Kohtu algatusel C.N-ile eestkoste seadmine ja eestkostja määramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.10.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C.N määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik I C.N (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Puudutatud isik II G.A Puudutatud isik III F. X Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Ede Petrov
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON
I.1. Tühistada Harju Maakohtu 30.10.2024 määrus osas, millega seati eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, jätmata talle eestkostja nõusolekuta pisitehingute tegemise õigust, samuti osas, milles eestkostetav tunnistati valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja loeti, et ta on kaotanud hääleõiguse. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta eestkostetavale eestkostja nõusolekuta pisitehingute tegemise õigus 50 € ulatuses kuus vastavalt kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitud tingimustele, ning märkida, et tal on valimisõigus. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata. I.2. Määruskaebus rahuldada osaliselt. I.3. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta iga menetlusosalise enda kanda, v.a eeskostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.
II.
KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Seada C.N (eestkostetav) üle eestkoste. II.2. Eestkostetaval on õigus iseseisvalt teha rahalisi pisitehinguid, millest tulenevad kohustused täidetakse kohe, kokku 50 € ulatuses kuus. Lubatud pisitehingud ei hõlma pikaajalise või korduva kohustuse võtmist, sh järelmaksuga kaupade ostmist, laenu võtmist ja tehinguid kinnisvaraga. II.3. Määrata eestkostetava eestkostjaks kuni 30.10.2029 Tallinna Linnavalitsus.
II.4. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. II.5. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel (võttes arvesse p II.2 pisitehingute iseseisvalt tegemise õigust) ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. II.6. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama Harju Maakohtule kirjaliku aruande iga aasta 30. novembriks alates 2025. aastast. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Samuti tuleb eestkostjal esitada eestkostetava vara nimekiri eestkoste seadmise seisuga hiljemalt 30.11.2024. II.7. Lugeda eestkostetav perekonnaõiguslike tehingute tähenduses teovõimetuks, aga tal on valimisõigus. II.8. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus menetles kohtu algatusel C.N-ile (eestkostetav, kohtumenetluses puudutatud isik I) eestkoste seadmist ja eestkostja määramist. Maakohus kaasas menetlusse R. G.A (eestkostetava poeg, kohtumenetluses puudutatud isik II) ja F. X (eestkostetava tütar, kohtumenetluses puudutatud isik III).
2.Eestkostetav on krooniline haige, tema enesehinnang tervislikule seisundile on ebaadekvaatne, ta keeldub nii meditsiinilisest kui ka sotsiaalhoolekandelisest abist. Kodune olukord ei vasta sotsiaalsetele normidele. Ta pöördub iga päev palvega abistada erinevate finantstehingute tegemisel, sh võlgnevuste likvideerimisel, samas tehingute sisust ei saa aru. Elora Keila Haigla AS-i sotsiaaltöötaja on seisukohal, et eestkostetav ei ole võimeline ennast esindama ametiasutustes ega õigustoimingutes. Ta ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike ega rahaliste tehingute õiguslikest tagajärgedest. Ta vajab seaduslikku esindajat tema varaliste ja isiklike õiguste kaitsmiseks, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi ning sotsiaal- ja raviteenuste korraldamiseks. 2 (6)
3.Kohtupsühhiaatrilisest arvamusest nähtub, et eestkostetaval esineb püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00). Haigus on krooniline, kestev. Eestkostetav ei saa kestvalt aru oma tegude tähendusest ega oska neid juhtida. Tal on paranoilised, esoteerilised, religioossed luulumõtted. Tal on parafreenne ehk suurusluul. Ilma ravita luululised elamused aktiveeruvad ja toimetulematus suureneb. Ta on haiguskriitikata, ravivajadust ei adu, ravirežiimi iseseisvalt ei täida – vajab kõrvalabi ja eestkoste seadmist. Eestkostja ülesanded peaksid olema: isiku tervislike-, majanduslike-, õiguslike-, perekonnaõiguslike huvide kaitse ja nende küsimuste lahendamine, isiku korteri ja isikliku hügieeni parandamise vajadus. Eestkoste tuleb määrata viieks aastaks.
