P. P. (P.) ja T. P. (P.) hagi K. S. vastu omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks vajaliku tahteavalduse andmise nõudes ja K. S. vastuhagi P. P. (P.) ja T. P. (P.) vastu kinnistusraamatusse omandiõiguse üleandmise nõuet kinnitava kande tegemiseks nõusoleku andmiseks ja kostjate nõusolekute kohtulahendiga asendamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi 3500 ja vastuhagi 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad/vastuhagi kostjad: P. P. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) T. P. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post xxx) Hagejate lepinguline esindaja: Harland Paas, e-post: xxx Kostja/vastuhagi hageja: K. S. (endine A.) (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-posti aadress XXX, telefon: XXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Indrek Kukk, e-post [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Jätta P. P. (P.) ja T. P. (P.) hagi K. S. vastu omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks vajaliku tahteavalduse andmise nõudes rahuldamata.
2.Rahuldada K. S. vastuhagi P. P. (P.) ja T. P. (P.) vastu kinnistusraamatusse omandiõiguse üleandmise nõuet kinnitava kande tegemiseks nõusoleku andmiseks ja kostjate nõusolekute kohtulahendiga asendamise nõudes.
3.Kohustada P. P. (isikukood XXX) ja T. P. (isikukood XXX) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kande tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja K. S. (isikukood XXX). Kostjate notariaalset tahteavaldust asendab kohtulahend.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt P. P. ja T. P. kanda.
5.Välja mõista solidaarselt P. P.lt (P.) ja T. P.lt (P.) K. S. kasuks menetluskulud kogusummas 1949,10 eurot (sh õigusabikulud 1811,70 eurot, ajakulu 36,60 eurot ja sõidukulud 100,80 eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahuldamata osas jäävad K. S. menetluskulud tema enda kanda.
6.Käesoleva otsuse jõustumisel tuleb tühistada Viru Maakohtu 03.09.2024 määrusega hagi tagamiseks seatud võõrandamise keelumärke.
7.Saata kohtuotsus menetlusalistele teadamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.P. P. ja T. P. esitasid 07-08.2024 Viru Maakohtule hagi K. S. vastu kohustamaks K. S.it andma tahteavaldus nõusolekuks kinnistu, registriosa nr. XXX, asukohaga xxx, kinnistusraamatu III jakku esimesele järjekohale kantud omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks. Hagi asjaolude kohaselt P. P. ja T. P. müüjatena ja kostja K. S. (tollel ajal A.) ostjana sõlmisid 16.10.2019. a kinnisasja, aadressil xxx (kinnistu registriosa nr XXX), võlaõigusliku müügilepingu (lepingu koostas ja tõestas Jõhvi notar Andrei Lõssenko). Müügilepingu punktide. 3.1. – 3.3. kohaselt müüsid müüjad kinnisasja ostuhinnaga 28 000 eurot. Ostja kohustus ostuhinna tasuma järelmaksuna, tasudes igakuiselt 450 eurot vastava kuu 15-daks kuupäevaks müüja P. P. pangakontole. Müügilepingu punktis 8.1. avaldasid lepingupooled soovi ning müüjad andsid selleks oma nõusoleku kanda Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa number XXX kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge K. A., isikukood XXX, kasuks. Müügilepingu punktis 4.1. avaldasid lepingupooled, et lepingu eseme otsene valdus ja kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed anti ostjale üle 01.08.2019. a.. Müüjatele teadaolevalt asus kostja sellel
