Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

R.L süüdi tunnistada KarS § 121 (alates 01.01.2015 teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3) järgi. Mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. R.L süüdi tunnistada § 274 lg 1 (alates 01.01.2015 vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 274 lg 2 p 3) järgi. Mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada R.L ’ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 2 kuu võrra. Kandmisele kuulub 4 (neli) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda R.L’i vanglasse saabumise aeg KrMS § 414 lg 2 alusel või kinnipidamise kuupäev. Asitõendid: - DVD-plaat, mis asub kriminaalasja kd I juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. - DVD-plaat, mis asub kriminaalasja kd II juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele R.L-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 144 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise 120 eurot, käibemaks 24 eurot). Menetluskulud: 144 kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest, 300 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 1 euro toimiku materjalidest koopia tegemise eest jätta riigi kanda KrMS §180 lg 3 alusel.

Välja mõista R.L-ilt riigituludesse menetluskulud: 300 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kohtukulude 300 eurot tasumine 12 (kahteistkümne) kuu jooksul. Menetluskulud tuleb R.L’il tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700005540 ning selgitus „R.L 1-15-61 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 05.02.2015 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 20.02.2015 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 10.03.2015 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus R.L ’it süüdistatakse selles, et tema, olles xxx kinnipeetav Axxx Oxxxo’t pähe, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused –paremale põsele turse mõõtmetega 4x4 cm, parema silma alla punetuse mõõtmetega 1x0,3 cm ja vasakule põsele turse mõõtmetega 2x0,5 cm. Sellega R.L pani toime teise inimese peksmise s.o kuriteo KarS § 121 järgi. (Alates 01.01.2015 teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitava kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud korduvalt s o kuriteo KarS § 121 lg 2 p 3 järgi) R.L’it süüdistatakse selles, et tema, olles 06.05.2013 Viru Maakohtu poolt karistatud KarS § 274 lg 1 järgi vangistusega, xxx lahtise käega ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna valvur RxxxStxxx kukla piirkonda, millega põhjustas kannatanule valu. Sellega R.L , pani toime võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega s o kuriteo KarS § 274 lg 1 järgi. (Alates 01.01.2015 vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuse

täitmisega, kui see on toime pandud korduvalt s o kuriteo KarS § 274 lg 2 p 3 järgi)

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus. KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süütekooseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 306 alusel lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel mh järgmised küsimused: 1) kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse; 2) kas teo on toime pannud süüdistatav; 3) kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida; 4) kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta ei taotle enda ülekuulamist. Samas avaldas süüdistatav, et ta tunnistab ennast süüdi täielikult ja väljendab kahetsust toimepandu pärast. Süüdistatavale on süüdistus esitatud kahes episoodis – võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamises 28.09.2014 ja kehalise väärkohtlemise 07.06.2014 pisood kaaskinnipeetava suhtes. Vägivald võimuesindaja suhtes 28.09.2014 Olles kahtlustatavana ülekuulatud ( k 2 lk 19) andis R.L ütlusi, et ta tunnistab ennast kannatanu R. Sxxlöömise episoodis süüdi osaliselt. ta tunnkstab, et tema ja kannatanu vahel toimus sõvavahetus teemal, kas on lubatud, et kambris aknalaua trellil on pimskivi. Kuina see kivi on seal kogu aeg olnud ja kedagi senini ei seganud, pidas kahtlustatav valvur R Sxxx korradust korjata pimskivi trellilt põhjendamatuks. Vaidluse käigus tõstis kahtlustatav käe ja riivas kannatanu pead. Kuna ta ainult riivas pead, siis kannatanu ei tundnud valu. Selle juures viivisid ka teised valvurid, kuid nad annavad ütlusi, kuidas kannatanule kasulikum on. Lööki ei olnud. Kahtlustatava ütlused ja süüdistatava positsioon kohtuistungil on vastuolus, sest varem ei tunnistanud kahtlustatav kannatanule valu tekitavat lööki, vaid tunnistas ainult seda, et ta riivas kannatanu pead. Süüdistus on esitatud kannatanule valu tekitavaa löögi sooritamises. Kuna süüdistatav tunnistas end lühimenetluses kohtuistungil süüdi täielikult, ei vaidlustanud süüdistuses näidatud asjaolusid, väljendas sõnaliselt kahesust, lähtub kohus arusaamast, et süüdistatav nõustub talle esitatud süüdistusega lõplikult ega vaidlusta süüdistusega seotud faktilisi asjaolusid. Kohus märgib, et tegelikult süüdistatava poolt kuriteost osavõtt leiab kinnitust kohtueelse uurimise käigus kogutud muude tõenditega. Kannatanu R. Sxxx andis ütlusi ( k 2 lk 2-3 ), et 28.09.2014 koos teiste valvuritega teostas