4.Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja (eestkostetava esindaja) leiab, et eestkoste seadmine eestkostetava üle on põhjendatud. Eestkostetav on teadvusel ja kontaktne, ta teab oma vanust, aadressi ning praegust asukohta. Ta on orienteeritud ajas ja kohas, on teadlik eestkostemenetlusest. Teab, et tal on võlad ligikaudu 5000 €, kuna pension on väike ja võttis laenu. Arvab, et võlgadega rohkem probleeme pole, kuna kirjutas õiguskantslerile ja selle peale suurendati pensione kõikidel. Kuna eestkostetav on aktiivne interneti kasutaja, siis tuleks piirata tema tehingute tegemist, sh oleks mõistlik kehtestada piirang järelmaksuga kaupade soetamisele. Kuna eestkostetav ilmselt füüsilise rahaga ei opereeri, kuid teeb internetmakseid ja -oste, mille osas on vaja kindlasti kehtestada piirang. Lubatud pisitehingute suurus võiks olla kuni 200 € kuus.
5.Tallinna linnavalitsus (KOV, kohtumenetluses eestkostja) leiab, et tulenevalt eestkostetava tervislikust seisundist vajab ta eestkostet elu ja rahaasjade korraldamiseks, enda esindamiseks ning ravi ja hoolekande korraldamiseks. Perekonnasisestest keerulistest suhetest tingituna palub eestkosteasutus määrata ennast eestkostjaks. Eestkostetav ei ole võimeline iseseisvalt hakkama saama ega tagama endale turvalist keskkonda. Isikul puudub arusaam tervisest ja selle hoidmisest, ta teeb endale ohtlikke ja tervist kahjustavaid otsuseid. Seoses eestkostetava suutmatusega oma raha asju organiseerida ja võttes arvesse tema võlgnevusi, ei ole ta võimeline oma rahalisi tehinguid ise korraldama. Eestkostetava tervislikku seisundit arvesse võttes vajab ta hetkel eestkostest kõiges teda puudutavas.
6.Maakohus kuulas 08.10.2024 ära eestkostetava tema elukohas esikus. Korter paistis olevat täis erinevaid esemeid, liikumisteed tubade vahel olid olemas. Ärakuulamise juures viibis eestkostetava poeg. Eestkostetav oli oma väljaütlemistes otsekohene ning teatas, et tema abi ei vajavat. Ta selgitas, et peab ise ema-isa aitama, sest tahtvat ema õnnelikuks teha. Eestkostetav tahtvat ise vastutada enda elu eest ja see olevat ka kohustus inimkonna ees. Eestkostetav enda sõnul raha ei kasuta, sõber toovat toitu, pangakaart on suletud. Volikirja ega eestkoste sisu eestkostetav ei teadnud. Sisulisem vestlus eestkoste teemal osutus võimatuks.
7.Maakohus kuulas eestkostetava lapsed ära telefoni teel. Poeg leidis, et ema vajab eestkostet ning eestkostjaks tuleks määrata KOV. Eestkostetav raha ei kasuta, ta on ostnud küll e-poest asju, kuid need ostud ei ole vajalikud ega mõistlikud. Isikule ei tuleks jätta pisitehingute tegemise õigust. Ka tütar leidis, et eestkostetav vajab eestkostet. Samas võiks jätta talle pisitehingute tegemise õiguse kuni 100 € ulatuses kuus, mis säilitaks eestkostetava eneseväärikuse. Tütar eestkostetava elus igapäevaselt ei osale.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Maakohus tegi 30.10.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega seadis eestkostetava üle eestkoste ja määras eestkostjaks kuni 30.10.2029 Tallinna Linnavalitsuse. Eestkoste on seatud kõikide tehingute tegemiseks. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete 3 (6)
täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 30. novembriks alates 2025. a. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Samuti tuleb eestkostjal esitada eestkostetava vara nimekiri eestkoste seadmise seisuga hiljemalt 30.11.2024. Lugeda eestkostetav valimisõiguse ning perekonnaõiguslike tehingute tähenduses teovõimetuks. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jäeti riigi kanda.
