Z.J-i hagi Y.Q vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks ning valduse vabastamiseks Z.J-i hagi L.N-i ja S.A vastu hüpoteekide kustutamiseks ning tahteavalduste andmiseks kohustamiseks Y.Q vastuhagi Z.J-i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks ning valduse vabastamiseks Y.Q hagi OÜ Andreken vastu hüpoteekide kustutamiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.10.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y.Q apellatsioonkaebus ja Z.J-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Y.Q apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Z.J-i apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja/vastuhagis kostja (apellant/vastustaja): Z.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Kostja I/vastuhagis hageja (apellant/vastustaja): Y.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kostja II (vastustaja): S.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Asso Prii Kostja III (vastustaja): L.N (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Aleksander Muru Kostja IV (registrikood
(vastustaja): 11082142),
Osaühing Andreken lepinguline esindaja
2-21-1021 vandeadvokaat Kaimo Räppo Asja läbivaatamine
Tühistada Harju Maakohtu 25.10.2023 otsus osas, milles maakohus jättis Y.Q hagi Osaühingu Andreken vastu läbi vaatamata ja hagi läbi vaatamata jätmisega seotud menetluskulud Y.Q kanda (resolutsiooni punktid 5.1 ja 5.2). Tühistatud osas saata asi esimese astme kohtule läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetluskulude jaotuse Y.Q hagis Osaühingu Andreken vastu otsustab maakohus asja uuel lahendamisel.
2.Tühistada Harju Maakohtu 25.10.2023 otsus osas, milles maakohus jättis Y.Q menetluskulud Z.J-i hagis Y.Q vastu ja Y.Q vastuhagis Z.J-i vastu Z.J-i kanda (resolutsiooni punkt III) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Y.Q menetluskulud Z.J-i hagis Y.Q vastu ja Y.Q vastuhagis Z.J-i vastu Y.Q enda kanda.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 25.10.2023 otsus muutmata.
4.Y.Q ja Z.J-i apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
5.Jätta Z.J-i ja Y.Q menetluskulud ringkonnakohtus Z.J-i hagis Y.Q vastu ja Y.Q vastuhagis Z.J-i vastu Z.J-i ja Y.Q endi kanda.
6.S.A ja L.N-i menetluskulud ringkonnakohtus jätta Z.J-i kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Z.J (hageja) esitas 04.10.2021 (täpsustatud 12.09.2022) Harju Maakohtule hagi, milles palub: lõpetada kinnisasja asukohaga XXX (registriosa numbriga XXXXXX) (edaspidi ka kinnisasi), kaasomand selliselt, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ja hageja tasub Y.Q-le (kostja I) hüvitisena 66 666,67 eurot või kohtu poolt määratud õiglases summas, mis väheneb hageja poolt S.A-le (kostja II) ja L.N-ile (kostja III) tasutud summade võrra; kohustada kostjat I andma nõusolek kaasomandis oleva kinnisasja jagamiseks selliselt, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse; kohustada kostjat I andma nõusolek kinnisasja teise jao omanikukande
2-21-1021 kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja; asendada kostja I nõusolek kinnistusraamatu kannete tegemiseks kohtulahendiga; kohustada kostjat I vabastama kinnisasja valdus alates hageja kandmisest kinnistusraamatusse kinnisasja ainuomanikuna. Valduse vabastamise kohustuse täitmata jätmisel tõsta kostja I koos talle kuuluva varaga kinnisasjal asuvatest eluruumidest välja.
2.Alternatiivselt palub hageja müüa kinnisasi kaasomanike vahelisel enampakkumisel täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras alghinnaga 200 000 eurot ja pakkumise sammuga 2000 eurot ning kohustada enampakkumise võitnud kaasomanikku tasuma enampakkumise kaotanud kaasomanikule hüvitist, mille suurus on enampakkumisel tehtud parim pakkumine, millest on maha arvatud enampakkumise kulud, enampakkumise võitnud kaasomaniku osa väärtus ja enampakkumise kaotanud kaasomaniku osale seatud hüpoteegipidajate nõuded.
3.Poolte kaasomandis on kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX (XXX), millest 4/6 kuulub hagejale ning 2/6 kuulub kostjale I. Hageja tegi kaasomandi lõpetamise ettepaneku nii, et kinnistu jääb hageja omandisse, hageja maksab kostjale I hüvitist 70 000 eurot. Kohtumenetluse vältimiseks pakkus hageja kostjale I suuremat hüvitist kui turuväärtuse järgi see oleks. Kostja I ei olnud nõus hageja ettepanekuga. Kostja I ei olnud nõus ka kaasomanike vahelise enampakkumisega. Varasemalt soovis hageja arutada kostjaga I ka hoone renoveerimist, kuid ka selles pole saavutatud kokkulepet. Ekspertiisiakti järgi on ehitise paljud osad kahjustatud ja vajaksid vahetamist. Riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse kohaselt on kinnistu turuväärtus 200 000 eurot (26.10.2020). Kui peeti läbirääkimisi 2020. a oktoobris, ei olnud kostja I kaasomandi osal hüpoteeke kostjate II ja III kasuks kokku 300 000 eurot. Need on pahatahtlikult seatud. Hageja soovib kaasomandi lõpetamist nii, et omand jääb hagejale ja kostjale I maksab hageja välja 66 666,67 eurot (200 000 x2/6). Kaasomandi lõpetamine taotletud viisil on mõistlik ning koormab kaasomanikke (sh kostjat I) kõige vähem. Kostja I vastuväited hageja hagile ja vastuhagi
4.Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid mitte sellisel viisil nagu soovib hageja.
4.1.Kostja I kanti kinnistusraamatusse 15.05.1998. Kostja I kasutab kaasomandi osa elamiseks alates 1982. a sügisest, seega katkematult 38 aastat. Hageja omandas oma osa müügilepinguga 175 000 euro eest 07.10.2014 ja kanti omanikuna kinnistusraamatusse 30.10.2014. Kostja I ei saanud teostada ostueesõigust ja sai sellest müügitehingust teada alles 12.02.2021, kui tutvus kinnistustoimikuga. Hageja on olnud 6 aastat kaasomanik, ent ruumid seisavad tühjana.
4.2.Kostja I sai 2017. a teada, et Tallinna Linnavalitsuse 14.01.2015 korraldusega nr 20-k on algatatud detailplaneering „F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Kesklinnas“. Korralduses on määratud tingimused detailplaneeringu koostamiseks ja algatamisettepaneku kohaselt nähakse ette F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistul asuvad hooned lammutada. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt koostatakse detailplaneering eesmärgil määrata F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu sihtotstarbeks 5% äri- ja 95% elamumaa või jätta F. R. Faehlmanni tn 22 kinnistu sihtotstarbeks elamumaa ning määrata ehitusõigus viie maapealse ja ühe maa-aluse korrusega äriruumidega mitme korteriga elamu ehitamiseks. Hageja eesmärgiks on tulu teenimine kinnisasja arendamise kaudu. Hageja pole aastate jooksul kulutanud raha kinnisasjal asuva elamu remondiks.
2-21-1021
4.3.Kostja I on sündinud XX.XX.XXXX, tema vanaduspensionäri iga saabub 23.08.2023. Kostja I ei saa peatse vanaduspensionärina lubada endale kodust ilmajäämist, see tooks kostjale I kaasa äärmiselt rasked tagajärjed. Hageja poolt pakutav hüvitis 66 666,67 eurot on niivõrd väike, et sellega ei ole kostjal I võimalik Tallinnas soetada uut samaväärset kodu. Kostja I vanust arvestades ei ole tal võimalik ka uut kodu (osaliselt) eluasemelaenu finantseeringuga soetada, kuna pangad ei anna eluasemelaenu peatsetele pensionäridele.
4.4.Kinnisasja tegelik turuväärtus on suurem. Kinnistu turuväärtus on 28.02.2021 seisuga 400 000 eurot, mis nähtub AT poolt 05.03.2021 koostatud eksperthinnangust nr 21030431729. AT on hinnanud kinnisasja eeldusel, et parim kasutus on korterelamu rajamine.
