1-14-10488/8 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval - lahend.ee

1-14-10488 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 16.11-17.11.2013 so 2 päeva ehk 6 rahalise karistuse päevamäära, so ärakandmisele kuulub rahaline karistus 194 päevamäära summas 620,80 (kuussada kakskümmend eurot ja kaheksakümmendsenti ) €. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus 23.09.2013 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega 9 kuu ja 28 päevase vangistusega, mis jäeti täitmisele pööramata KarS § 74 lg 1, 3 alusel 2-aastase katseajaga, jättes käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistuse täitmisele iseseisvalt. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse täitmine ositi ühe aasta jooksul alates 28. veebruarist 2015.a kuni 28. jaanuarini 2016.a iga kuu 28-ndaks kuupäevaks mitte vähem kui 52 € ning viimase osamakse suurus on 48,80 €. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915400000764. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number. Süüdi tunnistada V.R KarS § 121 (vastab alates 01.01.2015 KarS §-le 121 lg 2 p 3) järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada V.R KarS § 263 p 1 (vastab alates 01.01.2015 KarS §-le 263 lg 1 p 1) järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista kaetuks lugemise teel 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 24.06 - 25.06.2013 s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui V.R ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdi tunnistada A.L KarS § 121 (vastab alates 01.01.2015 KarS §-le 121 lg 2 p 3) järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada A.L KarS § 263 p 1 (vastab alates 01.01.2015 KarS §-le 263 lg 1 p 1) järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades raskeimat karistust, liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 24.-25.06.2013 ja 16.-17.11.2013, s.o 4 päeva ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata kui A.L ei pane 1 (ühe) aasta ja 10 (kümne) kuulise katseaja jooksul toime uut 3 (13)

1-14-10488 kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdi tunnistada Jarno A.L KarS § 121 (vastab alates 01.01.2015 KarS §-le 121 lg 2 p 3) järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Jarno A.L KarS § 263 p 1 (vastab alates 01.01.2015 KarS §-le 263 lg 1 p 1) järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 24.-25.06.2013 ja 16.-17.11.2013 s.o 4 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata kui Jarno A.L ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest. A.G, V.R, A.L ja Jarno A.L suhtes tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta asitõendid – neli CD-plaati kriminaalasja materjalide juurde. Tsiviilhagid: Välja mõista solidaarselt V.R-ilt, A.L-ilt ja Jarno A.L-ilt kannatanu x kasuks tsiviilhagi summas 18,82 €, milline kanda x arveldusarvele nr EA.G. Välja mõista solidaarselt A.L-ilt ja Jarno A.L-ilt kannatanu x kasuks tsiviilhagi summas 1833,53 €, milline kanda x arveldusarvele nr EA.G. Menetluskulud:

1-14-10488 Välja mõista A.G-lt KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 € ning tasu riigi õigusabi eest 144 €, kokku 729 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada A.G-lt asuda menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates 19. veebruarist 2015.a kuni 19. jaanuarini 2016.a iga kuu 19-ndaks kuupäevaks mitte vähem kui 60,75 €. Välja mõista V.R-ilt KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 € ning tasu riigi õigusabi eest 211,20 €, kokku 796,20 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada V.R tasuda menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates 19. veebruarist 2015.a kuni 19. jaanuarini 2016.a iga kuu 19-ndaks kuupäevaks mitte vähem kui 66,35 €. Välja mõista A.L-ilt KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 €, kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 14E-LäI0001, 12,.03.2014) maksumus 30,50 € (61 € : 2) ning tasu riigi õigusabi eest 163,20 €, kokku 778,70 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada A.L tasuda menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates 19. veebruarist 2015.a kuni 19. jaanuarini 2016.a iga kuu 19-ndaks kuupäevaks mitte vähem kui 65 € ning viimase osamakse summa on 63,70 €. Välja mõista Jarno A.L-ilt KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 €, kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 14E-LäI0001, 12,.03.2014) maksumus 30,50 € (61 € : 2) ning tasu riigi õigusabi eest 199,20 €, kokku 814,70 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Jarno A.L tasuda menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates 19. veebruarist 2015.a kuni 19. jaanuarini 2016.a iga kuu 19-ndaks kuupäevaks mitte vähem kui 67 € ning viimase osamakse summa on 77,70 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele isiklik viitenumber A.G - 99915700004211, V.R 99915700004224, A.L - 99915700004237 ja Jarno A.L - 99915700004240. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale.