ta õhtust loendust. Ta astus koos valvir G. Axxx kambrisse, kus viibisid kinnipeetavad R.L ja A. xxx Kannatanu avastas, et kamdri aknatrellik on seep. Aknatrellil ei tohi esemeid olla. Kannatanu ütles lihtvormis, et korjage see aknatrellilt ära. A. kxxallus ja võttis eseme aknatrellilt ära. Süüdistatava ütles kannatanule abetsensuurselt, mille peale valvur G. Axxxandis süüdistatavale korralduse rahuneda. Järgmisel hetkel süüdistatav lõi kannatanu lahtise käega vastu pead, nimelt kuklasse, mille tagajärjel tundis kannatanu valu. Selle peale reageeris valvur G. Axxxs, kes kasutas jõudu ja surus süüdistatavat põrandale. Tunnistaja G. Axxxs andis ütlusi ( k 2 lk 14), et 28.09.2014 koos valvur R. Sxx teostas ta õhtust loendust. Selle juurde viibisid veel valvurid A. R.L ja A. Jxxx. Koos kannatanuga ta sisenes kamrisse, kus viivisid süüdistatav ja A. xxx Kannatanu märkas, et aknalaul on seep ja andis korralduse selle ära korjata. Kinnipeetav A. kxxxallus ja korjas eseme ära. Selle peale süüdistatav ärritus, et kambris ta teeb mida tahab ja kasutas ebatsenruurseid sõnu kannatanu aadressil. Tunnistaja andis süüdistatavale korralduse rahuneda. Hetkel, kui tunnistaja ja kannatanu tahtsid juba kambrist välja minna, lõi süüdistatav kannatanut lahtise käega kuka piirkonda. Tunnistaja reageeris vägivallale ja, kasutades jõudu, surus süüdistatavat põrandale. Kannatanu ja tunnistaja ütlused on täielikult kinnitatud asitõendi vaatlusprotokolliga ( k 2 lk 6-9 ), millega on vaadeldud kambri 1605 valvekaamera 28.09.2014 salvestis ajavahemikus 19.53 kuni 19.56. Salvestis on protokolli lisana kriminaalasja materjalide juures. Protokollist nähtub, et kambrisse sisenevad kannatanu ja tunnistaja G. Axxx. Kannatanu vaatab akna poole, sama kohta vaatab kinnipeetav A. R.L. Valvur ja kinnipeetav vestlevad. Kinnipeetav A. R.L sirutab käe aknalaua suunas. Pärast sega kannatanu jääb näoga süüdistatava vastu. Nende vahel on vestlus. . Kl 19.54 kannatanu ja süüdistatava vahel on umbes 1 meeter vahemaad, , kinnipeetav tõstab vasaku käe ja teeb sellega kannatanu näo suunas löögiliigutuse, mille tagajärjel kannatanu pea liigub järsult vasakule ja kannatanu vajub poolkummargil asendisse. Tunnistaja G. Axxxliigus kiiresti süüdistatava poole võtab ta haardesse. Kambrisse sisenevad valvurid A. Jxxx ja A. xxx Kohus märgib, et võttes arvesse kannatanu, tunnistaja ja asitõendi vaatlusprotokolli nende kogumis, on kahtlustatava ütlused veenvalt ümber lükatud kannatanu pea riivamise kohta. Ülalnäidatud tõenditest tulenev selgelt, et süüdistatav lõi kannatanut lahtise käega pea piirkonda, mitte aga puudutas või riivas kannatanu pead. Kinnitust leiavad ka kannatanu ütlused, et ta tundis valu löögist, sest asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et löögist liigub kannatanu pea järsult vasakule ja kannatanu keha asend muutub- ta vajub poolkummargil asendisse. See osutab asjaolule, et süüdistatava liigutus oli piisavalt tugev, et kvalifitseerida löögiks, ja tegemist ei ole kehalise riivamisega. Kannatanu, tunnistaja G. Axxx ütlused ja asitõendi vaatlusprotokoll on täielikus vastavuses tunnistajate A. R.L ja A. xx, kes nägid toimunu pealt, olles kambri ukse juures. ( k 2 lk 11, 17). Kannatanu, tunnistajate G. xxxx A. Kxxxja A. Jaxxx ürlustega, samuti asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et süüdistatav R.L , olles 06.05.2013 Viru Maakohtu poolt karistatud KarS § 274 lg 1 järgi vangistusega, xxx teostamise ajal lõi lahtise käega ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna valvur Rxxx Stxxxi kukla piirkonda, millega põhjustas kannatanule valu.