4.5.Kinnisasja enampakkumisele panemine 200 000 euro suuruse alghinnaga on ebaõiglane, kuna see annab eelise hagejale. Hageja kaasomandi osa koormab hüpoteek 227 500 eurot, mille puhul nõude jääk on 82 746,20 eurot, lisaks hüpoteek 300 000 eurot, mille puhul nõude jääk on 113 000 eurot. Kui kohus valib kaasomandi lõpetamise viisiks kaasomanike vahelise enampakkumise, siis jääb hüpoteek hageja kaasomandiosa koormama (kohus ei saa sellisel juhul kohustada andma kostjat IV nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks) ja kostja IV pretendeerib hüpoteegipidajana enampakkumise tulemist vähemalt 113 000 eurole. Hageja kaasomandiosa koormavate hüpoteekide pidajad AS LHV Pank ja kostja IV pretendeerivad kokku vähemalt 82 746,20 + 113 000 = 195 746,20 eurole enampakkumise tulemist. Kuna kogu nimetatud summa peaks tulema hageja 4/6 kaasomandiosa arvelt, siis saab kostja I enampakkumist alustada mitte alghinnalt, vaid alles 293 619,30 eurolt. Seejuures ei ole arvestatud täitemenetluse kuludega, mille täitur peab kinni enampakkumise tulemist eelisjärjekorras, mistõttu peaks kostja I enampakkumist alustama veelgi kõrgemalt hinnatasemelt.
5.Kostja I esitas 31.08.2022 vastuhagi, milles palub: jätta kinnisasi kostja I ainuomandisse; kohustada hagejat andma tahteavaldus kustutada kinnisasja registriosa teisest jaost kaasomaniku kanne ja kanda ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja I; märkida otsuse resolutsioonis, et hageja tahteavaldust asendab kinnistusraamatus omaniku kande muudatuse tegemisel jõustunud kohtuotsus; kohustada kostjat I tasuma hagejale hüvitisena 133 333,33 eurot, millest on maha arvatud hageja kaasomandiosale AS-i LHV Pank kasuks seatud hüpoteegiga tagatud laenu jääk; määrata, et hüvitis kuulub kostja I poolt tasumisele 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; kohustada hagejat andma kostjale I üle kinnisasja otsene valdus 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ja valduse üleandmata jätmise korral tuleb hageja koos talle kuuluvate asjadega tõsta kinnisasja oluliseks osaks olevast elamust välja.
5.1.Kinnisasja turuväärtus hageja esitatud ekspertarvamuse järgi on 200 000 eurot. Kostja I tugineb samuti sellele arvamusele ja leiab, et ta peab maksma hagejale kaasomandi lõpetamise korral 133 333,33 eurot, millest tuleb maha arvata pangalaenu jääk. Kostja I ei ole nõus hageja kaasomandiosa omandama kostja IV kasuks seatud hüpoteegiga. Hageja vastuväited kostja I vastuhagile
6.Hageja vaidleb kostja I vastuhagile vastu. Hageja on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid mitte sellisel viisil nagu soovib kostja I.
7.Elamu koduna kasutamine ei tähenda, et kaasomand tuleks jätta kostjale I. Hageja soovis elamut parandada/renoveerida, kuid see pole kostjaga I õnnestunud. Hoone on kahjustunud. Seetõttu ei ela hageja seal. Hagejale ei saa ette heita seda, et ta pole omaalgatuslikult teinud
2-21-1021 kulutusi hoone remondile ilma kooskõlastamata. Kostja I on pahatahtlikult mitte soovinud kaasomandit lõpetada, koormates enda kaasomandi osa hüpoteekidega. Hageja hagi kostjate II ja III vastu
8.Hageja esitas 28.01.2022 Harju Maakohtule hagi kostjate II ja III vastu, milles palub kohustada kostjaid II ja III andma nõusoleku kinnisasja registriosas nende kasuks seatud hüpoteegikannete kustutamiseks ning asendada kostjate II ja III nõusolekud kinnistusraamatu kannete tegemiseks kohtulahendiga.
9.Hüpoteegid on seatud kostja I tütarde kasuks, need on seatud pahatahtlikult kohtueelsete läbirääkimiste ajal kaasomandi lõpetamise raskendamise eesmärgil. Seega on äärmiselt tõenäoline, et kui hageja tasub ära hüpoteegipidajate nõuded, siis hüpoteegipidajad keelduvad hüpoteekide kustutamiseks nõusoleku andmisest ning hageja peab sellisel juhul pöörduma hiljem eraldi kohtusse. Kui hüpoteegipidajate nõuded on tasutud, ei ole neil seaduslikku alust hüpoteekide kustutamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks. Juhul, kui hageja saab kinnisasja ainuomanikuks ning täidab ära hüpoteegipidajate nõuded, tekib hagejal asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 alusel nõue hüpoteegipidajate vastu hüpoteekide kustutamiseks. Tegemist on tulevikus sissenõutavaks muutuva nõudega. Kostja II vastuväited hageja hagile
10.Kostja II palub jätta tema vastu esitatud hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Nõude menetlusse võtmise eeldused AÕS § 349 lg 1 järgi ei ole täidetud. Seadus ei näe ette võimalust, et kohus lahendab kõigepealt ära kostja I vastu esitatud hagi ja asub seejärel käesolevat hagi läbi vaatama. Hagi lahendamine sõltub kostja I vastu esitatud nõude lahendamise tulemusest.
11.Ei ole õige, et hüpoteek on seatud pahatahtlikult kaasomandi lõpetamise raskendamiseks. Ajaline seos hüpoteekide seadmise ja kohtueelsete läbirääkimistega tuleneb asjaolust, et hageja esitas nõudekirja kostjale I kaasomandi lõpetamiseks, milles selgitas, et soovib omandada hüvitise eest kostjale I kuuluva kaasomandiosa. 14.09.2021 hüpoteekide seadmise lepingu järgi tagab hüpoteek kostja II kasuks kõiki nõudeid, mis tulenevad kostja II ja kostja I vahel 11.12.2020 sõlmitud laenulepingust. Laenulepingu p-st 4 nähtub, et laen anti vaidluse all oleva kinnisasja kaasomandi lõpetamisega seotud võimalike kohustuste täitmiseks (mis hõlmab ka teisele kaasomanikule hüvitise maksmise kohustust kaasomandi omandamise eest) ja kinnisasjal asuva elamu remondiks. Seega pole hüpoteegi seadmine pahatahtlik, kuna on seatud niisuguste nõuete tagamiseks, mis tulenevad aktuaalseks muutunud kulutuste finantseerimisest. Ema-tütre seos ei saa tähendada hüpoteegi seadmisel pahatahtlikkust.
12.Juhul kui kohus peaks hagi kostja II vastu esitatud nõude osas rahuldama, tuleb märkida kohtuotsuse resolutsioonis kostja II hüpoteegikande kustutamise nõusoleku andmise kohustus järgmiselt: kohustada kostjat II andma nõusolek kinnisasja registriosa neljanda jao 16. kande kustutamiseks eeldusel, et hageja on saanud kinnisasja ainuomanikuks, sh tasunud kostjale I kohtu poolt välja mõistetud hüvitise kaasomandi kaotuse eest, ning eeldusel, et kostjal II puuduvad kostja I vastu mis tahes nõuded tulenevalt kostja II ja kostja I vahel 11.12.2020 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest, nõuded tulenevalt kostja II ja kostja I vahel 14.12.2020 sõlmitud notariaalaktist nr 2696 ning nõuded seoses eelnevate nõuete sissenõudmisest tekkivate kulutustega, sissenõudja sundtäitmise kulutustega, kindlustushüvitisega, hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest ja omanikule tagasi loovutamisest tekkivate kulutustega, kulutustega notarile ja kinnistusosakonnale.
2-21-1021 Kostja III vastuväited hageja hagile
13.Hagi ei ole õigesti menetlusse võetud. Hageja on esitanud hagi enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nõude eeldused ei ole täidetud. Tegemist on hüpoteetilise ning vaid teoreetiliselt võimaliku, tulevikus tekkiva nõudega, mille tekkimine sõltub nii kohtuotsusest kaasomandi jagamisel, hageja enda tegevusest kui ka kostjate tegevusest. Puudub alus eeldada, et kostja III keelduks hüpoteegi kustutamisest.
