Viru Maakohus
Kriminaalasja number
1-14-8731
Määruse tegemise aeg ja koht 09.juunil 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu
Loretta Pikma kirjalikus menetluses Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 5.06.2015 erakorraline ettekanne taotlusega pikendada B.T-le Viru Maakohtu 1.12.2014 kohtuotsusega määratud katseaega B.T, isikukood XXX, elukoht xxx
Viru Maakohtu 1.12.2014 kohtuotsusega tunnistati B.T süüdi KarS § 201 lg 1 ja §121 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel karistati 7 kuu 27 päevase vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel kohustati B.T täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 1,2,8 alusel määratud kohustused. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik esitas Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada B.T-le Viru Maakohtu 1.12.2014 kohtuotsusega nr 1-14-8731 määratud katseaega. Erakorralise ettekande kohaselt B.T rikkumine seisneb selles, et ta ei ela kohtu poolt kindlaks määratud elukohas ning ei ole kriminaalhooldusametnikult taotlenud luba elukoha vahetamiseks. Seega ei järgi kontrollnõudeid: - Ei ela kindlaksmääratud kohas - Ei taotle luba elukohast lahkumiseks - Ei taotle luba elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks 19.05.2015 antud kirjalikus seletuses B.T selgitab, et ta ei ela aadressil xxx xxx. Samuti lisab, et ei teadnud, et antud info on nii tähtis, et ametnikule sellest teada anda. Esmakohtumisel 15.12.2014 B.T-le tutvustati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. B.T kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad. B.T kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad. 08.05.2015 toimunud registreerimise käigus püüdis kriminaalhooldusametnik välja selgitada B.T-lt tema kodust olukorda ja läbisaamist elukaaslasega. B.T vastas
ametnikule, et väidetavalt on kodus kõik korras ja mingeid muutusi elukorralduses toimunud ei ole. 08.05.2015 kella 11 paiku helistas kriminaalhooldusametnikule Marina Šaluhhina, kes on B.T elukaaslane ning ütles, et B.T ei ela enam kodus. Samal päeval teostas kriminaalhooldusametnik kodukülastuse xxx, et saada kirjalikku kinnitust selle kohta, et B.T ei ela talle määratud elukohas. Kodukülastuse ajal selgus, et B.T ei ole juba 3 nädalat kodus elanud ning tema praegune elukoht on elukaaslasele teadmata. Samal päeval proovis kriminaalhooldusametnik helistada B.T-le, kuid telefonile ta ei vastanud. 19.05.2015 registreerimise ajal B.T selgitas, et ta tõesti ei ela kodus, kuna seal tehakse remonti ja kõigile ei jätku elamiseks ruumi. Vestluse käigus selgus, et B.T ei ela kodus alates 09.04.2015. Kriminaalhooldusametnik küsis B.T-lt, et miks ta valetas ametnikule, kui temalt küsiti koduse olukorra ja elukorralduse kohta. Mille peale vastas B.T, et ei arvanud, et see on rikkumine kui ta kodus ei ela ja ei leidnud, et antud muutuse kohta peaks ametnikule teada andma. 22.05.2015 teostas ametnik kodukülastuse xx et kontrollida B.T elukohta. Antud aadressil ei avanud keegi ust. Ametnik helistas B.T-le, kuid ta ei vastanud telefonile. 04.06.2015 registreerimisele ajal püüdis kriminaalhooldusametnik välja selgitada kus viibis B.T sel ajal kui ametnik teostas tema juurde kodukülastuse eesmärgil kontrollida elukohta. B.T selgitas, et teda ei olnud kodus ja kriminaalhooldusametniku kõnele ei vastanud kuna telefon oli lülitatud hääletu peale. Registreerimise ajal helistatud B.T emale Txxx xx), et selgitada kas B.T tõesti elab oma vanemate juures. Txxx Baxxxkinnitas, et B.T tõesti elab alates aprillist xxx Vaatamata sellele, et B.T on rikkunud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid, kriminaalhooldaja leiab, et karistuse täitmisele pööramine on tema puhul ennatlik. B.T-le on taas selgitatud põhjalikult tema kohustusi ja nende täitmise vajalikust. Positiivseks on see, et 05.06.2015 esitas B.T kriminaalhooldusametnikule maksekviitungi summas 950 eurot. Millega tasus ära kuriteoga tekitatud kahju täies ulatuses. Samuti on positiivseks see, et B.T on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 31.03.2015-19.05.2015 ning seoses talle määratud kohustusega mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume siiani ühtegi rikkumist olnud ei ole. Kriminaalhooldaja leiab, et B.T puhul on otstarbekas pikendada katseaega, et anda talle võimalus näidata, et ta suudab täita talle määratud kontrollnõudeid ja elada seaduskuulekalt. Juhindudes KarS 74 lg 4 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada B.T katseaega 4 kuu võrra s.o 30.03.2017. Ettepaneku tegemisel kriminaalhooldusametnik lähtus B.T puhul positiivsetest asjaoludest ning kriminaalhooldusametnik peab otstarbekaks veelkord anda B.T-le võimalus oma elukorralduse muutmiseks positiivses suunas Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.
Kohus, tutvunud taotlusele lisatud materjalidega, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja B.T-le määratud katseaega tuleb pikendada taotletud ulatuses. Kodukülastuse lehelt on näh, et B.T ei ela kohtu poolt määratud aadressil. Seega katseajal on süüdimõistetu rikkunud Viru Maakohtu 1.12.2014 otsusega KarS § 75 lg 1 p 1,4,5 alusel määratud nõudeid: -elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx. -saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; -saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Kohus on seisukohal, et kuna kriminaalhoolduse läbi on võimalik mõjutada süüdimõistetud ning ta on motiveeritud oma eluviisi muutmiseks ning arvestades kriminaalhooldaja arvamust ei ole otstarbekas mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Seoses sellega peab kohus võimalikuks, edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks, pikendada katseaega 4 kuu võrra, mis on proportsionaalne rikkumisega. Nimetatu annaks isikule võimalust teadvustada endale rikkumise tõsidust ja distsiplineeriks teda tõsiselt suhtuma kohtu poolt määratud kohustuste täitmisse. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427, § 432, kohus
Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ning pikendada süüdimõistetu B.T-le Viru Maakohtu 1.12.2014 kohtuotsusega nr 1-14-8731 mõistetud katseaega 4 kuu võrra s.o kuni 30.03.2017. Määruse ärakiri saata süüdimõistetu B.T-le ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Määruse peale võib esitada määrusekaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada, või pidi teada saama. Loretta Pikma Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.