Kuni 01.01.2015 kehtinud KarS-u redaktsiooni kohaselt kvalifitseeritakse vägivalla toimepanemine võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega KarS § 274 lg 1 järgi. Vaidlust ei tekita asjaolu, et vanglaametnik on võimuesindaja. Tuvastatud faktilistest asjaoludest nähtub, et kannatanu täitis 28.09.2015 tema suhtes teo toimepanemise ajal ametikohustusi- - olles valvur, teostas ta kinnipeetavate loendust. Kriminaalasjas olevast valvuri ametijuhendi koopiast ( k 2 lk 4-5) ei nähtu, et loenduse teostamine oleks valvuri ametiülesanne. Seega ei ole selge, millilisel alusel on kannatanu 28.09.2014 loendust teostanud. Samas rahuldub kohus tõdemusega, et nimetatud asjaolu, et kannatanu teostas 28.09.2014 õhtusel ajal Viru vanglas ametikohustus- teostades loendust, ei ole ükski kohtumenetluse pool vaidnustanud. Võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamisne seoses ametikohustuste täitmisega on karistatav ka pärast 01.01.2015 – konkreetselt süüdimõistetu puhul oleks see kvalifitseeritav KarS § 274 lg 2 p 3- korduvuse tunnusel. Kehalise väärkohtlemise episood 07.06.2014 Olles ülekuulatud kohtueelsel uurimise käigus ( k 1 lk 26) avaldas kahtlustatav, et ta ei ole selles episoodi süüdi. Kannatanu A. Oxxxo valetab tema peale. Ta tunnistab, et viibis kannatanuga ühes kambris, nad vaatasid televiisorist poskomängi ja ta võis halata kätega vehkima ja seda tegi ka kannatanu. Kahtlustatav väidab, et tma ja kannatanu näitasid üks teisele spordivõtteid, mille tõttu võiks salvitise p põhjal tekkida muleja, et ta lõi kannatanut. Kannatanul avastatud kehavigastused olid tal tekkinud duširuumis kukkumisel samal päeval. Samuti ta võis neid kehavigastusi saada jälutuskäigu kestel. Kahtlustatava ütlused ja süüdistatava positsioon kohtuistungil ( tunnistas end süüdi täielikult) on vastuolus, sest varem ei tunnistanud kahtlustatav kannatanu löömist. Süüdistus on esitatud kannatanule korduvate rusikatega löökide sooritamises. Kuna süüdistatav tunnistas end lühimenetluses kohtuistungil süüdi täielikult, ei vaidlustanud süüdistuses näidatud asjaolusid, väljendas sõnaliselt kahesust, lähtub kohus arusaamast, et süüdistatav nõustub talle esitatud süüdistusega lõplikult ega vaidlusta süüdistusega seotud faktilisi asjaolusid. Kohus märgib, et tegelikult süüdistatava poolt kuriteost osavõtt leiab kinnitust kohtueelse uurimise käigus kogutud muude tõenditega. Kannatanu A. Oxxx andis ütlusi ( k 1 lk 19), xxx tema ja kahtlustatava vahel tekkis tüli. Kannatanu vaatas televiisorit. Kahltustava kõndis kambris edasi-tagasi. Ühek hetkel ütles ta mulle, et ma löheks ja loeks raamatut. Kannatanu teab, et kahtlustatavale ei meeldinud, et ta loeb palju raamatuid kambris, kahtlustatav tahab rohkem rääkida . kannatanu ütles kahtlustatavale, et kui koos istuda on raske võime julgeolekutöötajale sellest rääkida ja lähme siis erimevatesse kambritesse. Selle peale lõo kahtlustatava teda rusikatega näkku korduvalt. Kannatanu ei löönud talle vastu. Kannatanu läks kambri ukse juurde ootama jälutuskäiku. Väljudes kambrist teatas ta kohe valvurile, et oleks teatatud peakorrapidajale, et kambris on konflikt. Prast jälutuskäiku tuli kohale korrapidaja ja saatis ta meditsiiniosakonda.

