaja M. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta tunneb süüdistatavat, kes on tema naaber, suhted on väga head, kannatanut ta ei tunne. Tunnistaja kinnitas, et süüdistatav elab temast üle tee koos naisega, on taksojuht. Tunnistaja laenas vahel süüdistatava käest tööriistu, nägi teda ka alkoholijoobes. Tunnistaja ei tea, kas oli perioode, mil süüdistatav tarvitas alkoholi mitu päeva järjest, tunnistaja arvates sõitis süüdistatav autoga iga päev. Tunnistaja M. G. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab xxx, süüdistatavat ja kannatanut ta ei tunne. Tunnistaja kinnitas, et seoses tööga on tema töökoht xxx, ta käib neis jaamahoonetes ka sees. Prügi viskab ta hoones olevatesse prügikorvidesse, õues on ka konteinerid. Asitõendi 28.11.2013 vaatlusprotokolli juures asuval fototabelil nr.3 asub tšekk kuulub tunnistajale, seal on tunnistaja pangaarve number, see võis sattuda xxx jaama prügi hulka, kui viskas autost töö juures välja. Asitõendi 21.11.2013 vaatlusprotokolli juures oleval fototabelil nr.8 asuv viinapudel kuulus samuti tunnistajale, ilmselt sattus Jõhvi jaama prügi hulka, kui ta viskas xxx autost prügi välja. Tunnistaja L. F. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat ta ei tunne, kannatanu on tema naaber, neil on vaid naabrisuhted, vihavaenu ei ole. Tunnistaja kinnitas, et sügisel 2013 elas kannatanu koos abikaasaga ja töötas taksojuhina, kannatanu maja ümber on aed ja väravad. 18.11.2013 oli ta õhtul alates kella 18-st kodus koos lähedase sõbraga, magama läks kella 10 – 11 paiku õhtul, midagi ebatavalist õhtul ei märganud. Hommikuti ärkas tunnistaja 5.50 ja väljus majast 6.50, tee bussipeatusse läheb kannatanu majast mööda. 19.11.2013 hommikul märkas ta, et kannatanu väravate ees seisid autoveljed ja prügi oli laiali pillutud, väravad olid kinni ja veljed toetasid vastu väravat. Täpsemalt tunnistaja ei vaadanud, kuna kiirustas, heitis vaid pilgu peale. Tunnistaja N. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema on kasutanud Y. S. poolt pakutud taksoteenust juba 10 aastat. Novembris 2013 kutsus ta ka takso välja, kuna kiirustas lapsi lasteaeda viima, Y. S. ütles talle, et tal on kiire, aga Toivo tulla ei saanud, kuna nad käisid peol ja Toivo tarvitas alkoholi. Toivo on ühel korral aidanud tunnistajat ka majaehitusel. Tunnistaja kinnitas, et on näinud süüdistatavat autoroolis olekus, kus talle tundus, et süüdistatav on alkoholijoobe järgsete tunnustega. Tunnistaja F. P. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta tunneb süüdistatavat alates sellest ajast, mil viimane hakkas elama koos Y. S., mõlemaga on tunnistajal head suhted. Seisuga sügis 2013 olid taksojuhtide vahel pingelised suhted, kuna S. M. läks kogu aeg järjekorras ette, võttis kliendid ära. Tunnistaja ei oska öelda, missugused olid suhted kannatanu ja süüdistatava vahel, kuna ta töötas ise väga vähe, tegi vaid

paar reisi ja läks koju. Tunnistaja ei mäleta, millise autoga sõitis sügisel 2013 süüdistatav. Tunnistaja A. A. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta tunneb süüdistatavat, kuna viimane käis koos abikaasaga xxx peol, tunnistaja on klubis kultuuritöötaja. Süüdistatav käis koos abikaasaga xxx, kas süüdistatav tarvitas peol ka alkoholi, tunnistaja ei näinud. Tunnistaja kinnitas, et süüdistatav lahkus peolt enne lõppu, kuid mis autoga nad olid, tunnistaja ei tea. Tunnistaja S. A. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema on samuti taksojuht, süüdistatavat ja kannatanut tunneb, kuid suhteid nende vahel ei ole. Tunnistaja seletas, et kui S. M. tuli taksoteenust osutama, siis püüdis ta alati saada ettepoole ilma järjekorrata, teised taksojuhid suhtusid sellesse vaikselt. Konfliktidest ja ähvardustest süüdistatava ja kannatanu vahel ei tea tunnistaja midagi. Tunnistaja A. S. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta tunneb süüdistatavat, kes on tema vanaema abikaasa, nendevahelised suhted on head. Tunnistaja kinnitas, et süüdistataval on ehitaja eriala, tema haridust tunnistaja ei tea. Tunnistaja kinnitas, et arvuti osteti vanaema majja oktoobris – novembris 2013. Tunnistaja kinnitas, et süüdistatav kuritarvitas alkoholi. Novembris 2013 käis süüdistatav koos vanaemaga peol ja pärast jätkas kodus joomist, konkreetseid kuupäevi tunnistaja öelda ei oska. Tunnistaja kinnitas, et kuna ta töötas graafiku alusel 18.11.2013 ööl vastu 19.11.2013, siis ta ilmselt 18.11.2013 vanaema juures ei olnud. Tunnistaja S. S. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta on A. S. lähedane sõber ja seoses sellega käinud ka viimase vanaema juures kodus. Tunnistaja ei tea, mis erialad on süüdistataval. Tunnistaja ei oska öelda, missugustel kuupäevadel oli süüdistatav novembris 2013 joobes. Tunnistaja V. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema aitas Y. S. 2 aastat tagasi ehitada majaseina. Süüdistatav aitas teda, tõi telliskive ja liiva, segas betooni. Samuti aitas tunnistaja umbes 1,5 aastat tagasi ehitada kompostiaugu. Tunnistaja H. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta on süüdistatava naaber. 18.11.2013 kella 12 – 13 ajal käis tunnistaja hommikul Y. S. juurest suitsu küsimas, süüdistatav oli kodus ja purjus, istus tugitoolis. Kuupäev 18.11.2013 jäi tunnistajale meelde, kuna läks peale seda surnuaiale küünlaid panema. Samuti kinnitas tunnistaja, et tunneb K. M., kellele ta vahel teeb erinevaid töid. Tunnistaja arvates lõpetas ta 13.11.2013 puude tegemise K. M. tädile. Tunnistaja kinnitas, et ta ei rääkinud K. M. 18.11.2013 telefoni teel. Samuti kinnitas tunnistaja, et tema maja aknad on süüdistatava garaaži poole, mistõttu talle on hästi näha, kui süüdistatav ajab auto välja, et minna Moskva rongile vastu, tunnistaja arvates käis ta seal igal hommikul. Tunnistaja H. O. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötas kannatanu juures kodus, kus ehitas sauna ja teist korrust, vahel ka ööbis sealsamas. 18.11.2013 oli ta kannatanu juures kõrvalhoones, toas olid kannatanu, tema abikaasa ja lapselaps. Tunnistaja läks õhtul kella 21 – 22 ajal magama ja ärkas hommikul 7 30 ajal, kui käis kõva plahvatus. Kui tunnistaja maja territooriumil pärast liikus, nägi ta laialipaisatud prügi, paberi ja plastmassi tükke. Järgmisel hommikul peale plahvatust korjas tunnistaja prügi kokku, võis olla, et paljaste kätega.

Ekspert G. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema teostas käesolevas kriminaalasjas DNA-ekspertiisi. Ekspert kinnitas, et ei ole teoreetilist põhjust, miks betooni peal olev DNA säiliks halvemini, kui mõne teise pinna peal olev DNA, kuid ükski nendest proovidest, mis olid seostatavad süüdistatavaga, ei ole võetud betooni pealt, vaid on võetud erinevatelt objektidelt. Kõrge temperatuur kindlasti lagundab DNA-d ja teine faktor, mis seda protsessi mõjutab, on ekspositsiooni aeg, kui kaua see temperatuur on DNA-le mõjunud. Ja kolmas, mis on oluline, on see, kui palju oli seal algselt DNA-d. DNA võib hävineda, kuid võib ka säiluda. Ei ole nii, et DNA kahjustumise tulemusena DNA profiil muutub valeks. Proovi ei pruugi saada, kuid see ei muutu valeks. Antud juhul oli võetud palju proove, kuid ainult üksikutest on saadud tulemus, mis on isikuga seostatav. DNA proovid võeti erinevatel kuupäevadel, aeg ei mängi DNA proovide võtmisel rolli. Kõik proovid, mis olid ekspertiisi saadetud, olid pakendatud ja probleeme nendega ei olnud. Teibitükkide liimiga poolele kinnitub suurem kogus DNA-d, kui siledale pinnale. Süüdistatavaga seostatavalt andsid positiivse tulemuse 8 proovi. Proovidest R130221 ja A135949 saadi täisprofiil ja see profiil on pärit ühelt isikult ja see langes kokku süüdistatava profiiliga. Ülejäänud süüdistatavaga seostatavad tulemused on sellised, kus proovis oli DNA-d vähem, mistõttu saadi võib-olla osaline DNA-profiil ja kus olid mõned süüdistataval esinevad alleelid puudu. Kui saadakse osaline profiil, siis arvutatakse tõenäosushinnang. Ekspert kinnitas, et süüdistatava puhul võrreldi proovi, mis oli saadud 28.01.2014 ja 29.01.2015, mitte jälitustegevuse käigus saadud proovi. Tunnistaja J. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta elab süüdistatava vastasmajas, suhted on naabrite vahel head. Tunnistaja seletas, et süüdistatav on hea ehitaja, renoveeris maja. Süüdistatav ja tema abikaasa osutasid taksoteenust, süüdistataval olid probleemid alkoholi tarvitamisega. 18.11.2013 õhtul kella 19 – 20 paiku käis ta naabrite juures ja viis ära reisilt kingiks toodud tee, perenaine oli köögis, nad rääkisid 3 – 5 minutit ja siis läks tunnistaja oma koju, süüdistatavat ta sel õhtul üldse ei näinud. Süüdistatava kohta ütles perenaine ainult, et ta joob juba mitu päeva. Selle kohta, et süüdistatav on võimeline alkoholi tarvitama mitu päeva järjest, tegi tunnistaja ise järelduse, näinud ta seda ei ole. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - Sündmuskoha 19.11.2013 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, kust nähtuvad sündmuskoht ja seal tehtud vaatluse kirjeldus, samuti erinevatest sektoritest avastatud numbritähistega tähistatud objektide loetelu ja vaatluse käigus äravõetud esemete loetelu - Sündmuskoha 20.11.2013 täiendava vaatluse protokoll koos fototabelitega, kust nähtuvad vaatluse käik ja vaatluse käigus äravõetud esemete loetelu - Asitõendi 21.11.2013 vaatlusprotokoll koos fototabelitega ... Jõhvis sündmuskoha vaatlusel avastatud ja pakendatud objektid pakendis KAPO turvakleebistega 5L12590 – 5L12580 (metallist ämber, mille sees betoonijäätmed ning purunenud gaasiballoon kirjega GoSystem Butane Propane Mix Gas ja triipkoodiga 5036720219007, ballooni alumises servas ballooni ümber maalriteip ning traat, mille teine ots on kinnitunud ämbris oleva betoonivalu külge) - Asitõendi 22.11.2013 vaatlusprotokoll koos fototabelitega ... Jõhvis sündmuskoha vaatlusel avastatud ja pakendatud gaasiballooni fragmendid pakendis KAPO turvakleebistega 5L12578 ja 5L12579 - Asitõendi 26.11.2013 täiendav vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi täiendavalt ... Jõhvis sündmuskoha vaatlusel avastatud ja

-

-

-

-

-

asitõenditena vaadeldud gaasiballooni fragmente pakendites KAPO turvakleebistega 5L12578 ja 5L12579 Asitõendi 27.11.2013 täiendav vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi ... Jõhvis sündmuskoha vaatlusel avastatud ja vaadeldud objekte pakendites KAPO turvakleebistega 5L12590 – 5L12580 Asitõendi 27.11.2013 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi ... Jõhvis sündmuskoha vaatlusel avastatud ja pakendatud puidutükki (maalriteibiga) pakendis KAPO turvakleebisega 5L12635 Asitõendi 27.11.2013 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi ... Jõhvis sündmuskoha vaatlusel avastatud ja pakendatud läbipaistvat plastiktükki, mille küljes olid sinist värvi teibitükk ja maalriteibi tükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12624 Asitõendi 27.11.2013 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi ... Jõhvis sündmuskoha vaatlusel värava eest, värava ja ämbri vahelt avastatud ja pakendatud vedru pakendis KAPO turvakleebisega 5L12652 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi 24.04.2014 ekspertiisiakt nr.13EPL0035 koos fototabelite ja õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta, mille kohaselt ekspertiisiks esitati 19.11.2013 sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud objektid (KAPO turvakleebistega 5L12569, 5L12590 – 5L12580, 5L12579, 5L12578, 5L12567 – 5L12568, 5L12575, 5L12573, 5L12566, 5L12572, 5L12623, 5L12621, 5L12620, 5L12619, 5L12618, 5L12617, 5L12616, 5L12615, 5L12614, 5L12613, 5L12612, 5L12565, 5L12564, 5L12563, 5L12559, 5L12562, 5L12561, 5L12560, 5L12557, 5L12558, 5L12556, 5L12555, 5L12554, 5L12552, 5L12553, 5L12551, 5L12550, 5L12548, 5L12636, 5L12635, 5L12634, 5L12633, 5L12632, 5L12631, 5L12630, 5L12629, 5L12628, 5L12627, 5L12626, 5L12625, 5L12624, 5L12576, 5L12549, 5L12611, 5L12610, 5L12609, 5L12608, 5L12606, 5L12605, 5L12604, 5L12603,5L12602, 5L12601, 5L12600, 5L12599, 5L12598, 5L12597, 5L12596, 5L12595, 5L12594, 5L12593, 5L12592, 5L12591, 5L12577, 5L12638 – 5L12649, 5L12652, 5L12651, 5L12653 – 5L12654); 20.11.2013 sündmuskoha täiendava vaatluse käigus äravõetud objektid (KAPO turvakleebistega 5L107148, 5L107145, 5L107144, 5L107143, 5L107142); 22.11.2013 sündmuskoha täiendava vaatluse käigus äravõetud objektid (KAPO turvakleebistega 5L107139, 5L107138, 5L107136, 5L107137); kriminaalasja nr.13913000042 materjalid, sündmuskoha vaatlusprotokollid koos lisadega, kannatanu S.M. ütlused. Eksperdiarvamuse kohaselt initsieeriti plahvatus lõhkeseadeldise najal asunud rehvi liigutamisega, mille külge kinnitus karabiinhaagi abil sütiku tõmbenöör. Sütiku käivitusmehhanismi täpne ehitus ei olnud selle praktiliselt täieliku hävimise tõttu tuvastatav, kuid tegemist oli kombineeritud elektro-mehhaanilise mehhanismiga. Käivitusmehhanismi rakendumisel süüdati lasketorus asunud suitsuta püssirohu laeng elektriliselt toru kinnises otsas asunud ava ja toru küljes olnud kahesoonelise elektrijuhtme kaudu. Lendkeha paiskus plekkämbri sisetorusse paigutatud lasketorust vastu betoonivalu sees asunud GoSystem gaasiballooni plekk-kesta külge, mille see purustas. Lendkehale järgnenud püssirohu põlemisproduktid süütasid purunenud balloonist väljunud butaani ja propaani segu. Isevalmistatud lõhkeseadeldis plahvatas rakendumisel osaliselt. Lasketoru kinnivaltsitud välimine ots purunes plahvatuslikult (deflagratsiooni ehk plahvatusliku põlemise tagajärjel) tõenäoliselt suitsuta püssirohu laengu põlemisgaaside survel. Suitsuta püssirohu ehk paiskava lõhkeaine põlemisproduktid süütasid seadeldisest väljapaiskunud põlevgaaside butaani ja

-

propaani segu, mis põles seadeldisest väljaspool. Lõhkeseadeldise betoonivalu sees asunud põlevgaaside segust põhilaeng ei plahvatanud tõenäoliselt selle ülekontsentratsiooni tõttu DNA ekspertiisi 26.02.2014 ekspertiisiakt nr.13E-GE1379 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta, mille kohaselt ekspertiisiks esitati 19.11.2013 sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud objektid (KAPO turvakleebistega 5L11269, 5L12569, 5L12590 – 5L12580, 5L12579, 5L12578, 5L12573, 5L12570, 5L12559, 5L12560, 5L12552, 5L12636, 5L12635, 5L12633, 5L12626, 5L12599, 5L12596, 5L12591, 5L12638 – 5L12649, 5L12652, 5L12651, 5L12547 – 5L12543, 5L12653 – 5L12654); 20.11.2013 sündmuskoha täiendava vaatluse käigus äravõetud objektid (KAPO turvakleebistega 5L107146, 5L107148, 5L107147, 5L107145, 5L107143); 19.11.2013 sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud objektid (KAPO turvakleebistega 5L12574, 5L12571, 5L12622, 5L12612, 5L12627, 5L12624, 5L12576, 5L12549, 5L12607, 5L12606, 5L12605, 5L12590, 5L12577); 20.11.2013 sündmuskoha täiendava vaatluse käigus äravõetud objektid

(KAPO

turvakleebistega 5L107142); 22.11.2013 sündmuskoha täiendava vaatluse käigus äravõetud objektid (KAPO turvakleebistega 5L107139, 5L107136, 5L107137); kannatanu

S. M.

võrdlusproov

(KAPO

turvakleebisega 5L162018), tunnistaja H. O. võrdlusproov (KAPO turvakleebisega 5L107140), tunnistaja K. M.võrdlusproov (KAPO turvakleebisega 5L107135), tunnistaja M. A. võrdlusproov (KAPO turvakleebisega 5L107141), jälitustegevuse käigus võetud kahtlustatav Toivo Ollikaineni proovid (KAPO turvakleebistega 5L162014 ja 5L162015), kahtlustatav Toivo Ollikaineni võrdlusproov (KAPO turvakleebisega 5L107080). Eksperdiarvamuse kohaselt saadi pakendilt KAPO turvakleebistega 5L12590 – 5L12580 (proov esimeselt suuremalt maalriteibi tükilt, proov Ukujulise metalldetaili küljes olnud kahelt teibitükilt, liimiga poolelt, proov ämbri küljes olnud kahelt teibitükilt) DNA analüüsil osalised profiilid. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada Toivo Ollikainenilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes proovides. S. M., H. O., M. A. ja K. M. DNA profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA profiilidega. Pakendilt KAPO turvakleebisega 5L12552 (proov teiselt musta värvi teibitükilt) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev S. M. DNA profiiliga. H. O., M. A., K. M. ja Toivo Ollikaineni DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Esimeselt musta värvi teibitükilt võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil osaline profiil. Kõik selles DNA konsensusprofiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad S. M. DNA profiilis, kuid mitte H. O., M. A., K. M. ega Toivo Ollikaineni DNA profiilides. Pakendilt KAPO turvakleebisega 5L12635 (maalriteibilt võetud esimesest proovist) saadi DNA analüüsil täisprofiil. See DNA profiil on kokkulangev Toivo Ollikaineni DNA profiiliga, kuid mitte S. M., H. O., M. A. ja K. M. DNA profiilidega. Maalriteibist võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil osaline profiil. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada Toivo Ollikainenilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. S. M., H. O., M. A. ja K. M. DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA profiiliga. Pakendilt KAPO turvakleebisega 5L12652 (vedrult võetud proovist) saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa välistada Toivo Ollikainenilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. S. M., H. O., M. A. ja K. M. DNA profiilid ei

-

-

-

ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Pakendilt KAPO turvakleebistega 5L12547 – 5L12543 (sinist värvi teibitükilt võetud kuuendast proovist) saadi DNA analüüsil osaline profiil. Kõik selles DNA profiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad Toivo Ollikaineni DNA profiilis, kuid mitte S. M., H. O., M. A. ja K. M. DNA profiilides. Pakendilt KAPO turvakleebisega 5L107143 (sulanud massilt võetud proovist valgel kiletükil) saadi DNA analüüsil osaline profiil. Kõik selles DNA konsensusprofiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad H. O. DNA profiilis, kuid mitte S. M., M. A., K. M. ega Toivo Ollikaineni DNA profiilides. Pakendilt KAPO turvakleebisega 5L12624 (maalriteibilt võetud proovist) saadi DNA analüüsil täisprofiil. See DNA profiil on kokkulangev Toivo Ollikaineni DNA profiiliga, kuid mitte S. M., H. O., M. A. ja K. M. DNA profiilidega 30.04.2014 koostatud fototabel, millelt nähtuvad teibitükid maas kannatanu S. M. hagiavaldus koos lisaga ja arvega dokumentide tõlkimise eest 19.11.2013 kiirabikaart nr.66/3/9282 K. M. suhtes, kust nähtub, et patsient närveerib ja nutab, kuna midagi plahvatas, nägu põlenud Ida-Eesti pommigrupi 19.11.2013 väljasõiduaruanne nr.286 ja sündmuse kronoloogia, kust nähtub, et sündmuskohale välja sõites omati informatsiooni, et toimunud oli väiksemat sorti plahvatus, milles oli üks kergelt kannatanu. Olukorraga tutvudes selgus, et plahvatusest oli järele jäänud üks plekkämber, mis oli servini täis tundmatut ainet. Kahtlase objekti kontroll robotiga. Koerajuht SRS-5 läks kontrollima kahtlast eset. Sündmuskohale saabus KAPO labori buss xxx. Toimus veekahuri lask. Demineerija läks lasu tulemust kontrollima. Toimus uus veekahuri lask. Demineerija läks EOD-9 kontrollima lasu tulemust. Demineerija liikus ülikonnas kahtlase eseme juurde röntgeniga. Röntgenülesvõtete tegemine, analüüs. Toimus veekahuri lask. Demineerija läks kontrollima lasu tulemust. Erilaengute ettevalmistamine. Erilaengute lõhkamine. Demineerija liikus tagasi lasu tulemust kontrollima. Uus laengu plaan. Demineerija liikus laengut paigaldama. Toimus lask detoneernööriga. Demineerija kontrollis tulemust ja liikus objektile kangiga, et ämber seest tühjendada. Ämber tühjendati, oht kõrvaldati, juhtimine anti üle KAPO-le Asitõendi 21.11.2013 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi ... Jõhvis sündmuskoha vaatlusel värava eest avastatud ja pakendatud objekte (olmejäätmed) paberpakendis KAPO turvakleebistega 5L12547 – 5L12543 (tühi klaaspudel sildiga, millel venekeelsed kirjed Mõrnaja vodka na moloke; tühi parfüümi klaaspudel kirjega Vittorio Bellucci; teepakk Hyleys; taimejäätmed; musta värvi korpuse ja korgiga marker kirjetega N50 ja Pentel PEN; põlenud sigareti ots; sinist värvi kokku kortsutatud isoleerteibi tükid; oranžikat värvi silindrikujuline plastikust objekt; 2 tabletiümbrist; 3 oranži värvi isoleeriga kaetud juhtmelõiku; 6 tumedat värvi plastikust tiivikulabade sarnast tükki; 1 ümmargune tumedat värvi plastikust objekt; trükkplaadi tükk; 2 halli värvi metallist silindrikujulist kondensaatoritaolist objekti; ümmargune trükkplaadi ja vasetaolise mähisega objekt; paberrätikute tükid ja nende hulgas Grite Super 90 paberrätikute etikett sinise ja valge värviga; tühi sigaretipakk LD; mitmeid erineva suurusega rebimistunnustega paberitükid (fragmendid), milledel käsikirjalist ja trükitud teksti) Asitõendi 28.11.2013 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi ... Jõhvis sündmuskoha vaatlusel avastatud ja pakendatud objekte paberpakendites KAPO turvakleebistega 5L12574 (2 osalist kaardimaksekviitungi fragmenti rebimistunnustega; Jõhvi Selveri ostutšekk arve