A.G ’ut kahtlustatakse selles, et tema 16.11.2013 kella 00:30 – 00:40 paiku, olles alkoholijoobes, Pärnu linnas Rüütli ja Pühavaimu tänavate ristmikul peksis koos A.L-i ja Jarno A.L-iga x, x ja x . Kõigepealt üritas Jarno A.L korduvalt lüüa x rusikatega näo ja pea piirkonda, kuid ei tabanud, sest x astus pidevalt eest ära. Seejärel Jarno A.L lõi Xi ühel korral jalaga rindu, mille tagajärjel jäi Xil hing kinni ning ta kukkus asfaldile pikali. Seejärel läks XJarno A.L-i juurde ja lükkas ta Xist eemale, misjärel lõpetasid A.L ja Jarno A.L Xi peksmise ja tulid Xjuurde. Jarno A.L püüdis korduvalt xt rusikatega näkku lüüa, kuid xl õnnetus tema lööke tõrjuda. Samal ajal, kui Xtõrjus Jarno A.L-i lööke, lõi A.L x mitmel korral jalaga parema reie suunas, kuid Xliikus eest ära, mistõttu A.L-i löökidest tabas teda parema reie pihta ainult üks löök, mis tekitas füüsilist valu. Samal ajal läks A.G x juurde ning lõi teda ühel korral rusikaga kaela piirkonda, mille tagajärjel X kukkus asfaldile pikali. Kui X oli püsti tõusnud, tuli Jarno A.L uuesti tema juurde ja üritas teda lüüa, kuid X haaras Jarno A.L ümbert kinni, mille tagajärjel mõlemad kukkusid maja trepile pikali. Politseipatrulli kohalesaabumise tõttu põgenesid A.L, Jarno A.L ja A.G sündmuskohalt. Füüsilise vägivalla tulemusena põhjustasid A.L , Jarno A.L ja A.G Xile füüsilist valu ja parema käsivarre pindmised vigastused ning Xale ja xle füüsilist valu. Sellega tema, teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega, pani toime KarS § 121 järgi (vastab alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 121 lg 1) kvalifitseeritava kuriteo. V.R süüdistatakse selles, et tema alaealisena, 13.04.2013 kella 00:00 - 00:05 paiku Pärnu linnas x korteri köögis pani toime kehalise väärkohtlemise, pekstes grupis koos Jarno A.L-i, A.L-i, x ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga X ja Aleksandr Laksi. Pärast seda, kui Jarno A.L lõi X ühel korral rusikaga vasakule poole vastu lõuga, hoidsid V.R, A.L, Jarno A.L ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik X kinni ja lõid teda eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 10-l korral rusikatega näo ja pea piirkonda. Peksmise käigus X laskus põlvili ning kattis nägu kätega. Samal ajal V.R , A.L , Jarno A.L ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik lõid X kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 10 korral jalgadega keha piirkonda. X astus oma venna X kaitseks venna ja peksjate vahele, kuid teda tõugati eemale, misjärel x laskus põlvili ning kattis nägu ja pea kätega. Samal ajal lõid V.R , A.L , Jarno A.L ja x x kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 10-l korral rusikate ja jalgadega keha ja jalgade piirkonda. Kui x hakkas püsti tõusma, lõi x teda ühel korral jalaga näkku. Füüsilise vägivalla – peksmise – tulemusena põhjustasid V.R , Jarno A.L, A.L , x ning kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik X ile füüsilist valu ning tervisekahjustused: näos marrastusi ja verevalumeid ning alalõualuu kahepoolne murru ning x kehalise väärkohtlemisega füüsilist valu ja tervisekahjustuse - hematoomi seljal. Seega V.R teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitanud korduva löömise so peksmisega, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 6 (13)