Tunnistajana ülekuulatud A. R.L ütlusi ( k 1 lk 11), et 07.06.2014 läksid jälutuskäigule kannatanu A. Osxxx ja kahtlustatav R.L. Sel helkel viibis osakonna valvur A. xxx Tunnistaja käis korraks ära. Kui ta tuli tagasi, teatas talle valvur A. xx et kinnipeetav A. Oxx soovis tungivalt talle midagi öeleda nagu oleks midagi juhtunud, valvur aga ei valda vene keelt. Tunnistaja läks kannatanu A. Osxxx juurde ja küsis, kas midagi on juhtunud. Kannatanu teatas, et kahtlustatav R.L lõi teda. Tunnistaja nägi, et kannatanu põsk oli punane. Kahtlustatav eitas konflikti kannatanuga ja vätis, et kannatanu kukkus ise maha. Kannatanult oli tehtud foto, mille tunnistaja esitas uurijale. Kannatanu ja kahtlustatav olid saadetud meditsiiniosakonda kehavigastuste tuvastamiseks. ( fotod on k 1 lk 12-13). Meditsiinoosakonna tõendist ( k 1 lk 14) nähtub, et 07.06.2014 kl 10.35 avastati A. Oxxxl turse paremal põsel ja parema silma all punetus, samuti turse vasakul põsel ülemises osas. Tunnistaja A. xxx valvur, kinnitas tunnistaja A. R.L ütlusi, et ta saatis kinnipeetavaid jälituskäigule ja kinnipeetav A. O xxx püüdis talle midagi selgitada, kuid tunnistaja vene keelt ei valda. Kannatanu näitas käega oma näole ja tegi seda varjatult kinnipeetav R.L-ist , et too ei näeks. Jälutuskäik kestis tund aega. Tunnistaja teatas kannatanu murest valvur A. xxx kes oskab vene keelt. Tunnistaja nägi, et nüüd in kannatanu põsk punane ja paistes. Asitõendi vaatlusprotokollist ( k 1 lk 201-21), millega on vaadeldud kambri salvestis, nähtub, et kl 08.42 vaatab kannatanu televiisorit, kahtlustava liigub kambris edasi-tagasi.. kahtlustatav läheneb kannatanule, ütleb talle midagi ja kui kannatanu hakkab tooli pealt püsti tõusma , lööb kahtlustatav parema käega kannatanut. Kannatanu toetub seinale ja eemaldub kahtlustatavast.. kahtlustatav jägneb kannatanule, kes löheb kambri ukse juurde, sinna järgneb ka kahtlustatav. Kahtlustatav liigub kambris ärritunult. Kannatanu ütlused korduvate löökide kohta ühtivad meditsiinoosakonna tõendiga, et kannatanul on avastatud tursed nii paremal kui ja vasakul põsel ja punetus silma all. Kannatanu ja meditsiinilise tõendi andmed ühtivad täielikult tunnidtajate A. Kxx ja A. R.L ütlustega. Seega, süüdistatava kuriteost osavõtt ja tema poolt oma süü tunnistamine on kinnitatud ülalnäidatud tõenditega. Kohus leiab tõendatudks, et xxxx Oxx’t pähe, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused –paremale põsele turse mõõtmetega 4x4 cm, parema silma alla punetuse mõõtmetega 1x0,3 cm ja vasakule põsele turse mõõtmetega 2x0,5 cm. Sellega R.L pani toime teise inimese peksmise s.o kuriteo KarS § 121 järgi. (Alates 01.01.2015 teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitava kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud korduvalt s o kuriteo KarS § 121 lg 2 p 3 järgi) Subjektiivsest küljest on KarS § 121 ja 274 järgi ettenähtud koosseisud täidetud juhul, kui isik vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Isik paneb teo

toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav pani talle süüksarvatud kuriteod toime otsese tahtlusega ta kasutas võimuesiundaja suhtes füüsilist vägivalda- lõi teda käega vastu pead, tekitades valu, samuti lõi korduvalt kaaskinnipeetavast kannatanut näkku, mille tagajärjel tekkisid kannatanu tursed paremal ja vasakul põsel ja punetus silma all. Süüdistatav teadis, et ta lööb kannatanuid ja möönis süüteolevastavat asjaolu - löömist, soostus sellega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod on õigusvastased kuna vastab KarS § 121 ja 274 järgi ettenähtud kuriteo koosseisule, süüdistatav on süüdiv ja täisealine.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Näiteks tuleb juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Kohtuistungil väljendas süüdistatav vähemalt sõnalist kahetsust. Kohus arvestab kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Süüdistatavat seloomustavana momendina arvestab kohus, et kogu kohtueelse uurimise käigus eitas süüdistatav kuritegusid. vaatamata tema vastu kogutud tõenditele. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus on keskmisest tunduvalt väiksemal määral. Kohus arvestab süü suuruse kindlakstegemisel järgmised asjaolud. Süüdistatav pani toime kaks isikuvastast vägivalla kasutamisega seotud kuriteoepisoodi suhteliselt lühike ajavahemiku kestel - 07.06.2014 ja 28.09.2014. Süüdistatava rünnakud

ei olnud intensiivsed ega tekitanud kannatanutele märkimisväärseid kehavigastusi võimuesindaja suhtes toimepandud episoodis kehavigastusi ei ole, kannatanu A. Oxxlöömise tagajärjel tekkis viimasel turse põsel ja punetus silma all. Kuriteo toimepanemisel ei kasutanud süüdistatavad vahendeid kehavigastuste tekitamiseks - ta lõi kannatanuid käega. Tegemist on nii enne kui ka pärast 0l.01.2015 kehtima hakanud KarSu redaktsiooni alusel teise astme kuriteoga. Mõlemad kuriteod on toime pandud vangistuses, mil isik pidi alluma rangele režiimile. Kohus arvestab karistamisel süüdistatava isikut. Kohus märgib, et süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kelle puhul ei ole käesolevas asjas esemeks olnud vägivalla kasutamine esmakordne. Vägivalla kasutamine teiste isikute suhtes ei ole süüdistatavale juhusliku laadi tegevus vaid pigem juba süsteemne. Vangistuse režiim ei ole isikule takistuseks uute korduvate vägivaldsete kuritegude toimepanemiseks. Varasemalt on süüdistatav karistatud sanalaadsete kuritegude eest ja seda korduvalt: 06.05.2013 kakristati süüdistatavat selle selle eest, et olles vangistuses lõi ta valvurit jalaga; 2011. aastal vangistuse ajal oli süüdistatav süüdi tunnistatud kahel korral KarS § 121 järgi. Käesoleval ajal isik vabanes vanglast, viimane karistus on ära kantud, ta elab sugulaste juures, töökoht tal puudub. KarS § 56 lg 2 näeb ette, et kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. KarS § 121 sanktsioon nägi kuni 01.01.2015 karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 3-aastani. KarS § 274 sanktsiooni nägi kuni 01.01.2015 kakristusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Seega analüüsib kohus algul, kas isikut on võimalik karistada rahalise karistusega. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei vasta karistuse eesmärkidele. Selle karistusega ei ole kohtu arvates konkreetsel juhul võimalik saavutada seda, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskord oleks kaitstud. Isiku süü suurus (kohtu hinnangul ebaoluline) oleks aluseks, mil kohus saaks reaalselt kaaluda rahalise karistuse mõistmist käesolevate kuritegude puhul. Kohus arvestab asjaolu, et töökoha puudumisele kaasneb legaalsete püsivate sissetulekute puudumine, mis teeb rahalise laadi karistuse mõistmist ebaotstarbekaks. Püsivate sissetulekute puudumise tõttu on rahalise laadi karistuse täitmine raskendatud, vahepeal ka võimatu. Sel juhul ei saavuta karistus oma eesmärki mõjutada isikut, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistatav on kriminaalkorras karistatud 7 korral. Varavastaste ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, osa kuritegudest on toime pandud vangistuse ajal. Kriminaalasja materjalides on isiku distsiplinaarkaristuste loetelu k 2 lk 27-30, millest nähtub, et isikut karistati korduvalt ka kartserisse paigutamisega, rikkumised on seotud allumatusega vanglaametnikele ja režiimile. Ülalnäidatud asjaolud annavad aluse arvata, et süüdistatavt isikut ja käitumist ei ole võimalik korrigeerida kergema, rahalise laadi karistuse kaudu. Sellega on riigi usalduse krediit süüdistatava suhtes ammendunud. Maakohtu arvates, ei ole rahalise karistuse mõistmine võimalik ega põhjendatud eripreventiivsetel kaalutlustel. Kohus on seisukohal, et süüdistatavale tuleb mõista karistusena vangistus, seda aga vastavalt süü suurusele ja tema isikule. Kohus leiab, et põhjendatud karistuse määr oleks KarS § 121 järgi 4 kuud vangistust ehk sanktsiooni alammäärale lähedane määr, mis on proportsionaalne ebaolulisele süü suurusele ja korduvalt karistatud süüdistatava isikule, KarS § 274 järgi – 6 kuud vangistust. KarS § 64 alusel tuleb moodustada kuritegude kogumi eest liitlaristust, rakendada