14.Hagi on ka põhjendamatu. Hageja soovib lihtsalt kustutada tagatise, mille kostja I on seadnud laenulepingust väljastatud laenu tagasimaksmise kohustuse tagamiseks. Juhul, kui kohus rahuldaks sellise hagi, kaotaks kostja III koheselt laenulepingu tagatise vastusooritust saamata. Hageja püüab sellise hagiga elimineerida riski, et ta peaks kaasomandiosa omanikuks saades endale kuuluva kinnisasjaga tagama kostja I poolt kostja III ees võetud kohustusi. Selline hageja poolt taotletav eesmärk läheb aga vastuollu hüpoteegi õigusliku olemuse ja sisuga, milleks on anda hüpoteegipidajale kindlus, et tema nõuded on hüpoteegiga tagatud kuni nende täitmiseni sõltumata sellest, kes on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik.
15.Juhul, kui kohus ei jäta hagiavaldust läbi vaatamata ning otsustab hagi rahuldada, siis osutub vajalikuks reguleerida kohtuotsuse täitmise aega ning viisi, et välistada olukord, kus kostja III on kaotanud enda nõudeid kostja I vastu tagava hüpoteegi, kuid samas eksisteerivad tal nõuded kostja I vastu ning tulenevalt 11.12.2020 sõlmitud laenulepingust on kostjal I õigus kuni 11.12.2023 nõuda kostjalt III laenusumma kuni 100 000 eurot väljastamist. Tuleb tagada, et kostjal III ei tekiks hüpoteegikande kustutamise nõusoleku andmise kohustust enne, kui hageja on saanud reaalselt kostjale I kuuluva kinnisasja omanikuks. Seega tuleks määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg, millega kohustada kostjat III andma nõusolek kinnisasja registriosa neljanda jao 17. kande (hüpoteegikande) kustutamiseks eeldusel, et hageja on saanud kinnisasja ainuomanikuks, sh tasunud kostjale I kohtu poolt välja mõistetud hüvitise kaasomandi kaotuse eest ning eeldusel, et kostjal III puuduvad kostja I vastu mis tahes nõuded tulenevalt kostja III ja kostja I vahel 11.12.2020 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest, nõuded tulenevalt kostja III ja kostja I vahel 14.12.2020 sõlmitud notariaalaktist nr 2696 ning nõuded seoses eelnevate nõuete sissenõudmisest tekkivate kulutustega, sissenõudja sundtäitmise kulutustega, kindlustushüvitisega, hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest ja omanikule tagasi loovutamisest tekkivate kulutustega, kulutustega notarile ja kinnistusosakonnale. Kostja I hagi kostja IV vastu
16.Kostja I esitas 31.08.2022 Harju Maakohtule hagi OÜ Andreken (kostja IV) vastu, milles palub kohustada kostjat IV andma tahteavaldus kinnisasja registriosa neljandasse jakku kostja IV kasuks kantud hüpoteegi hüpoteegisummaga 300 000 eurot kustutamiseks ning märkida otsuse resolutsioonis, et kostja IV tahteavaldust asendab kinnistusraamatust hüpoteegi kustutamisel jõustunud kohtuotsus.
17.21.08.2017 hüpoteegi seadmise lepinguga on seatud hageja kaasomandiosale hüpoteek hüpoteegisummaga 300 000 eurot kostja IV kasuks, millega on tagatud: 1) kõik nõuded Helix Group OÜ, vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja Helix Group OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest; 2) kõik nõuded Helix Group OÜ, vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja poolt omandatud nõuetest Helix Group OÜ vastu; 3) kõik nõuded OÜ GERMUND HULGI vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ GERMUND HULGI vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest
2-21-1021 võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest; 4) kõik nõuded OÜ GERMUND HULGI vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja poolt omandatud nõuetest OÜ GERMUND HULGI vastu.
18.Kostja IV ainuosanikuks on hageja lepinguline esindaja Armand Reinmaa, kes on ka kostja IV juhatuse liige. Helix Group OÜ-s omab 50% suurust osalust ja selle ainsaks juhatuse liikmeks on hageja abikaasa Q. Z.J. OÜ-s GERMUND HULGI omab 50% suurust osalust ja on üheks juhatuse liikmeks hageja abikaasa Q. Z.J.
19.Helix Group OÜ avaldas, et kostja IV nõuded Helix Group OÜ vastu tulenevad 15.02.2017 võlatunnistusest. OÜ GERMUND HULGI avaldas, et kostja IV nõuded OÜ GERMUND HULGI vastu tulenevad 15.02.2017 sõlmitud võlatunnistusest. Kuna mitte ükski pool ei ole enda väitel tehingute aluseks olevaid dokumente säilitanud, siis tõenäoliselt ei olegi aset leidnud majandustehingud, millest väidetavad nõuded saaksid tuleneda. Võlasuhe ei teki ainuüksi sellest, et isik allkirjastab dokumendi, mille kohaselt on ta teisele isikule võlgu. Helix Group OÜ poolt esitatud dokumentide põhjal ei saa pidada eluliselt usutavaks, et kostjal IV oleks Helix Group OÜ vastu hüpoteegiga tagatud nõudeid. Eluliselt ei ole usutav, et kostjal IV oleks OÜ GERMUND HULGI vastu hüpoteegiga tagatud nõudeid.
20.Mingeid mõistlikke põhjuseid hüpoteegi seadmiseks ja selliste tagatiskokkulepete sõlmimiseks ei saanud hagejal olla. Ainsaks põhjenduseks on see, et hageja eesmärgiks oli saavutada kaasomandi lõpetamise vaidluses parem positsioon ja välistada kostja I poolt vastunõude esitamine. Kostja I nõuab hüpoteegi kustutamist, kuna kostjal IV ei ole hüpoteegiga tagatavat nõuet tekkinud. Tehing on vastuolus heade kommetega ja tühine, kuna tegemist on tagatiskokkuleppega, mis ei määratle tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt ja millega tagatakse kõikvõimalikke kostja IV kui hüpoteegipidaja nõuded kolmandate isikute vastu. Kostja IV vastuväited kostja I hagile
21.Kostja IV palub jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata.
22.Kostjal I ei ole õiguslikku huvi tuvastada, et tagatiskokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja I ei ole tagatiskokkuleppe pool. Ükski lepingu pool ei ole lepingut vaidlustanud. Kostjal I ei ole õiguslikku huvi sellisel viisil sekkuda kolmandate isikute vahelistesse tehingutesse. Asjaolu, et kostjal I on nüüd tekkinud soov omandada hageja kaasomandiosa kostja IV kasuks seatud hüpoteegita ja pääseda ka kostja IV hüpoteegiga tagatud nõuete täitmisest, ei anna alust kostja IV vastu esitatud hagi rahuldamiseks.
23.Kostja IV pole nõus, et tagatavaid nõudeid ei ole tekkinud ja et tagatiskokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja IV on teinud reaalsed majandusliku sisuga tehingud, mille tagamiseks on vastav hüpoteek seatud. Võlatunnistusega fikseeriti pooltevahelised nõuded 31.12.2016 seisuga varasematest majandustehingutest ning võlatunnistus on ainus raamatupidamisdokument nende nõuete osas. Lisaks on hageja kaasomandiosale hüpoteek seatud kostja IV kasuks juba 2017. aastal ehk ajal, mil poolte vahel ei olnud teadaolevalt mingit vaidlust kaasomandi lõpetamise üle.
24.Kostja I soovib vabaneda hageja kaasomandiosale kostja IV kasuks seatud hüpoteegist ilma, et ta peaks kostja IV hüpoteegiga tagatud nõudeid tasuma.
2-21-1021 Maakohtu otsus ja põhjendused
25.Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja I vastu ning rahuldas osaliselt kostja I vastuhagi hageja vastu. Maakohus lõpetas kinnisasja kaasomandi ja jättis kinnisasja ainuomandi kostjale I ning kohustas kostjat I tasuma hagejale hüvitist 133 333,33 eurot 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus kohustas hagejat andma tahteavaldus, millega kustutada kinnisasja registriosa nr XXXXXX teisest jaost kaasomanikuna hageja ja kanda ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja I pärast seda, kui kostja I on tasunud hagejale 133 333,33 eurot kaasomandi kaotuse eest. Maakohus kohustas hagejat kostjale I üle andma kinnisasja otsene valdus 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ja valduse üleandmata jätmise korral tõsta hageja koos talle kuuluvate asjadega kinnisasja oluliseks osaks olevast elamust välja. Hagid kostjate II-IV vastu jättis maakohus läbi vaatamata. Kostja I vastuhagi tagamiseks seatud abinõu jättis maakohus jõusse, kuid tühistas kostja I kasuks seatud kostja IV vastu esitatud hagi tagamise abinõu kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud jättis maakohus hageja hagis kostja I vastu ja kostja I vastuhagis hageja vastu nende endi kanda. Kostja IV menetluskulud jättis maakohus kostja I kanda ja kostja II ja III menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid maakohus kindlaks ei määranud.