1-14-10488 kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 alusel). Samuti süüdistatakse V.R selles, et tema alaealisena 24.06.2013 ajavahemikul kell 02:45 kuni 03:30 Pärnumaal Häädemeeste vallas x külas RMK Lemme telkimisalal pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et tema grupis koos x , Jarno A.L-i, x x ja vähemalt kuue kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga tungis avalikus kohas kallale xx , x , x , x, x, x, x, x, x ja x, millise tegevuse käigus tungisid Jarno A.L ja vähemalt kaks kohtueelese menetlusega tuvastamata meest kallale x, mille käigus Jarno A.L lõi parema käe rusikaga ühel korral Xt näo piirkonda, misjärel lõi kohtueelse menetlusega tuvastamata mees vähemalt kahel korral rusikatega Xt näo piirkonda, mispeale jooksis X eemale. Jooksmise ajal tõukas kas Jarno A.L või kohtueelse menetlusega tuvastamata mees Xt käega selga, mispeale kukkus X maha. Seejärel peksid Jarno A.L ja vähemalt kaks kohtueelse menetlusega tuvastamata meest Xt, millise tegevuse käigus nad lõid Xt vähemalt viiel korral rusikatega pea piirkonda, vähemalt kolmel korral rusikatega kaela piirkonda ja vähemalt kuuel korral jalaga selja ja külje piirkonda. Kui peksmine oli lõpetatud ja X liikus eemale ning kükitas, siis lõi üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees ühel korral vasaku jalaga Xt näo piirkonda. Peksmisega põhjustati kogumis Xle füüsilist valu ja tervisekahjutused – kõrva ja põsesarna piirkonna põrutus, paremas silmas verevalum, parema silma ümber verevalum, alumise huule haav. Seejärel Jarno A.L lõi x ühel korral parema käe rusikaga vasaku kulmu piirkonda, mispeale kukkus x maha. Kui x oli püsti tõusnud, siis lõi pärast hetkelist sõnelust x teda ühel korral rusikaga alumise huule piirkonda, põhjustades kogumis x füüsilist valu ja tervisekahjustuse – haava huule piirkonnas ja lauba paistetuse. Samal ajal V.R lõi x ühel korral rusikaga lõua piirkonda, põhjustades x füüsilist valu ja tervisekahjustuse – haava suunurgas. Samal ajal kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi x ühel korral rusikaga näo piirkonda, mispeale kukkus x maha. Kui x oli püsti tõusnud ja hakkas eemale jooksma, siis ta kukkus, misjärel pärast püsti tõusmist lõi x koos kahe kohtueelse menetlusega tuvastamata mehega vähemalt neljal korral x rusikatega näo piirkonda, mispeale kukkus x maha. Seejärel lõi x koos kahe kohtueelse menetlusega tuvastamata mehega vähemalt kümnel korral jalgadega X selja piirkonda ja ribide piirkonda, ning ühel korral jalaga parema kõrva piirkonda. Peksmisega põhjustati kogumis x füüsilist valu ja tervisekahjustused – parema põse seesmisel pinnal haav, parema silma juures hematoom, parema kõrva paistetus, seljal marrastused. Samal ajal üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi x ühel korral jalaga kukla piirkonda, mispeale x kukkus maha, põhjustades x füüsilist valu. Samal ajal üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees tõukas x, mispeale viimane kukkus maha. Seejärel lõi kohtueelse menetlusega tuvastamata mees vähemalt kolmel korral jalaga x rindkere piirkonda, põhjustades x füüsilist valu. Samal ajal üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi x kurika laadse esemega ühel korral kaela piirkonda ja vähemalt ühel korral käte piirkonda, põhjustades x füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumi kaelal ja verevalumid mõlemal käel. Samal ajal üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi põlvili maas olevat x ühel korral jalaga lauba piirkonda, põhjustades x füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Samal ajal kaks kohtueelse menetlusega tuvastamata meest tungisid kallale x , kelledest üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi x ühel korral vasaku käe rusikaga parema põse piirkonda ja ühel korral parema käe rusikaga vasaku põse piirkonda, mispeale kukkus x pikali maha. Seejärel lõi teine kohtueelse menetlusega tuvastamata mees x ühel korral jalaga lõua piirkonda. Löömisega põhjustati kogumis x füüsilist valu ja tervisekahjustus – parema põse paistetus. Samal ajal üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi x ühel korral vasaku käe rusikaga parema põse piirkonda. Seejärel liikus x eemale ning mõne minuti pärast tõukas üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees x kätega õlgadest, misjärel lõi x kaks korda vasaku käe rusikaga parema põse piirkonda. Löömisega põhjustati kogumis x füüsilist valu ja tervisekahjustus – paremal silmakoopa murd. Seega V.R, grupis koos Jarno A.L-i, x , x ja vähemalt kuue kohtueelse menetlusega tuvastamata mehega, rikkudes vägivallaga avalikus kohas käitumise üldnõudeid - millise tegevuse