ajal müügitehingu esemeks olevasse majja koos oma perekonnaga elama. Müüjatele teadaolevalt lahutati kostja abielu 2024. a. aprillis. Seoses probleemidega perekondlikes suhetes lahkus kostja 2024. a. veebruaris vaidlusalust elamust xxx, ja ei kasutanud seda oma tegeliku elukohana. Kostja lõpetas kinnistu müügilepingu järelmaksu osamaksete tasumise alates 2024. aasta aprillist. Müüjad ei kasutanud müügilepingust taganemise õigust müügilepingu punkt 7.1.2. alusel koheselt peale aprillikuu lõppu. Alles peale seda, kui ka järelmaksu 2024. a. maikuu osamakse kostjalt ei laekunud, esitasid hagejad kostjale 28.05.2025 notariaalse kinnisasja võlaõiguslikust müügilepingust taganemisavalduse. Kostja reageeris müüjate müügilepingust taganemisavaldusele 10.06.2024 ja 14.07.2024 e-kirjadega. Esimeses kirjas märkis kostja, et „on puudused likvideerinud ja kandnud kogu jäägi summas 3150 eurot P. P. pangakontole“. Teises kirjas süüdistas kostja viidetega TsÜS ja KarS erinevatele sätetele hagejaid seaduste rikkumises. Hagejad kandsid kostjale hilinemisega laekunud raha tagasi, sest ei nõustu loobuma enda tehtud müügilepingu taganemisavaldusest.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 16.10.2019 kinnisasja võlaõigusliku müügilepingu ja kostja täitis antud lepingut korrektselt kuni aprillini 2024 (lepingu täitmise tähtajani oli jäänud vaid u pool aastat!) 25.02.2024 oli kostja sunnitud oma endise abikaasa juurest kinnistult aadressiga xxx välja kolima (rasedana sisuliselt pagema Ida-Virumaa naiste varjupaika). Hetkel on hageja väga haavatavas seisus ja sunnitud vägivaldsest suhtest väljumiseks saama nii psühholoogilist abi kui ka abi oma lähedastelt ning erialaspetsialistidelt. Kostja elab Tallinnas sotsiaalkorteris ja Sireli 33 kinnistut valdab hetkel kostja endine abikaasa, kes keeldub kinnistut vabastamast. Kostjal oli oma endise abikaasaga kokkulepe, mille järgi tasub viimane müügilepingu järgseid makseid. Seda, et kostja endine abikaasa jättis selle osaliselt täitmata, sai kostja teada alles 28.05.2024, kui talle toimetati kätte võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avaldus. Hagejad ei teavitanud kostjat ka asjaolust, et kostja on maksetega viivituses ega andnud enne lepingust taganemist võimalust võlgnevus likvideerida. Lepingu p 7.1.3 on pooled kokku leppinud, et kohustuse rikkumise korral on õigustatud pool kohustatud andma teisele poolele rikkumise kõrvaldamiseks tähtaja minimaalselt 14 kalendripäeva. Antud juhul hagejad nimetatud kohustust täitnud ei ole. Antud avalduse kohaselt deklareerivad hagejad, et „Alates jooksva aasta aprillist ei maksa Ostja igakuist osamakse. Nõude rikkumise kõrvaldamiseks andsime Ostjale täiendava aega, kuid tänase päeva seisuga ei ole rikkumine Ostja poolt kõrvaldatud.“. Seega möönavad hagejad ise lepingust taganemise avalduses, et neil oli kohustus anda kostjale täiendav tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks. Tegelikkuses ei ole hagejad 1 Kuupäev vastavalt taganemisavalduses kajastatule 3 aga kostjat rikkumisest teavitanud. TÕENDID, et teavitasid kostjat. Ei esine täna ega esinenud ka lepingust taganemise ajal mitte ühtegi ülalnimetatud eeldust, mis oleks andnud aluse lepingust taganemiseks.
3.Kostja esitas 26.08.2024 vastuhagi, milles palus kohustada P. P. (isikukood XXX) ja T. P. (isikukood XXX) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kande tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja K. S. (isikukood XXX).
4.Maakohtu 03.09.2024 määrusega seadis kohus hagi tagamiseks võõrandamise keelumärke.
5.Hagejad/vastuhagi kostjad vaidlesid vastuhagile vastu.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Maakohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada.
7.Hagi ese: Kohustada K. S.’it (ik XXX) andma tahteavaldus nõusolekuks kinnistu, registriosa nr. XXX, asukohaga xxx, kinnistusraamatu III jakku esimesele järjekohale kantud omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks. Vastuhagi ese: kohustada P. P. (isikukood XXX) ja T. P. (isikukood XXX) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kande tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja K. S. (isikukood XXX).