süüdistatavale soodsamat liitmisviisi – lugeda kergem 4-kuuline vangistus kaetuks raskeima 6-kuuluse vangistusega ja mõista liitkaristusena 6 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb vastavalt KrMS § 238 vähendada vangistust ühe kolmandiku võrra, kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. Kohtuvaidlustes taotles protokurör vabastada süüdistatavat karistuse kandmisest, määrates isikule katseaega ja allutades käitumiskontrollile. Kohus tuletab meelde, et katseaja määramine ja kriminaalhooldusele allutamine ei ole karistuse iseseisev liik, vaid karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on korduvalt osutatud sellele, et kohus ei peagi karistusest vabastamata jätmist eraldi põhjendama, piisab, kui kohus põhjendab karistuse liiki ja määra ( vt 3-1-1-11-10, 3-1-1-18-11). Seega, kindlasti peab kohus kaaluma ja põhjendama kas rahalise või vangistuse mõistmist. See on kohtu poolt tehtud. Kohus peab siiski vajalikuks lahendada prokuröri ja kaitsja esitatud taotlused vabastada isik vangistuse kandmisest. Kohus leiab, et esitatud taotlused põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu. Kohtu argumendid on järgmised. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on karistuse kandmisest vabastamise küsimuse lahendamisel vajalik kindlaks teha, kas konkreetsel juhul on karistuse ärakandmine vajalik või arvestades asjaolusid ja süüdistatava isikut ei ole karistuse ärakandmine otstarbekas (3-1-1-116-12). Süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist saab lugeda seaduslikuks ka siis, kui kohtuotsuses on veenvalt põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärset eripära (vt 3-1-199-06). Samuti eeldab karistuse kandmisest vabastamise küsimuse otsustamine kohtu poolt prognoosi tegemist, et isikut saab mõjutada ilma vangistuse kohaldamist ja olles vabastatud karistuse kandmisest ei pane isik suure tõenäosusega toime uusi süütegusid. Kohus leiab, et R.L-i puhul ei saa kohus teha prognoosi, et nüüd ei hakka isik uusi kuritegusid toime panema ja sellest tulenevalt ei ole karistuse kandmine otstarbekas. Süüdistatava varasem elukäik annab teavet pigem sellest, et isiku puhul on uue kuriteo, eriti isikuvastase ja varavastase, toimepanemise risk on suur. Varasemalt isik oli 2008. aastast karistatud vangistusega ja vabastatud tingimuslikult 3-aastase katseajaga, kuid hoolimata sellest jätkas kuritegelikku tegevust ja pani uued kuriteod toime katseajal, mille eest oli ta karistatud pikaajalise vangistusega, muuhulgas esimese astme isiku- ja varavastase kuriteo eest. Isik jätkas distsiplinaarsüütegude ja kuritegude toimepanemisega ka vangla režiimil. Viimane KarS § 274 järgi kvalifitseeritav kuritegu on toime pandud 28.09.2014 ehk 2 ja pool kuud enne pikaajalise karistusasja lõpuni. Sellises olukorras ei näe kohus ühtki alust järelduse tegemiseks, et isikut tuleks karistuse kandmises vabastada,sest karistuse ärakandmine oleks ebaotstarbekas. Prokurör ega kaitsja ei selgitanud kohtule, milles seisneks selline „ebaostrabekus“, milline on see kuritegude asjaolu ja süüdistatava isiku „eripära“. Iseenesest fakt, et isik ei viibi enam vangistuses, on vabadusel, asus elama sugulaste juures ja alates 09.12.2014 ehk kahe kuu jooksul ei pannud toime uusi süütegusid, ei anna alust jätta vangistus kohaldamata. Need asjaolud kogumis kuritegude asjaoludega ei moodusta sellist „eripära“, mille tõttu oleks karistuse kandmisest vabastamine põhjendatud. Mõistetud vangistus on lühiajaline - 4-kuuline, ja ei takista isiku resotsialiseerumist vabaduses pärast karistuse ärakandmist. Juhul, kui isik on tõesti motiveeritud hakata oma käitumisviise korrigeerima ja loobuma kuritegude toimepanemisest, on seda võimalik alustada ka pärast 4-kuulise vangistuse ärakandmist. Kohus tunnustab isiku süü tunnistamist ja vähemalt sõnalist kahetsust, kuid märgib, et isiku süü tunnistamine ja kahetsus on kohtu poolt arvestatud seaduse mõttes kergendava asjaoluna ja karistusena on mõistetud miimimumlähedane vangistus, oluliselt kergem kui sanktsiooni keskmine – 1 aasta 6 kuud KarS § 121 järgi ja 2 aastat 5 kuud KarS § 274