8.1.Maakohus tuvastas, et eestkostetava psüühiline tervis ei võimalda tal oma elu iseseisvalt korraldada, tehinguid teha, oma tsiviilõigusi kaitsta ja endale vajalikku ravi tagada, mistõttu vajab ta eestkoste seadmist. Eestkostetav on teadvusel, kontaktne, jutukas, esinevad luulumõtted. Tal puudub haiguskriitika, ravivajadust ei adu, ravirežiimi iseseisvalt ei täida ning vajab kõrvalabi. Ilma ravita luululised elamused aktiveeruvad, isiku toimetulematus suureneb. Tal esineb püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00), mis on krooniline, kestev ning mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest (sh abielu sõlmimise jm perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest) aru saada ega oska neid juhtida, mis on tõendatud kohtupsühhiaatrilise arvamusega. Eestkoste vajadust kinnitavad mh teiste menetlusosaliste seisukohad.
8.2.Eestkostetav on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ega perekonnaliikmete vm abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Eestkosteasutuse seisukohast ja kohtupsühhiaatrilisest arvamusest nähtuvalt vajab eestkostetav eestkostet ka oma rahaasjade korraldamiseks. Põhjendatud ei ole eestkostetavale pisitehingute tegemise õiguse jätmist, kuna 08.10.2024 toimunud vahetust vestlusest eestkostetava korteris nähtus, et isik on korterisse kuhjanud e-poodidest ostetud esemeid, mis eestkostetava poja sõnul ei ole vajalikud ega mõistlikud. Eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamine, eestkostetava elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Vajalik on seada eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, seega tuleb lugeda eestkostetav ka perekonnaõiguslike tehingute ning valimisõiguse tähenduses teovõimetuks, millega ta kaotab hääleõiguse.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
9.Eestkostetav esitas 08.11.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega temalt võeti rahaliste vahendite kasutamise õigus ja valimisõigus. Samuti peab ta ebavajalikuks tema üle järelevalve seadmist, kuid tal pole midagi selle vastu, kui vaadatakse üle tema isiklikud huvid. Eestkostetav on ligi seitse aastat ratastoolis ja neli-viis aastat on linnalt abi palunud, kuid pole seda seni saanud. Ta pole juba seitse aastat õues käinud, kuid õues käimine aitaks tal paraneda. Varasemalt toetas teda rahaliselt eksabikaasa, kuid umbes kolme aasta eest see toetus lõppes. Lapsed teda majanduslikult ei aita ja pensionilisa talle ei maksta. Hinnatõusu tõttu sattus ta keerulisse olukorda ja oli sunnitud pangast laenu võtma, kuid tagasimakseid tasub ta korrapäraselt. Viimase poole aasta jooksul on ka lapsed teda aidanud. Rahaasjad on tal kontrolli all ja võlasummad regulaarselt ning pidevalt vähenevad. Ka pension on suurenenud. Soovib iseseisvalt toime tulla ja omada võimalust otsustada oma elu ja rahaliste vahendite kasutamise üle ning tunda end täisväärtusliku kodanikuna.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Teised menetlusosalised kaebusele ei vastanud. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 28.11.2024.
4 (6)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, millega seati eestkostetava üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja tunnistati ta valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega annab eestkostetavale õiguse teha eestkostja nõusolekuta rahalisi pisitehinguid 50 € ulatuses kuus. Samuti tuleb eestkostetav tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ning sellega seotud kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud kannab riik.