8.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 8.1 P. P. ja T. P. müüjatena ja kostja K. S. (tollel ajal A.) ostjana sõlmisid 16.10.2019. a kinnisasja, aadressil xxx (kinnistu registriosa nr XXX), võlaõigusliku müügilepingu. 8.2 lepingu eseme otsene valdus ja kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed anti ostjale üle 01.08.2019. a. 8.4 Seoses probleemidega perekondlikes suhetes lahkus kostja 2024. a. veebruaris vaidlusalust elamust xxx, ja ei kasutanud seda oma tegeliku elukohana. 8.5 Kostja lõpetas kinnistu müügilepingu järelmaksu osamaksete tasumise alates 2024. aasta aprillist. 8.6 hagejad esitasid kostjale 28.05.2025 notariaalse kinnisasja võlaõiguslikust müügilepingust taganemisavalduse.
9.Hagejate nõue kohustamaks K. S.it andma tahteavaldus nõusolekuks kinnistu, registriosa nr. XXX, asukohaga xxx, kinnistusraamatu III jakku esimesele järjekohale kantud omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks. Dtl 14 nähtub, et 22.10.2019 on kinnisturaamatu III jakku (KOORMATISED JA KITSENDUSED) kantud eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks K. S. kasuks. AÕS § 63 lg 1 p 1 alusel võib kinnistusraamatusse kanda märke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge). Seega pooled leppisid kokku, et kinnistu omandamise tagamiseks kantakse kinnistusraamatusse eelmärge K. S. kasuks. Eelmärkega saab tagada kõiki võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid kinnisasja üleandmiseks, esmajärjekorras müügilepingu täitmise nõuet.
AÕS § 63 lg.8. kohaselt isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Nõude eesmärk on eelmärke kõrvaldamine, mitte üksnes kustutamine, st ei hageta mitte nõusolekut kinnistusraamatu parandamiseks, vaid õigusest loobumiseks ja lisaks ka nõusolekut kustutamiseks. Kohtulahend asendab loobumisavalduse ja kustutamisnõusoleku, lisaks tuleb esitada avaldus eelmärke kinnistusraamatust kustutamiseks. Nõude võib esitada eelmärkejärgne võlgnik või tema õigusjärglane. Asjaõigusliku nõudena kuulub see nõue ka kõigile neile, kelle õigusi eelmärge puudutab. Antud juhul on kinnistu omanikud esitanud võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avalduse ja seoses sellega taotlevad eelmärke kustutamist ja kostja tahteavalduse asendamist. Kostja vaidleb avaldusele vastu. 25.02.2024 oli kostja sunnitud oma endise abikaasa juurest kinnistult aadressiga xxx välja kolima ja pagema Ida-Virumaa naiste varjupaika. Kostjal oli oma endise abikaasaga kokkulepe, mille järgi tasub viimane müügilepingu järgseid makseid. Seda, et kostja endine abikaasa jättis selle osaliselt täitmata, sai kostja teada alles 28.05.2024, kui talle toimetati kätte võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avaldus. Lepingu p 7.1.3 on pooled kokku leppinud, et kohustuse rikkumise korral on õigustatud pool kohustatud andma teisele poolele rikkumise kõrvaldamiseks tähtaja minimaalselt 14 kalendripäeva. Antud juhul hagejad nimetatud kohustust täitnud ei ole. Digitoimiku (dtl) 18-27 asuva kinnisasja võlaõigusliku müügilepingu p.7.1.2 kohaselt on müüjatel õigus kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni müügilepingust ühepoolse ühise avalduse alusel taganeda, kui ostja viivitab ostuhinna osa(de) tasumisega ning ei täida nimetatud kohustust tasumise kuu viimaseks kuupäevaks. Digitoimiku (dtl) 31 nähtub, et hagejad on esitanud 28.05.2025 notari poolt kinnitatud kinnisasja võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avalduse kostja suhtes. Põhjendusena on taganemisavalduses märgitud, et alates jooksva aasta aprillist ei maksa Ostja igakuist osamakset. Nõude rikkumise kõrvaldamiseks andsid Müüjad (hagejad) Ostjale (kostja) täiendavat aega, kuid tänase päeva seisuga ei ole rikkumine Ostja poolt kõrvaldatud. Hagejad viitasid taganemise alusena mõõgilepingu p.7.1.2. VÕS § 116 lg.1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Olulise rikkumine mittelõplik loetelu on sätestatud VÕS § 116 lg.2. VÕS § 116 lg. 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.