järgi.

KOHTU MEETMED

R.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 ja 274 järgi ja mõista talle liitkaristusena vangistus lõplikult 4 kuud. Karistusaja algust arvestada alates vanglasse saabumise ajast KrMS § 414 lg 2 alusel.

isiku

KRIMINAALMENETLUSE KULUD

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4,5,9 on kuludeks kaitsjatasu, kriminaalasja paljundamise kulu, sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Kohus on teinud süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist. Kohus leiab, et kuna isik on süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega ja kuigi vanglas on isik kohustatud töötama kui ta on tööle määratud, reaalne olukord on selline, et kinnipidamisasutuses ei ole kõik vangid tööga hõivatud, seda enam, et isik on karistatud lühisajalise vangistusega,või tööst saadavad sissetulekud on madalad. Sellises olukorras leiab kohus põhjendatuks jätta menetluskuludest mõistlik osa riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Menetluskuludest osaline vabastamine on põhjendatud, kuna kohtukulude täielik summa on isikule ilmselt üle jõu. Lõplikult kohus leiab, et riigi kanda on põhjendatud jätta kohtueelsel uurimisel ja kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi tasu 300 eurot ja 144 eurot, toimiku paljundamise kulud 1 euro, osa sundrahast. Teise astme kuriteo puhul on sundraha 585,50 eurot. Kohus leiab, et süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele 300 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata kohtukulude 300 eurot tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, sest vangistusega karistatud isiku puhul on sellise summa maksmine ühekordselt üle jõu.

Inna Kirsipuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.