26.Hageja on omandanud 4/6 suuruse mõttelise osa kinnisasjast enam kui 30 aastat hiljem kui kostja I. Hageja ei kasuta kinnisasjal asuvaid ehitisi, sh elamut elamiseks, kostja I kasutab elamut elamiseks ja seda juba aastaid. Põhjendatud on kostja I väide, et kinnisasi omab tema jaoks mitte üksnes omandiväärtust, vaid ka kodu ja sellega seotud emotsionaalselt väärtust. Kohus ei nõustunud hagejaga, et hageja pole saanud seda kasutada elamiseks, kuna ehitised on halvas seisukorras ja kostja I ei ole nõustunud kulutuste tegemiseks kokku leppima. Hageja soovis algatada detailplaneeringu, millega kinnisasjal asuv hoone lammutataks ja kinnisasjale ehitataks viie maapealse ja ühe maa-aluse korrusega äriruumidega mitme korteriga elamu. Hageja ise pole teinud mingeid plaane kinnisasjaga seonduvalt ja seda on teinud hoopis tema abikaasa ja abikaasaga seotud äriühing Germund Kaup OÜ.
27.Hageja majanduslikud huvid omandi teostamisel ei kaalu üle kostja I huvi saada kinnisasi täies ulatuses endale, kuna kostja I soovib säilitada oma elukohta ja kodu. Oluline on asjaolu, et kostja I on peatselt pensioneeruv, mistõttu on kodu kaotus ja uue kodu leidmine emotsionaalselt raske. Seega on ebaõiglane jätta kinnisasi hagejale või panna see kaasomanike vahelisele enampakkumisele. Enampakkumist kaasomanike vahel saaks korraldada siis, kui kaasomanikke saaks kohelda võrdselt, arvestades kaasomanditel lasuvaid hüpoteeke. Hageja osal on hüpoteeke kokku ca 500 000 eurot, kostja I osal ca 300 000 eurot (arvestamata tegelike nõuete suurust). Seega on hüpoteekide suurused ebavõrdsed. Enampakkumisega lõpeb üksnes kaasomand, mitte aga hüpoteegipidajate õigused müüdud esemele. Nii jääb kinnisasja igakordset omanikku koormav hüpoteek (kaasomandi osale) kaasomandi lõpetamiseks korraldataval kaasomanike vahelisel enampakkumisel üldjuhul püsima. Olukorras, kus hüpoteegiga tagatud nõuete suurust teab ainult see kaasomanik, kelle kaasomandiosa hüpoteek koormab, on tal enampakkumisel pakkumiste tegemisel põhjendamatu eelis kinnisasja teiste kaasomanike ees. Juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuded või suurem osa nendest on tegelikult rahuldatud, võib hüpoteegiga koormatud kaasomandi osa omanik omandada kinnisasja enampakkumisel alusetult madala hinnaga.
28.Pooled ei vaidle selle üle, et kinnisasja turuväärtus on 200 000 eurot. Kuna hagejale kuuluva osa suurus on 4/6, tuleb kostjal I maksta hagejale omandi kaotuse eest hüvitist 133 333,34 eurot. Seda, et kostja I on valmis sellist hüvitist maksma, kinnitavad tema poolt esitatud panga andmed selle kohta, et tema tütrele võimaldatakse vastavas suuruses raha.
2-21-1021
29.Asjakohane ei ole kostja I väide, et hageja kaasomandi osa kasuks seatud hüpoteeki tuleks arvesse võtta hüvitise maksmisel. Hageja kaasomandile on hüpoteek seatud oluliselt varem, kui hageja tegi ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks. Kostja I peab arvestama sellega, et kui hüpoteekidega tagatavaid nõudeid ei täideta, tuleb kostjal I taluda sundtäitmist.
30.Hagejal tuleb anda vastavad tahteavaldused kostja I kasuks kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks. Kuna vastuhagi rahuldamise korral jääb hageja oma kaasomandi osast ilma ja tal on õigus saada hüvitist, on tal õigus keelduda võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 5 alusel kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste andmisest seni, kuni talle hüvitatakse tema kaasomandi osa väärtus.
31.Hagid hüpoteegipidajate vastu on esitatud ennatlikult. Hageja ei saa kinnisasja omanikuks. Kostja I saaks nõuda hüpoteegi kustutamist siis, kui hüpoteegiga tagatavate nõuete rahuldamisel hüpoteegipidaja keeldub sellest. Praegusel juhul ei ole kostja I õiguste rikkumist võimalik järeldada. Seetõttu ei hinnanud maakohus poolte väiteid selle kohta, kas hüpoteegipidajate nõuded on tõendatud. Hageja apellatsioonkaebus
32.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega: lõpetada kinnisasja kaasomand selliselt, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ja hageja tasub kostjale I hüvitisena 131 666,67 eurot või kohtu poolt määratud õiglase summa, mis väheneb hageja poolt kostjatele II ja III tasutud summade võrra; alternatiivselt müüa kinnisasi kaasomanike vahelisel enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras alghinnaga 395 000 eurot ja pakkumise sammuga 2000 eurot ning kohustada enampakkumise võitnud kaasomanikku tasuma enampakkumise kaotanud kaasomanikule hüvitist, mille suurus on enampakkumisel tehtud parim pakkumine, millest on maha arvatud enampakkumise kulud, enampakkumise võitnud kaasomaniku osa väärtus ja enampakkumise kaotanud kaasomaniku osale seatud hüpoteekide pidajate nõuded. Samuti palub hageja kohustada kostjat I andma vastavad tahteavaldused omandi üle andmiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hageja palub ka kohustada kostjaid II ja III andma tahteavalduse hüpoteegi kannete kustutamiseks. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus kohustas kostjat I tasuma hagejale hüvitist 133 333,33 eurot ja teha selles osas uus lahend, millega määrata kindlaks, et kostja I kohustub tasuma hagejale hüvitist 263 333,34 eurot. Alternatiivselt palub hageja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.
33.Hüvitise suurus 133 333,33 eurot ei vasta kinnisasja turuväärtusele. Maakohus võttis aluseks kinnisasja turuväärtuse hinnangu, millega oli määratud turuväärtus seisuga 26.10.2020. Nimetatud kuupäevast oli lahendi tegemise ajaks möödunud ca 3 aastat. Tegemist ei olnud enam õige väärtusega, mis tähendab, et maakohtu lahendiga välja mõistetud summa ei ole õiglane ja täielik rahaline hüvitis hageja omandi kaotuse eest. Kinnisasja turuväärtus on 20.11.2023 seisuga 395 000 eurot. Seega juhul, kui kinnisasi jääb kostja I ainuomandisse, tuleks hagejale välja maksta hüvitis summas 263 333,34 eurot. Kui kinnisasi jääb hagejale, maksab ta kostjale I hüvitist 131 666,67 eurot.
34.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hagejal on üksnes majanduslik huvi kinnisasja vastu. Tuvastatud on, et hoone on halvas seisus (ehitustehniline ekspertiis). Hageja ei ole soovinud majja elama asuda enne korrastustöid. Hageja on soovinud hoone renoveerimist, kuid kostja I on keeldunud. Ei ole loogiline, et kostja I kui pensionär sooviks elamiseks tervet suurt hoonet, mistõttu on ilmselgelt ka temal mingi majanduslik huvi. Arvesse tuleb võtta ka seda, et kostjale I kuulub mitu kinnisasja, samas kui hagejale üksnes see kinnisasi (mõttelises osas).