1-14-10488 käigus rikkus avalikku korda, kui tavade, heade kommete, normide ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi ning häiris konfliktis mitteosalenud kõrvaliste isikute (x, x, x, x, x, x, x, x, x, x ja x) rahu - pani toime KarS § 263 p 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015. a kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p 1 alusel). A.L-i süüdistatakse selles, et tema, alaealisena, 13.04.2013 kella 00.00-00.05 paiku Pärnu linnas x korteri köögis pani toime kehalise väärkohtlemise, pekstes grupis koos Jarno A.L-i, V.R-i , x ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga X ja x. Pärast seda, kui Jarno A.L lõi X ühel korral rusikaga vasakule poole vastu lõuga, lõid V.R , A.L , Jarno A.L ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik X eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 10 korral rusikatega näo ja pea piirkonda. Peksmise käigus X laskus põlvili ning kattis näo kätega. Samal ajal V.R , A.L, Jarno A.L ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik lõid X kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 10 korral jalgadega keha piirkonda. X astus oma venna X kaitseks venna ja peksjate vahele, kuid teda tõugati eemale, misjärel x laskus põlvili ning kattis nägu ja pea kätega. Samal ajal lõid V.R , A.L , Jarno A.L ja x x kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 10 korral rusikate ja jalgadega keha ja jalgade piirkonda. Kui x hakkas püsti tõusma, lõi x teda ühel korral jalaga näkku. Füüsilise vägivalla – peksmise – tulemusena põhjustasid V.R , Jarno A.L, A.L, x ning kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik Xile füüsilist valu ning tervisekahjustused: näos marrastusi ja verevalumeid ning alalõualuu kahepoolse murru. X põhjustati kehalise väärkohtlemisega füüsilist valu ja tervisekahjustus hematoom seljal. Samuti tema, alaealisena, 25.05.2013 kella 02.00 ajal Pärnu linnas Rüütli tänaval pani toime kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et A.L pani x jala ette ning samal ajal tõukas x selga, mille tagajärjel x kukkus asfaldile vasaku õla peale. Füüsilise vägivalla – löömise – tulemusena A.L põhjustas x füüsilist valu ja tervisekahjustuse - vasaku õla liigesest väljatulemise. Samuti tema, alaealisena, olles alkoholijoobe seisundis, 16.11.2013 kella 00:30-00:40 paiku Pärnu linnas Rüütli ja Pühavaimu tänavate ristmikul peksis koos Jarno A.L-i ja A.G-ga Xi, x ja Xa. Kõigepealt Jarno A.L üritas korduvalt lüüa Xi rusikatega näo ja pea piirkonda, kuid ei tabanud, sest X astus pidevalt eest ära. Seejärel Jarno A.L lõi Xi ühel korral jalaga rindu, mille tagajärjel Xil jäi hing kinni ning ta kukkus asfaldile pikali. Xläks Jarno A.L-i juurde ning lükkas Jarno A.L-i Xist eemale, misjärel Jarno A.L üritas lüüa x korduvalt rusikatega näkku, kuid X tõrjus tema löögid ära. Samal ajal kui X tõrjus Jarno A.L-i lööke, lõi A.L x mitmel korral jalaga parema reie suunas, kuid X liikus eest ära, mistõttu A.L öökidest tabas teda parema reie pihta ainult üks löök. Samal ajal A.G läks Xa juurde ning lõi teda ühel korral rusikaga kaela piirkonda, mille tagajärjel X kukkus asfaldile pikali. Kui X oli püsti tõusnud, tuli Jarno A.L uuesti tema juurde ning üritas teda lüüa, kuid X haaras Jarno A.L ümbert kinni, mille tagajärjel mõlemad kukkusid maja trepile pikali. Politseipatrulli kohalesaabumise tõttu põgenesid A.L, Jarno A.L ja A.G