12.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Eestkostetav vaidlustas määruse osas, millega talle seati eestkoste kõigi asjade ajamiseks, tunnistati ta valimisõiguse osas teovõimetuks, keelati tal rahaliste vahendite kasutamine ja teostatakse tema üle järelevalvet. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja see on TsMS § 466 lg 3 ls 1 ja § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 ls 2 järgi jõustunud.
13.Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus leidis, et eestkostetav vajab oma isiklike ja varaliste õiguste kaitseks eestkostet. Kohus määrab PKS § 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13).
14.Ringkonnakohus ei nõustu siiski, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul võib praegusel juhul eestkostetavale jätta õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid. PKS § 203 lg 2 ls 1 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste seadmise korral tuleks eestkostetava teovõimet piirata nii vähe kui võimalik ning austada isiku õigust vabale eneseteostusele neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 19).
15.Ringkonnakohus leiab, et eestkostetav on suuteline tegema rahalisi pisitehinguid, ta mõistab raha väärtust. Ka esindaja ja eestkostetava tütar on olnud seisukohal, et võiks jääda pisitehingute tegemise õigus. Arvestades vajadust tagada eestkostetava sissetulekust tema eluks vajalike kulude katmine (sh eluase, toit ja ravimid) ja ka laenude tagasimaksmine, on põhjendatud näha eestkostetavale pisitehingute tegemiseks ette 50 € kuus. Ringkonnakohus leiab, et see ei kahjusta eestkostetava varalist seisundit, kuid samas võimaldab eestkostetaval endale midagi meelepärast muretseda. Võttes arvesse eestkostetava senist käitumist on kohane seada piirangud, et pisitehingutest tulenevad kohustused tuleb täita kohe ning need ei hõlma pikaajalise või korduva kohustuse võtmist, sh järelmaksuga kaupade ostmist, laenu võtmist ega tehinguid kinnisvaraga.
16.Kui eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 tähenduses, ei ole eestkostet seatud kõigi asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes (RKTKm 19.04.2017, 3-2-1-3217, p 16). Seega tuleb eestkostetav lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Järelikult 5 (6)
säilib eestkostetaval valimisõigus ja maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada. Eestkostetav vajab küll tuge, kuid saab oma igapäevaelu korraldamisega hakkama kõrvalabi kasutades. Valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamiseks, kui isikuõigusi väga olulisel määral piiravaks meetmeks, puudub alus. Eestkostetava arusaamise ja oma tegude juhtimise võime ei piira tema suutlikkust teha rahalisi pisitehinguid ja teostada valimisõigust.
17.Põhjendamatu on eestkostetava kahtlus, et eestkostja teostab tema üle järelevalvet. Eestkostja määramise eesmärk on eestkostetavat aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et vajalik on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel (võttes arvesse pisitehingute iseseisvalt tegemise õigust 50 € ulatuses kuus) ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Määratud ülesannete ring on hädavajalik, et teha eestkostetava eest toimingud, mida ta ise ei suuda, ning tagada sellega talle stabiilne ja turvaline elukorraldus.
18.Ringkonnakohus märgib, et eestkostetav saab oma elu korraldamises kaasa rääkida, sest PKS § 179 lg 4 järgi koosmõjus §-ga 202 tuleb eestkostjal küsida eestkostetava elu korraldades viimase arvamust ja arvestada seda niivõrd, kuivõrd see on eestkostetava terviseseisundit ja arusaamise võimet arvestades asjakohane. Samuti teostab eestkostja tegevuse üle järelvalvet kohus ning kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada (PKS § 193 lg-d 1 ja 2 koostoimes §-ga 202).
19.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Eestkostetava esindaja määruskaebuse menetluses ei osalenud, seega puudub vajadus tema tasu suuruse kindlaksmääramiseks.
20.Ringkonnakohus koostab määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 654 lg 22, § 659, § 173 lg 1 ls 2).
21.Hagita menetluse lõpplahendi vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu sisulise määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 696 lg 3 ls 1). (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.