2-21-1021 Kostja I majanduslikku huvi kinnitab ka asjaolu, et kostja I tütar on registreerinud kinnistule oma äriühingu ning asjaolu, et kostja I võttis endale kohustuse ehitada majale kolmas korrus. Maakohus on käsitlenud lahendis detailplaneeringu menetlust ja sellega seotud dokumente. Need asjaolud ja tõendid on käesoleval ajahetkel kaasomandi lõpetamise vaidluses asjakohatud. Tegemist on 2017. aastal kolmandate isikute (Q. Z.J ja OÜ Germund Kaup) taotluse alusel algatatud detailplaneeringu menetlusega, mis on lõppenud planeeringu kehtestamiseta. Detailplaneeringu üks eesmärk oli välja selgitada, mida oleks võimalik kinnisasjaga teha, ent selle menetluse lõpetamine ja uue puudumine kinnitab, et mingit reaalset ärihuvi hagejal ei eksisteeri.
35.Kinnisasja elukohana säilitamise kaalutlus on kaasomanike vahelise enampakkumise välistamise põhjendusena ilmselgelt asjakohatu. Kaasomanike vaheline enampakkumine ei välista kostja I jaoks kinnisasja elukohana kasutamist ka edaspidi. Samuti ei ole hüpoteekide suuruse erinevus takistuseks kaasomanike vahelise enampakkumise läbiviimiseks. Hüpoteekide suurus ei mõjuta kuidagi poolte võrdset võimalust enampakkumisel osaleda ja pakkuda kinnisasja eest enda arvates maksimaalne võimalik hind. Hüpoteekide summast ei saa teha järeldust nendega tagatavate nõuete suuruse kohta. Kuna kaasomandi osad on erineva suurusega, ei saagi hüpoteegid olla võrdsed.
36.Kostja I poolt esitatud tõend ei tõenda tema võimet tasuda hagejale hüvitist. Volksbank in Schauburg und Nienburg eG-st saadud vastusest nähtub üksnes see, et pank on põhimõtteliselt nõus kostjale III laenu andma. Praegusel juhul puuduvad tõendid ka selle kohta, et kostja I suudaks hagejale maksta 263 333,34 eurot. Juhul, kui kohus siiski leiab, et mõlemal kaasomanikul on hüvitise maksmise võimekus olemas, on ilmselgelt kõige õiglasem ja enim mõlema kaasomaniku huve arvestav kaasomandi lõpetamise viis kaasomanike vaheline enampakkumine, kus kujuneb maksimaalne võimalik hind mõlemale kaasomanikule oma omandi kaotuse eest.
37.Maakohus jättis hageja hagi hüpoteegipidajate vastu põhjendamatult läbi vaatamata. Kui hageja saab kinnisasja omanikuks ja ta täidab hüpoteegipidajate nõuded, tekib tal kohe õigus AÕS § 349 lg 1 alusel nõuda hüpoteekide kustutamist. Seda saab teha kaasomandi lõpetamisega samas menetluses. Seda saab teha ka juhul, kui rahuldada hageja alternatiivne nõue.
38.Maakohus jättis ebaõigesti kostja I menetluskulud hageja kanda, vaid oleks pidanud kõik kulud jätma kostja I kanda. Hageja tegi jõupingutusi, et vaidlus kohtuväliselt lahendada, selle asemel seadis kostja I enda kaasomandi osale pahatahtlikult 2 hüpoteeki. Alternatiivselt tulnuks menetluskulud jätta poolte endi kanda, nagu kaasomandi lõpetamiste puhul tavapärane. Maakohus jättis ebaõigesti hüpoteegipidajate kostjate II ja III menetluskulud hageja kanda. Nemad sattusid menetlusse kostja I pahatahtliku tegevuse tõttu. Hageja pidi ka nende vastu hagi esitama.
Kostja I apellatsioonkaebus
39.Kostja I palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osaliselt hüvitise suuruse osas ja teha uus otsus, millega: kohustada kostjat I tasuma hagejale hüvitist 50 587,13 eurot; kohustada hagejat andma tahteavaldus kustutada kinnisasja registriosa teisest jaost senine kanne ja kanda ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja; määrata kaasomandi lõpetamise otsuse täitmise aeg selliselt, et hüvitis tuleb kostjal I tasuda hagejale 30 päeva jooksul alates
2-21-1021 kohtuotsuse jõustumisest. Samuti palub kostja I tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi kostja IV vastu ja teha selles osas uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata hagi kostja IV vastu uueks läbivaatamiseks maakohtule.
40.Maakohus ei arvestanud, et kinnisvara ekspert hindas kinnisasja turuväärtuseks 200 000 eurot eeldusel, et puuduvad hageja kaasomandi osa koormavad hüpoteegid. Kostja I oli nõus maksma hüvitise 133 333,33 eurot, millest on maha arvatud hüpoteekidega tagatud nõuete jääk. Seega oleks maakohus pidanud kostjat I kohustama maksma hagejale hüvitise summas 50 587,13 eurot. Hageja peab saama kaasomandiosa kaotuse eest õiglase hüvitise, mis vastab tema kaasomandiosa harilikule ehk turuväärtusele. Õiglaseks ega harilikule ehk turuväärtusele vastavaks ei saa pidada hüvitist, mille kindlaksmääramisel ei ole arvestatud nõuet, mille tagamiseks on hageja kaasomandiosale seatud hüpoteek AS-i LHV Pank kasuks. Praeguses olukorras rikastuks hageja alusetult. Maakohus ei võtnud seisukohta selles osas, et mingeid mõistlikke põhjendusi kostja IV kasuks hüpoteegi seadmiseks ja selliste tagatiskokkulepete sõlmimiseks ei saanud hagejal olla. Ainsaks põhjenduseks on see, et hageja eesmärgiks oli saavutada kaasomandi lõpetamiseks parem positsioon ja välistada kostja I poolt vastunõude esitamine.
41.Maakohtu otsuse resolutsioonis puudub hageja tahteavalduse andmiseks kohustamine. Isegi, kui see on otsuses olemas, on tahteavaldus tingimuslik ja kinnistusosakond ei saa otsust täita. Kostjal I oleks vaja pärast hüvitise maksmist nõuda hagejalt uuesti tahteavaldust, kuid teist korda ei saa samas asjas kohtusse pöörduda. Hageja ei esitanud taotlust ega vastuväidet, et otsuse resolutsioon tuleks sõnastada või otsuse täitmise viis ja kord määrata selliselt, et ta on kohustatud andma tahteavalduse pärast seda, kui kostja I on maksnud talle hüvitise.
42.Kostja I taotles vastuhagis, et kohus märgiks otsuse resolutsioonis, et hageja tahteavaldust asendab kinnistusraamatus omaniku kande muudatuse tegemisel jõustunud kohtuotsus. Maakohus ei ole seda otsuse resolutsioonis märkinud.
43.Maakohus jättis ebaõigesti hagi kostja IV vastu läbi vaatamata. Maakohus jättis eelmenetluses kostja III vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmiseks hageja taotluse rahuldamata. Seega pidas maakohus hüpoteegipidaja vastu esitatud nõude lahendamist võimalikuks. Maakohus tagas kostja I hagi kostja IV vastu. Ringkonnakohus on samas asjas määruskaebemenetluses pidanud hagi hüpoteegipidaja vastu lubatavaks. Kostjal I tekib vältimatult AÕS § 349 lg 1 alusel õigus nõuda hüpoteegi kustutamist. Kostja IV avaldused kinnitavad, et ta vastavat tahteavaldust ei anna. Vastustajate seisukohad
44.Hageja vaidleb kostja I apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja I kanda.
45.Kostja I vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda.
46.Kostjad II ja III vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
47.Kostja IV vaidleb kostja I apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja I kanda.
2-21-1021
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
48.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kostja I hagi kostja IV vastu läbi vaatamata ja hagi läbi vaatamata jätmisega seotud menetluskulud kostja I kanda (resolutsiooni punktid 5.1 ja 5.2). Tühistatud osas tuleb asi saata esimese astme kohtule läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetluskulude jaotuse otsustab kostja I hagis kostja IV vastu maakohus asja uuel lahendamisel. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis kostja I menetluskulud hageja hagis kostja I vastu ja kostja I vastuhagis hageja vastu hageja kanda (resolutsiooni punkt III). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud hageja hagis kostja I vastu ja kostja I vastuhagis hageja vastu poolte endi kanda. Hageja ja kostja I apellatsioonkaebused kuuluvad osaliselt rahuldamisele.
49.Ringkonnakohtu hinnangul lõpetas maakohus poolte kaasomandi õigesti selliselt, et kinnisasi jääb kostja I ainuomandisse. Asja jagamine (kaasomandi lõpetamine) peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p 20; 27.09.2005 3-2-1-85-05, p 22). Ringkonnakohtu hinnangul maakohus diskretsioonipiire ületanud ei ole. Maakohus on arvestanud, et kostja I on peatselt pensioneeruv ja elab poolte kaasomandis olevas elamus üle 30 aasta ning hageja huvi kinnisasja omandamiseks on üksnes majanduslik. Ringkonnakohus nõustub kaasomandi lõpetamise ja hüvitise määramise osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid ning vastab järgnevalt menetlusosaliste apellatsioonimenetluses esitatud väidetele.
50.Pooled ei vaidle selle üle, et poolte kaasomandis on kinnisasi aadressil XXX, millest 4/6 kuulub hagejale ja 2/6 kuulub kostjale I. Vaidlus puudub, et hageja kinnisasjal asuvas elamus ei ela ja ta omandas mõttelise osa 2014. a ning kostja I kanti kinnistusraamatusse omanikuna 15.05.1998. Kostja I kasutab kaasomandi osa elamiseks alates 1982. a sügisest, seega katkematult 38 aastat. Hageja väidab, et ka temal oli soov kinnisasjal asuvas elamus elada, kuid kostja ei lasknud maja renoveerida. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja väited põhjendamatud. Asjaolu, et kinnisasjal asuv maja on halvas seisus, on tõendatud ehitustehnilise ekspertiisi aktiga (I kd tl 17-32). Selle kohta, et kostja I oleks keeldunud maja renoveerimast, pole hageja tõendeid esitanud.
50.1.Hageja väited selle kohta, et ka kostjal I oli kinnisasja vastu majanduslik huvi, ei ole samuti põhjendatud. Hageja poolt esile toodud asjaolust, et kostja I on 2005. a soovinud välja ehitada kinnisasjal asuva hoone kolmandat korrust, ei saa järeldada, et selline soov oli tingitud majanduslikust huvist. Samuti ei saa seda järeldada asjaolust, et kostja I tütar (kostja III) on oma äriühingu aadressiks registreerinud vaidlusaluse kinnisasja aadressi. Hageja on palunud arvesse võtta ka seda, et kostjale I kuulub lisaks vaidlusalusele veel kinnisasju. Ringkonnakohus nõustub kostjaga I, et see väide pole asjakohane, kuna tegemist ei ole elamiseks mõeldud kinnisasjadega (tegemist on kahe hoonestamata maatulundusmaaga Pärnu maakonnas) ning asjaolu, et kostjal I on veel kinnisasju, ei ole oluline vaidlusaluse kinnisasja kaasomandi lõpetamisel.
50.2.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et detailplaneeringu taotluse esitamise asjaolud ja selle kohta esitatud tõendid on käesolevas asjas asjakohatud. Asjaolu, et detailplaneeringu menetlust alustati 2017. aastal kolmandate isikute (hageja abikaasa Q. Z.J-i ja temaga seotud
2-21-1021 äriühingu OÜ Germund Kaup) taotluse alusel, ei välista hageja majanduslikku huvi. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada (planeerimisseaduse § 127 lg 2). Tallinna Linnaplaneerimise Amet teatas 11.05.2017 kostjale I, et XXX hoonete lammutamine eeldab mõlema kaasomaniku nõusolekut (I kd tl 97). Seega on hoone lammutamine võimalik juhul, kui mõlemad kinnisasja kaasomanikud on sellega nõus. Nähtuvalt kohtule esitatud tõenditest on detailplaneeringu lahendusele vastuväiteid esitanud üksnes kostja I. Seega oli lisaks Q. Z.J-ile ja temaga seotud äriühingule ka hageja sooviks, et Tallinna linn kehtestaks detailplaneeringu, mille kohaselt kinnisasjal asuv hoone lammutataks. Detailplaneering koostati 2016. a ja selles nähti ette hoone lammutamine ning viie korrusega äriruumide ja mitme korteriga maja ehitamine (I kd tl 102-110). Detailplaneeringu menetlus peatati 2020. a, kuna hageja esitas sellekohase taotluse, milles märkis, et tal puudub esialgu ettekujutus kinnistu tulevikuperspektiivist. (I kd tl 99). 13.01.2021 korraldusega detailplaneeringu menetlus lõpetati (I kd tl 221-225). Sellest, et detailplaneeringu menetlus lõpetati, ei saa järeldada, et hageja majanduslik huvi kinnisasja vastu oleks nüüdseks kadunud.
50.3.Isegi kui kostjal I oli ja on kinnisasja vastu ka mingi majanduslik huvi, ei muuda see olematuks asjaolu, et kostja I peamine ja kõige olulisem huvi on majas elada ja säilitada seda ka edaspidi pensioni ajaks oma elukohana.
51.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti kaasomandi lõpetamata hageja poolt pakutud alternatiivsel viisil – kaasomanike vahelisel enampakkumisel müümisega.
51.1.Maakohus pidas õigesti kaasomandi lõpetamise viisi valikul oluliseks asjaolu, et kostja I on peatselt pensioneeruv, mistõttu on kodu kaotus ja uue kodu leidmine emotsionaalselt raske. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui mõlemad kaasomanikud soovivad kinnisasja endale, tagab kaasomanike vaheline enampakkumine eelduslikult kaasomandi lõpetamise õiglaselt (RKTKo 26.04.2016, 3-2-1-14-17, p 24; RKTKo 03.10.2018, 2-16-15236, p 21). Kaasomanike huvid ja soovid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad (vt erandi kohta ka nt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p 20) (RKTKo 26.04.2016, 3-2-1-14-17, p 24). See erand, millele Riigikohus asjas nr 3-2-1-45-06 viitab, ongi ühe kaasomaniku vanus ja pikaajaline elamine kaasomandis oleval kinnisasjal. Sellised erandid nähtuvad ka käesolevast asjast. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-39-17, p 10; RKTKm 29.09.2010, 3-2-1-65-10, p 21). Arvestades kostja I vanust ja asjaolu, et kostja I on kinnisasjal asuvas elumajas pikaajaliselt elanud ning soovib seda kasutada ka edaspidi enda elukohana, on käesoleval juhul õiglasem kaasomandi lõpetamine kinnisasja ainuomandi jätmisega kostjale I hagejale makstava hüvitise vastu.
51.2.Samuti asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kaasomanike vahelisel enampakkumisel on pooled ebavõrdses olukorras. Olukorras, kus hüpoteegiga tagatud nõuete suurust teab ainult see kaasomanik, kelle kaasomandiosa hüpoteek koormab, on tal enampakkumisel pakkumiste tegemisel põhjendamatu eelis kinnisasja teiste kaasomanike ees. Juhul kui hüpoteegiga tagatud nõuded või suurem osa nendest on tegelikult rahuldatud, võib hüpoteegiga koormatud kaasomandi osa omanik omandada kinnisasja enampakkumisel alusetult madala hinnaga (RKTKm 09.06.2017, 3-2-1-61-17, p 14.3). Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hüpoteegiga tagatud nõuete suurust teaks enampakkumise toimumisel ainult see kaasomanik, kelle kaasomandiosa hüpoteek koormab.
2-21-1021
52.Hageja hinnangul võttis maakohus aluseks kinnisasja turuväärtuse hinnangu, millega oli määratud turuväärtus seisuga 26.10.2020. Nimetatud kuupäevast oli lahendi tegemise ajaks möödunud ca 3 aastat, mistõttu ei olnud hageja väitel enam tegemist õige väärtusega, mis tähendab, et maakohtu lahendiga välja mõistetud summa ei ole õiglane ja täielik rahaline hüvitis hageja omandi kaotuse eest. Hageja esitas ringkonnakohtule eksperthinnangu, mille kohaselt on kinnisasja turuväärtus 20.11.2023 seisuga 395 000 eurot. Ringkonnakohus ei võtnud 06.12.2024 istungil hageja uut tõendit vastu põhjusel, et maakohtus ei vaielnud pooled veel menetluse lõppedes (25.09.2023) selle üle, et kinnisasja turuväärtus on 200 000 eurot. Maakohus küsis, kas pooltel on veel soovi turuväärtuse kohta tõendeid esitada. Pooled soovi ei avaldanud. Riigikohus on selgitanud, et õiglase hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kohus saab eeltooduga arvestada aga vaid juhul, kui pooled on selliselt hüvitise kindlaksmääramist taotlenud (RKTKo 27.10.2010, 3-2-1-70-10, p 13). Seega on oluline ka see, millisest kinnisasja turuväärtusest soovivad pooled lähtuda. Olukorras, kus pooltel ei olnud vaidlust kinnisasja väärtuse üle ja nad soovisid olemasolevast tõendist lähtuda, ei esine olukorda, kus kohus peaks võimaldama nüüd apellatsioonimenetluses tugineda uuele tõendile. Hageja väide, et ta soovis tugineda varasemale hinnangule (madalamale), kuna lootis kinnisasja enda ainuomandisse saada, ei ole asjakohane. Hageja pidi ka maakohtus arvestama sellega, et ainuomanikuks saab kostja I. Hageja ei saa valida tõendite esitamist tulenevalt maakohtu lahendist. Seega tuleb siinsel juhul ringkonnakohtu hinnangul ka apellatsioonimenetluses lähtuda kinnisasja väärtusest 200 000 eurot.
53.Kostja I väitel on maakohus ebaõigesti jätnud arvestamata kostja I väitega, et hagejale makstavast hüvitisest tuleb hüpoteekidega tagatud nõuete jääk maha arvata. Kostja I oli vastuhagis nõus maksma hüvitise 133 333,33 eurot, millest on maha arvatud hüpoteekidega tagatud nõuete jääk. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I, et antud juhul on võimalik hüpoteegiga tagatud nõuete jääk hüvitisest maha arvata. Riigikohus juhtis asjas nr 2-19-18320 tähelepanu sellele, et kui kinnisasi antakse üle ühele kaasomanikule, jääb hüpoteek senisel kujul kehtima. Kui kaasomandi osa kaotav isik kaasomandi osa eest saadava hüvitise arvel hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahulda ning hüpoteegipidaja nõuab hüpoteegi realiseerimiseks kaasomandisse kuulunud eseme omandajalt sundtäitmise talumist, saab kaasomandisse kuulunud eseme omandaja hüpoteegiga tagatud nõude ise VÕS § 78 lg 3 p 1 alusel rahuldada ning seeläbi vältida sundtäitmist hüpoteegiga koormatud eseme arvel. AÕS § 349 lg 3 näeb ette, et kui hüpoteegiga tagatud nõude rahuldab hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole hüpoteegiga tagatud nõude võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle (RKTKo 22.03.2023, 2-19-18320, p 18). Kuna hüpoteek jääb olukorras, kus kinnisasi antakse üle ühele kaasomanikule, senisel kujul kehtima ja hüpoteegiga tagatud nõude saab kinnisasja omandaja vajadusel ise rahuldada, saab sellest järeldada, et hüpoteegiga tagatud nõude jääki hüvitisest maha arvata ei saa. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et kaotatud omandi väärtust tuleb arvestada kinnisasja kui terviku väärtusest, mitte hinnata eraldi ühe kaasomandi osa väärtust, arvestades sellele seatud hüpoteeke ja nendega tagatavaid nõudeid. Seega leidis maakohus õigesti, et kuna hagejale kuuluva osa suurus on 4/6, tuleb kostjal I maksta hagejale omandi kaotuse eest hüvitist 133 333,33 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I, et pooled on nõustunud sellega, et hüvitisest tuleb maha arvata hüpoteegiga tagatud nõude jääk. Hageja ei ole tuginenud sellele, et talle kostja I poolt makstavast hüvitisest tuleks hüpoteegiga tagatud nõude jääk maha arvata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et see, kas hüpoteegiga tagatud nõude jäägi saab hüvitisest maha arvata, on õiguslik küsimus, mida kohus peab hindama sõltumata poolte väidetest.
54.Riigikohus on selgitanud, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta kaasomandis olevat kinnisasja ühe kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja
2-21-1021 võimeline maksma (vt RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17, p-d 23, 25). Maakohtus oli kostja I nõus maksma hagejale 133 333,33 eurot eeldusel, et sellest võetakse maha AS LHV Pank kasuks seatud hüpoteegiga tagatavate nõuete jääk. Ringkonnakohtu 06.12.2024 istungil kinnitas kostja I, et ta on nõus tasuma hagejale hüvitist ka summas 133 333,33 eurot (06.12.204 istungiprotokoll, ajamärk 00:29:49). Volksbank in Schauburg und Nienburg eG on 23.07.2023 teatanud kostja I tütrele kostjale III, et pank on põhimõtteliselt nõus võimaldama rahalisi vahendeid summas 134 000 eurot Tallinnas, XXX asuva kinnisasja ostuks (III kd tl 62, tõlge III kd tl 61). Kostja III on menetluses avaldanud, et ta on nõus oma ema toetama. Ringkonnakohtu hinnangul on panga kinnitus ja kostja III avaldus seega piisavad asumaks seisukohale, et kostja I on võimeline maksma hagejale 133 333,33 euro suuruse hüvitise.
55.Kostja I märgib apellatsioonkaebuses, et maakohtu otsuse resolutsioonis puudub hageja tahteavalduse andmiseks kohustamine ning isegi, kui see on otsuses olemas, on tahteavaldus tingimuslik ja kinnistusosakond ei saa otsust täita. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I. Otsuses on vajalikud tahteavaldused ja nende andmiseks kohustamine olemas. Maakohus kohustas hagejat andma tahteavalduse, millega kustutada kinnisasja registriosa nr XXXXXX teisest jaost kaasomanikuna hageja ja kanda ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja I, pärast seda, kui kostja I on tasunud hagejale 133 333,33 eurot kaasomandi kaotuse eest.
55.1.Riigikohus on selgitanud, et kui kaasomandi lõpetamise hagis on taotletud sellist kaasomandi lõpetamise viisi, mille puhul jääb kinnisasi ühele kaasomanikule, siis on kaasomanikul, kes hagi rahuldamise korral jääks oma kaasomandi osast ilma, õigus keelduda VÕS § 110 lg 5 alusel kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste andmisest seni, kuni talle hüvitatakse tema kaasomandi osa õiglane väärtus. Sellise vastuväite esitamise korral ei jäta kohus haginõuet rahuldamata, vaid teeb VÕS § 110 lg 5 järgi otsuse, millega kaasomanikku kohustatakse andma kaasomandi lõpetamiseks vajalikud tahteavaldused üksnes juhul, kui kaasomandi lõpetamist nõudev kaasomanik on oma hüvitise maksmise kohustuse täitnud või kaasomanik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kui kaasomandi ese on kinnisasi, kohustatakse sellisel juhul kohtuotsuse resolutsioonis kaasomandi osa kaotavat kaasomanikku kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõusolekut andma ning kinnisasja valdust üle andma üksnes tingimuslikult, s.o juhul, kui kaasomanikule samal ajal hüvitatakse tema kaasomandi osa väärtus. Sellise otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes ja sellise täitedokumendi täitmisele kohaldatakse TMS §-e 21 ja 184. Samuti võib kõne alla tulla kohtulahendi tegemine tingimuslikult TMS § 19 mõttes. Kui tahteavaldus sõltub sissenõudja kohustuse täitmisest, loetakse tahteavaldus TMS § 184 lg 1 teise lause järgi tehtuks, kui sissenõudja või kohtutäitur on pakkunud võlgnikule kohustuse täitmist. Seega on kaasomandi lõpetamise nõude esitanud kaasomanikul sellisel juhul vajalik maksta kohtutäituri vahendusel vastaspoolele ette nähtud raha või vähemalt pakkuda talle maksmist, misjärel saab kohtutäitur väljastada tingimuse täidetuse kohta dokumendi, mille alusel on omakorda võimalik teha taotletud kanne kinnistusraamatusse (RKTKo 22.03.2023, 2-19-18320, p 15.1).
55.2.Kostja I väitel ei ole hageja esitanud taotlust ega vastuväidet, et otsuse täitmise kord tuleks määrata selliselt, et hageja on kohustatud andma tahteavalduse pärast seda, kui kostja I on maksnud hagejale hüvitise. Ehkki maakohtu menetlusest sellist hageja taotlust ei nähtu, saab ringkonnakohtu hinnangul hageja vastusest kostja I apellatsioonkaebusele järeldada, et hageja soovib tahteavalduse andmise omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks siduda talle hüvitise maksmisega. Ülal viidatud Riigikohtu otsusest tulenevalt saab ringkonnakohus otsuse täitmise korra osas ka apellatsioonimenetluses avaldatud poolte soove arvestada.