sündmuskohalt. Füüsilise vägivalla tulemusena põhjustasid A.L , Jarno A.L ja A.G Xile füüsilist valu ja parema käsivarre pindmised vigastused, ning Xale ja x füüsilist valu. Sellega A.L, teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitanud korduva löömise so peksmisega, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (vastab alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 121 lg 2 p 3). Samuti A.L , alaealisena, 25.05.2013 kella 02.45 ajal Pärnu linnas Rüütli tn 40 asuva ööklubi Mirage juures pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et tema peksis

1-14-10488 grupis koos Jarno A.L-i ja eeluurimisega tuvastamata kahe noormehega X t. Kõigepealt lõi eeluurimisega tuvastamata noormees ühel korral jalaga selga x. Samal ajal lõi A.L selja tagant rusikaga kukla piirkonda X t, mille tulemusel X kukkus asfaldile pikali. Seejärel peksid A.L , Jarno A.L ja eeluurimisega tuvastamata kaks noormeest maas lamavat X t eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt kümnel korral jalgadega näo, pea ja keha piirkonda. Füüsilise vägivalla – peksmise – tulemusena põhjustasid nad x füüsilist valu ning X le füüsilist valu ning tervisekahjustuse – ninaluude murru koos ninaverejooksuga. Oma tegevusega rikkus A.L grupis koos Jarno A.L-i ja kahe kohtueelse menetlusega tuvastamata noormehega, vägivallaga avalikus kohas käitumise üldnõudeid, millise tegevuse käigus rikkus avalikku korda, kui tavade, heade kommete, normide ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi ning häiris konfliktis mitteosalenud kõrvaliste isikute x ja x rahu. Samuti tema, alaealisena, 24.06.2013 kella 00.00 ajal Pärnumaal Häädemeeste vallas x külas RMK Lemme telkimisalal pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et tema grupis koos kohtueelse menetlusega tuvastamata mehega tungis avalikus kohas kallale x, millise tegevuse käigus lõi ühel korral parema rusikaga x näo piirkonda, mispeale kukkus x peaga vastu puud ja edasi maha. Seejärel lõi kohtueelse menetlusega tuvastamata mees ühel korral rusikaga X näo piirkonda, mispeale kukkus x maha. Pärast seda lõi A.L ühel korral parema rusikaga x näo piirkonda. Füüsilise vägivalla – löömisega - põhjustasid A.L ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata mees x , x ja x füüsilist valu rikkudes vägivallaga avalikus kohas käitumise üldnõudeid - millise tegevuse käigus rikkus avalikku korda, kui tavade, heade kommete, normide ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi ning häiris konfliktis mitteosalenud kõrvaliste isikute (x, x, x ja x ) rahu. Sellega A.L, rahu ja avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.07.2014 sõnastatud kui avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga; vastab alates 01.01.2015 kehtivale KarS § 263 lg 1 p 1). Jarno A.L-i süüdistatakse selles, et tema, alaealisena, 13.04.2013 kella 00:00 – 00:05 paiku Pärnu linnas x korteri köögis pani toime kehalise väärkohtlemise, pekstes grupis koos A.L-i , V.R-i , x ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga X ja x. Pärast seda, kui Jarno A.L lõi X ühel korral rusikaga vasakule poole vastu lõuga, lõid V.R , A.L , Jarno A.L ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik X eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 10 korral rusikatega näo ja pea piirkonda. Peksmise käigus X laskus põlvili ning kattis näo kätega. Samal ajal V.R , A.L, Jarno A.L ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik lõid X kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 10 korral jalgadega keha piirkonda. X astus oma venna X kaitseks venna ja peksjate vahele, kuid teda tõugati eemale, misjärel x laskus põlvili ning kattis nägu ja pea kätega. Samal ajal lõid V.R , A.L , Jarno A.L ja x x kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 10 