Hagejad ei ole lükanud ümber kostja vastuväidet, et talle ei antud VÕS § 114 nimetatud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kinnistu müügihind oli 28 000 eurot ja kostja oli tasunud kuni maksete katkemiseni 24 850 eurot ehk tasumata oli veel kõigest 3150 eurot. Seega kannaks kostja lepingust taganemise puhul ebamõistlikult suurt kahju. Kostja ostis selle kinnistu endale elamiseks.. Kostja on kinnitanud, et ta oli sunnitud lahkuma oma kodust Naiste Varjupaika. Hageja on kinnitanud hagis, et nad olid teadlikud, et kostja ei alates aprillist nimetatud elamus. Seega oleks VÕS § 116 lg.4 ja heade kommetega kooskõlas, kuid hagejad oleksid kostjale andnud seaduses määratud täiendava tähtaja. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tasus ühe summana kogu võgnevuse kinnistu eest. Kohus on seisukohal, et hagi K. S. vastu omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks vajaliku tahteavalduse andmise nõudes tuleb jätta rahuldamata, sest märkega tagatud õiguse maksmapanek ei ole välistatud, vastupidiselt, kostja kinnistu ostjana, kelle kasuks eelmärge seati, on oma kohustuse Müüjate ees täitnud.
10.K. S. nõue kohustada P. P. (isikukood XXX) ja T. P. (isikukood XXX) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kande tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja K. S. (isikukood XXX). VÕS § 208 lg.1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu p.5.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks Müüjatelt Ostjale 30 kalendripäeva jooksul arvates hetkest, kui Ostja poolt on täielikult täidetud ostuhinna kohustus. Vaidlust ei ole selle üle, kostja on oma kohustuse täitnud/püüdnud täita, kuid hagejad tagastasid kostjale viimase poolt tasutud võlgnevuse. VÕS § 76 lg.2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest! Kohus käsitleb kostja poolt kogu võlgnevuse 3150 eurot tasumist hea tahte märgina, kus kostja püüdis heastada seda, et oli tahtmatult kohustust rikkunud. VÕS § 84 lg.1 tulenevalt ei võinud Müüjad (hagejad) keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
Hagejad/vastuhagi kostjad vaidlesid vastuhagile vastu, s.o ei soovi anda nõusolekut kande tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja
K. S..
11.Kohus on seisukohal, et vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta solidaarselt nende põhjendatud ulatuses P. P. (P.) ja T. P. (P.) kanda. Seoses sellega, et kohus jätab menetluskulud, sh P. P. (P.) ja T. P. (P.) menetluskulud nende endi kanda, ei anna kohus hinnangut P. P. (P.) ja T. P. (P.) menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Kohus annab hinnangu ainult K. S. menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele.
13.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.K. S. esindaja esitas 21.11.2024 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 2013,30 eurot, sh õigusabikulud 1811,70 eurot (9 tundi 54 minutit hinnaga 183 eurot tund, sh käibemaks) ja ajakulu (Korra § 15 1 lg 1 p 4 alusel 60 eurot + +käibemaks) 73,20 eurot ja sõidukulu 100,80 eurot (168 km x 2 x 0,30). Menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja õigusabikulud alljärgnevad: 13.08.2024 - konsultatsioon tsiviilasjas 2-24-12001, ajakulu 1,0 tundi; 21.08.2024 - tutvumine materjalidega 2-24-12001 ajakulu 1,5 tundi; 22.08.2024 - vastuse koostamine hagile, vastuhagi koostamine 2-24-12001, ajakulu 5 tundi 6 minutit; 26.08.2024 - telefonisuhtlus ja vastuhagi esitamine 2-24-12001, ajakulu 24 minutit; 02.10.2024 - tutvumine hagejate vastusega 2-24-12001, ajakulu 18 minutit; 19.10.2024 - ettevalmistus istungiks 2-24-12001, ajakulu 48 minutit; 20.okt - osalemine istungil 2-24-12001, ajakulu 0,5 tundi; 21.okt - menetluskulude nimekirja koostamine 2-24-12001, ajakulu 18 minutit. Kuigi K. S. esindaja on nii ettevalmistuse istungiks, istungil osalemise ja menetluskulude nimekirja koostamise märkinud oktoobri kuu toimingutena, siis eeldab kohus, et tegemist on siiski novembrikuu toimingutega, kuna kohtuistung toimus 20.11.2024 ja menetluskulude nimekiri esitati 21.11.2024.
Samuti pöörab kohus esindaja tähelepanu asjaolule, et esindaja on eksinud menetluskulude kogusummas - kogusumma moodustab kokku mitte 2013,30 eurot, vaid 1985,70 eurot (1811,70+73,20+100,80). P. P. (P.) ja T. P. (P.) esindaja seisukohta/vastuväiteid K. S. menetluskulude osas ei esitanud.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on 12.05.2021 määruse nr. 2-20-114596 punktis 11 märkinud, et: „TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17).“
16.Kohus tutvudes K. S. esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et hageja esindaja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 9 tundi 54 minutit, võttes sh arvesse ka kohtuistungil osalemist, on põhjendatud ja mõistliku suurusega ning kuulub täies ulatuses, so summas 1811,70 eurot (sh käibemaks) rahuldamisele. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ajakulu alljärgneva toimingu eest – ajakulu summas 73,20 eurot, sh käibemaks. Kohus pöörab advokaadi tähelepanu asjaolule, et advokaat on vääralt kohaldanud Korra § 151 lg 1 p 4, määrates vahemaaks küll 168 kilomeetrit, kuid võttes ajakuluna arvesse mitte ühte sõidusuunda, vaid kahte sõidusuunda, so õigusabi osutamise kohta ja tagasi (30 eurot + 30 eurot so 60 eurot). Korra § 151 lg 1 p 4 kohaselt kui riigi õigusabi osutamise koht tsiviilasja kohtueelses menetluses, tsiviilkohtumenetluses, haldus- ja halduskohtumenetluses, rahvusvahelise kaitse menetluses ja sellega seotud halduskohtumenetluses jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda, 30 eurot, kui vahemaa on 151-200 kilomeetrit. Seega leiab kohus, et põhjendatud tasu sõidule kulunud aja eest moodustab mitte 73,20 eurot, sh käibemaks, vaid 36,60 eurot, sh käibemaks. Korra p 17 lg 1 ja 2 järgi, riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud. Sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse üksnes juhul, kui riigi õigusabi on osutatud mujal kui linnas või vallas, kus asub advokaadibüroo või selle struktuuriüksus, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab; hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo
pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0.30 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Esindaja on märkinud sõidukuluna 100,80 eurot, mis vastab Korra § 17 lg 1, 2 ja on põhjendatud. Kuna esindaja ei ole nimetatud summale käibemaksu arvestanud, siis ei tee seda ka kohus (korrektse taotluse esitamine on esindaja kohustus).
17.Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et K. S. põhjendatud menetluskulud moodustavad kokku 1949,10 eurot (1811,70+36,60+100,80). TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Seega kuulub P. P.lt (P.) ja T. P.lt (P.) solidaarselt K. S. kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 1949,10 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (1949,10 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Rahuldamata osas jäävad K. S. menetluskulud tema enda kanda.
19.TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.