-

-

numbri, ostunimekirja, ostusumma, ostu kuupäeva, kellaaja ja tasumise viisiga; mitu erineva suurusega trükitud ning käsikirjalise tekstiga rebimistunnustega paberitükki; 2013 oktoobrikuu kalender); 5L12571 (3 paberitükki, millest kahe puhul tegemist kaupluse ostutšeki osaliste fragmentidega, millel peal kirjed Kokk, Kuulub tasumise; Pangakaart; Boonusinfo; Boonuspunktide jääk; Nimetus, mernaya na m, tulemasin el, Ridade summa, KM%, Neto, 20; kolmandal peal käsikirjaline tekst); 5L12576 (paberitükid ning üks kokkukortsutatud A4 paberileht, mis on keskelt hävinud ja millel trükitud tekst ning päises eristatavad faksidokumendile omased kirjed 07:52, FAX 03567799, A. P., Jõhvi J.) Asitõendi 29.11.2013 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi ... Jõhvis sündmuskoha vaatlusel avastatud ja pakendatud esemeid pakendites KAPO turvakleebistega 5L12607 (paberrätiku tükk; erineva suurusega rebimistunnustega paberitükid trükitud ja käsikirjalise tekstiga; paberitükkide hulgas Ekspress Auto 21.10.2013 kell 09:36:33 bussipilet nr.024859 marsruudil Iidla – Jõhvi liini nr.000029 ja hind 0.70 EUR; samuti on paberitükkide hulgas kaupluse ostutšeki fragmente, milledest ühel näha peal ostusummat 6.46 EUR ja 101.08 EEK ning teisel kirjeid Asute tasemel, Tasemeni 2, Boonuspunktid tän, Teie boonuskontol, Kassa: 3, Mustv, Tartu mnt, Täname ja Kaardi); 5L107142 (9 erineva suurusega rebimistunnustega paberitükki, mille ühel küljel on trükitud kirjed ning tabel, teisel küljel käsikirjalised kirjed, s.h. kirje 192 Šarin ja 50734; paberitükkide hulgas ka kaupluse ostutšeki fragment, millel näha kirjed 6.46 EUR, 101.08. EEK, ostatud, rollitud ja ljavõtte kontrolliks); 5L12590 (kiletükk ja erineva suurusega rebimistunnustega paberitükid käsikirjalise ja trükitud tekstiga; paberitükkide hulgas ka kaupluse ostutšekile omane fragment, millel näha kirjed Majandusühistu, Jõgeva, 29.10.2013 ja 18:07:12); 5L12577 (paberitükid, 2 sinist värvi plastikust tükki ning üks metallist deformeerumistunnustega objekt; paberitükkide hulgas kaupluse ostutšekk, mille ülemine ja alumine serv tahmunud, ostutšeki päises loetavad järgmised xxx Klient 944038XXXXXXXXX8762, ostunimekiri ja ostusumma 9,39 EUR, kaardimakse kuupäev ja kellaaeg 2013-10-31 08:20:50; samuti on paberitükikeste hulgas fragment, mille ülemises servas faksidokumendile omased kirjed 01/11/2013, 13:24 ja +3723228227; fragmendil näha peal trükitud kirjed Kiirus kuni 120 km/h, 1.11.2013 ja DR9460; samuti on fragmendilt osaliselt nähtav tabel pealkirjadega Jaam, Saabumine ja Seisuaeg Kaitsepolitseiameti 25.11.2013 päring nr.10182 xxx koos fototabelitega ja AS xx 29.11.2013 vastus nr.1-5.1/4209 päringule koos nõutud lisadega Kaitsepolitseiameti 28.11.2013 päring nr.xxx 14.04.2014 vastus nr.51 päringule Kaitsepolitseiameti 25.11.2013 päring nr.xxx koos fototabelitega ja EVR xx 05.12.2013 vastus nr.1-4.1/1627-1 päringule koos nõutud lisadega Kaitsepolitseiameti 02.04.2014 päring nr.3175 xxx koos fototabelitega ja AS Eesti Raudtee 04.04.2014 vastu nr.4-2.2/1051 päringule koos nõutud lisadega Kaitsepolitseiameti 02.12.2013 päring nr.xxx ja xx elektrooniline vastus koos lisaga Kaitsepolitseiameti 05.12.2013 päring nr.10508 Swedbank AS-le ja Swedbank AS 06.12.2013 vastus nr.A09.04-200-02/25593-2 päringule Asitõendi 21.03.2014 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi xxx jaama territooriumi

-

-

-

-

-

-

-

-

Asitõendi 07.04.2014 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi xx 28.01.2014 läbiotsimisprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt teostati läbiotsimine ... Jõhvis. Läbiotsimisel leiti ja pakendati esemed järgmiste KAPO turvakleebistega: garaaž nr.1 – 5L160018, 5L160017, 5L160016, 5L160015, 5L160014, 5L160013, 5L160013, 5L160012, 5L160011, 5L160010, 5L160009, 5L160008, 5L160007, 5L160006, 5L160005, 5L160004, 5L160003, 5L160002, 5L160001, 5L160000, 5L160019 – 5L160020, 5L159999, 5L159998, 5L159997, 5L159996, 5L159988; puukuur – 5L159995, 5L159994, 5L159993, 5L159992, 5L159991, 5L159990; katusealune – 5L159989, 5L159987; elutuba I korrusel – 5L159986 – 5L159984, 5L159983, 5L159982, 5L159981 28.01.2014 läbiotsimisprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt teostati läbiotsimine sõiduautos xxx ...). Enne läbiotsimist andis Toivo Ollikainen vabatahtlikult välja sõidukis xxx all põrandal paremal pool asuva stardipüstoli, milles oli 6 paukpadrunit ning ragulka koos erinevate mutrite ja seibidega, mis jäeti umbes nädal tagasi takso tagumisele istmele alkoholijoobes noorukite poolt. Läbiotsimisel leiti ja pakendati esemed KAPO turvakleebistega 5L107081 ja 5L107082 29.04.2014 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, milles kohaselt viidi vaatlus läbi ... xxx ja selle asuvates hoonetes. Vaadeldud objektidest pakendati ja võeti kaasa või tehti Mikrosil jäljendid ja pakendati kaasa KAPO turvakleebistega 5L159980, 5L159979 – 5L159977, 5L159976 – 5L159974, 5L159973, 5L159972 Asitõendi 12.05.2014 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi 29.04.2014 Y. S. poolt tunnistajana ülekuulamisel esitatud fotot, mille keskel on näha isiku kujutist. Isikul on seljas valget värvi pluus ning jalas tumedat värvi püksid, millel pruuni värvi püksirihm. Foto parem ülemine nurk on tumenenud ning antud kohal ei ole fotol olev isik tuvastatav ja äratuntav. Foto tagaküljel on käsikirjaline tekst N 1, Toivo, 17.11.13 Asitõendi 28.05.2014 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi 27.05.2014 Y. S. poolt tunnistajana ülekuulamisel esitatud mälupulka Kingstone DT108 8GB, millel on kaks fotofaili nimedega Foto0079.jpg ja Foto0084.jpg. Esimest fotofaili avades on näha fotot, millel on isiku kujutis. Isikul on seljas valget värvi pluus ning jalas tumedat värvi püksid, millel pruuni värvi püksirihm. Foto parem ülemine nurk on tumenenud ning antud kohal ei ole fotol olev isik tuvastatav ja äratuntav. Teist fotofaili avades on näha foto, millel on tumedate lühikeste juustega isiku kujutis. Isik on fotol põlvili asendis. Isikul on seljas valget värvi särk ning jalas valget värvi roosa-sinist värvi kujutistega püksid. Isik ei ole fotol üheselt äratuntav Jälitustoimingu 23.04.2014 protokoll koos tõlkega; jälitustoimingu alus on Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko jälitustoimingu loa andmise 20.11.2013 määrus nr.86-L/P, 19.12.2013 määrus nr.94-L/P ja 16.01.2014 määrus nr.7-L/P; jälitustoimingu aeg ja koht on 22.11.2013 – 02.02.2014 Jõhvis; isikute nimed on F. P., Y. S., A. V. ja L. V. Jälitustoimingu 23.04.2014 protokoll koos tõlkega; jälitustoimingu alus on Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko jälitustoimingu loa andmise 16.12.2013 määrus nr.93-L/P ja 05.01.2014 määrus nr.1-L/P; jälitustoimingu aeg ja koht on 05.01.2014 – 20.01.2014 Jõhvis; isikute nimed on Toivo Ollikainen, Y. S., A. P. ja M. K. Y. S. tunnistajana 29.04.2014 ülekuulamise protokoll koos fototabelitega, millest nähtub, et „18.11.2013 tuli peale kella 21 nende juurde A. S. xxxt. A.

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

tuli ise, pärast oma vahetust. Kas tol õhtul oli S. nende juures, tunnistaja ei mäleta. A. nägi Toivot, sõi ja läks magama. Kus A. magas, tunnistaja ei mäleta“, „Oma sünnipäeva tähistas A. S. 20.01.2014 tunnistaja juures kodus. Seal oli tunnistaja koos Toivoga, A. ema ja tema sõber S.. Oma eelmist sünnipäeva tähistas A. samuti tunnistaja juures samas koosseisus“ Jälitustoimingu 23.04.2014 protokoll koos tõlkega; jälitustoimingu alus on Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko 16.01.2014 jälitustoimingu loa andmise määrus nr.8-L/P; jälitustoimingu aeg ja koht on xxx; isikute nimed on A. S. ja Y. S. Äratundmiseks esitamise 03.03.2014 protokollid koos fototabelite ja tõlgetega, mille kohaselt esitati M. H. fotod ja tehti ettepanek selgitada, kas ta tunneb ära isikud, kelle kohta andis varem ütlusi. M. H. tundis ära Y. S. ja Toivo Ollikaineni kui isikud, kes xxxx kaupluses kliendisoodustusi J. P. nime all Äratundmiseks esitamise 27.02.2014 protokollid koos fototabelite ja tõlgetega, mille kohaselt esitati A. B. fotod ja tehti ettepanek selgitada, kas ta tunneb ära isikud, kelle kohta andis varem ütlusi. A. B. tundis ära Y. S. kui naise, keda ta tunneb J. P. nime all ja Toivo Ollikaineni kui xxx J. P. nimelise naise mehe Asitõendi 24.03.2024 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi ... Jõhvis läbiotsimisel ära võetud roheka ja valge ning musta mustriga lukuga jakki (suurus XL, pakend KAPO turvakleebisega 5L159986 – 5L159984 Sideettevõtjalt saadud andmete 25.04.2014 protokoll koos lisadega, mille kohaselt saadi xxx Toivo Ollikaineni kontaktide kohta telefonil ... ajavahemikul 06.06.2013 – 06.12.2013 koos andmetega, millise tugijaama piirkonnas isik kontakteerumise ajal viibis Sideettevõtjalt saadud andmete 02.05.2014 protokoll koos lisadega, mille kohaselt saadi andmed xxx Y. S. kontaktide kohta telefonil ... ajavahemikul 10.06.20143 – 10.12.2013 koos andmetega, millise tugijaama piirkonnas isik kontakteerumise ajal viibis Sideettevõtjalt saadud andmete 09.05.2014 protokoll koos lisadega, mille kohaselt saadi xxx A. S. kontaktide kohta telefonil ... ajavahemikul 10.06.2013 – 09.01.2014 koos andmetega, millise tugijaama piirkonnas isik kontakteerumise ajal viibis Sideettevõtjalt saadud andmete 12.05.2014 protokoll koos lisadega, mille kohaselt saadi andmed xxx S. S. kontaktide kohta telefonil ... ajavahemikul 01.06.2013 – 26.02.2014 koos andmetega, millise tugijaama piirkonnas isik kontakteerumise ajal viibis Sideettevõtjalt saadud andmete 12.05.2014 protokoll koos lisadega, mille kohaselt saadi andmed xxx H. T. kontaktide kohta telefonil ... ajavahemikul 30.10.2013 – 11.03.2014 koos andmetega, millise tugijaama piirkonnas isik kontakteerumise ajal viibis Kaitsepolitseiameti 26.03.2014 päring nr.2909 xxx 02.05.2014 vastus nr.15.9/1341, millega edastati välisel kõvakettal Toshiba S/N 43 TCT148TTS8 videosalvestused Jõhvi raudteejaamast ajavahemikel 01.11.2013 – 19.11.2013, 06.03.2014 ning 24.03.2014 Asitõendi 09.05.2014 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi xxxpoolt 02.05.2014 Kaitsepolitseiametile edastatud välist kõvaketast Toshiba (S/N 43

TCT148TTS8)

Uurimiseksperimendi 06.03.2014 protokoll, mille kohaselt oli uurimiseksperimendi eesmärk läbida sõidukiga xxx (registreerimismärk ...)

-

-

-

-

-

-

-

-

xxx katseliselt selgitada kriminaalmenetluse käigus kogutud videomaterjalil nähtava sõiduki sarnasust eksperimendis kasutatava sõidukiga. Katsete tulemused: xxx (registreerimismärk ...) läbiti xxx lõigud pimedal ajal ning tehisvalguse (tänavavalgustuse) tingimustes. Eksperimendi ajal oli ilm sademeteta ning maapinnal puudus lumekate Uurimiseksperimendi 24.03.2014 protokoll, mille kohaselt oli uurimiseksperimendi eesmärk kõndida xxvideosalvestuselt perroonil liikumas nähtud isikuga, kandes seljas 28.01.2014 Side 10 Jõhvis läbiotsimisel elumajast võetud ning 24.03.2014 asitõendina vaadeldud (pakend KAPO turvakleebistega 5L159986 – 5L159984) roheka ja valge ning musta mustriga lukuga jakki, eesmärgiga katseliselt selgitada kriminaalmenetluse käigus kogutud ja 06.11.2013 xxxjaama turvakaamerate videosalvestuselt nähtava isiku riietuse sarnasust eksperimendis kasutatava jakiga. Katsete tulemused: xxx perroonil Hoone 1 juurest Hoone 2 juurde ning tagasi, kandes seljas 28.01.2014 ... Jõhvis läbiotsimisel elumajast avastatud ja ära võetud jakki ning käes musta värvi ning valget värvi kilekotti. Katse viidi läbi tehisvalguse (tänavavalgustuse) tingimustes. Eksperimendi ajal oli ilm sademeteta ning maapinnal puudus lumekate Asitõendi 09.05.2014 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi xxxx perroonil turvakaamera videosalvestisi 06.03.2014 ajavahemikul kell 19.04 – 19.15 Asitõendi 09.05.2014 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi xxx perrooni turvakaamera videosalvestusi 24.03.2014 ajavahemikul kell 20.53 – 21.08 Asitõendi 05.05.2014 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi 19.11.2013 Jõhvis ... sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud torusarnast objekti pakendis KAPO turvakleebistega 5L12653 – 5L12654 Asitõendi 05.05.2014 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi 28.01.2014 Jõhvis ... läbiotsimisel ära võetud järgnevaid esemeid: 31 montaažipadrunit pakendis KAPO turvakleebisega 5L160008; 17 montaažipadrunit pakendis KAPO turvakleebisega 5L159982; 17 paukpadrunit pakendis KAPO turvakleebisega 5L159983 ning 28.01.2014 sõiduki xx (registreerimismärk ...) läbiotsimisel ära võetud 6 paukpadrunit pakendis KAPO turvakleebisega 5L107082 Asitõendi 20.02.2014 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi 19.11.2013 Jõhvis ... sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud järgnevaid esemeid: betoonitükid ja fragmendid seadeldise (ämbri) juurest pakendis KAPO turvakleebistega 5L12567 – 5L12568; betoonitükid ja kruvi pakendis KAPO turvakleebisega 5L12550; kruvi ja kruvi betoonis pakendis KAPO turvakleebisega 5L12557; betoonitükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12595; betoonitükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12604; betoonitükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12603; kruvid, metallobjektid ja plaatimisrist pakendis KAPO turvakleebisega 5L12565; kruvid pakendis KAPO turvakleebisega 5L12555 ning 20.11.2013 Jxxx . täiendava sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud kruvi betoonis pakendis KAPO turvakleebisega 5L107138 ja kruvi pakendis KAPO turvakleebisega 5L107144 Asitõendi 05.05.2014 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi 19.11.2013 Jõhvis ... sündmuskoha vaatlusel avastatud ja pakendatud montaaživahu tükki pakendis KAPO turvakleebisega 5L12606 Asitõendi 05.05.2014 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi 19.11.2013 Jõhvis ... sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud järgnevaid esemeid: sinine

-

-

-

-

-

-

-

-

plastiktükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12600; montaaživahu tükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12602; läbipaistev plastiktükk ja montaaživahu tükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12608; montaaživahu tükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12611; valget värvi montaaživahu tükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12614; ehitusvahu sarnane tükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12618 ja juhtmelõik pakendis KAPO turvakleebisega 5L12636 Asitõendi 05.05.2014 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi 19.11.2013 Jõhvis ... sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud järgnevaid esemeid: sinised teibitükid pakendis KAPO turvakleebisega 5L12573; sinine teibitükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12559; läbipaistev plastiktükk ja sinist värvi teibitükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12627; sinine teibitükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12633; sinine teibitükk koos montaaživahu fragmendiga pakendis KAPO turvakleebisega 5L12599; rehv pakendis KAPO turvakleebistega 5L12638 – 5L12649 ning sinine teibitükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12591 Asitõendi 05.05.2014 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi 19.11.2013 Jõhvis ... sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud järgnevaid esemeid: söestunud plastiktükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12566; musta värvi kiletükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12616; musta värvi söestunud tükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12558; musta kilekoti tükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12625; teibitükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12549; musta värvi kiletükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12609; musta värvi kilekoti tükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12597; musta kilekoti tükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12598; musta värvi kiletükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12593; musta värvi kiletükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12594 ning musta värvi kiletükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12592 Asitõendi 05.05.2014 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi 19.11.2013 Jõhvis ... sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud järgnevaid esemeid: nöörilõigud pakendis KAPO turvakleebisega 5L12569; puidutükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12626; korgisarnane plastiktükk ja musta värvi kiletükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12619 ning valge plastmassi tükk pakendis KAPO turvakleebisega 5L12623 Kaitsepolitseiameti 27.11.2013 päring nr.10296 xxx alates 01.01.2012 xxx, 190 g, nr.2190) müügi kohta (nii interneti- kui käsimüügi andmed) ning AS xxx vastus päringule koos lisadega, millest nähtub, xxx on nimetatud kaupa müünud 23.02.2012, 21.09.2012, 26.11.2012 ja 22.01.2013 Kaitsepolitseiameti 06.12.2013 päring nr.10549 xxx vastus päringule, millest nähtub, et 20.06.2013 kell 08.37 on nimetatud toodet ostetud P. E. FIE kliendikaardiga Kaitsepolitseiameti 20.02.2014 päring nr.1808 xxx nende ehitusmaterjalide kaupluses teostatud ostude väljavõtte kohta, kus kasutati ostu tasumisel FIE E. P. kliendikaarti ja xxx vastus koos lisaga nimekirjast Kaitsepolitseiameti 03.03.2014 päring nr.2069 xxx nende ehitusmaterjalide kaupluses alates 01.01.2014 FIE E. P. kliendikaardiga teostatud ostude väljavõtte ja turvakaamerate salvestuste kohta ning xxx 14.03.2014 vastus koos lisaga nimekirjast Kaitsepolitseiameti 30.05.2014 päring nr.4962 xxx. S. töögraafiku ning sisenemise ja väljumise logide kohta 18.11.2013 – 20.11.2013 ning AS xxx 10.06.2014 nr.1-1/27 vastus koos lisaga nimekirjast, millest muuhulgas nähtub,

-

-

-

-

-

-

-

-

et A. S. vahetas 18.11.2013 oma päevase vahetuse (kell 08.00 – 20.00) omavoliliselt ära A. G. ning oli seega 18.11.2013 reaalselt tööl kell 20.00 – 08.00 Asitõendi 29.05.2014 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi 29.04.2014 Jõhvis ... vaatlusel ära võetud järgnevaid esemeid: katusealuse alt ämbrist metallist toru pakendis KAPO turvakleebisega nr.5L159972 ning katusealuse alt aknaraamilt eemaldatud metallplaat ja kruvid pakendis KAPO turvakleebisega 5L159973 Ekspertiisimaterjali võtmise 22.11.2013 protokoll koos tõlkega – kaks vatipulka S. M. süljega pakendis pappkarbis Ekspertiisimaterjali võtmise 19.12.2013 protokoll koos tõlkega – kannatanu S.M. sõrmejälgede ja käsivarte peopesade jäljendite papillaarsete mustrite näidised kantuna daktokaardile Ekspertiisimaterjali võtmise 22.11.2013 protokoll – H. O. süljeproov kahel vatitampoonil Jälitustoimingu 16.01.2014 protokoll, mille kohaselt koguti Toivo Ollikainenilt varjatult süljeproov paberpakenditesse Ekspertiisimaterjali võtmise 28.01.2014 protokoll – Toivo Ollikaineni süljeproov kahel vatitampoonil Ekspertiisimaterjali võtmise 29.01.2014 protokoll – demineerimiskeskuses kasutatav detoneernööri lõik pikkusega 310 mm, veekahuri CTS kasutatav lask CH50 ja veekahuri PROPARMS kasutatav lask 105 Avon Ekspertiisimaterjali võtmise 28.04.2014 protokoll koos fototabeliga – xxx asuvast ehitusmaterjalide kauplusest võetud 2 tk Clint 8 mm plekikruvi (katusekruvi) mõõtudega 4,8 x 25 mm Ekspertiisimaterjali võtmise 28.04.2014 protokoll koos fototabeliga xxx asuvast ehitusmaterjalide kauplusest võetud 2 tk 8 mm plekikruvi (katusekruvi) mõõtudega 4,8 x 25 mm Ekspertiisimaterjali võtmise 28.04.2014 protokoll koos fototabeliga – Optimera xxx asuvast ehitusmaterjalide kauplusest võetud 2 tk 8 mm plekikruvi (katusekruvi) mõõtudega 4,8 x 28 mm Ekspertiisimaterjali võtmise 28.04.2014 protokoll koos fototabeli ja tõlkega – 2 kruvi xxx markeeringuga „0825 puukruvi 4,8X25ZN terav“ Ekspertiisimaterjali võtmise 14.03.2014 protokoll koos lisadega – xxxx asuvast ehitusmaterjalide kauplusest võetud järgmised esemed: karabiinikonks 8 x 80 mm 1 tk; kipsikruvi 32 x 3,5 mm 1 rk; kipsikruvi 90 x 4,8 mm 1 tk; plekikruvi Wronic 4,2 x 25 mm 1 tk; puidukruvi 3,0 x 30 mm Pzl PP täiskeere 1 tk; puidukruvi 4,0 x 50 mm Pzl2 PP täiskeere 1 tk; puidukruvi 5,0 x 90 mm Pzl PP osakeere 1 tk; nurgik 60 x 60 x 40 x 2,0 mm 1 tk; kipsitüübel 10 mm + kruvi 1 tk; maalriteip 38 mm x 50 m Valge 60C 1 rull; maalriteip 50 mm x 50 m Valge 60C 1 rull Lõhkeseadeldise ja plahvatuse täiendekspertiisi 21.05.2014 ekspertiisiakt nr.14E-PL0006 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt ... Jõhvis värava juurest 19.11.2013 avastatud lõhkeseadeldise purustusraadiust ei ole antud juhul võimalik hinnata, kuna antud konstruktsioonis ei olnud gaasisegu plahvatus betoonivalu sees reaalne. Lõhkeseadeldise põhilaengus kasutatud kõigi põlevgaaside ja plahvatuspiiride vahemikku jääva õhu segu täieliku plahvatuse purustusjõudu võib võrrelda umbes 0,1 – 1,0 kg trotüüli (TNT) omaga. Lõhkeseadeldise rakendumisel toimunud osalise plahvatuse käigus ei paiskunud selle põhilaengu (põlevgaaside segu) ümber olnud kest (betoonivalu ja ämber) laiali, kuna

-

-

-

-

-

seadeldise sees ei tekkinud plahvatuspiiride vahemikku jäävat gaasi ja õhu segu. Seadeldise põhilaengus asunud põlevgaaside segu oli suures ülekontsentratsioonis, mis tähendab, et põlevgaase oli liiga palju ja õhuhapnikku ei olnud piisavalt. Lõhkeseadeldise betoonivalu sees toimunud plahvatuspiiride vahemikku jääva põlevgaaside ja õhuhapniku segu plahvatamisel ei oleks nende ümber olnud kest (ämber ja betoonivalu) märkimisväärselt laiali paiskunud. Plekkämber oleks tõenäoliselt purunenud ja osaliselt pidurdanud betooni laialipaiskumist, mistõttu kildude väljapaiskumine oleks tõenäoliselt toimunud peamiselt ämbri ülaosast Uurimiseksperimendi 18.06.2014 protokoll, mille kohaselt oli uurimiseksperimendi eesmärk katseliselt visualiseerida lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktides nr.13E-PL0035 ja nr.14E-PL0006 kajastatud ning 19.11.2013 Jõhvis ... avastatud isevalmistatud lõhkeseadeldise põhilaengu maksimaalselt võimalikku purustusjõudu Lõhkeaineekspertiisi 27.01.2014 ekspertiisiakt nr.13E-AL0030 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud punase värvusega T-särgilt lõhkeainete ega pürotehniliste ainete jälgi ei leitud; kumeral metallist kausitaolisel objektil on suitsuta püssirohu põlemisja/või plahvatusjäljed; metalltorult lõhkeainete ega pürotehnikiste ainete jälgi ei leitud; muljutud silindrikujulisel gaasiballoonil on suitsuta püssirohu põlemis- ja/või plahvatusjäljed; vahutükil on suitsuta püssirohu jäägid, suitsuta püssirohi on paiskelõhkeaine, tegemist võib olla BARS marki suitsuta püssirohuga; proovivõtutikult lõhkeainete jälgi ei leitud; proovivõtutikult pürotehniliste ainete jälgi ei leitud Lõhkeaineekspertiisi 26.02.2014 ekspertiisiakt nr.14E-AL0001 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud beeži värvusega detonatsiooninööri tükki ei uuritud; tumehalli värvusega plaatjad graanulid veekahuri padrunist tähistusega „cal 12“ on suitsuta püssirohi; mustja värvusega kettakujulised graanulid veekahuri padrunist tähistusega „29 mm“ on suitsuta püssirohi; halli värvusega sfäärilise kujuga graanulid 24 padrunis on suitsuta püssirohi; halli värvusega sfäärilise kujuga graanulid viies padrunis on suitsuta püssirohi; halli värvusega sfäärilise kujuga graanulid kahes padrunis on suitsuta püssirohi; halli värvusega sfäärilise kujuga graanulid neljas padrunis on suitsuta püssirohi; tumehalli värvusega kettakujulised graanulid 10 padrunis on suitsuta püssirohi; halli ja mustja värvusega graanulite segu kahes padrunis on suitsuta püssirohu ja suitsuga püssirohu segu; halli värvusega sfäärilise kujuga graanulid ühes padrunis on suitsuta püssirohi; halli värvusega kettakujulised graanulid 17 padrunis on suitsuta püssirohi; halli värvusega kettakujulised graanulid kuues padrunis on suitsuta püssirohi. Suitsuta püssirohi ja suitsuga püssirohi on paiskelõhkeained Jäljeekspertiisi 31.03.2014 ekspertiisiakt nr.14E-TR0004 koos fototabelite ja õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt ei moodustanud pakendites 5L12652, 5L12653 – 5L12654, 5L12638 – 5L12649, 5L12573, 5L12559, 5L12624, 5L12627, 5L12633 ja 5L12599 ekspertiisiks esitatud teibitükid ning pakendis 5L129981 ekspertiisiks esitatud teibirull varem ühtset tervikut. Pakendites 5L12652, 5L12653 – 5L12654, 5L12638 – 5L12649, 5L12573, 5L12559, 5L12624, 5L12627, 5L12633 ja 5L12599 ekspertiisiks esitatud teibitükid ning pakendis 5L129981 ekspertiisiks esitatud teibirull on samaliigilised Metalliekspertiisi 16.04.2014 ekspertiisiakt nr.14E-AR0018 koos fototabelite ja õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks

-

-

-

-

-

-

esitatud sündmuskohalt võetud segutükid ja läbiotsimisel võetud ehitussegu segamisotsiku küljes olevad segujäägid on samaliigilised ning võivad pärineda samast kogumist. Ekspertiisiks esitatud sündmuskohalt võetud segutükid ja segamisotsiku küljes olevad segujäägid erinevad pakendis kirjaga „Koldesegu“ paiknevast ehitussegust. Ekspertiisiks esitatud segamisotsiku küljes olev tõmbeneet ja sündmuskohalt võetud tõmbeneet on samaliigilised. Ekspertiisiks esitatud segamisotsiku küljes olev plekikruvi ja sündmuskohalt võetud kaks plekikruvi on samaliigilised. Sündmuskohalt võetud plekikruvi ja segamisotsiku küljes olev plekikruvi on valmistatud sama tootja poolt Jäljeekspertiisi 15.05.2014 ekspertiisiakt nr.14E-TR0008 koos fototabelite ja õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud katusekruvidel olevad tootmisprotsessi käigus tekkinud eritunnused ning katusekruvidel olevad tootmisprotsesse käigus tekkinud eritunnused on erinevad Metalliekspertiisi 17.04.2014 ekspertiisiakt nr.14E-AR0020 koos fototabelite ja õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud sündmuskohalt võetud kaks rõngakujulist sidumistraati on üldtunnuste ja materjali koostise põhjal samaliigilised läbiotsimisel garaažist võetud traadilõikude hulgas leiduvate vastava läbimõõduga sidumistraatidega. Ekspertiisiks esitatud sündmuskohalt võetud torusarnase objekti küljes olev juhtmelõik ei ole samaliigiline läbiotsimisel võetud juhtmelõiguga. Ekspertiisiks esitatud sündmuskohalt võetud rehvi küljes olev sidumistraat ei ole samaliigiline ekspertiisiks esitatud traadiga Värvkatteekspertiisi 07.04.2014 ekspertiisiakt nr.14E-AV0013 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud 19.11.2013 Jõhvis ... teostatud sündmuskoha vaatluste käigus avastatud ning äravõetud maalriteibi tükid samaliigilised Silbet AS Jõhvi Rakvere 38a ehitusmaterjalide kauplusest FIE E. P. kliendikaarti kasutades ajavahemikul 01.01.2013 – 31.12.2013 soetatud maalriteibiga Metalliekspertiisi 16.05.2014 ekspertiisiakt nr.14E-AR0073 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud sündmuskohalt võetud metallist U-kujulise plaadi materjal on samaliigiline vaatlusel asukohas ... Jõhvi võetud metallist plaadi materjaliga. Ekspertiisiks esitatud sündmuskohalt võetud metallist toru materjal on samaliigiline vaatlusel asukohas ... Jõhvi võetud metallist toru materjaliga. Mõlemad torud on valmistatud kõrge kroomi ja nikli sisaldusega terasest ehk roostevabast terasest S. M. 19.11.2013 kiirabikaart nr.66/3/9271, millest nähtub, et patsient sai näkku põletuse plahvatuse tagajärjel, kodarluu piirkonnas samuti I astme põletus, ka näos I astme põletus Isiku kohtuarstliku ekspertiisi 18.03.2014 ekspertiisiakt nr.14E-PõI0044 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati S. M. SA Ida-Viru Keskhaiglas ajavahemikus 19.11.2013 – 24.11.2013 järgmised tervisekahjustused: näo ja vasaku käe põletus (näol I – II astme põletus, vasakul käel II astme põletus). Tervisekahjustused võisid olla tekitatud kõrge temperatuuri ja leekide toimel, ei ole välistatud, et ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel – 19.11.2013 teadmata lõhkeaine plahvatusest. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, nende paranemise kestus ei ületa 4 kuud ning nad ei põhjusta püsivat töövõimekaotust rohkem kui 40%. I – II astme naha põletuskahjustused paranevad püsitagajärgedeta

-

-

-

-

-

Toivo Ollikaineni kahtlustatava kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti ta kinni 28.01.2014 kell 10.35 Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi 20.03.2014 akt nr.6/12 Toivo Ollikaineni kohta. /.../ Asitõendi 18.02.2014 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, milles kohaselt vaadeldi 28.01.2014 Jõhvis ... läbiotsimisel ära võetud esemeid: betoonisegamisotsik (pakend KAPO turvakleebistega 5L159999, 5L159998, 5L159997, 5L159996); traadikimp (pakend KAPO turvakleebisega 5L160012); traadilõigud (pakend KAPO turvakleebisega 5L159988); traadipundar (pakend KAPO turvakleebisega 5L160006); juhtmelõik (pakend KAPO turvakleebisega 5L159989); traadilõigud (pakend KAPO turvakleebisega 5L160014); sinine isoleerpael (pakend turvakleebisega 5L5L159981). Väärteomaterjal Toivo Ollikaineni kohta, mille kohaselt karistati teda Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse talituse juhi Axxx Otxxx 27.07.2012 otsusega väärteoasjas nr.2402,12,001113 Liiklusseaduse §224 lg.1, §227 lg.2, §233 ja §242 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §224 lg.1 järgi rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 360 € ja Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 kuud. Viru Maakohtu 24.10.2012 otsusega tühistati Ida Prefektuuri 27.07.2012 otsus väärteoasjas nr.2402,12,001113 osaliselt, s.o. põhikaristuse suuruse osas ning Toivo Ollikainenile mõisteti KarS §63 kohaldamisega Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel põhikaristusena rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 260 €, mis tuli tasuda ositi 1 aasta jooksul Jälitustoimingu 02.05.2014 protokoll, mille kohaselt oli jälitustoimingu alus Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko 14.04.2014 jälitustoimingu loa andmise määrus nr.51-L/P, jälitustoimingu aeg ja koht olid 17.04.2014 Jõhvis ja isikute nimed A. S., S. S., V. M., A. P. ja Y. S. xxx vastus nr.69 koos lisadega Kaitsepolitseiameti 02.06.2014 päringule nr.4979 abonentnumbrit ... kasutavate isikute kohta Kaitsepolitseiameti 17.01.2014 täiendav ekspertiisimäärus, mille kohaselt korraldati DNA ekspertiis, eksperdile käsutusse anti kahtlustatav Toivo Ollikaineni võrdlusproovid (pakendid KAPO turvakleebistega 5L162014 ja 5L162015). Eksperdile anti ülesanne võrrelda antud kriminaalasjas DNA ekspertiisiks 20.11.2013 ning 22.11.2013 esitatud objektidelt võetud proovidest määratud DNA profiile kahtlustatav Toivo Ollikaineni DNA profiiliga Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonna ekspert Gxxx Txxx 27.01.2014 Esialgsete tulemuste teade nr.14E-GE0073, mille kohaselt 17.01.2013 huulikult (pakend KAPO turvakleebisega 5L162014) võetud esimesest proovist saadi täisprofiil, mis oli pärit enam kui ühelt isikult, selles segaprofiilis oli eristatav meespäritolu peamine DNA profiil. 20.11.2013 määratud DNA ekspertiisi käigus puidutüki peal olnud teibi servadelt (pakend KAPO turvakleebisega 5L12635) võetud proovist määratletud DNA profiil oli kokkulangev peamise DNA profiiliga, mis saadi huulikult võetud proovist. 20.11.2013 määratud DNA ekspertiisi käigus vedrult (pakend KAPO turvakleebisega 5L12652) võetud proovist saadi osaline DNA profiil, mis oli pärit enam kui ühelt isikult, tulemusi andnud lookuste alusel ei saanud välistada isikult, kellelt pärineb huulikult saadud proovist määratletud peamine DNA profiil, pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 22.11.2013 määratud DNA ekspertiisi käigus maalriteibilt (pakend

-

-

-

-

-

-

-

-

turvakleebisega 5L12624) võetud proovist määratletud DNA profiil oli kokkulangev peamise DNA profiiliga, mis saadi huulikult võetud proovist Kaitsepolitseiameti 29.01.2014 täiendav ekspertiisimäärus, mille kohaselt korraldati DNA ekspertiis, eksperdi käsutusse anti kahtlustatav Toivo Ollikaineni võrdlusproov (pakend KAPO turvakleebisega 5L107080) koos DNA-proovi võtmise vormiga. Eksperdile anti ülesanne võrrelda antud kriminaalasjas DNA ekspertiisiks 20.11.2013 ning 22.11.2013 esitatud objektidelt võetud proovidest määratud DNA profiile kahtlustatav Toivo Ollikaineni DNA profiiliga Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tehnikaosakonna juhataja Mxxx Rxxx 06.05.2015 uuring nr.14U-TR0002, mille kohaselt oli uuringu ülesanne võrrelda 19.11.2013 aadressil ... Jõhvi plahvatuskohalt võetud objekte 19.04.2014 toimunud vaatlusel kaasa võetud objektidega. Metallist torude võrdleval uurimisel tuvastati kokkulangevusi üldtunnustes (mõõtmed, materjal, värvus); perforeeritud metallplaadi ja U-kujulise perforeeritud metallist detaili võrdleval uurimisel tuvastati kokkulangevusi üldtunnustuses (mõõtmed, materjal, värvus, perforeeritud aukude asetus); 9 metallvarda ja silindrilise metallist detaili võrdleval uurimisel tuvastati lahknevusi üldtunnustes (diameeter, materjal) SA Ida-Viru Keskhaigla poolt 29.01.2014 edastatud Toivo Ollikaineni meditsiinidokumendid koos laboriuuringute vastuste ja kiirabikaardiga, mille kohaselt saabus Toivo Ollikainen kiirabiga 19.11.2013 kell 20.21 triaažiga – kell 19.00 järsku kaotas teadvuse, kiirabis teadvusel ja kontaktne. Patsiendikaardi nr.xx kohaselt oli diagnoosiks alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, äge intoksikatsioon ning patsient lahkus 19.11.2013 kell 21.40 ärakiri Toivo Ollikaineni tööraamatu esimesest lehest, millest nähtub, et eestikeelsel variandil on hariduse real sõna „kesk“ maha kriipsutatud ning kirjutatud sõnad „alg“ ja IV kl. Tööraamatu venekeelsel variandil on sõna „sredneje“ maha kriipsutatud ning kirjutatud „4 kl“. Samuti nähtub tööraamatu eesti- ja venekeelsest variandist, et perekonnanimi xxx on maha kriipsutatud ja asendatud nimega „Ollikainen“ Viru Maakohtu 29.01.2014 kohtuistungi protokoll kriminaalasjas nr.1-14-827, millest nähtub, et kahtlustatav Toivo Ollikainen on nimetanud oma hariduseks „keskharidus“ Kaitsepolitseiameti Üleandmise - vastuvõtmise 06.03.2014 akt, mille kohaselt Kaitsepolitseiameti vanemspetsialist andis üle ja Y. S. võttis vastu menetlustoimingute käigus äravõetud sõiduauto xx (registreerimismärk ...) Kaitsepolitseiameti Üleandmise – vastuvõtmise 27.05.2014 akt koos tõlkega, mille kohaselt Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist andis üle Y. S. kahtlustatavalt Toivo Ollikainenilt äravõetud järgmised asjad: mälukaart Kingston sd/2GB; mälukaart Sony micro SR-2C1 2 GB e302g1131; mobiiltelefon Nokia imei 352420/05/552810/7 Tele2 SIM kaardiga 89372030001009808766; kolm visiitkaarti „Toivo gsm: ... taksosõit on ajavõit 24h“; sinist värvi välgumihkel; sedel tekstiga „Maria 9.40 55977720“; huulepulk Blistex; kokkupandav nuga Columbia Patent: xxx.X; sim kaart SIM 3,5 G nr 8937201012060079131F Rakvere Rajooni Rahvakohtu 17.06.1965 kohtuotsuse ärakiri Toivo Ollikaineni kohta, millest nähtub, et Toivo Ollikaineni haridus on 6 klassi Rakvere Rajooni Rahvakohtu 20.06.1967 kohtuotsuse ärakiri Toivo Ollikaineni kohta, millest nähtub, et Toivo Ollikaineni haridus on 7 klassi

-

-

Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 13.07.1967 määruse ärakiri Toivo Ollikaineni kohta, millest nähtub, et Toivo Ollikaineni haridus on 7 klassi Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu 29.03.1974 kohtuotsuse ärakiri Toivo Ollikaineni kohta, millest nähtub, et Toivo Ollikaineni haridus on 11 klassi Rakvere Rajooni Rahvakohtu 09.06.1988 kohtuotsuse ärakiri Toivo Kxxx () kohta, millest nähtub, et Toivo Kxxx on keskharidus kannatanu S. M. 19.10.2015 täiendus hagiavaldusele, mille kohaselt soovib kannatanu temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 100 000 € esialgses hagiavalduses nimetatud 25 000 € asemel.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Toivo Ollikainen pani toime talle inkrimineeritud kuriteod. Karistusseadustiku §25 lg.1, 2 - §114 p.2, 7 näeb ette vastutuse tapmise katse eest raskendavatel asjaoludel (üldohtlikul viisil ja lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega). See tähendab, et tegemist on tahtliku teoga, mis on suunatud surma põhjustamisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma, kuid mille puhul ei ole toimepanija jõudnud kõiki eriosa vastava süüteokoosseisu tunnuseid veel realiseerida. Üldohtliku viisi korral seatakse konkreetse isiku tapmiseks mõeldud teoga ohtu kolmanda isiku elu või tervis, vara või keskkond suures ulatuses. Oht eelnimetatud hüvedele peab olema reaalne, mitte näilik või oletatav. Üldohtlik on ka tuli- või muu laskerelva rakendamine kohas, kus see võib tabada ohvri asemel või temale lisaks kolmandat isikut. Tapmine lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega on toime pandud, kui tapmisel nimetatud seadet või ainet kasutati. Lõhkeseadeldise puhul on eelduseks selle sihipärane kasutamine. Lõhkeseadeldise mõiste avab Karistusseadustiku §413, mille kohaselt defineeritakse lõhkeseadeldist lõhkeaine ja plahvatust esile kutsuva mehhanismi ühenduse kaudu. See tähendab, et tegemist on lõhkematerjali sisaldav seadeldisega, mille funktsioon on purustuste tekitamine plahvatuse toimel. Oluline ei ole asjaolu, et selles sisalduva lõhkeaine kogus ja seadeldise konstruktsioon peaksid kujutama reaalset ohtu inimese elule või tervisele. Samuti ei oma tähtsust, kas seadeldis on isevalmistatud või on see tööstuslik toode. Vastavalt Lõhkematerjaliseaduse §3 lg.1 p.2 on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Karistusseadustiku §405 lg.2 näeb ette vastutuse plahvatuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht teise isiku elule, tervisele või varale ning mille toimepanemisel kasutati lõhkeseadeldist.

Plahvatuse tekitamine seisneb energia ülikiire vabanemise põhjustamises, millega kaasnevad aine oleku muutus, temperatuuri järsk tõus ja lööklaine. Karistusseadustiku §414 lg.1 näeb ette vastutuse lõhkeaine ebaseadusliku valmistamise, valdamise, soetamise, üleandmise, turustamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad lõhkeaine valmistamises, valdamises, soetamises, üleandmises ja muus ebaseaduslikus käitlemises. Asjaõigusseaduse §32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Isikul on tegelik võim asja üle, kui ta saab oma asja vahetult ilma takistusteta mõjutada. Asi on alati isiku valduses, kui see on tema poolt valitsetavas ruumis. Ei ole oluline, mil viisil valdus lõhkeaine üle on saadud, selle valdamine on vältav kuritegu. Lõhkeaine omandamine on selle üle käsutusõiguse saavutamine ostmise, vahetamise, kinkimise vms tegevuse alusel. Lõhkeaine soetamine on lubatud üksnes käitlemisloa alusel. Lõhkeaine igasugune muu käitlemine on ebaseaduslik, kui selleks puuduvad lõhkematerjali käitlemise load. Karistusseadustiku §415 lg.1 näeb ette vastutuse lõhkeseadeldise või selle olulise osa, välja arvatud lõhkeaine, ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, võõrandamise, üleandmise või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad lõhkeseadeldise või selle olulise osa ebaseaduslikus käitlemises, s.o peamiselt selle vastava loata valmistamises, omandamises, hoidmises, edasitoimetamises, võõrandamises või üleandmises. Lõhkeaine valmistamine seisneb igasuguses tegevuses, mille tulemusena valmib lõhkeseadeldis või selle oluline osa. Valmistamise oluline tunnus on, et esialgsetest asjadest luuakse uus asi, milleks on lõhkeseadeldis või selle oluline osa. Lõhkeseadeldiseks veel ühendamata eseme puhul on selle lugemine lõhkeseadeldise oluliseks osaks võimalik ainult toimepanijat subjektiivselt iseloomustavate tunnuste põhjal. Sisuliselt on kriminaliseeritud lõhkeseadeldise valmistamise ettevalmistamine. Hoidmine tähendab lõhkeseadeldise või selle olulise osa valdamist salaja või avalikult. Edasitoimetamine on lõhkeseadeldise või selle olulise osa vedu, sh sisse-, väljavedu ja transiit. Toivo Ollikainenit süüdistatakse tapmise katses üldohtlikul viisil ja lõhkeseadeldise kasutamisega; plahvatuse tekitamises, millega põhjustati oht inimese elule, tervisele ja varale ning mille toimepanemisel kasutati lõhkeseadeldist ja tulenevalt eeltoodust ka lõhkeaine ebaseaduslikus omandamises, valdamises ja kasutamises ning lõhkeseadeldise ebaseaduslikus valmistamises, hoidmises ja edasitoimetamises. Maakohus leiab, et Toivo Ollikainenile esitatud süüdistused on õigesti kvalifitseeritud. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga, et KarS §25 lg.1, 2 - §114 p.2, 7 ja KarS §405 lg.2 järgi inkrimineeritud kuriteod on toime pandud ühe teona. Maakohus analüüsib käesolevas kohtuotsuses kõiki Toivo Ollikainenile inkrimineeritud süütegusid koos, kuivõrd need on antud juhul lahutamatult seotud –

lõhkematerjaliga seotud süütegudes sai süüdistuse esitamine võimalikuks seoses raske isikuvastase kuriteoga. Järgnevalt on esitatud tõendite analüüs ja sellega paralleelselt maakohtu siseveendumuse kujunemine. Süüdistatav Toivo Ollikainen ei tunnistanud maakohtu istungil oma süüd. Süüdistatava ütlused maakohtu istungil ei ole kooskõlas ja on vastuolus tema poolt kohtueelses menetluses antud ütluste ja teiste asjas kogutud tõenditega. Süüdistatav Toivo Ollikaineni ütlused ei ole usaldusväärsed ja tegemist on erinevate ütlustega, mis ei ole kooskõlas ka tunnistajate ütluste ja kogutud dokumentaalsete tõenditega. Nii näiteks väitis süüdistatav kohtuistungil, et tema haridus on vaid 4 klassi, koolis talle ei meeldinud käia, ta käis selle asemel hoopis kirikus. Samas nähtub asja materjalides kogutud tõenditest (Viru Maakohtu 29.01.2014 kohtuistungi protokoll kohtuasjas nr.1-14-827 ja varasemad kohtuotsused Toivo Ollikaineni süüdimõistmistest), et süüdistatav on nimetanud oma haridustaset erinevalt, kuni keskhariduseni välja. Edasi väitis süüdistatav maakohtu istungil, et 06.11.2013 magas ta terve öö oma kodus ja väljus sealt alles hommikul pärast kella 08.00. Selline süüdistatava väide on vastuolus Sideettevõtjalt saadud andmete 25.04.2014 protokolliga, millest nähtub üheselt, et 06.11.2013 kell 05.40 helistas telefoniabonent

... (Y. S.)

telefoniabonendile ... (Toivo Ollikainen). Telefoniabonent ... (Toivo Ollikainen) viibis kõne toimumise xxx tugijaama piirkonnas. Nimetatud protokollile lisatud väljavõttest Maa-ameti kaardiserverist nähtub tugijaama asukoht xxx Tegemist ei ole xxx linnaga ja süüdistatava elukohaga. Edasi väitis süüdistatav maakohtu istungil, et sai plahvatusest teada alles 22.12.2013 A. S. kaudu. Selline süüdistatava väide on vastuolus tunnistaja Y. S. ütlustega, kes kinnitas maakohtu istungil, et tema sai plahvatusest teada teistelt taksojuhtidelt 19.11.2013 hommikul ja samal päeval rääkis sellest ka abikaasale. Samuti on süüdistatava selline väide vastuolus tema endapoolse tunnistaja A. S. ütlustega, kes kinnitas, et näitas süüdistatavale ja oma vanaemale uudist plahvatusest arvuti kaudu Delfist nädal peale plahvatust. Edasi väitis süüdistatav maakohtu istungil, et ostis gaasilambi xxx lõpus ja kinkis selle 2014 A. S.. Selline süüdistatava väide on vastuolus väljatrükiga xx gaasiballooni müügiandmetest, kust nähtub, et gaasiballoon 2190 (190 g Butaan) osteti P. E. FIE kliendikaardiga 20.06.2013 kell 08.37. Asjaolu, et süüdistatav kasutas ASxxx ostude tegemisel E. P. kliendikaarti, ei vaidlusta ise ka süüdistatav, samuti on seda maakohtu istungil kinnitanud tunnistajad M. H. ja A. B., kes olid AS Silbet kaupluses müüjad. Edasi väitis süüdistatav maakohtu istungil, et 17.11.2013 ei viibinud ta koos abikaasaga peol xxxlubis, 18.11.2013 oli ainult kodus ja 19.11.2013 viibis kell 15.30 kiirabis. Sellised süüdistatava väited on vastuolus tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõenditega. Nii nähtub tunnistaja Y. S. ütlustest maakohtu istungil, et 17.11.2013 toimus xxx klubis pidu, kus nad osalesid koos abikaasaga, kes tarvitas seal alkoholi ning peale kojutulekut jätkas alkoholi tarvitamist veel 3 päeva. Süüdistatava endapoolne tunnistaja A. A. kinnitas maakohtu istungil, et 17.11.2013

oli neil klubis pidu ning Y. S. ja Toivo Ollikainen viibisid ka sellel peol, üritused on neil kirjas žurnaalis ning ta kontrollis andmed üle. 19.11.2013 kiirabikaardist nr.67/3/9291 ja 19.11.2013 patsiendikaardist nr.R466250 nähtub, et Toivo Ollikainen toodi kiirabiga erakorralise meditsiini osakonda 19.11.2013 kell 20.21. Sellises olukorras, kus hilisemad ütlused erinevad varasematest ütlustest ja ei ole kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega, ei pea maakohus võimalikuks süüdistatava ütlusi tõendina hinnata ja jätab süüdistatava poolt nii kohtueelses kui ka kohtulikus menetluses antud ütlused tervikuna tõendite hulgast välja (vt. ka Riigikohtu 15.09.2003 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-89-03). Kannatanu S. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 19.11.2013 väljus hommikul nende kodust esimesena kannatanu abikaasa, kes tuli ruttu tagasi ja ütles, et värava taga on prügi ning palus kannatanul see ära koristada. Kannatanu läks välja, avas parempoolse värava ja nägi, et vasakul pool seisis must kilekott ja kõrval oli autorehv, kott oli vastu väravat. Samuti nägi kannatanu laialipaisatud prügi – tühi pudel, plastkaaned, paberid. Kannatanu lõi jalaga kilekotti, see osutus kõvaks, ta arvas, et seal on kivid sees. Seejärel võttis ta käega autorehvi, nägi seal trossi, mis tuli kilekotist ja oli karabiiniga rehvi külge kinnitatud. Kuna kannatanu on läbinud lõhkeainete koolituse, sai ta aru, et tegemist on pommiga, sirutas käe kaugele välja ja hüppas võimalikult kaugele eemale. Kui ta autorehvi lahti laskis, toimus plahvatus. Sündmuskoha 19.11.2013 vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et ... xxx maja autovärava juures tänaval oli näha püstises asendis tsingitud metallämbrit, mis oli servani täis halli värvi betoonivalu sarnast ainet. Autoväravad on kokku lükatud. Ämbri küljelt on näha välja ulatumas torusarnast detaili, mille juures on näha juhtmeid ja ämbrist eenduvat moodustist. Nii toru, kui selle juures olev moodustis on tahmumisjälgedega. Ämbri najal, tänava pool, on sõiduauto rehv. Ämbri ja rehvi juures on jalgvärava pool tänaval hunnik, milles on näha erinevaid olmejäätmeid, s.h. paberitükke ja klaaspudelit. Ämbrit kontrolliti kõigepealt Ida-Eesti pommigrupi lõhkeainetele reageeriva koeraga xxx ja seejärel kaugjuhitava robotiga Caliber. Edasi teostati lasud ämbri pihta (laengutega CH50, 105avon, erilaengud, õhkimine detoneernööriga, ämbri purustamine raudkangiga). Peale ämbri täielikku purustamist nähtus, et ämbris olid betooni sees üksteise peal kaks gaasiballooni, mille ümber oli mässitud maalriteip ja traat, mille üks ots oli betoonivalu sees. Tunnistaja K. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema oli sel hetkel toas, kuid kuulis kõva plahvatust ja nägi kõrget leeki kerkimas. Tunnistaja M. A. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et sündmuskohal oli tegemist metallämbriga, mille sees olid kokkuteibitud ja traatidega keskele kinnitatud 2 gaasiballooni, mille küljes oli käivitusmehhanism. Betooni sees olid kruvid, naelad ja mutrid, mis on mõeldud selleks, et tekitada suuremaid vigastusi ja purustusi. Ida-Eesti pommigrupi 19.11.2013 väljasõiduaruandest nr.286 nähtub, et väljakutse esialgne põhjus oli plahvatus ja tegemist oli lõhkeseadeldisega. Ida-Eesti pommigrupi 19.11.2013 sündmuse kronoloogiast nähtub plahvatusejärgse demineerimistööde käik, s.h. koera, roboti, veekahuri, demineerija ja erilaengute kasutamine. Kirjelduse kohaselt oli tegemist umbes 10 l mahutavusega plekkämbriga, mille sees oli tundmatu aine, ämbri ühelt küljelt ulatus välja toru moodi detail, mille

ümber on juhtmed, tundmatu aine on hallikat värvi, juhtmete ümbert on must ja näha ka helekollast ainet. Samast dokumentaalsest tõendist nähtub ka, et kannatanul olid põletushaavad näol ja paremal käel, esmaabi osutas kiirabi. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse 24.04.2014 ekspertiisiaktist nr.13E-PL0035 nähtub, et lõhkeseadeldis koosnes mustas kilekotis plekkämbrisse metallosistega betooni sisse valatud kahest 190 g matkapliidigaasi gaasiballoonist GoSystem ja Rothenberger Supergas, sütikumehhanismist ning sellega tõmbenööri ja karabiinhaagi abil ühendatud autorehvist, mis oli paigutatud seadeldise najale. Seadeldise välisküljele Ukujulise ristlõikega metallklambri vahele oli kinnitatud kombineeritud sütik elektromehhaanilise mehhanismiga, mis sisaldas 6LR61 tüüpi krona 9V patareid ja elektrijuhtmeid. Käivitusmehhanismi kõrval asus sisetoru, mille kaudu oli betoonivalu sees asunud ülemise gaasiballooni GoSystem küljele suunatud lasketoru, mis sisaldas suitsuta püssirohu laengut ja lendkeha. Plahvatus initsieeriti lõhkeseadeldise najal asunud rehvi liigutamisega, mille külge kinnitus karabiinhaagi abil sütiku tõmbenöör. Käivitusmehhanismi rakendumisel süüdati lasketorus asunud suitsuta püssirohu laeng elektriliselt toru kinnises otsas asunud ava ja toru küljes olnud kahesoonelise elektrijuhtme kaudu. Lendkeha paiskus plekkämbri siseturusse paigutatud lasketorust vastu betoonivalu sees asunud GoSystem gaasiballooni plekkkesta külge, mille see purustas. Lendkehale järgnenud püssirohu põlemisproduktid süütasid purunenud balloonist väljunud butaani ja propaani segu. Antud ekspertiisiaktiga on kooskõlas kannatanu S. M. ütlused selle kohta, et plahvatus toimus hetkel, kui ta tõstis autorehvi musta kilekoti pealt üles. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et eeltooduga on käesolevas kriminaalasjas tõendatud, et plahvatus kannatanu elukoha väravas toimus nimelt lõhkeseadeldisega. Süüdistatava elukohas ... Jõhvi teostati 28.01.2014 läbiotsimine. Süüdistatava elukohas teostatud läbiotsimise järgselt koostatud protokollist nähtub, et garaažist nr.1 leiti läbiotsimisel ja võeti ära muuhulgas 3 kruvi (pakend KAPO turvakleebisega 5L160010), betoonisegamise otsik koos betooni jääkidega, milles on metallilised objektid (pakend KAPO turvakleebistega 5L159999, 5L159998, 5L159997 ja 5L159996), traadilõigud (pakend KAPO turvakleebisega 5L160014), traadikimp (pakend KAPO turvakleebisega 5L160012), traat (pakend KAPO turvakleebisega 5L160006), traadilõigud (pakend KAPO turvakleebisega 5L159988); katusealusest juhtmelõik (pakend KAPO turvakleebisega 5L159989); esimese korruse elutoast sinist värvi isoleerteip (pakend KAPO turvakleebisega 5L159981), 17 paukpadrunit (pakend KAPO turvakleebisega 5L159983) ja 17 montaažipadrunit (pakend KAPO turvakleebisega 5L159982) ning puukuurist leiti läbiotsimisel ja võeti muuhulgas ära xxx (pakend KAPO turvakleebisega 5L159990). 29.04.2014 süüdistatava elukohas toimunud vaatluse käigus vaadeldi muuhulgas ja võeti kaasa katusealuse alt ämbrist metallist toru, läbimõõduga 12 mm (pakend KAPO turvakleebisega 5L159972) ning katusealuse alt aknaraamilt eemaldatud metallplaat ja kruvid (pakend KAPO turvakleebisega 5L159973) 28.01.2014 süüdistatavale kuuluvas sõiduautos xxx Mod CHAMPION; Made in Italy; revolvri torul number 356904 (pakend KAPO turvakleebisega 5L107081) ja kuus paukpadrunit (pakend KAPO turvakleebisega 5L107082).

Metalliekspertiisi 16.04.2014 ekspertiisiaktist nr.14E-AR0018 nähtub, et ekspertiisiks esitatud sündmuskohalt ... Jõhvi võetud segutükid ja süüdistatava elukohas toimunud läbiotsimisel võetud ehitussegu segamisotsiku küljes olevad segujäägid on samaliigilised ning võivad pärineda samast kogumist. Ekspertiisiks esitatud segamisotsiku küljes olev tõmbeneet ja sündmuskohalt võetud tõmbeneet on samaliigilised. Ekspertiisiks esitatud segamisotsiku küljes olev plekikruvi ja sündmuskohalt võetud kaks plekikruvi on samaliigilised. Sündmuskohalt võetud plekikruvi ja segamisotsiku küljes olev plekikruvi on valmistatud sama tootja poolt. Jäljeekspertiisi 15.05.2014 ekspertiisiaktist nr.14E-TR0008 selgub, et xxx Exxx xxx) kogutud plekikruvidel (katusekruvidel) olevad tootmisprotsessi käigus tekkinud eritunnused on sündmuskohalt ja süüdistatava elukohast leitud katusekruvide eritunnustest erinevad. Metalliekspertiisi 17.04.2014 ekspertiisiaktist nr.14E-AR0020 nähtub, et ekspertiisiks esitatud sündmuskohalt võetud kaks rõngakujulist sidumistraati on üldtunnuste ja materjali koostise põhjal samaliigilised läbiotsimisel süüdistatava elukoha garaažist võetud traadilõikude hulgas leiduvate vastava läbimõõduga sidumistraatidega (pakendid KAPO turvakleebistega 5L159988, 5L160012 ja 5L160014). Metalliekspertiisi 16.05.2014 ekspertiisiaktist nr.14E-AR0073 nähtub, et ekspertiisiks esitatud sündmuskohalt võetud metallist U-kujulise plaadi materjal on samaliigiline vaatlusel süüdistatava elukohast võetud metallist plaadi (pakend KAPO turvakleebisega 5L159973) materjaliga. Ekspertiisiks esitatud sündmuskohalt võetud metallist toru materjal on samaliigiline vaatlusel süüdistatava elukohast võetud metallist toru (pakend KAPO turvakleebisega 5L159972) materjaliga. Mõlemad torud on valmistatud kõrge kroomi ja nikli sisaldusega terasest ehk roostevabast terasest. Jäljeekspertiisi 31.03.2014 ekspertiisiaktist nr.14E-TR0004 nähtub, et sündmuskohalt äravõetud ekspertiisiks esitatud teibitükid ning süüdistatava elukohast äravõetud ekspertiisiks esitatud teibirull (pakend KAPO turvakleebisega 5L129981) on samaliigilised. Lõhkeaineekspertiisi 27.01.2014 ekspertiisiaktist nr.13E-AL0030 nähtub, et kumeral metallist kausitaolisel objektil (pakend KAPO turvakleebisega 5L12578) on suitsuta püssirohu põlemis- ja/või plahvatusjäljed; muljutud silindrikujulisel gaasiballoonil (pakend KAPO turvakleebisega 5L12579) on suitsuta püssirohu põlemis- ja /või plahvatusjäljed; vahutükil (pakend KAPO turvakleebisega 5L12606) on suitsuta püssirohu jäägid, suitsuta püssirohi on paiskelõhkeaine, tegemist võib olla BARS marki suitsuta püssirohuga. Lõhkeaineekspertiisi 26.02.2014 ekspertiisiaktist nr.14E-AL0001 nähtub, et tumehalli värvusega plaatjad graanulid veekahuri padrunist tähistusega cal12 (pakend KAPO turvakleebisega 5L162008) on suitsuta püssirohi; mustja värvusega kettakujulised graanulid veekahuri padrunist tähistusega 29mm (pakend KAPO turvakleebisega 5L162007) on suitsuta püssirohi; halli värvusega sfäärilise kujuga graanulid 24 padrunis (pikkusega 22 mm, punase otsaga, pakend KAPO turvakleebisega 5L160008) on suitsuta püssirohi; halli värvusega sfäärilise kujuga graanulid viies padrunis (pikkusega 22 mm, sinise otsaga, pakend KAPO turvakleebisega 5L160008) on suitsuta püssirohi; halli värvusega sfäärilise kujuga graanulid kahes padrunis

(pikkusega 15 mm, punase otsaga, pakend KAPO turvakleebisega 5L159982) on suitsuta püssirohi; tumehalli värvusega kettakujulised graanulid 10 padrunis (pikkusega 11 mm, punase otsaga, pakend KAPO turvakleebisega 5L159982) on suitsuta püssirohi; halli ja mustja värvusega graanulite segu kahes padrunis (pikkusega 17 mm, vaskse kestaga, pakend KAPO turvakleebisega 5L159982) on suitsuta püssirohu ja suitsuga püssirohu segu; halli värvusega sfäärilise kujuga graanulid ühes padrunis (pikkusega 25 mm, kaliibriga 5,6 mm, pakend KAPO turvakleebisega 5L159982) on suitsuta püssirohi; halli värvusega kettakujulised graanulid 17 padrunis (pikkusega 17 mm, rohelise plastotsaga, pakend KAPO turvakleebisega 5L159983) on suitsuta püssirohi; halli värvusega kettakujulised graanulid kuues padrunis (pikkusega 17 mm, rohelise plastotsaga, pakend KAPO turvakleebisega 5L107082) on suitsuta püssirohi. Suitsuta püssirohi ja suitsuga püssirohi on paiskelõhkeained. Esitatud suitsuta püssirohi ja suitsuta püssirohi on samagrupilised lõhkeained, mis võivad pärineda samast kogumist, ühest algallikast või olla valmistatud sama tootja poolt. Kumeral metallist kausitaolisel objektil olevad suitsuta püssirohu põlemis- ja/või plahvatusjäljed võivad olla suitsuta püssirohule iseloomulikud põlemis- ja/või plahvatusjäljed. xxx kirjalikust vastusest Kaitsepolitseiameti 20.02.2014 päringule nr.1808 nähtub, et xxx kliendikaardiga on xxx kauplusest ostetud muuhulgas maalriteipi. Maakohus märkis käesolevas kohtuotsuses juba varem, et vaidlust selle üle, et süüdistatav ja tema abikaasa Y. S.. kasutasid .. ehitusmaterjalide kauplusest ostude tegemisel FIE E. P. kliendikaarti, ei ole. Sama nähtub ka maakohtu istungil tunnistajatena üle kuulatud M. H. ja Al. B. ütlustest, et süüdistatav kasutas xxx kaupluses ostude tegemisel FIE E. P. kliendikaarti. Äratundmiseks esitamise 03.03.2014 protokollist nähtub, et tunnistaja M. H. esitati äratundmiseks Y. S. foto koos kahe teise fotoga, millel on sarnased näod. M. H. selgitas, et talle esitatud fototabelis tunneb ta fotol nr.2 ära naise, kes kasutab kliendisoodustust J. P. nime all. Fototabeli fotol nr.2 on kujutatud Y. S., Äratundmiseks esitamise 03.03.2014 protokollist nähtub, et tunnistaja M. H. esitati äratundmiseks Toivo Ollikaineni foto koos kahe teise fotoga, millel on sarnased näod. M. H. selgitas, et talle esitatud fototabelis tunneb ta fotol nr.1 ära inimese, kes kasutab J. P. nimel kaupluse xxx kliendisoodustusi. Fototabeli fotol nr.1 on kujutatud Toivo Ollikainen. Äratundmiseks esitamise 27.02.2014 protokollist nähtub, et tunnistaja A. B. esitati äratundmiseks Y. S. foto koos kahe teise fotoga, millel on sarnased näod. A. B. selgitas, et talle esitatud fototabelis tunneb ta fotol nr.1 ära naise, keda ta tunneb J.a P. nime all, kes on xxx kliendiks. Fototabeli fotol nr.1 on kujutatud Y. . Äratundmiseks esitamise 27.02.2014 protokollist nähtub, et tunnistaja Al. B. esitati äratundmiseks Toivo Ollikaineni foto koos kahe teise fotoga, millel on sarnased näod. A.B. selgitas, et talle esitatud fototabelis tunneb ta fotol nr.1 ära inimese, kelle nime ta ei tea, kuid selle inimese sõnade järgi on xxx kliendi J. Pr. nimelise naise mees. Fototabeli fotol nr.1 on kujutatud Toivo Ollikainen.

xxx gaasiballooni müügiandmete väljatrükist nähtub, et gaasiballoon 2190 (190 g Butaan) xxx kauplusest P. E. FIE kliendikaardiga 20.06.2013 kell 08.37. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et ülaltooduga on tõendatud, et süüdistataval olid olemas kõik vajalikud vahendid, et valmistada samaliigiline lõhkeseadeldis, mida oli kasutatud kuriteo toimepanemisel kannatanu elukohas. Sündmuskoha 19.11.2013 vaatlusprotokollist nähtub, et xxx hommikul ämbri ja rehvi juures jalgvärava pool tänaval hunnik, milles oli näha erinevaid olemjäätmeid, s.h. paberitükke ja klaaspudelit, paberitükid olid osaliselt laiali. Asitõendi 21.11.2013 vaatlusprotokollis koos fototabelitega on nimetatud erinevad olmejäätmed, mida vaadeldi ja mis olid kogutud 19.11.xxx sündmuskoha vaatlusel värava eest, avastatud ja pakendatud: tühi klaaspudel venekeelse sildiga Mõrnaja vodka na moloke; tühi parfüümi klaaspudel kirjega Vittorio Bellucci; teepakk Hyleys; taimejäätmed; musta värvi korpuse ja korgiga marker kirjetega N50 ja PentelPEN; põlenud sigareti ots; sinist värvi kokku kortsutatud isoleerteibi tükid; oranžikat värvi silindrikujuline plastikust objekt; 2 tabletiümbrist kirjetega Enap 20 mg ja Enap 10 mg; 3 oranži värvi isoleeriga kaetud juhtmelõiku; 6 tumedat värvi plastikust tiivikulabade sarnast tükki; 1 ümmargune tumedat värvi plastikust objekt; trükkplaadi trükk; 2 hall värvi metallist silindrikujulist kondensaatoritaolist objekti; ümmargune trükkplaadi ja vasetaolise mähisega objekt kirjega EPB-25403010A; paberrätikute tükid; tühi sigaretipakk LD. Asitõendi 28.11.2013 vaatlusprotokollis koos fototabelitega on nimetatud erinevad olmejäätmed, mida vaadeldi ja mis olid avastatud ja pakendatud xxx sündmuskoha vaatlusel: 2 osalist rebimistunnustega kaardimaksekviitungi fragmenti, millel tuvastatavad muuhulgas järgmised kirjed – Aeg: 29.10.2013 18.07, Kaart: Swedbanki . . . aestroxxx, millelt tuvastatav muuhulgas arve number, ostunimekiri, ostusumma, ostu kuupäev ja kellaaeg ja tasumise viis; mitmed erineva suurusega trükitud ning käsikirjalise tekstiga rebimistunnustega paberitükid; oktoober 2013 kalender; 3 paberitükki, millest 2 puhul on tegemist kaupluse ostutšeki osaliste fragmentidega, milledel peal järgmised kirjed: Kokk. . ., Kuulub tasumise. . ., Pangakaart, Boonusinfo. . ., Boonuspunktide jääk. . ., Nimetus. . ., mernaya na m, tulemasin el, Ridade summas, KM%, Neto, 20; kolmandal paberitükil oli peal käsikirjaline tekst; paberitükid; 1 kokku kortsutatud A4 paberileht, mis oli keskelt hävinud; A4 paberil oli trükitud tekst ning päises eristatavad faksidokumendile omased kirjed: 07:52, FAX03567799, . P., xxx. . . Asitõendi 29.11.2013 vaatlusprotokollis koos fototabelitega on nimetatud erinevad olmejäätmed, mida vaadeldi ja mis olid avastatud ja pakendatud xxx xx sündmuskohal: paberrätiku tükk ning erineva suurusega rebimistunnustega paberitükid, millede peal trükitud ja käsikirjalist teksti. Paberitükkide hulgas oli xxx 21.10.2013 kell 09:36:33 bussipilet nr.024859 xxx, märgitud ka liini nr.000029 ning hind 0.70 EUR; ostutšekkide fragmendid, milledest ühel näha ostusumma 6,46 EUR ja 101,08 EUR ning teisel kirjed Asute tasemel. . ., Tasemeni 2, Boonuspunktid tän. . ., Teie boonuskontol. . ., Kass:3, Mustv. . ., Tartu mnt. . ., Täname. . ., Kaardi. . .; 9 erineva suurusega rebimistunnustega paberitükki, mille ühel küljel on trükid venekeelsed kirjed ning tabel, teisel küljel käsikirjalised kirjed 192 xxx. . .. Paberitükkide hulgas oli ka kaupluse ostutšeki fragment, millel kirjed 6,46 EUR, 101,08 EUR, . . .ostatud, . . .rollitud, . . .ljavõtte kontrolliks; kiletükk ning erineva suurusega rebimistunnustega

paberitükid, millel peal käsikirjaline ja trükitud tekst. Paberitükkide hulgas oli ka kaupluse ostutšekile omane fragment, millel näha kirjed . . .xxx 29.10.2013 ja 18:07:12; paberitükid; kaks sinist värvi plastikust tükki ning üks halli värvi metallist deformeerumistunnustega objekt. Paberitükkide hulgas oli kaupluse ostutšekk, mille ülemine ja alumine serv olid tahmunud, ostutšeki päises olid loetavad järgmised kirjedxxx, Vahe 5, Klient 944038XXXXXXXXX8762, ostutšeki keskel oli loetav ostunimekiri ja ostusumma 9,39 EUR ning kaardimakse kuupäev 2013-10-31 ning kellaaeg 08:20:50; samuti oli paberitükkide hulgas fragment, mille ülemises servas olid faksidokumendile omased kirjed 01/11/2013, 13:24 ja +3723228227. Fragmendilt on osaliselt nähtav tabel pealkirjadega Jaam, Saabumine ja Seisuaeg. Dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et nimetatud paberkandjatel asuvad olmejäätmed on pärit xxx kuuluvast xxxx xxx9.11.2013 vastus nr.1-5.1/4209 ja 04.04.2014 vastus nr.4-2.2/1051; xxx 14.04.2014 vastus nr.51; xxx 05.12.2013 vastus nr.1-4.1/1627-1xxxx 02.12.2013 vastus ning xxxS 06.12.2013 vastus nr.A09.04-20002/25593-2. Nii nähtuvad xxx kirjalikest vastustest töötajate nimekiri, infrastruktuuriteenistuse töötajate tööpiirkonnad, koristajate nimekiri, prügiveo graafikud, tööplaani korrigeerimise teade, 03.11.2013 koostatud rongi kaaluleht rongile nr.3522, rongi nr.3522 liikumise graafik ning erinevad faksidokumendid. xxx kirjalikust vastusest nähtub, et xxx teostati olmeprügi äravedu 04.11.2013 ja 18.11.2013. xxx kirjalikust vastusest nähtuvad xxx et ruumide koristamist ja prügivedu teostab jaamades AS xxx, 03.11.2013 koostatud rongi nr.3522 piduriteatise päritolu info, 02.11.2013 kell 05.58 faksile 3726158546 saadetud dokumendi info, 03.11.2013 rongi nr.3522 kaalulehe infoxxx AS järelevalve osakonna kirjalikust vastusest nähtub, et kliendikaart nr.9440385XXXXXXXXX8762 on väljastatud N. I. nimele. Swedbank AS kirjalikust vastusest nähtub, et xxx asuvas kaupluses tasuti 31.10.2013 kell 08:20:50 (summas 9,93 €) pangakaardiga nr.676XXXXXXXXX7868, mille omanik on N. . Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud xxx jaamakorraldaja L. A. ütlustest nähtub, et xxx on igaühel vaba juurdepääs, 2013 turvakaameraid jaamas ei olnud. Kuna A. N. töötas rongikoostajana, oli täiesti võimalik, et ta viskas oma xxx prügi prügikasti alles xxx fototabelil nr.9 on lilled, mis kasvavad xxx, on sealt lõigatud ja prügisse visatud. Samuti kinnitas tunnistaja, et fototabelil nr.37 on nende jaama dokument, mis on fototabeli nr.38 teine pool. Tunnistaja kinnitas ka, et fototabelitel nr.39 ja nr.41 on Jõhvi jaama dokumendid, mis võisid xxx prügi hulka sattuda rongikoostaja läbi. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud rongijuhi abi A. N. ütlustest nähtub, et 22.11.2013 vaatlusprotokolli lisas oleval fototabelil nr.41 on tema poolt vormistatud piduritõend, mille ta hiljem võis ära visata nii xxx jaamas. Tunnistaja kinnitas, et viskas prügi tavaliselt ära nii xxx Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud xxx jaama jaamakorraldaja N.S. ütlustest nähtub, et xxx territooriumile on isikutel vaba juurdepääs, kuid territooriumil on 4 turvakaamerat, millest üks näitab ka õuel asuvat prügikonteinerit. Tunnistaja kinnitas, et vaatlusprotokollide fototabelitel nr.13, 29, 31, 6 ja 7 olevad dokumendid on pärit Jõhvi jaamast.

Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud xxx jaama jaamakorraldaja N.. ütlustest nähtub, et fototabelil nr.8 on talle kuuluva tualettvee pudel, mille ta viskas prügikorvi, kui see sai tühjaks. Samuti kinnitas tunnistaja, et fototabelitel nr.22 ja nr.23 on talle kuuluv ostutšekk Säästumarketist, mille ta viskas ära prügikorvi xxx jaamas. Samuti kinnitas tunnistaja, et fototabelil nr.10 asuvad dokumendi osad on pärit xxx jaamast, neil on tema käekiri, fototabelil nr.29 on dokument koostatud xxx jaamas ja xxx jaama, fototabelil nr.31 on xxx jaamast pärit mustand, fototabelil nr.6 on rongi saateleht xxx, fototabelil nr.7 olev tööplaan ei ole pärit xxx, fototabelil nr.37 on rongijuhtide tööplaan, mida nad saavad visata prügi hulka xxx Maakohtu istungil tunnistajatena üle kuulatud xxx jaama xxx N. P. ja L. B. ütlustest nähtub, et xxx on prügikonteinereid üks ja see ei ole lukustatud. xxx territooriumil on turvakaamerad, milledest üks näitab ka prügikonteinerit. xxx territooriumile on vaba juurdepääs kõigile, sinna sõidavad ka taksojuhid, kui saabuvad xxxi rongid. Rongijuhid võivad oma prügi minema visata ka mujal, kui xxx. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud xxxx O. G. ütlustest nähtub, et xxx jaamas ei ole turvakaameraid ning prügikonteiner ei ole lukustatud. Maakohtu istungil tunnistajana üle xxx M. G. ütlustest nähtub, et seoses tööga on tema xxx, ta käib jaamahoonetes ka sees ja seetõttu võib prügi ära visata mõlema jaama prügikorvidesse. Tunnistaja kinnitas, et asitõendi vaatlusprotokolli fototabelil nr.3 asuv tšekk ning fototabelil nr.8 asuv viinapudel kuulusid temale, ta viskas need prügina välja. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud xxx R. T. ütlustest nähtub, et xxxjaama territooriumile on kõigil vaba juurdepääs, territooriumil on 4 turvakaamerat, millest 1 näitab ka osa prügikonteineri asukohast. Tunnistaja kinnitas, et talle näidatud asitõendite vaatlusprotokollide lisades asuvatel fototabelitel on xxx pärit dokumendid, millest ühel on N. S. käekiri ja millest üks on tunnistaja enda poolt välja trükitud ning edastatud rongijuhile. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud xxx jaama jaamakorraldaja L. A.ütlustest nähtub, et xxx fototabelil nähtavad dokumendid saadetakse xxx nähtub tunnistaja ütlustest, et ta tunneb tunnistaja A. S. ja on viimasega koos korduvalt viibinud Y. S.i elukohas, neist ühel korral A. S. sünnipäeva puhul ja sel ajal oli seal ka süüdistatav. Tunnistaja on süüdistatava kodus käinud korduvalt ka ajal, mil süüdistatavat seal ei ole olnud. Läbiotsimise käigus süüdistatava elukohas xxx võeti ära roheka, valge ning musta värviga mustriline lukuga jakk suuruses XL, mida vaadeldi Asitõendi 24.03.2014 vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fototabelites. xxx turvakaamera videosalvestisest 06.11.2013 kell 04.36 – 05.00, mis on kirjeldatud Asitõendi 27.01.2014 vaatlusprotokollis koos ekraanitõmmistega, nähtub, et 06.11.2013 xxx halli värvi sedaan-tüüpi sõiduauto, mille katusel on näha sisse lülitatud taksoplafooniga sarnast eset. Sõiduk jääb perroonile seisma suunaga Tallinna poole. Sõiduki tuled kustuvad. Seejärel kell 04.40 on näha pargitud sõiduki poolt liikumas isikut, kellel on jalas tumedat värvi püksid, seljas heleda-tumeda kirju riietusese ning peas tumedat värvi müts. Isik kannab paremas käes valget värvi eset ja liigub perroonilt xxx on näha perrooni poolt xxxx hoone sissepääsu kõrval asuva

prügikonteineri juurde liikumas isikut, kellel on jalas tumedat värvi püksid ning tumedat värvi valguse käes läikivad jalanõud. Isik liigub prügikonteineri juurde. Kaubajaama hoone ees olevast tänavavalgustusest tekkiva prügikonteineri varjust on näha, et isik avab prügikonteineri kaane, tõmmates sealt välja vähemalt ühe eseme, misjärel liigub kell 04.42 xxx perrooni poole, asi paremas käes. Videosalvestiselt on näha kell 04.43 xxx hoone poolt perroonile liikumas isikut, kellel on jalas tumedad püksid, seljas tumeda-heleda kirju riietusese ning peas tumedat värvi müts. Isikul on paremas käes valget ja musta värvi ese ning isik liigub varem perroonile pargitud sõiduki poole. Kell 04.45 on näha avanemas perroonil pargitud sõiduki parempoolset küljeust. Kell 04.52 seisab sõiduk jätkuvalt perroonil, kell 04.53 siseneb xxx xx poolt xxx seisab varem nähtud sõiduk perroonil, xxx süttivad perroonil seisnud sõiduki tuled ning sõiduk lahkub xx. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud A. T. kinnitas, et sügisel 2013 kandis süüdistatav silmatorkavat kirjut jopet, samal ajal sõitis ta xxx sedaaniga, muuhulgas käis klientidel vastas ka xxx. Tunnistaja kinnitas, et asitõendi vaatlusprotokolli fototabelil on kujutatud sama jopet, mida süüdistatav kandis enne plahvatust novembris 2013 ja sama jopega on tunnistaja süüdistatavat näinud ka rongijaamas. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud A. N. kinnitas, et süüdistatav kandis 2013 ruudulist jopet ja ootas kliente rongijaamas. Kuna vahel käis ka tunnistaja oma taksoga rongijaamas, siis ta nägi süüdistatavat seal. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud A. A. ütlustest nähtub, et asitõendi vaatlusprotokolli fototabelil kujutatud jope on sarnane sellega, mida süüdistatav kandis sügisel 2013. Samuti kinnitas tunnistaja, et 06.11.2013 videosalvestisel, mis on tehtud xxx kell 04.36 – 04.52 ei ole isiku nägu näha, kuid isiku kõnnak on sarnane süüdistatava kõnnakuga ning ka jope on sarnane sellega, mida kandis süüdistatav. Auto osas kinnitas tunnistaja, et tegemist on taksoga ja xxx, mis sarnaneb autoga, millega tegi tööd süüdistatav. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud V. S. ütlustest nähtub, et 2013 sügisel töötas süüdistatav hõbedase sedaan-tüüpi xxx Samuti kinnitas tunnistaja, et 06.11.2013 videosalvestisel, mis on tehtud xxx kell 04.36 – 04.52 tunneb ta ära xxx, mis on takso. Isiku nägu näha ei ole, kuid jope ja kõnnak on süüdistatava omad. Uurimiseksperimendi 06.03.2014 protokolli kohaselt teostati uurimiseksperiment kell 18.40 – 19.20 eesmärgiga läbida sõidukiga xxx xxx tänav, xxx selleks, et katseliselt selgitada kriminaalmenetluse käigus kogutud videomaterjalil nähtava sõiduki sarnasust eksperimendis kasutatava sõidukiga. Katse tulemusena läbiti xxx tänava lõigud pimedal ajal ning tehisvalguse (tänavavalgustuse) tingimustes. Eksperimendi ajal oli ilm sademeteta ning maapinnal puudus lumekate. Nimetatu on fikseeritud ja vaatlusprotokollis.

vaadeldud

videofailis

Asitõendi

09.05.2014

Uurimiseksperimendi 24.03.2014 protokolli kohaselt teostati uurimiseksperiment kell xxxvideosalvestuselt perroonil liikumas nähtud isikuga, kandes seljas 28.01.xxxx läbiotsimisel elumajast võetud ning 24.03.2014 asitõendina vaadeldud roheka, valge ja musta mustriga lukuga jakki selleks, et selgitada katseliselt kriminaalmenetluse käigus kogutud ning 06.11.2013 kell 04.40 ja kell 04.43 xxx jaama turvakaamerate

videosalvestuselt nähtava isiku riietuse sarnasust eksperimendis kasutatava jakiga. Katse tulemusena kõnniti xxx jaama perroonil Hoone 1 (endine jaamahoone) juurest Hoone 2 (xxxxläbiotsimisel elumajast avastatud ja ära võetud jakki ning käes musta-valget värvi kilekotti. Katse viidi läbi tehisvalguse (tänavavalgustuse) tingimustes. Eksperimendi ajal oli ilm sademeteta ning maapinnal puudus lumekate. Nimetatu on fikseeritud ja vaatlusprotokollis.

vaadeldud

videofailis

Asitõendi

09.05.2014

21.03.2014 vaatlusprotokollis koos fototabelitega on fikseeritud vaadeldava objektina xxx Sideettevõtjalt saadud andmete 25.04.2014 protokollist nähtub üheselt, et 06.11.2013 kell 05.40 helistas telefoniabonent 56915246 (Y. S.) xxx (Toivo Ollikainen). Telefoniabonent xxx (Toivo Ollikainen) viibis kõne toimumise ajal xxx Maakohus leiab, et 06.11.2013 kell 04.36 – 05.00 videosalvestise, tunnistajate A. A. ja V.r S. ütlustega ning Sideettevõtjalt saadud andmete 25.04.2014 protokolliga on tõendatud, et antud ajavahemikul ei viibinud süüdistatav xxx ning võis viibida AS xxx jaama territooriumil, m.h. parkida oma sõiduauto perroonile ja võtta xxx hoone juures asuvast prügikonteinerist musta prügikoti. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud DNA-ekspertiis, kus ekspertiisiks esitati 19.11.2013 sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud objektid, 20.11.2013 sündmuskoha täiendava vaatluse käigus äravõetud objektid ja 22.11.2013 sündmuskoha täiendava vaatluse käigus äravõetud objektid. Ekspertiisiülesanneteks olid: määrata ekspertiisiks esitatud objektidelt võetud proovidest DNA profiilid ja võrrelda saadud DNA profiile Riikliku DNA registrisse talletatud DNA profiilidega; võrrelda antud kriminaalasjas DNA ekspertiisiks 20.11.2013 ja 22.11.2013 esitatud objektidelt võetud proovidest määratud DNA profiile kannatanu S. M. ning tunnistajate H. . K. M. ja M. A. DNA profiiliga; võrrelda antud kriminaalasjas DNA ekspertiisiks 20.11.2013 ja 22.11.2013 esitatud objektidelt võetud proovidest määratud DNA profiile kahtlustatav Toivo Ollikaineni DNA profiiliga. DNA ekspertiisi 26.02.2014 ekspertiisiaktist nr.13E-GE1379 nähtub, et - esimeselt proovilt esimeselt suuremalt maalriteibi tükilt (otsalt, mõlemalt poolt), proovilt U-kujulise metalldetaili küljes olnud kahelt teibitükilt (liimiga poolelt) ja proovilt ämbri küljes olnud kahelt teibitükilt saadi DNA analüüsil osalised profiilid. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada Toivo Ollikainenilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes proovides. St. M.i, H.r O., M. A. ja K. M. DNA profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA profiilidega - maalriteibilt võetud esimesest proovist (servadelt) saadi DNA analüüsil täisprofiil. See DNA profiil on kokkulangev Toivo Ollikaineni DNA profiiliga, kuid mitte S. M., H. . M. A. ja K. M. DNA profiilidega. Toivo Ollikaineni DNA profiili esinemissagedus on 1,6 · 10-20. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 6,2 · 1019 inimese kohta - maalriteibilt võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil osaline profiil. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada Toivo Ollikainenilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. S. M., . . M. A. ja K. M. DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA profiiliga.

-

-

-

Saadud DNA profiili alusel arvutati tõepära suhe, mis näitab, et proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Toivo Ollikainenilt on 3,7 · 109 korda tõepärasem, kui hüpotees, et bioloogiline materjal pärineb ühelt tundmatult isikult vedrult võetud proovist saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa välistada Toivo Ollikainenilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. S. M., H. . M. A. ja K. M. DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiilidega sinist värvi teibitükilt võetud kuuendast proovist saadi DNA analüüsil osaline profiil. Kõik selles DNA profiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad Toivo Ollikaineni DNA profiilis, kuid mitte S. M., H. . M. A. ja K. M. DNA profiilides maalriteibilt võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil. See DNA profiil on kokkulangev Toivo Ollikaineni DNA profiiliga, kuid mitte St. M., H. . M. A. ja K. M.i DNA profiilidega.

Ülaltoodust nähtub, et kahelt ekspertiisi esitatud esemelt (mõlemal korral maalriteip) saadi DNA analüüsil Toivo Ollikaineni DNA profiiliga täielikult kokkulangev profiil, kolme ekspertiisiks esitatud eseme puhul (maalriteibi tükk, maalriteip, vedru) ei saa välistada Toivo Ollikainenilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis ning ühe DNA ekspertiisiks esitatud eseme puhul (sinist värvi teibitükk) on kõik selles DNA profiilis ilmsiks tulnud alleelid leitavad Toivo Ollikaineni DNA profiilis. Vastavalt kaitsja taotlusele kuulati Viru Maakohtu 28.09.2015 istungil üle ekspert G. . kes teostas ülalnimetatud DNA ekspertiisi. Vastuseks kaitsja küsimusele selgitas ekspert muuhulgas DNA ekspertiisi teostamise põhilisi etappe ja proovide võtmisi. Vastuseks kaitsja küsimusele selgitas ekspert, et ükski nendest DNA proovidest, mis on seostatavad Toivo Ollikaineniga, ei ole võetud betooni pealt. Ekspert selgitas, et kõrge temperatuur, keemilised reaktsioonid ja aeg võivad mõjutada DNA-d. Samas – kui DNA analüüs õnnestub, s.t. DNA-d oli vajalikul hulgal säilinud, siis see on tuvastatav, kahjustumise tulemusena ei muutu DNA valeks. Vastuseks ringkonnaprokuröri küsimusele kinnitas ekspert, et ekspertiisi saadetud proovidega probleeme ei olnud, need olid korrektselt pakendatud. Ekspert kinnitas, et kahe proovi puhul saadi Toivo Ollikaineni täisprofiil. Maalriteibilt saadud DNA proov ei ole seotud ajaga, s.t. näiteks tsemendi kivistumise protseduuriga. Vastuseks kohtu küsimusele kinnitas ekspert, et esemelised asjad olid korrektselt pakendatud ja varustatud KAPO turvakleebistega, ka süljeproovide pakenditest ei ilmnenud, et midagi oleks tehtud ebakorrektselt. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas teostatud DNA ekspertiisi tulemused viitavad otseselt süüdistatavale kui kuriteo toimepanijale. Maakohus leiab, et antud tõendi lubatavuses ja usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Tegemist on tõendiga, mille väärtus on kategooriline. Kõik kaitsja ja süüdistatava küsimused DNA ekspertiisiakti usutavuse teemal said eksperdi poolt vastatud maakohtu istungil ning ka need esitatud kahtlused ei väära ekspertiisiakti usaldusväärsust ning eksperdi ütlusi. Maakohus ei nõustu kaitsja kohtukõne väitega, et DNA ekspertiisi tulemus põhineb kõlbmatul võrdlusmaterjalil ja seega ei saa DNA ekspertiisi tulemust lugeda usaldusväärseks, kuna Ekspertiisimaterjali võtmise 28.01.2014 protokolli kohaselt

võeti ühe vatitampooniga süljeproov kahtlustatava vasakpoolsest suuõõnest ja teise vatitampooniga tunnistaja parempoolsest suuõõnest. Maakohus möönab, et eelnimetatud protokollis on tõepoolest kirjas (trükitud tekstina) vatitampooniga süljeproovi võtmine nii kahtlustatavalt kui tunnistajalt. Siiski leiab maakohus, et antud juhul on tegemist vaid inimliku eksimusega protokolli vormistamisel. Seda seisukohta toetab muuhulgas see, et samas protokollis on märgitud ekspertiisimaterjali hulgaks/koguseks Toivo Ollikaineni süljeproov kahel vatitampoonil. Lisaks sellele nähtub samast protokollist, et see on allkirjastatud nii kahtlustatava kui tema kaitsja poolt, kusjuures omakäeliselt on kahtlustatav protokolli märkinud, et märkusi protokolli kohta tal ei ole. Juhul, kui tegemist oleks olnud kahe erineva isiku süljeprooviga, mis oleksid olnud pakendatud ühte pappkarpi, oli nii kahtlustataval kui tema kaitsjal võimalik seda koheselt kohapeal vaidlustada. Kuna seda tehtud ei ole, jääb maakohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et tegemist oli inimliku eksimusega protokolli vormistamisel (trükkimisel) ning tegelikkuses ja reaalselt olid mõlemad süljeproovid võetud kahtlustatava vasak- ja parempoolsest suuõõnest. Maakohus ei pea eluliselt usutavaks kaitsja kohtukõnes esitatud väidet selle kohta, et nii sündmuskohal leitud ämber kui teised esemed, millelt avastati süüdistatava DNAd, olid süüdistatava elukohast varastatud. Samas ei pea maakohus vajalikuks neid väiteid pikemalt põhjendada, kuna kaitsja on ka ise kohtukõnes möönnud, et antud versioon tundub vähetõenäolisena. Süüdistusakti kohaselt on käesolev kuritegu toime pandud 18.11.2013 kell 23.10 kuni 19.11.2013 kell 06.15. Seda asjaolu kinnitavad alljärgnevad tõendid. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud M. A. kinnitas, xxx elas ta oma vanaema ja vanaisa K. ja S. M. juures ning jõudis õhtul koju viimasena, umbes kella 23 – 24 vahel. Ta avas autoväravad ja sõitis hoovi, väravate ees tänava pool ei olnud midagi. Nimetatud tunnistaja ütlustega on kooskõlas kannatanu S. M. ja tunnistaja K. M. ütlused, kes kinnitasid, et lapselaps tuli koju viimasena, umbes kella 24 ajal. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud kannatanu üle-tee-naaber D.M.ütlustest nähtub, et seoses tööle minemisega väljub ta kodust kell 06.15. Kui tunnistaja möödus 19.11.2013 kannatanu väravast, nägi ta, et vastu väravat on must prügikott ja värava ees on laiali loobitud prügi. Tunnistaja heitis naabri väravale vaid pilgu ja kiirustas edasi. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud kannatanu naaber L. F. ütlustest nähtub, et seoses tööle minemisega lahkub ta kodust kell 06.50, tema tee bussipeatusesse viib kannatanu väravast mööda. 19.11.2013 hommikul nägi ta, et kannatanu värava ees oli laiali pillatud prügi ning seisis autovelg. Täpsemalt tunnistaja värava-esist ei vaadanud, kuna kiirustas. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud J. M. ütlustest nähtub, et tema sõitis kannatanu väravatest mööda 19.11.2013 kell 07.30 ja nägi väravate ees musta värvi prügikotti ning autorehvi. Samuti nägi tunnistaja kannatanu väravate juures väljas kannatanu abikaasat, kes puudutas prügikotti kergelt jalaga.

Maakohus ei nõustu ringkonnaprokuröri seisukohaga, et ülalnimetatud kolm tunnistajat nägid kannatanu värava ees konkreetselt lõhkeseadeldist. Samas leiab maakohus, et arvestades sündmuskoha vaatlusprotokolli ning Ida-Eesti pommigrupi väljasõiduaruannet ja sündmuse kronoloogiat, saab teha ühese järelduse selle kohta, et kolm ülalnimetatud tunnistajat nägid kannatanu värava ees konkreetselt neid esemeid, mis hilisemalt viisid plahvatuseni kannatanu väravas. Maakohus leiab, et ülaltoodud tõenditega on tõendatud lõhkeseadeldise kannatanu värava ette paigutamise, s.o. kuriteo toimepanemise, aeg. Maakohus leiab, et süüdistataval puudus kuriteo toimepanemise ajaks alibi. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud Y. S. ütlustest nähtub, et 18.11.2013 oli ta kogu päeva tööl ja xxx. Tunnistaja arvates oli süüdistatav mõlemal päeval kodus ja joobes. Samas kinnitas tunnistaja maakohtu istungil, et viibis perioodiliselt seoses tellimustega kodust eemal ja seega kogu aeg mitte kodus. Maakohus leiab, et seega ei saa nimetatud tunnistaja ütlused kinnitada, et süüdistatav viibis perioodil 17.11.2013 – 19.11.2013 vaid oma elukohas, kuna tunnistaja ise ei olnud kogu aeg samas. Asjaolu, et tunnistaja ei viibinud kogu eelnimetatud perioodil koos süüdistatavaga viimase elukohas, nähtub ka Sideettevõtjalt saadud 02.05.2014 andmete protokollist, mille kohaselt on tunnistaja nii 18.11.2013 kui ka 19.11.2013 kontakteerunud erinevate abonentnumbritega erinevate tugijaamade piirkonnas. Eeltoodu põhjal ei nõustu maakohus kaitsja kohtukõne väitega, et tunnistaja Y. S. ütlustega on tõendatud, et süüdistatav viibis ajavahemikul 17.11.2013 – 19.11.2013 kodus ja tarvitas alkoholi. Asjaolu, et perioodil 17.11.2013 – 19.11.2013 ei olnud süüdistatav sellises alkoholijoobe seisundis, et ei olnud suuteline ümbritsevat tajuda ning teistega kontakteeruda, on ümber lükatud ka Sideettevõtjalt saadud 25.04.2014 andmete protokolliga, millest nähtub, et 18.11.2013 on Toivo Ollikainen perioodil kell 10.30 – 18.32 kontakteerunud (s.h. saanud SMS-e) kokku 23 erineva telefoniabonendiga. 19.11.2013 kell 02.39 Toivo Ollikaineni mobiiltelefonile saabunud kõne oli ümber suunatud. 19.11.2013 kell 05.18 on süüdistatav saanud SMS-i ja kell 09.38 on ta ise helistanud Y. S.. Sideettevõtjalt saadud 02.05.2014 andmete protokollist nähtub samuti, et Y. S. on nii 18.11.2013 (kell 11.38, 1.46, 14.25, 18.14), kui ka 19.11.2013 (kell 09.38 ja 09.40) kontakteerunud süüdistatavaga. Eeltoodust nähtuvalt ei pea maakohus tunnistaja Y. S. ütlusi selle kohta, et peale Oru klubist peolt tagasitulekut 17.11.2013 tarvitas süüdistatav järgnevalt 3 päeva, s.o. perioodil 17.11.2013 – 19.11.2013, vaid alkoholi ja ei olnud millekski muuks võimeline, usaldusväärseteks. Tunnistaja näol on tegemist süüdistatava seadusliku abikaasaga, kes on kohtumenetluse lõpptulemusest ilmselgelt huvitatud. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud H. T.i ütlustest nähtub, et ta käis 18.11.2013 hommikul kella 12 – 13 ajal Y.a S.i kodus suitsu küsimas. Samuti kinnitas tunnistaja, et nägi süüdistatavat sel ajal kodus tugitoolis ja alkoholijoobes istumas.

Nimetatud tunnistaja ütlused ei ole kooskõlas tunnistajate Y.S.i ja K. M. ütluste ning Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud H. T.ütlustest nähtub, et tema käis Y. Su.– Toivo Ollikaineni kodus 18.11.2013 kella 12 – 13 ajal, kui oli veel valge aeg. Ta küsis Y. S. suitsu ja nägi Toivo Ollikainenit purjus tugitoolis istumas. Tunnistaja kinnitas, et tegeles puude tegemisega tunnistaja K. M. tädile, kuid lõpetas juba 13.11.2013, 18.11.2013 ta K. M.telefoni teel ei suhelnud. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud Y. S. ütlustest nähtub aga, et Hi.Ti.käis nende kodus suitsu küsimas ajal, mil õues oli juba pime aeg. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud K. M.ütlustest nähtub, et H. Ti. on tema kauge sugulane, kes aeg-ajalt abistab teda erinevates töödes. Tunnistaja möönis, et novembris 2013 võis H. T. abistada tema xxx ja lõhkuda puid. Tunnistaja K.M.kinnitas, et sideettevõtja andmed nendevaheliste telefoniliste suhtluste kohta antud perioodil võivad olla õiged. Sideettevõtjalt saadud andmete 12.05.2014 protokollist nähtub, et 18.11.2013 kell 05.26, 06.27 ja 07.30 kontakteerus xxx (H. . telefoniabonendiga xxx (K. M.). Kõnede toimumise ajal viibis H. Ti. tugijaamade xxx tugijaama piirkonnas. 18.11.2013 kell 10.36 kontakteerus telefoniabonent xxx (H. . telefoniabonendiga 5xxx (K. M.). Sellel ajal viibis H. Ti. 512A-Saka tugijaama piirkonnas. Maakohus ei pea tunnistaja H. T. ütlusi selles osas, et ta käis 18.11.2013 hommikul Y. S. juures, usaldusväärseteks ja leiab, et need ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Maakohus leiab, et antud tunnistajate ütlused ei kinnita kuidagi asjaolu, et süüdistatav viibis perioodil 17.11.2013 – 19.11.2013 ainult oma elukohas ja oli alkoholijoobes. Maakohus leiab, et eelnimetatud väidet ei tõenda mitte kuidagi ka tunnistaja Y.S.ni poolt mobiiltelefoniga tehtud 2 fotot. Nimetatud fotodest ei nähtu kuidagi, millal, mis asjaoludel ja kus nimetatud fotod on tehtud ning samuti, kes on fotodel. Isegi asjaoluga, et kaitsja tunnistajad A. S. ja S. S.v tundsid väidetavalt riiete järgi fotodel ära süüdistatava, ei anna alust väita, et süüdistatav oli perioodil 17.11.2013 – 19.11.2013 vaid kodus ja ei lahkunud sealt. Maakohus möönab, et isegi juhul, kui süüdistatav tõepoolest tarvitas peale 17.11.2013 Oru klubis viibimist jätkuvalt alkoholi, ei välista see tema poolt kuriteo toimepanemist. Viru Maakohtu väärteoasja nr.4-12-3709 materjalidest nähtub, et Toivo Ollikainen oli Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 27.07.2012 otsusega karistatud väärteokorras muuhulgas Liiklusseaduse §224 lg.1 järgi. Tunnistaja N. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta on süüdistatavat näinud autoroolis sellises olekus, kus talle on tundunud, et süüdistatav on hommikul autoroolis peale õhtust tugevat alkoholi tarvitamist.

Eeltoodu näitab, et ka alkoholi tarvitamine ei välista süüdistatava poolt auto juhtimist. Alkoholi tarvitamise tagajärjed väljenduvad erinevatel inimestel erinevalt. Nii on võimalik, et isik on peale alkoholi tarvitamist kontaktivõimetu ja magab kogu aeg, samuti on võimalik vastupidine – et isik muutub üliaktiivseks, ka agressiivseks ja tema käitumine võib olla tavapärasest hoopis erinev ja ootamatu. Samuti on alkoholi tarvitamisele omane asjaolu, et mälu kaob ja hiljem ei mäleta isik olukordi ja kohti. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi 20.03.2014 aktist nr.6/12 nähtub, et Toivo Ollikainenil esineb püsiv iseloomu- ja käitumistunnuste kogum – düssotsiaalne isiksushäire. Tunnistaja J. L. kinnitas maakohtu istungil, et süüdistatav on hea ehitaja, on oma elumaja hästi renoveerinud. Tunnistaja A. S. kinnitas maakohtu istungil, et kuigi ta süüdistatava haridust ei tea, teab ta seda, et süüdistataval on ehitaja eriala. Tunnistaja M. M. kinnitas maakohtu istungil, et laenas vahel süüdistatava käest tööriistu, viimasel olid need olemas, kuna ta ehitas oma maja. Tunnistaja V. M. kinnitas maakohtu istungil, et tema aitas paar aastat tagasi Y. S. majas ehitada majaseina, süüdistatav aitas teda aktiivselt, tõi kohale ehitusmaterjali ja valmistas segu. Eeltoodu annab tunnistust sellest, et süüdistataval olid olemas teadmised ja oskused ehitusest ja muuhulgas betooni valmistamisest. Maakohus märkis käesolevas kohtuotsuses juba eespool, et Metalliekspertiisi 16.04.2014 ekspertiisiaktist nr.14EAR0018 nähtub, et ekspertiisiks esitatud xxx võetud segutükid ja süüdistatava elukohas toimunud läbiotsimisel võetud ehitussegu segamisotsiku küljes olevad segujäägid on samaliigilised ning võivad pärineda samast kogumist. Tunnistaja J. L. ütlusest maakohtu istungil nähtub, et tema käis 18.11.2013 õhtul kella 20 ajal süüdistatava kodus viimas neile kingitust xxx Ta sisenes kõrvaluksest ja viibis 3 – 5 minutit vaid köögis, vesteldes Y. S.. Süüdistatavat tunnistaja tol õhtul üldse ei näinud. Tunnistaja M. A. ütlusest maakohtu istungil nähtub, et kannatanu värava ees olevat lõhkeseadeldist on igaühel võimalik kokku panna näiteks internetist leitava info põhjal ja mingeid eriteadmisi selleks vaja ei ole. Tunnistaja A. St. ütlusest maakohtu istungil nähtub, et arvuti osteti süüdistatava majja oktoobris – novembris 2013 ja samast ajast oli seal ka internetiühendus. Arvestades eeltoodut ei ole kuidagi välistatud kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt. Eeltoodud väidet toetab ka asjaolu, et süüdistataval olid kannatanuga konfliktsed ja pingelised suhted seoses taksoteenuste osutamisega xxx Nii nähtub kannatanu ütlusest maakohtu istungil, et ajal, mil kannatanu asus taksojuhina tööle, kehtisid xxxaksojuhtide seas valed reeglid. xxx poolt oli kehtestatud eeskiri, mille kohaselt on kliendil õigus endal valida takso, millega ta sõidab. xx oli aga olukord selline, et taksojuhid seisis oma autodega järjekorras ja saatsid kliendi järjekorras esimesena seisva auto peale, kuigi tihti klient ei soovinud selle esimese autoga sõita. Kui kannatanu tööle asus, ütles ta, et teha tuleb nii, nagu

on ette nähtud ja peab olema ning kliendil tuleb lasta ise sõiduk valida. Paljudele see ei meeldinud, ka süüdistatav ei olnud sellega nõus. Jälitustoimingu 23.04.2014 protokollist nähtub, et Y. S. on korduvalt erinevate isikutega kontakteerudes viidanud kannatanule, tema tegevusele ning asjaolule, et kannatanul olid vaenulikud suhted süüdistatavaga. Jälitustoimingu 23.04.2014 protokollist nähtub, et 05.01.2014 kell 14.20 – 14.21 toimunud telefonivestluses süüdistatava ja tema abikaasa vahel sõimab süüdistatav kannatanut ebatsensuursete väljenditega seoses taksondusega ning süüdistatava abikaasa väidab, et kannatanu tuleb ära hävitada. Tunnistaja S. B. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kuna süüdistatav kasutas tihti ebatsensuurseid väljendeid, ei tahtnud tunnistaja temaga suhelda. Tunnistaja kinnitas, et taksoteenuse osutamisel seisnes konflikt selles, et kannatanu osutas teenust nii, nagu reeglites kirjas. See aga ei meeldinud taksojuhtidele Y. S. ja F.Pr. ning süüdistatav hoidis naisterahvaste poole. Tunnistaja V. O. ütlusest maakohtu istungil nähtub, et olukord taksoteenuse osutamisel oli veidi pingeline, sest taksod seisid järjekorras, klient sõidab esimese autoga, aga kui kannatanu tuli tööle, siis hakkas ta klientide liikumist juhendama. Tunnistaja A. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kannatanul ja süüdistataval olid erimeelsused seoses tööga, nad vaidlesid parkimiskohtade ja klientide pärast, kannatanu meelitas kliente oma autosse, süüdistatav närvitses selle pärast ja väljendus ebatsensuurselt. Tunnistaja A. N. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kui tööle tuli kannatanu, algas taksojuhtide vahel sõimamine, kannatanu kutsus kliente oma taksosse, parkis järjekorraväliselt. Kannatanu sõimas süüdistatavat kogu aeg ja nimetas erinevate nimedega. Kas kannatanul oli lisaks süüdistatavaga konflikte ka teiste taksojuhtidega, tunnistaja ei tea. Tunnistaja A. A. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kannatanu püüdis süüdistatavat kogu aeg vältida ja kordas talle kogu aeg, et ei soovi temaga suhelda. Tunnistaja Y. S. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et suhted kannatanuga halvenesid siis, kui viimane asus tööle taksojuhina. Nad kõik seisid oma autodega xxx ja bussijaama juures olevas taksopeatuses. Algul töötas kannatanu nii, nagu kõik teised, siis aga hakkas oma autoga eraldi seisma ja kliente oma autosse juhatama, ta vedas inimesi ilma järjekorrata. Teised taksojuhid tegid talle märkusi, aga ta ei reageerinud. Tunnistaja kinnitas ka, et xxx ei ole üldse eraldi taksoveo eeskirja ja neile kehtivad üldised xxx. Maakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt oli süüdistataval olemas ka motiiv kuriteo toimepanemiseks. Subjektiivsest poolest ei nõua süüteokatse koosseis KarS §25 lg.1, 2 - §114 p.2, 7 järgi kõikide objektiivsete tunnuste realiseerimist, piisab ka eriosa süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste täitmisest.

Süüteokoosseis KarS §405 lg.2, §414 lg.1 ja §415 lg.1 järgi on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS §405 objektiivse koosseisu täitmiseks on vajalik, et plahvatus tekitaks ohu teise isiku elule, tervisele või varale. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga, et xxxmaja värava ees toimunud plahvatus kujutas ilmselgelt ohtu inimeste elule, tervisele ja varale. Plahvatus toimus tiheda asustustega alal linnas ja ajal, mil enamus inimesi on veel kodudes. Tunnistaja M. A. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kui antud lõhkeseadeldis oleks käivitunud ja töötanud nii, nagu isik planeeris, siis oleksid väga paljud saanud kannatada, killud oleksid lennanud 300 – 400 m raadiuses. Käesolevas kriminaalasjas kirjeldatud asjaolude kohaselt toimus plahvatus eramaja xxx asuva värava ees. Selle plahvatuse tagajärjel sai vigastada S. . kelle vigastused on tuvastatud järgmiste tõenditega. S. M.i kohta 19.11.2013 kell 07.51 koostatud kiirabikaardist nr.66/3/9271 nähtub, et patsiendi kaebused olid järgmised: näo põletus plahvatuse tagajärjel, kodarluu piirkonnas ja näos I astme põletus. Isiku 18.03.2014 ekspertiisiaktist nr.14E-PõI0044 nähtub, et S. M. oli xxx tuvastatud järgmised tervisekahjustused: näo ja vasaku käe põletus (näol I – II astme põletus, vasakul käel II astme põletus). Tervisekahjustused võisid olla tekitatud kõrge temperatuuri ja leekide toimel, ei ole välistatud, et 19.11.2013 teadmata lõhkeaine plahvatusest. Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, nende paranemise kestus ei ületa 4 kuud ning nad ei põhjusta püsivat töövõimekaotust rohkem kui 40%. Tunnistaja M.s A. ütlustest nähtub, et lõhkeseadeldise põhilaeng plahvatas osaliselt, kuna üks gaasiballoon oli terve ja teine mitte. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi 24.04.2014 ekspertiisiaktist nr.13E-PL0035 nähtub, et isevalmistatud lõhkeseadeldis plahvatas rakendumisel osaliselt. Lasketoru kinnivaltsitud välimine ots purunes plahvatuslikult tõenäoliselt suitsuta püssirohu laengu põlemisgaaside survel. Suitsuta püssirohu ehk paiskava lõhkeaine põlemisproduktid süütasid seadeldisest väljapaiskunud põlevgaaside butaani ja propaani segu, mis põles seadeldisest väljaspool. Lõhkeseadeldise betoonivalu sees asunud põhilaeng põlevgaaside segust ei plahvatanud tõenäoliselt selle ülekontsentratsiooni tõttu. Vastavalt KarS §413 loetakse lõhkeseadeldiseks lõhkeainet ja plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist. Lõhkeseadeldise definitsiooni seisukohalt ei ole nõutav, et seadeldises sisalduva lõhkeaine kogus ja seadeldise konstruktsioon kujutaksid inimese elule või tervisele reaalset ohtu. KarS §413 kohaldamisel ei ole tähtsust ka sellel, kas plahvatus tegelikkuses esile kutsutakse (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.11.2014 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-29-14). Kuna käesolevas asjas üks plahvatus toimus ja selles sai kannatanu vigastusi, samuti olid ohustatud teiste isikute elu, tervis ja vara ning see oli toime pandud lõhkeseadeldisega, siis on KarS §405 lg.2 koosseisu objektiivne külg täidetud.

Seega ei oma antud kriminaalasjas tähtsust asjaolu, xxx asuva eramaja väravasse paigaldatud lõhkeseadeldise põhilaeng ei plahvatanud. KarS §413 kohaldamist ei välista asjaolu, et lõhkeseadeldis ei plahvatanud täielikult. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga, et KarS §405 lg.2 sätestatud kuriteo pani süüdistatav toime kavatsetult. Asetades lõhkeseadeldise autovärava ette ja vastu seda väravat, seadis süüdistatav eesmärgiks plahvatuse tekkimise ning seeläbi kannatanu ja teiste võimalike isikute elu, tervise ja vara kahjustamise. Toivo Ollikainenile on esitatud süüdistus S. M. mõrvas, mis on toime pandud üldohtlikul viisil ja lõhkeseadeldise kasutamisega ning mis jäi katse staadiumi. Vastavalt KarS §25 lg.1 on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele ja vastavalt sama sätte lg.2 algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost alustab vahetult süüteo toimepanemist. Kannatanu S. M. ning tunnistajate K. M., D. M. ja J. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et must prügikott ja autorehv olid asetatud vahetult vastu autoväravat. See viitab sellele, et süüdistatav arvestas lõhkeseadeldise plahvatamisega, kui kannatanu avab autovärava, et sealt välja sõita või asub autovärava esist koristama ja selle käigus liigutab autorehvi. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse täiendekspertiisi 21.05.2014 ekspertiisiaktist nr.14EPL0006 nähtub, et lõhkeseadeldise põhilaengus kasutatud kõiki põlevgaaside ja plahvatuspiiride vahemikku jääva õhu segu täieliku plahvatuse purustusjõudu võib võrrelda umbes 0,1 – 1,0 kg trotüüli omaga. Sama ekspertiisiakti uurimuslikus osas on toodud arvutused, mis näitasid, et seadeldise põhilaengus asunud põlevgaaside segu oli suures ülekontsentratsioonis, mis tähendab, et põlevgaase oli liiga palju ja õhuhapnikku ei olnud piisavalt. Uurimiseksperimendi 18.06.2014 protokollist nähtub, et selle eesmärk oli katseliselt visualiseerida Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktides nr.13E-PL0035 ja nr.14E-PL0006 kajastatud ning 19.11.2013 xxx avastatud isevalmistatud lõhkeseadeldise põhilaengu maksimaalselt võimalikku purustusjõudu. Uurimiseksperiment viidi läbi xxx harjutusvälja territooriumil kohas, kus on sarnane aluskate 19.11.xxx asub telliskivist hoone. Uurimiseksperimendis kasutati Ida-Eesti Pommigrupi poolt elektridetonaatoreid ED-8-Ž-2150 ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt lõhkeainet trotüül. Esimese katse läbiviimiseks paigaldati asfaltpinnasele lõhkelaengust Geballte Ladung pärinev trotüüli ainetükk massiga 100,9 g lahtisel kujul. Trotüüli ainetüki külge paigaldati üks elektridetonaator ED-8Ž-2150. Seejärel asetati lõhkelaengu juurde 50 cm kaugusele püstises asendis kaks pappkasti, mille külge kinnitati teibiga kokku 5 veega (punase toiduvärviga segatud) täidetud kilekotti. Seejärel õhiti lõhkelaeng, mis purustas kõrval olevad pappkastid ning nende küljes olnud kilekotid vedelikuga ning tekitas asfaltpinnasele plahvatuslehtri läbimõõduga 10 cm ja sügavusega 2,5 cm. Teise katse läbiviimiseks paigaldati asfaltpinnasele lõhkelaengust Geballte Ladung 3 kg pärinev trotüüli ainetükk massiga 201,2 g ning kaks standardset Vene päritolu 400 g trotüüli klotsi lahtisel kujul. Trotüüli tükid olid omavahel kontaktis, moodustades ühtse lõhkelaengu kogukaaluga 1001,2 g lõhkeainet trotüül. Seejärel paigaldati lõhkeaine trotüül külge üks elektridetonaator ED-8-Ž-2150. Elektridetonaator paigaldati ühe 400 g trotüüli

klotsi sisse. Lõhkelaengu juurde asetati 50 cm kaugusele püstises asendis 2 pappkasti, mille külge kinnitati teibiga kokku 5 veega (punase toiduvärviga segatud) täidetud kilekotti. Lisaks paigaldati juures oleva telliskivist hoone seinale 4 veega (punase toiduvärviga segatud) täidetud kilekotti. Seejärel õhiti lõhkelaeng, mis purustas kõrval olevad pappkastid ning nende küljes olnud kilekotid vedelikuga väga peenteks fraktsioonideks ning tekitas asfaltpinnasele plahvatuslehtri läbimõõduga 33 cm ja sügavusega 13,5 cm. Telliskivist hoone seinale paigaldatud 4-st veega täidetud kilekotist purunes katse käigus 3 kilekotti. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga, et süüdistatav pani mõrvakatse toime otsese tahtlusega. Toivo Ollikaineni eesmärk oli tappa kannatanu ja selleks asetas ta lõhkeseadeldise kannatanu elukoha autoväravatele nii lähedale, et kannatanu pidi igal juhul seda puudutama. Süüdistatava tegu jõudis katse staadiumi hetkel, mil ta asetas lõhkeseadeldise kannatanu elukoha autoväravate ette. Selleks hetkeks oli süüdistatav teinud kõik endast oleneva, et toimuks plahvatus ja realiseeruks tema tahe. Süüdistatav pidi möönma, et lõhkeseadeldise plahvatuse järel võib seal viibiv isik laialipaiskuvatest metallikildudest ja lööklainest saada surmavaid vigastusi. Süüdistatav soovis kannatanu surma. Nagu maakohus käesolevas kohtuotsuses eelpool on märkinud, on nimetatud kriminaalasjas tegemist lõhkeseadeldisega, mis sisaldas lõhkeainet. Sellega on täidetud ka KarS §414 lg.1 ja §415 lg.1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis. Süüdistatav valmistas lõhkeseadeldise, hoidis seda ning toimetas edasi kannatanu elukohta. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi 24.04.2014 ekspertiisiaktist nr.13E-PL0035 nähtub, et lõhkeseadeldis koosnes mustas kilekotis plekkämbrisse metallosistega betooni sisse valatud kahest 190 g matkapliidigaasi gaasiballoonist GoSystem ja Rotjenberger Supergas, sütikumehhanismist ning sellega tõmbenööri ja karabiinhaagi abil ühendatud autorehvist, mis oli paigutatud seadeldise najale. Betoonivalu sees asunud ülemise gaasiballooni GoSystem küljele oli suunatud lasketoru, mis sisaldas suitsuta püssirohu laengut ja lendkeha. Vastavalt Lõhkematerjaliseaduse §14 on lõhkematerjali käitlemiseks vajalik käitlemisluba, mis annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, hoidmiseks ja kasutamiseks. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistataval selline käitlemisluba puudus. Maakohus leiab, et KarS §414 lg.1 ja §415 lg.1 järgi kvalifitseeritud kuriteod on süüdistatav toime pannud otsese tahtlusega. Valmistades ise lõhkeseadeldise, hoides seda ja toimetades selle kannatanu elukohta, saab öelda, et süüdistatava eesmärk on ilmselgelt olnud plahvatuse tekitamine ja selle järel kannatanu mõrv. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ülaltoodud tõendite alusel ja siseveendumuse kohaselt leiab maakohus, et Eha 8 Jõhvis asuva eramaja autovärava ette paigutas lõhkeseadeldise ja korraldas sellele

järgneva plahvatuse Toivo Ollikainen. Süüdistataval olid olemas kõik vahendid, ajend, aeg ja võimalus kuritegu toime panna. Eriti oluliseks peab maakohus DNA ekspertiisi tulemusi, mille kohaselt leiti süüdistatava DNA-d otse lõhkeseadeldise osistel. Jälitustoimingute kontroll Kaitsja esitas seaduslikkust.

kaitseaktis

taotluse

kontrollida

jälitustoimingute

põhjendatust

ja

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §126-1 lg.2 on jälitustoiming Kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Kriminaalmenetluse seadustiku §126-2 lg.2 alusel on ette nähtud jälitustoimingu tegemise õigus, kui tegemist on muuhulgas ka Karistusseadustiku §405 sätestatud kuriteoga. Nimelt oli käesolevas asjas jälitustoimiku avamise aluseks asjaolu, et seni kindlakstegemata isik pani 19.11.2013 aadressil Eha 8 Jõhvi linnas toime lõhkeseadeldise plahvatuse. Kohtu hinnangul on eelviidatud teave piisav, et õigustada jälitustoimingutega tõendusteabe kogumist. Kriminaalmenetluse seadustiku §126-1 lg.4 kehtestab, et jälitustoiminguga saadud teave on tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Riigikohus on oma 23.02.2009 kohtulahendis nr.3-1-1-81-08 ja 05.12.2008 kohtulahendis nr.3-1-1-63-08 sedastanud, et kohtumenetluse poole taotlusega kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust kaasneb kohtu kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Riigikohtu 12.04.2010 kohtulahendi nr.3-1-1-15-10 kohaselt tähendab jälitustoimingu nõuetekohane kajastamine jälitustoimingu protokollis seda, et protokollist peab nähtuma, millal on jälitustegevuse luba antud, millal ja mis ajavahemiku suhtes on toiming teostatud ning viimaks ka see, millal on koostatud jälitusprotokoll. Nende andmete põhjal on võimalik kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust ja põhjendatust. Riigikohtu 30.06.2014 kohtulahendi nr.3-1-1-14-14 kohaselt teenib jälitustoiminguga saadud tõendite seaduslikkuse kontroll kohtu poolt ex officio süüdistatava kaitseõiguse ja ausa ning õiglase menetluse tagamise eesmärki. Kuigi seaduslikkuse kontroll pole Kriminaalmenetluse seadustikus reguleeritud, tuleneb see KrMS §2 p.4 alusel Riigikohtu praktikast (Riigikohtu 25.02.2014 kohtulahend nr.3-1-1-10-11). Käesolevas asjas on kohus nõudnud ringkonnaprokurörilt välja jälitustegevusega seotud dokumentatsiooni ja kontrollinud jälitustegevuse seaduslikkust ning seda, et oleksid täidetud jälitustegevuse puhul nõutavad kolm tingimust: - peab olema kohtu määrus või prokuröri luba

-

tõend peab olema saadud loas nimetatud toimingu käigus tõend peab olema saadud loas nimetatud ajavahemikul.

Samuti on oluline, et jälitustoimingu loa andmisel oleks järgitud viimase abinõus ehk ultima-ratio põhimõtet (Riigikohtu 06.04.2015 kohtulahend nr.3-1-1-3-15). Kaitsja palus kontrollida järgnevate jälitustoimingute põhjendatust ja seaduslikkust: 1) Viru Ringkonnaprokuratuuri jälitustoimingu luba nr 19

ringkonnaprokurör

Anu

Toluki

15.01.2014

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk on 15.01.2014 andnud jälitustoimingu loa nr.19, millega on Kaitsepolitseiametil lubatud ajavahemikus 15.01.2014 - 15.02.2014 Kriminaalmenetluse seadustiku §126-5 alusel koguda Toivo Ollikainenilt varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringud ajavahemikus 15.01.2014 - 15.02.2014. Jälitustoimingu loa aluseks on olnud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi info, mille kohaselt on sündmuskohalt leitud esemetelt saadud DNA täisprofiil, mis langeb kokku Toivo Ollikaineni profiiliga. Jälitusinfo kinnitab, et tavapärased uurimistoimingud ei võimalda kindlaks teha lõhkeseadeldise käitlejaid, nende rollijaotust ning hankida kohtukõlbulikke tõendeid juba toimepandud või tulevikus toimepandavate kuritegude kohta. Jälitustoimingu protokoll on koostatud 16.01.2014. Protokollis on märgitud, et jälitustoimingu aluseks on Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluki jälitustoimingu luba nr 19. Jälitustoimingu tegemise aeg ja koht on 16.01.2014 Ida-Virumaa. Jälitustoiminguga koguti Toivo Ollikainenilt varjatult võrdlusmaterjali – süljeproov - mis pakendati paberpakenditesse ja suleti KAPO turvakleebistega 5L162014 ja 5L162015. Jälitustoiminguga kogutud teave on saadud seaduse nõudeid järgides ja põhjendatult. Kohtu hinnangul on toiming põhjendatud, kuivõrd sündmuskohalt isiku DNA täisprofiili leidmine tõstatab põhjendatud kahtluse, et isik võis olla seotud kuriteo toimepanemisega. 2) Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluki 06.12.2013 jälitustoimingu taotlus reg. nr.817 ja selle taotluse alusel Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko 16.12.2013 jälitustoimingu loa andmise määrus nr.93-L/P 3) Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ene Timmi 06.01.2014 jälitustoimingu taotlus reg. nr 3 ja selle taotluse alusel Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko 06.01.2014 jälitustoimingu loa andmise määrus nr.1-L/P Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluki 06.12.2013 taotlusega nr.817 taotleti Toivo Ollikaineni kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri 5240821, samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEI-koodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist ajavahemikus 06.12.2013 - 05.01.2014 (kaasa arvatud). Samuti taotleti Toivo Ollikaineni ja temaga kohtuvate isikute vaheliste vestluste salajast pealtkuulamist, vaatamist ja salvestamist ajavahemikus 06.12.2013 - 05.01.2014 (kaasa arvatud). Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko 06.12.2013 määrusega nr.93-L/P on antud luba Toivo Ollikaineni kasutuses oleva abonentnumbri 5240821, samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate

abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEI-koodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus 06.12.2013 - 05.01.2014 (kaasa arvatud). Samuti on antud luba Toivo Ollikaineni ja temaga kohtuvate isikute vahelise vestluse salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus 06.12.2013 05.01.2014 (kaasa arvatud). Luba on antud 06.12.2013 kell 14.30. Kokkuvõtlikult on määruse tekst järgnev: „[s]enise menetluse käigus on tuvastatud, et plahvatuses sai vigastada S. M., kellel on konflikt taksovedude pinnalt F. . kes on varem kannatanut ähvardanud. Mõlemad isikud suhtlevad aktiivselt kuritegeliku ringkonnaga ja võeti pealtkuulamisse. Sündmuskohalt leitud maalriteibilt saadi DNA täisprofiil, mis langeb kokku Toivo Ollikaineni profiiliga, kes suhtleb nii F.P. ja S. M.. Jälitusinfo kinnitab, et plahvatuse korraldamisega võis olla seotud Toivo Ollikainen, kuid käesoleval ajal ei ole võimalik menetluse eesmärke lõplikult realiseerida. Lähtudes antud kuriteo grupilisest iseloomust ja ohtlikkusest ning eesmärgist ära hoida võimalikke tagajärgi, on vajalik tõendite kogumiseks kuriteo avastamise ja sellega seotud isikute ringi tuvastamiseks teostada jälitustoiminguna Toivo Ollikaineni käsutuses oleva telefoniabonendi kaudu edastatava teabe salajane pealtkuulamine ja salvestamine, samuti Toivo Ollikaineniga toimuvate kõneluste salajane pealtkuulamine ja salvestamine. Võttes arvesse süüteo raskust, kuriteo tunnistajate puudumist, kuriteo toimepanemisel kasutatavaid konspiratsioonivõtteid ning seda, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud, on kohtunik veendunud, et prokuröri poolt esitatud teave vajab kontrollimist ja tõendamist ning seda on võimalik teostada üksnes jälitustoimingutega, s.o. Toivo Ollikaineni poolt toimuvate kõneluste salajase pealtkuulamisega ja salvestamisega vastavalt KrMS §126-7“. Kohtu hinnangul on määrus põhjendatud, kuna Toivo Ollikaineni DNA leiti sündmuskohalt (maalriteibilt, mida kasutati lõhkeseadeldise ehitamisel) ja kuivõrd isik suhtles nii kannatanu kui ka kannatanu vihavaenlasega (kes suhtlesid omakorda kuritegeliku ringkonnaga), oli vaja kontrollida isiku seotust plahvatusega. Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ene Timmi 03.01.2014 taotlusega nr.3 taotleti luba pikendada Viru Maakohtu 06.12.2013 loas nr.93-L/P märgitud jälitustoimingu tähtaega ühe kuu võrra ja anda luba Toivo Ollikaineni kasutuses olevate mobiiltelefoni abonentnumbri 5240821, samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEI-koodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus kuni 04.02.2014 (kaasa arvatud). Samuti taotleti luba Toivo Ollikaineni ja temaga kohtuvate isikute vahelise vestluste salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus kuni 04.02.2014 (kaasa arvatud). Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko 06.01.2014 määrusega nr.1-L/P on antud luba Toivo Ollikaineni kasutuses oleva abonentnumbri xxx, samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEI-koodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus 06.01.2014 - 04.02.2014 (kaasa arvatud). Samuti on antud luba Toivo Ollikaineni ja temaga kohtuvate isikute vaheliste vestluse salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus 06.01.2014 - 04.02.2014 (kaasa arvatud).

Luba on antud 06.01.2014 kell 10.30. Kohtu hinnangul on määrus põhjendatud, kuna isiku pealtkuulamisel selgus, et isik ei pea kõiki vestlusi oma peamise abonendi (5240821) kaudu ning kasutab ka teisi numbreid. Sellise teabe hankimiseks oli põhjendatud pikendada pealtkuulamiseks antud luba. Jälitustoimingu protokoll on koostatud 23.04.2014. Protokollis on märgitud, et jälitustoimingu aluseks on Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko 16.12.2013 jälitustoimingu loa andmise määrus nr.93-L/P ja Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko 06.01.2014 jälitustoimingu loa andmise määrus nr.1-L/P. Prokuratuuri taotluse andmed: Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluki 16.12.2013 jälitustoimingu taotlus nr.817 ja Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ene Timmi 06.01.2014 jälitustoimingu taotlus nr.3. Jälitustoimingu aeg ja koht on 05.01.2014 - 20.01.2014 Jõhvis. Jälitusprotokollis on kajastatud Toivo Ollikaineni kasutuses oleva abonendi (xxx kõned. Jälitustoiminguga saadud teave on salvestatud DVD plaadile nr.5L161974 (registreeritud Kaitsepolitseiametis nr.11114). Kaitsja pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluki jälitustoimingu taotlus reg. nr.817 on dateeritud 06.12.2013 (taotlus nr.817 on esitatud kaitsjale tema taotlusel), kuigi süüdistuse tõendis – 23.04.2014 jälitustoimingu protokollis on märgitud jälitustoimingu taotluse nr.817 kuupäevaks 16.12.2013. Jälitustoimikust nähtub, et taotlus oli esitatud 06.12.2013 ja luba antud 06.12.2013. Kohus leiab, et minetused jälitustoimingu protokollis kuupäeva vormistamisel ei too endaga kaasa jälitustegevuse ebaseaduslikuks ja tõendi lubamatuks tunnistamist. Jälitustoiminguga kogutud teave on saadud seaduse nõudeid järgides, sest teabe kogumise aluseks on olnud põhjendatud ja seaduslik luba. Samuti on jälitustoimingud teostatud lubatud ajavahemikul (luba anti perioodiks 06.12.2013 - 05.01.2014 kaasa arvatud, pikendamise luba anti perioodiks 06.01.2014 - 04.02.2014 kaasa arvatud, toimingud 05.01.2014 - 20.01.2014). Seega tuleb jälitusprotokollis esinevat kuupäevaeksimust käsitleda kui trükiviga. Perioodil 06.01.2014 kell 00.00 - 10.29 (eelmise loa kehtivuse lõpust kuni uue andmiseni) jälitustoiminguid ei toimunud, kuivõrd jälitusprotokollist ei nähtu, et sellel perioodil oleks kajastatud mõne kõne stenogramm. 4) Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluki 16.01.2014 jälitustoimingu taotlus reg. nr.27 ja selle taotluse alusel Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko 16.01.2014 jälitustoimingu loa andmise määrus nr.8-L/P Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluki 16.01.2014 taotlusega nr.27 taotleti A.S. kasutuses oleva mobiiltelefoni xxx, samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEI-koodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist ajavahemikus 16.01.2014 - 15.02.2014 kaasa arvatud. Sama taotlusega taotleti ka Y. S.kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEI-koodidega

telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist ajavahemikus 16.01.2014 - 15.02.2014 kaasa arvatud. Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko 16.01.2014 määrusega nr.8-L/P on antud luba teostada A. St.e kasutuses oleva abonentnumbri xxx, samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEI-koodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist ajavahemikus 16.01.2014 kuni 15.02.2014 (kaasa arvatud). Samuti on antud luba Y.S. kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEI-koodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist ajavahemikus 16.01.2014 - 15.02.2014 (kaasa arvatud). Luba on antud 16.01.2014 kell 16.00. Kohtu hinnangul on määrus põhjendatud, kuna pealtkuulamise käigus selgus, et Toivo Ollikainen teab detaile plahvatuse kohta. Samuti tuvastati jälitustoimingutega, et Toivo Ollikainenil oli kokkupuude xxx, kust pärineb osa plahvatuse sündmuskohalt leitud prügi. Raudteejaamas töötas Toivo Ollikaineni sugulane Al.. kelle suhtes uurimine kavandas jälitustoimingut, et välistada või kinnitada tema seotust plahvatusega. Peale selle fikseeriti F.P. kõne Toivo Ollikaineni abikaasa Y. . kes ei varja oma negatiivset suhtumist St. M. suhtes. Toivo Ollikaineni kõnedest abikaasale nähtus, et Y. S.on teadlik mehe kasutuses olevast relvast, mistõttu ei saa välistada tema seotust plahvatusega. Vastavate isikute seotust kinnitavaid või välistavaid tõendeid oli seetõttu võimalik koguda üksnes jälitustoimingutega. Jälitustoimingu protokoll on koostatud 23.04.2014. Protokollis on märgitud, et jälitustoimingu aluseks on Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko 16.01.2014 jälitustoimingu loa andmise määrus nr.8-L/P. Prokuratuuri taotluse andmed: Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluki 16.01.2014 jälitustoimingu taotlus nr.27. Jälitustoimingu tegemise aeg ja koht on 14.02.2014 Jõhvis. Jälitusprotokollis on kajastatud A. S.kasutuses oleva xxx) ja Y. S. kasutuses oleva abonendi xxx omavahelised kõned. Jälitustoiminguga saadud teave on salvestatud DVD plaadile nr.5L161974 (registreeritud Kaitsepolitseiametis nr.11114). Jälitustoiminguga kogutud teave on saadud seaduse nõudeid järgides. 5) Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Olga Dorogani 14.04.2014 jälitustoimingu taotlus reg. nr.192 ja selle taotluse alusel Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko 14.04.2014 jälitustoimingu loa andmise määrus nr.51-L/P Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogani 14.04.2014 taotlusega nr.192 on soovitud pikendada Viru Maakohtu 12.03.2014 loas nr.30-L/P märgitud jälitustoimingu tähtaega 13 päeva võrra ja anda luba A. S. kasutuses oleva abonentnumbri xxx, samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEIkoodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus kuni 27.04.2014 (kaasa arvatud).

Samuti on taotletud anda luba Y. S. kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEI-koodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus kuni 27.04.2014 (kaasa arvatud). Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko 14.04.2014 määrusega nr.51-L/P on antud luba pikendada jälitustoimingu tähtaega 13 päeva võrra ning sellega on lubatud teostada: A. S. kasutuses oleva abonentnumbri xxx, samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEI-koodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist ajavahemikus kuni 27.04.2014 (kaasa arvatud); Y. S.i kasutuses oleva mobiiltelefoni xxx, samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEI-koodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist ajavahemikus kuni 27.04.2014 (kaasa arvatud). Jälitustoimingu protokoll on koostatud 02.05.2014. Protokollis on märgitud, et jälitustoimingu aluseks on Viru Maakohtu kohtunik Larissa Prokopenko 14.04.2014 jälitustoimingu loa andmise määrus nr.51-L/P. Prokuratuuri taotluse andmed: Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogani 14.04.2014 jälitustoimingu taotlus nr.192. Jälitustoimingu tegemise aeg ja koht on 17.04.2014 Jõhvis. Jälitustoiminguga saadud teave on salvestatud DVD plaadile nr.5L161974 (registreeritud Kaitsepolitseiametis nr.11114). Eelpoolmainitud loaga on pikendatud jälitustoimingute tegemise seaduslikkust. Seega käsitleb kohus nimetatud loale eelnevaid lubasid ja nende seaduslikkust ning analüüsib seejärel pikendamise loa seaduslikkust. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogani 12.03.2014 taotlusega nr.120 on taotletud pikendada Viru Maakohtu 14.02.2014 loas nr.20 I/M märgitud jälitustoimingu tähtaega ühe kuu võrra ja anda luba A. S. kasutuses oleva abonentnumbri xxx samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEIkoodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus kuni 14.04.2014 (kaasa arvatud). Samuti on taotletud anda luba Y. S. kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx, samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEIkoodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus kuni 14.04.2014 (kaasa arvatud). Viru Maakohtu 12.03.2014 määrusega nr.30-L/P pikendati luba teostada jälitustoiminguid ühe kuu võrra ja anti luba teostada järgnevaid jälitustoiminguid: A. S. kasutuses oleva abonentnumbri xxx samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEI-koodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus kuni 14.04.2014 (kaasa arvatud);

Y. S. kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEI-koodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus kuni 14.04.2014 (kaasa arvatud). Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogani 14.02.2014 taotlusega nr.84 on taotletud pikendada Viru Maakohtu 16.01.2014 loas nr.8 L/P märgitud jälitustoimingu tähtaega ühe kuu võrra ja anda luba A. S..kasutuses oleva abonentnumbri xxx, samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEIkoodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus kuni 14.03.2014 (kaasa arvatud). Samuti on taotletud anda luba Y. S. kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEIkoodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus kuni 14.03.2014 (kaasa arvatud). Viru Maakohtu 14.02.2014 määrusega nr.20 I/M pikendati Viru Maakohtu 16.01.2014 loas nr.8-L/P märgitud jälitustoimingu teostamise luba ühe kuu võrra ja anti luba teostada järgnevaid jälitustoiminguid: A. S.kasutuses oleva abonentnumbri xxx samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEI-koodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus kuni 14.03.2014 (kaasa arvatud); J. S. kasutuses oleva mobiiltelefoni xxx, samuti telefoninumbrite või telefonide vahetamise korral teiste eelnimetatud isiku kasutuses olevate abonentnumbrite või eelpoolnimetatud abonentnumbriga seotud IMEI- koodidega telefonide kaudu edastatavate sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus kuni 14.03.2014 (kaasa arvatud). Luba antud 14.02.2014 kell 14.15 Viru Maakohtu 16.01.2014 jälitustoimingu luba nr.8-L/P on käsitletud eelnevalt punktis 4. Viru Maakohtu 16.01.2014 jälitustoimingu luba nr.8-L/P anti selleks, et teostada jälitustoiminguid A. St.ja Y.a S.ja nendega kohtuvate isikute vaheliste vestluste salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus 16.01.2014 - 15.02.2014 (kaasa arvatud). Jälitustoimingute tegemise aluseks oli menetluslik järelm, et A. S.ja Y. S.võivad olla seotud kuriteo toimepanemisega (samuti põhistatud eelnevalt punktis 4). Viru Maakohtu 14.02.2014 määrusega nr.20 I/M pikendati luba teostada jälitustoiminguid ühe kuu võrra ja anti luba teostada jälitustoiminguid Al. S.ja Y. S.ja nendega kohtuvate isikute vaheliste vestluste salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus kuni 14.03.2014 (kaasa arvatud). Menetluse käigus tuvastati, et Y.S. ja A.St. suhtlevad omavahel aktiivselt, vahendavad teavet, osutavad Toivo Ollikainenile kaasabi. Kuna Toivo Ollikainen vahistati, oli vajalik hankida teavet Y.S. ja A.S. vahel peetavate kõneluste kohta, et selgitada nende sidemed, kontaktisikud, seotus kuriteoga ja võimalikud kaasosalised.

Viru Maakohtu 12.03.2014 määrusega nr.30-L/P pikendati luba teostada jälitustoiminguid ühe kuu võrra ja anti luba teostada jälitustoiminguid A.S. ja Y. S.ja nendega kohtuvate isikute vaheliste vestluste salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus kuni 14.04.2014 (kaasa arvatud). Menetluse käigus selgus, et A.S.ja Y. S. osutavad aktiivselt Toivo Ollikainenile kaasabi ning vahendavad omavahel teavet. Nimelt püüdsid isikud mõjutada tunnistajaid andma Toivo Ollikaineni suhtes sobivaid tunnistusi, et tekitada Toivo Ollikainenile alibi kuriteosündmuse toimumise ajaks. Viru Maakohtu 14.04.2014 määrusega nr.51-L/P pikendati luba teostada jälitustoiminguid 13 päeva võrra ja anti luba teostada jälitustoiminguid A. .a Ja.S.i ja nendega kohtuvate isikute vaheliste vestluste salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus kuni 27.04.2014 (kaasa arvatud). Lisaks eelnevatele põhjendustele tõi kohtunik välja asjaolu, et isikud sõlmivad konspireeritult suheldes kokkuleppeid, mille konkreetset sisu ebaseadusliku tegevusega mitteseotud isikutele ei avaldata. Seetõttu oli kuriteo avastamiseks vajalik küllaldane tõendite kogum, et varjatud viisil kuritegelikku suhtlemist ja käitumist kontekstis mõista. Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et jälitustoiminguga kogutud teave on saadud seaduse nõudeid järgides. Vastavalt KrMS §126-13 lg.1 teavitab jälitusasutus jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral ning mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaja lõppemise korral viivitamata isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud. Isikut teavitatakse tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemise ajast ja liigist. A. S.teavitati 13.08.2014, et tema suhtes teostati kriminaalasjas nr.13913000042 perioodil 16.01.2014 - 28.05.2014 KrMS §126-7 alusel jälitustoiminguid ja perioodil 16.01.2014 16.02.2014 KrMS §126-5 alusel jälitustoiminguid. J. S.teavitati 13.08.2014, et tema suhtes teostati kriminaalasjas nr.13913000042 perioodil 16.01.2014 - 28.05.2014 KrMS §126-7 alusel jälitustoiminguid ja perioodil 16.01.2014 16.02.2014 KrMS §126-5 alusel jälitustoiminguid. Toivo Ollikainenit teavitati 10.11.2014, et tema suhtes teostati kriminaalasjas nr.13913000042 perioodil 06.12.2013 - 28.01.2014 KrMS §126-7 alusel jälitustoiminguid ja perioodil 06.12.2013 - 28.01.2014 KrMS §126-5 alusel jälitustoiminguid. Kokkuvõttes ei leidnud kohus, et jälitustegevuse käigus oleks seadust rikutud. Jälitustoimingute tegemise aluseks on olnud KarS §405 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille puhul on lubatud teha jälitustoiminguid tulenevalt Kriminaalmenetluse seadustiku §126-2 lg.2. Jälitustoimingute tegemise aluseks olevad load on põhjendatud ning nende alusel saadud teave on saadud loas märgitud ajavahemikel ja viisil. Salajasel pealtkuulamisel salvestatud (ja ka varjatult võrdlusmaterjali kogumisel saadud) teave on kantud KrMS §126-10 lg.1 kohaselt jälitusprotokolli. Kohtu hinnangul on jälitustoiminguteks antud load seaduslikud ja põhjendatud. Kuna otseselt kuriteo toimepanemise hetkel tunnistajaid ei olnud ja seda iseloomustas konspiratiivsus, oli vajalik

isikute suhtes jälitustoimingute teostamine. Jälitustoimingute tegemisest on isikuid vastavalt KrMS §126-13 teavitatud. Teavitustes on viited edasikaebamise korrale. Seega on jälitusprotokollid lubatavad tõendid.

Karistus Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Toivo Ollikainen on süüdi neljas raskes kuriteos, millest üks on mõrvakatse. Maakohus peab siinkohal oluliseks märkida, et kannatanu näol oli tegemist süüdistatava kolleegiga taksoteenuste osutamisel, kelle tapmist otsustas süüdistatav korraldada lõhkeseadeldisega üldohtlikul viisil. Kannatanu ja tema abikaasa jaoks on ilmselgelt tegemist psüühilise traumaga, mis saadab neid elu lõpuni, millest ei ole ilmselt võimalik paraneda ja neil tuleb sellega õppida elama. Süüdistatav on rikkunud ära edaspidise kannatanu ja tema perekonna elu. Süüdistatav ei ole end kordagi süüdi tunnistanud. Samuti ei vabandanud ega kahetsenud süüdistatav kordagi maakohtu istungitel, ka ei näidanud ta üles taunivat suhtumist oma teosse. Maakohus leiab, et süüdistatav puhul kergendavad asjaolud puuduvad, raskendavateks asjaoludeks loeb maakohus KarS §58 p.1 alusel kättemaksu motiivi. Maakohus ei arvesta raskendava asjaoluna süüdistusaktis nimetatud KarS §58 p.7, kuna tegemist on juba paragrahvi sisus sätestatuga.

Karistuse mõistmisel arvestab maakohus lisaks toimepandud kuritegude raskusele ja laadile ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatav on varem 5 korda kriminaalkorras karistatud, kehtivaid väärteokaristusi on üks. KarS §405 lg.2 näeb karistusena ette viie- kuni kümneaastase vangistuse; KarS §414 lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse; KarS §415 lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kahe- kuni kümneaastase vangistuse ning KarS §114 näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses ülevalpool märkis, on süüdistatav talle KarS §405 lg.2 ja §114 p.2, 7 järgi inkrimineeritud kuriteod toime pannud ühe teona. KarS §63 lg.1 kohaselt, kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga selles, et kuigi süüdistatava tegu jäi KarS §114 p.2, 7 järgi katse staadiumisse, ei ole alust tema karistuse kergendamiseks KarS §25 lg.6 alusel. Asjaolu, et süüdistatava eesmärk – tappa kannatanu – jäi saavutamata vaid seetõttu, et kannatanu taipas lõhkeseadeldise olemasolu ja suutis selle plahvatuse tagajärgi võimalikult palju vältida ning et lõhkeseadeldis ei plahvatanud süüdistatava tahtest olenemata lõplikult, ei anna alust süüdistatava karistuse kergendamiseks. Tegelikkuses tegi süüdistatav kõik endast võimaliku, et saavutada oma eesmärk. Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse mõistmisel ka seda, et lõhkeseadeldise valmistamine on protsess, mis kestab kaua. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav on ettevalmistusi selleks teinud pikka aega, ta on eesmärgipäraselt keskendunud oma eesmärgi saavutamisele. Süüdistatava selline käitumine näitab tema erilist ühiskonnaohtlikkust, kuna suure mõjujõuga lõhkeseadeldise plahvatuse korraldamine elurajoonis ajal, mil enamus inimesi on veel kodudes, tähendab seda, et lisaks ühele kannatanule oleks võinud viga saada veel suur hulk inimesi, samuti oli ohus inimeste vara. Maakohus märkis käesolevas kohtuotsuses ülevalpool, et kõik neli sätet, milles Toivo Ollikainenit süüdistatakse, näevad karistusena ette vangistuse, ka on KarS §414 lg.1 ja §415 lg.1 järgi võimalik mõista karistuseks rahaline karistus. Maakohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole käesolevas kriminaalasjas põhjendatud, kuna see ei avalda süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Toivo Ollikaineni puhul on tegemist isikuga, kelle majanduslik seisund on välja kujunenud ja piisavalt kindel. Maakohus leiab, et Toivo Ollikaineni karistamise puhul rahalise karistusega ei oleks karistuse eesmärgid täidetud, kuna karistuse mõju ei oleks piisav. Isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ühiskond saama aru, et riik on õiguskorra ja kodanike õiguste kaitsmisest huvitatud. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on Toivo Ollikaineni karistamine rahalise karistusega ebaõiglane ühiskonna suhtes. Maakohus arvestab

siinkohal ka asjaolu, et Toivo Ollikainen ei näidanud kogu kohtuliku menetluse käigus üles mingit taunivat suhtumist oma teosse ja käitumisse ning ei avaldanud kahetsust. Lisaks sellele arvestab maakohus ka asjaolu, et süüdistatav on juba olnud pikemat aega vahi all ja puuduvad andmed, et ta oleks võimeline koheselt rahalise karistuse ära tasuma. Samuti arvestab maakohus rahalise karistuse mõistmise ebaotstarbekust hilisemal karistuste liitmisel. Eeltoodu alusel tuleb ka KarS §414 lg.1 ja §415 lg.1 järgi mõista süüdistatavale karistuseks vangistus. Lähtudes Toivo Ollikaineni poolt toimepandud kuritegude asjaoludest, nende raskusest ja laadist ning süüdistatava isikust leiab maakohus, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused alused süüdistatavale karistuse mõistmiseks tingimisi. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamise otstarbekust eraldi oma otsuses põhjendama (vt. ka Riigikohtu 18.02.2005 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-138-04 ja 20.02.2002 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-14-02), peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse jätkuv kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuritegude toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Lähtudes eeltoodust ning eelkõige arvestades kuritegude raskust ja toimepanemise asjaolusid, leiab maakohus, et alused Toivo Ollikainenile vangistuse mõistmiseks tingimisi puuduvad. Vangistusest tingimisi vabastamiseks peavad olema selged alused. Käesolevas kriminaalasjas ja antud süüdistatava puhul maakohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Eeltoodu alusel tuleb Toivo Ollikainenil talle mõistetud karistus ära kanda reaalse vangistusena. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi 20.03.2014 aktist nr.6/12 nähtub, et Toivo Ollikainenil esinev düssotsiaalne isiksushäire ei takista tal õigesti aru saada ümbrusest, ta on suuteline oma käitumist juhtima, osalema menetlustoimingutes ja viibima tugevalt kontrollitud keskkonnas. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et Toivo Ollikainenil esinev düssotsiaalne isiksushäire ei põhjusta tema tahtest olenematut, s.h. teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Arvestades toimepandud kuritegude raskust, laadi, asjaolusid, süüdistatava isikut ja raskendava asjaolu esinemist, leiab maakohus, et põhjendatud on mõista Toivo Ollikainenile järgmised karistused. KarS §414 lg.1 järgi mõistab maakohus Toivo Ollikaineni süüdi lõhkeaine ebaseaduslikus omandamises, valdamises ja kasutamises. Selle süüteo objektiivsesse koosseisu kuulub mitu (kokku 6) lõhkeainega seotud süütegu ja et süüdistatav mõistetakse süüdi neist kolmes ning arvestades ka lõhkeaine kogust (vastavalt Lõhkeseadeldise ja plahvatuse täiendekspertiisi 21.05.2014 ekspertiisiaktile võib plahvatuse purustusjõudu võrrelda umbes 0,1 – 1,0 kg trotüüli omaga), leiab maakohus, et Toivo Ollikaineni süü on võrdlemisi suur ning põhjendatud on talle karistuse mõistmine üle sanktsiooni keskmise määra (keskmine määr on 2,5 aastat),

s.o. 3 aastat vangistust. Rahalise karistusega karistamise ebaotstarbekust põhjendas maakohus käesolevas kohtuotsuses eespool. KarS §415 lg.1 järgi mõistab maakohus Toivo Ollikaineni süüdi lõhkeseadeldise ebaseaduslikus valmistamises, hoidmises ja edasitoimetamises. Selle süüteo objektiivsesse koosseisu kuulub 7 lõhkeseadeldise või selle olulise osaga seotud süütegu, süüdistatav mõistetakse süüdi neist kolmes. KarS §415 lg.1 järgi on sanktsiooni keskmine määr 6 aastat vangistust. Ringkonnaprokurör taotles maakohtu istungil süüdistatava karistamist selle sätte eest vangistusega 7 aastat. Maakohus peab seda põhjendatuks. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud, tegu ei kahetsenud, seega karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Rahalise karistusega karistamise ebaotstarbekust põhjendas maakohus käesolevas kohtuotsuses eespool. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eelpool märkis, nõustub ta ringkonnaprokuröri seisukohaga selles, et süüteod KarS §25 lg.1, 2 - §114 p.2, 7 ja §405 lg.2 järgi on süüdistatav toime pannud ühe teona. Eeltoodu alusel kohaldab maakohus karistuse mõistmisel KarS §63 lg.1, mille kohaselt juhul, kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoossseisule, mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS §25 lg.1, 2 - §114 p.2, 7 järgi mõistab maakohus Toivo Ollikaineni süüdi tapmiskatse eest, mis on toime pandud üldohtlikul viisil ja lõhkeseadeldise kasutamisega. Sanktsiooni keskmine määr KarS §114 järgi on 14 aastat vangistust, ringkonnaprokurör taotles kahe süüteo eest süüdistatavale 16 aastat vangistust. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Maakohus arvestab siinjuures asjaolu, et tegu jäi katse staadiumi, kannatanul puudusid eluohtlikud vigastused ja I – II astme naha põletuskahjustused paranevad püsitagajärgedeta (vastavalt Isiku 18.03.2014 ekspertiisiaktile nr.14E-PõI0044). Samas täitis Toivo Ollikainen oma kuriteoga kaks KarS §114 toodud koosseisulist raskendavat asjaolu – kuriteo toimepanemine üldohtlikul viisil ja lõhkeseadeldise kasutamisega. Seda asjaolu tuleb käsitleda süüd suurendavana. Kuritegu oli toime pandud otsese tahtlusega. Üks karistus mõistetakse kahe erineva sätte järgi. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud mõista Toivo Ollikainenile karistus sanktsiooni keskmises või alla selle määras. Vastavalt KarS §64 lg.1 mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Maakohus peab käesolevas kriminaalasjas põhjendatuks lugeda kergemad Toivo Ollikainenile mõistetud karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõistab süüdistatavale lõplikult ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 16 aastat vangistust. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Toivo Ollikainen peeti kinni 28.01.2014 ja vahistati Viru Maakohtu 29.01.2014 määrusega. Vastavalt nimetatud kohtumäärusele loeti vahistamise alguseks Toivo Ollikaineni kinnipidamise aeg 28.01.2014.

Eeltoodu alusel hakkab Toivo Ollikainenile mõistetud karistus 28.01.2014.

kulgema alates

Toivo Ollikaineni suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Tsiviilhagid Käesolevas kriminaalasjas esitas kannatanu S. M. tsiviilhagiavalduse varalise kahju nõudes summale 580 € ja mittevaralise kahju nõudes summale 25 000 €. Tsiviilhagiavaldus esitati kohtusse koos süüdistusaktiga 11.07.2014. 1) Varalise kahju nõue Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS §127 lg.4 kohaselt peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS §130 lg.1 järgi tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS §1045 lg.1 p.2 on kahju tekitamine õigusvastane kui kannatanule tekitati kehavigastus või tervisekahjustus. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu esitanud varalise kahju nõude summas 580 €, maakohtu istungil täpsustas ta seda ja selgitas, et tegelikkuses maksis vajalik aparaat 588 € ja selles summas toetab ta ka varalise kahju nõuet. Tegemist on xxx xx alusel soetatud aparaadiga Bioptron Compact Stend hinnaga 588 €. Antud seade võimaldas kannatanul jäädavate väliste kahjustusteta väljuda plahvatusejärgsetest põletustest. Aparaadi soetamist ja kasutamist soovitati taastusraviks eriarsti poolt. Riigikohus on oma 23.02.2011 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-105-10 sedastanud, et kohtul on kohustus lahendada kannatanu nõue, kui on põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust jääksid kannatanu seadusest tulenevad õigused ja huvid tõhusa kaitseta.

Seega loeb kohus käesolevas kriminaalasjas kannatanu esitatud varalise kahju summaks 588 €. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud järgmised tõendid, mis kinnitavad vigastuste tekitamist kannatanule:

leiab kohus, et kannatanu

Kohtu hinnangul on kannatanu varalise kahju nõue summas 588 € mõistlik ja proportsionaalne, kuivõrd aparaat oli vajalik kannatanu vigastuste leevendamiseks. 2) Mittevaralise kahju nõue Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS §127 lg.4 kohaselt peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS §128 lg.1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii varaline kui mittevaraline. VÕS §128 lg.5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS §134 lg.2 kohaselt tuleb isikule raske kehavigastuse tekitamise või tervisekahjustusega tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS §134 lg.5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS §1045 lg.1 p.2 on kahju tekitamine õigusvastane kui kannatanule tekitati kehavigastus või tervisekahjustus. Tõendid, mis kinnitavad vigastuste tekitamist kannatanule, on loetletud käesolevas kohtuotsuses eespool ja maakohus ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning mille suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele. Samuti on oluline, et VÕS

§127 lg.2 alusel ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (vt. ka Riigikohtu 09.04.2008 otsus kohtuasjas nr. 3-2-1-19-08 ja 22.10.2008 otsus kohtuasjas nr.3-2-1-85-08). Kannatanu on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 €, see esitati kohtusse koos süüdistusaktiga. Hiljem, 19.11.2015, esitas kannatanu esindaja vandeadvokaat Arri Tooming tsiviilhagiavalduse täienduse mittevaralise kahju nõudes summale 100 000 €. Esmalt märgib kohus, et vastavalt KrMS §226 lg.7 saadab prokuratuur tsiviilhagi koos süüdistusaktiga kohtusse. Seega tuleb tsiviilhagiavaldus esitada koos süüdistusaktiga ning seetõttu ei arvesta kohus tsiviilhagi täiendust, milles taotletakse mittevaralise kahju hüvitamist summas 100 000 €. Maakohus võtab aluseks tsiviilhagiavalduse summas 25 000 €, mis esitati maakohtusse vastavalt seadusele koos süüdistusaktiga. Kannatanu S. M.e tekitatud tervisekahjustuse tulemusena oli ta 2 nädalat haiglas, pärast mida käis ta veel täiendavalt 2 nädalat sidumistel. Kannatanu ütluste kohaselt on ta abi saamiseks pöördunud ka psühholoogi ja psühhiaatri poole. Kuigi käesoleval ajal ei ole arme näha, ei talu ta käsi sooja ja kuumust. Kohus möönab, et kuigi plahvatuse tagajärjed mõjutavad kannatanu elukvaliteeti kuni käesoleva hetkeni (kannatanu sõnul pidi abikaasa majast ära kolima ning ta ise kardab asjade maha kukkumisest tekkivaid helisid, mida seostab plahvatusega), ei nähtu käesolevast asjast siiski selliseid erakorralisi asjaolusid, mis tingiksid mittevaralise kahju hüvitise määramist kohtupraktika maksimaalmääras. Seda enam, et kannatanu esitas mittevaralise kahjunõude summas 25 000 €, mis väljub kehtiva kohtupraktika kohaselt hüvitise suuruse määradest. Kokkuvõtvalt ülaltoodule peab maakohus vajalikuks rõhutada, et mittevaralise kahju suuruse määramisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid: kahju oli tekitatud süüdimõistetu poolt süülise käitumise tulemusena; kannatanule ei ole plahvatuse toimumise aspektist midagi ette heita; kannatanule oli plahvatuse tulemusel tekitatud kehavigastused, mis nõudsid ka operatiivset sekkumist; kannatanule põhjustatud kehavigastused mõjutavad tema elukvaliteeti; kannatanul olid tekkinud ka hingelised üleelamised. Seega, võttes arvesse kõiki asjaolusid ja kohtupraktikat ning lähtudes siseveendumusest, leiab maakohus, et käesoleval hetkel on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine summas 3000 €. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks tunnistatud väga suur hulk esemeid. Ringkonnaprokurör tegi maakohtu istungil järgmise ettepaneku: - kõik DVD-d salvestistega jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde - ehituskauplustest võrdluseks võetud objektid ning Y. S. poolt esitatud mälupulk ja foto tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikele

-

ülejäänud asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri ettepanekuga. Täiendavalt märgib kohus, et koos süüdistusaktiga esitati kohtule ka CD-plaadid salvestustega (CD plaat EVR xxx 06.11.2013 videosalvestustega - KAPO turvakleebis 5L161973; CD plaat sideettevõtjalt saadud andmete salvestustega - KAPO turvakleebis 5L161972); CD plaat 19.11.2013 sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotodega - KAPO turvakleebis 5L161965) ning väline kõvaketas TOSHIBA s/n TCT148TTS8 (xxx19.11.2013, 06.03.2014 ja 24.03.2014 - KAPO turvakleebis 5L161975), mis tuleb samuti jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kohtuotsusega kaasnev sundraha.

kuulub

menetluskulude

hulka

süüdimõistva

Vastavalt KarS §4 lg.2 on sama seadustiku §114, §415 lg.1 ja §405 lg.2 sätestatud kuriteod esimese astme kuriteod. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 975 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses on Toivo Ollikaineni kaitsja olnud vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes esitas tasutaotluse summas 298,80 €. Kohtulikus menetluses osales Toivo Ollikaineni kaitsjana vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kes on esitanud järgmised tasutaotlused: - ettevalmistuse ja 02.10.2014 eelistungil osalemise eest summas 1128 € - 14.11.2014 – 17.07.2015 kohtuistungitel osalemise eest summas 1608 € - 14.09.2015 – 27.11.2015 kohtuistungitel osalemise eest summas 936 €. Maakohus peab kaitsjate esitatud taotlusi põhjendatuks. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses osalemise eest 298,80 € ja kaitsjatasu kohtulikus menetluses osalemise eest 3672 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.1 kuuluvad menetluskulude hulka esindajale makstud mõistliku suurusega tasu.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu Stanislav Maršalaki esindajana osales kohtulikus menetluses vandeadvokaat Arri Tooming, kes on esitanud järgmised tasutaotlused: - 30.06.2015 – 17.07.2015 kohtuistungitel osalemise eest summas 2563 € - 14.09.2015 – 06.11.2015 kohtuistungitel osalemise eest summas 1166,40 €. Maakohus peab vandeadvokaadi esitatud taotlusi põhjendatuks. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele esindajale kohtulikus menetluses makstud tasu 3729,40 €.

kannatanu

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiisi tegemise kulud. Maakohus leiab, et põhjendatud on ja süüdistatavalt kuuluvad riigituludesse väljamõistmisele järgmised ekspertiisitasud: - Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis (ekspertiisiakt nr.13E-PL0035) summas 430 € - DNA ekspertiis (ekspertiisiakt nr.13E-GE1379) summas 14 649 € - Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis (ekspertiisiakt nr.14E-PL0006) summas 430 € - Lõhkeaineekspertiis (ekspertiisiakt nr.13E-AL0030) summas 567 € - Lõhkeaineekspertiis (ekspertiisiakt nr.14E-AL0001) summas 891 € - Jäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr.14E-TR0004) summas 314 € - Metalliekspertiis (ekspertiisiakt nr.14E-AR0018) summas 670 € - Värvkatteekspertiis (ekspertiisiakt nr.14E-AV0013) summas 400 € - Metalliekspertiis (ekspertiisiakt nr.14E-AR0073) summas 200 € - Isiku kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr.14E-PõI0044) summas 84 € - Kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiis (ekspertiisiakt nr.6/12) summas 1530 €. Maakohus peab põhjendatuks mõista Metalliekspertiisi tegemise eest (ekspertiisiakt nr.14E-AR0020) süüdistatavalt välja 1/3 ekspertiisi maksumusest. Ekspertiisi järeldustest kinnitas süüdistust vaid eksperdiarvamuse punkt 1, punktid 2 ja 3 süüdistust ei kinnitanud. Seega mõistab maakohus süüdistatavalt välja 300 € : 3 = 100 €. Maakohus ei pea põhjendatuks süüdistatavalt välja mõista ja jätab Eesti Vabariigi kanda tasu Jäljeekspertiisi teostamise eest (ekspertiisiakt nr.14E-TR0008) summas 314 €, kuna eksperdiarvamus ei toeta süüdistust. Maakohtu istungil esitas ringkonnaprokurör menetluskuludena süüdistatavalt väljamõistmiseks õiendid kolme ekspertiisi maksumuse kohta: - Sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr.13E-SS0217) summas 663 € - Sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr.14E-SS0007) summas 663 € - Metalliekspertiis (ekspertiisiakt nr.14E-AR0024) summas 50 €. Samas ei nähtu käesoleva kriminaalasja materjalidest, et ringkonnaprokurör oleks nimetatud ekspertiisiaktid esitanud tõenditena. Kriminaalasja materjalides nimetatud ekspertiisiaktid puuduvad.

Eeltoodu alusel jätab maakohus ringkonnaprokuröri taotluse eelnimetatud kolme ekspertiisitasu väljamõistmiseks süüdistatavalt rahuldamata. Kokku kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele ekspertiisitasudena 20 265 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

hulka

kaitsjale

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kriminaaltoimiku materjalist on kaitsjale tehtud koopia kulu 1 €. Eeltoodu põhjal kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele 1 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.2 kuuluvad menetluskulude hulka kannatanule makstavad tasud, mis on tekkinud seoses tõlkimisega sama seadustiku §178 lg.2 alusel. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu S. M. on tellinud hagiavalduse ja taotluse tõlkimise vene keele – eesti keele vandetõlgilt Vi. . kes on esitanud töö teostamise kohta 09.07.2014 arve-saatelehe nr.46, mille kannatanu on lisanud koos hagiavaldusega. Maakohus leiab, et nimetatud tõlkekulu on põhjendatud ja mõistab selle kannatanu kasuks välja süüdistatavalt. Maakohtu istungil esitas ringkonnaprokurör menetluskuludena Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise 27.06.2014 määruse, mille kohaselt kuulus hüvitamisele tõlgitasu summas 138,96 ja hüvitise saamiseks õigustatud isikuks oli xxx OÜ. Nimetatud määrusest ei nähtu, millise tõlkega on tegemist ja mille eest on tasutud. Neid asjaolusid ei põhjendanud maakohtu istungil ringkonnaprokurör ka suuliselt. Eeltoodu alusel jätab maakohus ringkonnaprokuröri taotluse tõlkekulude summas 138,96 € väljamõistmiseks süüdistatavalt rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Silva PALM Rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Viivi KOOL Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.