korral rusikate ja jalgadega keha ja jalgade piirkonda. Kui x hakkas püsti tõusma, lõi x teda ühel korral jalaga näkku. Füüsilise vägivalla – peksmise – tulemusena põhjustasid V.R , Jarno A.L, A.L, x ning kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik Xile füüsilist valu ning tervisekahjustused: näos marrastusi ja verevalumeid ning alalõualuu kahepoolse murru. X põhjustati kehalise väärkohtlemisega füüsilist valu ja tervisekahjustus hematoom seljal. Samuti tema, alaealisena, 16.11.2013 ajavahemikul kell 00.00 - 00.15 Pärnu linnas Malmö 21 juures tänaval pani toime kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et tema lõi Xi ühel korral

1-14-10488 rusikaga paremale poole näo piirkonda, põhjustades Xile füüsilist valu ning tervisekahjustuse verevalumi parema silma alla ja parema silma välisnurgas. Samuti tema, alaealisena, olles alkoholijoobe seisundis, 16.11.2013 ajavahemikul kell 00.30 00.40 Pärnu linnas Rüütli ja Pühavaimu tänavate ristmikul peksis grupis koos A.L-i ja A.G-ga Xi, x ja Xa. Kõigepealt Jarno A.L üritas korduvalt lüüa Xi rusikatega näo ja pea piirkonda, kuid ei tabanud, sest X astus pidevalt eest ära. Seejärel Jarno A.L lõi Xi ühel korral jalaga rindu, mille tagajärjel Xil jäi hing kinni ning ta kukkus asfaldile pikali. X läks Jarno A.L-i juurde ning lükkas Jarno A.L-i Xist eemale, misjärel Jarno A.L üritas lüüa x korduvalt rusikatega näkku, kuid X tõrjus tema löögid ära. Samal ajal kui X tõrjus Jarno A.L-i lööke, lõi A.L x mitmel korral jalaga parema reie suunas, kuid X liikus eest ära, mistõttu A.L öökidest tabas teda parema reie pihta ainult üks löök. Samal ajal A.G läks Xa juurde ning lõi teda ühel korral rusikaga kaela piirkonda, mille tagajärjel X kukkus asfaldile pikali. Kui X oli püsti tõusnud, tuli Jarno A.L uuesti tema juurde ning üritas teda lüüa, kuid X haaras Jarno A.L ümbert kinni, mille tagajärjel mõlemad kukkusid maja trepile pikali. Politseipatrulli kohalesaabumise tõttu põgenesid A.L, Jarno A.L ja A.G sündmuskohalt. Füüsilise vägivalla tulemusena põhjustasid A.L , Jarno A.L ja A.G Xile füüsilist valu ja parema käsivarre pindmised vigastused ning Xale ja x füüsilist valu. Sellega Jarno A.L, teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitanud korduva löömise so peksmisega, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (vastab alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 121 lg 2 p 3). Samuti Jarno A.L, alaealisena, 25.05.2013 kella 02.45 ajal Pärnu linnas Rüütli tn 40 asuva ööklubi Mirage juures, pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et tema peksis grupis koos A.L-i ja eeluurimisega tuvastamata kahe noormehega X t. Kõigepealt lõi eeluurimisega tuvastamata noormees ühel korral jalaga selga x , samal ajal lõi A.L selja tagant rusikaga kukla piirkonda X t, mille tulemusel X kukkus asfaldile pikali. Seejärel peksid A.L, Jarno A.L ja eeluurimisega tuvastamata kaks noormeest maas lamavat X t eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt kümnel korral jalgadega näo, pea ja keha piirkonda. Füüsilise vägivalla – peksmise – tulemusena põhjustasid nad x füüsilist valu ning X le füüsilist valu ning tervisekahjustuse – ninaluude murru koos ninaverejooksuga. Oma tegevusega rikkus Jarno A.L grupis koos A.L-i ja kahe kohtueelse menetlusega tuvastamata noormehega, vägivallaga avalikus kohas käitumise üldnõudeid, millise tegevuse käigus rikkus avalikku korda, kui tavade, heade kommete, normide ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi ning häiris konfliktis mitteosalenud kõrvaliste isikute x ja x rahu. Samuti tema, alaealisena, 24.06.2013 ajavahemikul kella 02.45 kuni 03.30 Pärnumaal Häädemeeste vallas Orajõe külas RMK Lemme telkimisalal pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et tema grupis koos x , V.R-i, x