2-21-1021
55.3.Seega tulenevalt Riigikohtu juhistest saab määrata otsuse täitmise korra selliselt, et kohustatakse kohtuotsuse resolutsioonis kaasomandi osa kaotavat kaasomanikku (antud juhul hagejat) kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõusolekut andma üksnes tingimuslikult, s.o juhul, kui hagejale samal ajal hüvitatakse tema kaasomandi osa väärtus (vt ka TrtRnKo 14.03.2024, 2-22-16667; TlnRnKo 18.08.2023, 2-15-10206).
55.4.Kostja I väitel ei märkinud maakohus otsuse resolutsioonis, et hageja tahteavaldust asendab kinnistusraamatus omaniku kande muudatuse tegemisel jõustunud kohtuotsus. Riigikohus on selgitanud, et jõustunud kohtuotsuse resolutsioon asendab tahteavaldust sellekohaste nõusolekute andmiseks (TsÜS § 68 lg 5, TMS § 184 lg 1). TMS § 184 lg 1 mõttes on täidetav kohtulahendi resolutsioon, millega on poolt kohustatud andma nõusolek kinnistusraamatu kannete parandamiseks. Seega ei pea kohus TMS § 184 lg 1 kohaldamise jaoks oma lahendis tegema otsust, millega ta asendab nõutud tahteavalduse kohtulahendiga (vt ka RKTKo 13.01.2020, 2-15-9117/149, p 12). Seega ei pidanud maakohus otsuses märkima, et hageja tahteavaldust asendab jõustunud kohtuotsus.
56.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, kuna jättis kostja I hagi kostja IV vastu läbi vaatamata. Kostja I esitas kostja IV vastu hagi, milles palub anda tahteavaldus hüpoteegi kustutamiseks. Kostja I soovib hüpoteegi kustutamist, kuna kostjal IV ei ole hüpoteegiga tagatavat nõuet tekkinud. Kostja I hinnangul on tehing vastuolus heade kommetega ja tühine, kuna tegemist on tagatiskokkuleppega, mis ei määratle tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt ja millega tagatakse kõikvõimalikke kostja IV kui hüpoteegipidaja nõuded kolmandate isikute vastu. Maakohus leidis, et hagi on kostja IV vastu esitatud ennatlikult, kuna ei esine AÕS § 349 lõikes 1 sätestatud eeldusi. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu.
56.1.Senises kohtupraktikas on olnud lubatav tingimuslik vastuhagi (vt nt RKTKo 13.02.2019, 2-16-8552, p 13). Selliste tingimuslike nõuetega saab pool realiseerida oma õigusi, mille tekkimine või vähemalt maksma panemine oleneb mõne teise nõude rahuldamisest. Ringkonnakohtu käesolevat asja lahendav kolleegium nõustub varasemalt käesolevas asjas 16.12.2022 määruses ringkonnakohtu poolt avaldatud seisukohaga, et käesoleval juhul on tegemist analoogse olukorraga. Nimelt oleneb kaasomandi lõpetamise viisist, kas kostjal I tekib õigus nõuda kostjalt IV hüpoteegi kustutamist. Järelikult on kohtul võimalik kostja I nõuet kostja IV vastu lahendada ja seda ei saa pidada lubamatuks ega õiguslikult perspektiivituks.
56.2.Praegusel juhul on maakohus lõpetanud kinnisasja kaasomandi selliselt, et kostja saab kinnisasja ainuomanikuks. AÕS § 349 lg 1 kohaselt juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kostja I tugineb sellele, et kostja IV kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõudeid ei ole tekkinud. Seega on kostja I näol tegemist koormatud kinnisasja omanikuga, kellel on juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõudeid ei ole tekkinud, õigus nõuda hüpoteegi kustutamist. See, kas hüpoteegiga tagatud nõuded eksisteerivad, on vajalik tuvastada kohtule esitatud väidete ja nende tõendamiseks esitatud tõendite alusel. Käesoleval juhul maakohus neid väiteid ei käsitlenud ja tõendeid ei hinnanud.
56.3.Kuna maakohus jättis ebaõigesti kostja I hagi kostja IV vastu läbi vaatamata, siis ringkonnakohus seda rikkumist ise kõrvaldada ei saa. Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus (TlnRnKo
2-21-1021 24.09.2021, 2-16-15811; RKTKo 09.10.2019, 2-16-9434, p 14). Seega tuleb asi tühistatud osas saata maakohtule läbivaatamiseks.
57.Maakohus jättis hageja hinnangul ebaõigesti kostja I menetluskulud hageja kanda, kuigi oleks pidanud kõik kulud jätma kostja I kanda. Alternatiivselt tulnuks hageja arvates menetluskulud jätta poolte endi kanda, nagu kaasomandi lõpetamise puhul tavapärane. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et menetluskulud tulnuks käesolevas asjas kaasomandi lõpetamise vaidlust puudutavas osas jätta hageja ja kostja I enda kanda.
57.1.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et menetluskulud tulnuks jätta kostja I kanda tulenevalt sellest, et hageja tegi jõupingutusi vaidluse kohtuväliselt lahendamiseks, selle asemel seadis kostja I enda kaasomandi osale pahatahtlikult 2 hüpoteeki. Kaasomandi lõpetamise vaidluste puhul on tavapärane, et pooled teevad enne kohtusse hagi esitamist pingutusi vaidluse kohtuväliselt lahendamiseks. See, et üks pool teeb suuremaid jõupingutusi, ei anna alust jätta menetluskulusid vastaspoole kanda. Samuti ei anna selleks alust vaidluse ajal kaasomandi osale hüpoteekide seadmine.
57.2.Maakohus ei põhjendanud, mille tõttu tuleb menetluskulud hageja hagis ja kostja I vastuhagis jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast tuleb jätta hageja ja kostja I maakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda. Riigikohus on kaasomandi lõpetamise asjades menetluskulude jaotamise kohta selgitanud, et kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil (TsMS § 162 lg 1). Riigikohus on seetõttu leidnud, et põhjendatud ja õiglane on jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (vt RKTKo 27.09.2010, 3-21-70-10, p 14; RKTKo 08.03.2023, 2-20-17125, p 11; TsMS I komm, § 163, p 3.3.4.2).
58.Hageja leiab, et maakohus jättis ebaõigesti hüpoteegipidajate kostjate II ja III menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu ja nõustub maakohtu poolt tehtud jaotusega. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Hageja esitas hagi kostjate II ja III vastu, mis jäi õigesti läbi vaatamata, kuna hageja nõude eelduseks oli asjaolu, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse. Antud juhul jääb kinnisasi kostja I ainuomandisse. Sellises olukorras ei saanud maakohus menetluskulusid jätta kostjate II ja III kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Samuti ei esine TsMS § 162 lõikes 4 sätestatud olukorda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKm 27.11.2019, 2-17-18531/37, p 20; RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul järeldada äärmist ebaõiglust menetluskulude jätmisel hageja kanda. Kostjad II ja III ei põhjustanud nende vastu hagi esitamist, samuti pole käesolevas asjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest võimalik järeldada kostja I pahauskset käitumist hüpoteekide seadmisel. Kostja I selgitas, et hüpoteegid seati niisuguste nõuete tagamiseks, mis tulenesid kaasomandi lõpetamisel aktuaalseks muutunud kulutuste finantseerimisest. Ringkonnakohus nõustub, et ema-tütre seos ei saa tähendada hüpoteegi seadmisel pahatahtlikkust.
59.Menetluskulude jaotuse kostja I hagis kostja IV vastu otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.
60.Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja ja kostja I apellatsioonkaebused osaliselt ja tegemist on kaasomandi lõpetamise vaidlusega, siis jäävad ka apellatsiooniastmes hageja ja
2-21-1021 kostja I menetluskulud hageja hagis kostja I vastu ja kostja I hagis hageja vastu hageja ja kostja I endi kanda. Kostjate II ja III menetluskulud jäävad ka ringkonnakohtus hageja kanda, kuna hageja apellatsioonkaebus oli ka kostjate II ja III vastu edutu. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.