ja vähemalt kuue kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga tungis avalikus kohas kallale Xle, x, x, x, x, x, x, x, x jax, millise tegevuse käigus tungisid Jarno A.L ja vähemalt kaks kohtueelese menetlusega tuvastamata meest kallale Xle, mille käigus Jarno A.L lõi parema käe rusikaga ühel korral Xt näo piirkonda, misjärel lõi kohtueelse menetlusega tuvastamata mees vähemalt kahel korral rusikatega Xt näo piirkonda, mispeale jooksis X eemale. Jooksmise ajal tõukas kas Jarno A.L või kohtueelse menetlusega tuvastamata mees Xt käega selga, mispeale kukkus X maha. Seejärel peksid Jarno A.L ja vähemalt kaks kohtueelse menetlusega tuvastamata meest Xt, millise tegevuse käigus nad lõid Xt vähemalt viiel korral rusikatega pea piirkonda, vähemalt kolmel korral rusikatega kaela piirkonda ja vähemalt kuuel korral jalaga selja ja külje piirkonda. Kui peksmine oli lõpetatud ja X liikus eemale ning kükitas, siis lõi üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees ühel korral vasaku jalaga Xt näo piirkonda. Peksmisega põhjustati kogumis Xle

1-14-10488 füüsilist valu ja tervisekahjustused – kõrva ja põsesarna piirkonna põrutus, paremas silmas verevalum, parema silma ümber verevalum, alumise huule haav. Seejärel Jarno A.L lõi x ühel korral parema käe rusikaga vasaku kulmu piirkonda, mispeale kukkus x maha. Kui x oli püsti tõusnud, siis lõi pärast hetkelist sõnelust x teda ühel korral rusikaga alumise huule piirkonda, põhjustades kogumis x füüsilist valu ja tervisekahjustuse – haava huule piirkonnas ja lauba paistetuse. Samal ajal V.R lõi x ühel korral rusikaga lõua piirkonda, põhjustades x füüsilist valu ja tervisekahjustuse – haava suunurgas. Samal ajal kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi X ühel korral rusikaga näo piirkonda, mispeale kukkus x maha. Kui x oli püsti tõusnud ja hakkas eemale jooksma, siis ta kukkus, misjärel pärast püsti tõusmist lõi x koos kahe kohtueelse menetlusega tuvastamata mehega vähemalt neljal korral X rusikatega näo piirkonda, mispeale kukkus x maha. Seejärel lõi x koos kahe kohtueelse menetlusega tuvastamata mehega vähemalt kümnel korral jalgadega X selja piirkonda ja ribide piirkonda, ning ühel korral jalaga parema kõrva piirkonda. Peksmisega põhjustati kogumis x füüsilist valu ja tervisekahjustused – parema põse seesmisel pinnal haav, parema silma juures hematoom, parema kõrva paistetus, seljal marrastused. Samal ajal üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi x ühel korral jalaga kukla piirkonda, mispeale x kukkus maha, põhjustades x füüsilist valu. Samal ajal üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees tõukas x, mispeale viimane kukkus maha. Seejärel lõi kohtueelse menetlusega tuvastamata mees vähemalt kolmel korral jalaga x rindkere piirkonda, põhjustades x füüsilist valu. Samal ajal üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi x kurika laadse esemega ühel korral kaela piirkonda ja vähemalt ühel korral käte piirkonda, põhjustades x füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumi kaelal ja verevalumid mõlemal käel. Samal ajal üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi põlvili maas olevat x ühel korral jalaga lauba piirkonda, põhjustades x füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Samal ajal kaks kohtueelse menetlusega tuvastamata meest tungisid kallale x, kelledest üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi x ühel korral vasaku käe rusikaga parema põse piirkonda ja ühel korral parema käe rusikaga vasaku põse piirkonda, mispeale kukkus x pikali maha. Seejärel lõi teine kohtueelse menetlusega tuvastamata mees x ühel korral jalaga lõua piirkonda. Löömisega põhjustati kogumis x füüsilist valu ja tervisekahjustus – parema põse paistetus. Samal ajal üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi x ühel korral vasaku käe rusikaga parema põse piirkonda. Seejärel liikus x eemale ning mõne minuti pärast tõukas üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees x kätega õlgadest, misjärel lõi x kaks korda vasaku käe rusikaga parema põse piirkonda. Löömisega põhjustati kogumis x füüsilist valu ja tervisekahjustus – paremal silmakoopa murd. Seega Jarno A.L, grupis koos x , V.R-i, x ja vähemalt kuue kohtueelse menetlusega tuvastamata mehega, rikkudes vägivallaga avalikus kohas käitumise üldnõudeid - millise tegevuse käigus rikkus avalikku korda, kui tavade, heade kommete, normide ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi ning häiris konfliktis mitteosalenud kõrvaliste isikute (x, x, x, x, x, x, x, x, x, x ja x ) rahu. Sellega A.L, rahu ja avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.07.2014 sõnastatud kui avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga; vastab alates 01.01.2015 kehtivale KarS § 263 lg 1 p 1). Prokurör taotles A.G süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (1 päevamäär 3.20 eurot) summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 16.1117.11.2013 so 2 päeva ehk 6 rahalise karistuse päevamäära, so ärakandmisele kuulub rahaline karistus 194 päevamäära summas 620 (kuussada kakskümmend) eurot 80 (kaheksakümmend) senti. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus 23.09.2013 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega 9 kuu 28 päevase vangistusega, mis jäeti täitmisele pööramata KarS § 74 lg

1-14-10488 1, 3 alusel 2-aastase katseajaga, jättes käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistuse täitmisele iseseisvalt. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse täitmine ositi 1 aasta jooksul võrdsete osamaksetena. Prokurör taotles V.R-i süüdi tunnistamist arvestades, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad ja raskendava asjaoluna esineb KarS § 58 p 10 – süüteo toimepanemine grupi poolt: KarS § 121 (vastab alates 01.01.2015 kehtiva KarS §-le 121 lg 2 p 3) järgi ja tema karistamist 4 (nelja) kuulise vangistusega; KarS § 263 p 1 (vastab alates 01.01.2015 kehtiva KarS §-le 263 lg 1 p 1) järgi ja tema karistamist 6 (kuue) kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista kaetuks lugemise teel 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 24.06 - 25.06.2013 s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui V.R ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. Prokurör taotles A.L-i süüdi tunnistamist arvestades, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad ja raskendava asjaoluna KarS § 58 p 10 – süüteo toimepanemine grupi poolt: KarS § 121 (vastab alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 121 lg 2 p 3) järgi ja tema karistamist 1 (ühe) aastase vangistusega; KarS § 263 p 1 (vastab alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 263 lg 1 p 1) järgi ja tema karistamist 8 (kaheksa) kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades raskeimat karistust, liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 24.-25.06.2013 ja 16.-17.11.2013, s.o 4 päeva ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata kui A.L ei pane 1 (ühe) aasta 10 (kümne) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest. Prokurör taotles Jarno A.L-i süüdi tunnistamist, arvestades, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad ja raskendava asjaoluna KarS § 58 p 10 – süüteo toimepanemine grupi poolt: KarS § 121 (vastab alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 121 lg 2 p 3) järgi ja tema karistamist 1 (ühe) aastase vangistusega; KarS § 263 p 1 (vastab alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 263 lg 1 p 1) järgi ja tema karistamist 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes