L.B-le (L.B, isikukood XXX) jääb alljärgnev korteriomand: Eriomand nr 1, mille esemeks on ruumid märgitud kohtumääruse LISAS (kompromisskokkuleppe lisas) toodud plaanil märgistusega 1, mille juurde kuulub kaasomandiosa ehitisest ja maatükist suurusega 1448/2843, mis ei ole ühegi korteriomandi eriomandiosa esemeks.
1.1.1.2.D.W-le (L.B, isikukood XXX) jääb alljärgnev korteriomand: Eriomand nr 2, mille esemeks on ruumid, mis on märgitud kohtumääruse LISAS (kompromisskokkuleppe lisas) toodud plaanil märgistusega 2, mille juurde kuulub kaasomandiosa ehitisest ja maatükist suurusega 1653/2843, mis ei ole ühegi korteriomandi eriomandiosa esemeks.
1.1.2.Pooled annavad kõik oma tahteavaldused, mis on vajalikud kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks eriomandi tekkimiseks (korteriomandite moodustamiseks) kohtumääruse resolutsiooni punkti 1.1.1 alapunktides 1.1.1.1-1.1.1.2 (kompromissi p 1.1. alapunktides 1 (4)
1.1.– 1.2.) toodud viisil ning Xxx (katastriosa nr xxx) uute registriosade avamisel korteriomandite seadmiseks iga vastava registriosa esimesse jakku korteriomandi (eriomandi) kohta kande tegemiseks.
1.1.3.Pooled annavad kõik oma tahteavaldused, mis on vajalikud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx teise jakku tehtud järgmiste omanikukannete kustutamiseks: Kanne nr 5.4. „L.B (isikukood XXX) 1⁄2 kaasomandist“ Kanne 5.5. „D.W (isikukood XXX) 1⁄2 kaasomandist“ ning registriosa nr xxx sulgemiseks.
1.1.4.Pooled paluvad asendada kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.1.2 ja 1.1.3 (kompromissi p-s 1.2. ja 1.3.) viidatud tahteavaldused kompromissi kinnitava kohtumäärusega.
1.1.5.Kõik korteriomandite moodustamisega seonduvad ehitustööde kulud katab vastavalt omanik, kelle korteriomandisse tööd jäävad. Näiteks elektri eraldamisega seotud kulud jääksid poolte endi kanda.
1.1.6.L.B (isikukood XXX) tasub projekteerimise, elektriliitumise ja trepi ehitamise kulud ning tema kohustuseks on ka suhtlus ja asjaajamine kohaliku omavalitsusega ning vajadusel teiste ametiasutustega.
1.2.Muud kokkulepped ja teated:
1.2.1.Pooled kinnitavad, et kompromissi kohasel täitmisel ei ole neil teineteise vastu mingeid muid pretensioone ega nõudeid (sealhulgas kasutuseelise nõudeid), mis võivad tuleneda tsiviilasja nr 2-18-12263 menetluses esile toodud asjaoludest.
1.2.2.Kõik tsiviilasja nr 2-18-12263 menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Kohtumääruse lahutamatuks osaks on kohtumääruse LISA, milleks on ASICE-vormingus fail „Lisa 1- Hoonejaotusplaan Xxx“.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-12263.
4.Tühistada Harju Maakohtu 21.08.2018.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-12263 rakendatud hagi tagamine (märkuse kandmine Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kolmandasse jakku L.B (isikukood XXX) kasuks).
5.Tagastada L.B-le (L.B, isikukood XXX) riigilõiv 300 (kolmsada) eurot ja kanda L.B arveldusarvele xxx.
6.Tagastada D.W-le (L.B, isikukood XXX) riigilõiv 300 (kolmsada) eurot ja kanda D.W arveldusarvele xxx.
7.Asendada jõustunud kohtumääruses isikute nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada isikute isikukoode ja määruses märgitud aadresse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
9.Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme (3) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud 2 (4)
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.L.B (hageja) esitas 16.08.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse D.W (kostja) ja K.C vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja esitas koos hagiga hagi tagamise avalduse. Kohus jättis hagi 17.08.2018 käiguta. Hageja esitas 17.08.2018 hagi ja hagi tagamise avalduse täienduse. Kohus rakendas 21.08.2018 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kohus võttis hagi 10.09.2018 menetlusse. Kostja ja K.C esitasid 08.10.2018 vastuhagi, mis sisaldas vastuväiteid hagile. Kohus jättis vastuhagi 20.11.2018 käiguta. Kostja ja K.C esitasid 21.12.2018 vastuhagi täienduse. Kohus võttis vastuhagi 14.08.2019 menetlusse. Hageja vastas vastuhagile 11.09.2019. K.C suri 01.01.2020. Kostja jätkas 18.06.2020 K.C üldõigusjärglasena menetlust. Kohtule esitati 18.12.2024 poolte esindajate allkirjastatud kompromissileping. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
3.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rakendas 21.08.2018 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kompromissilepingu pooled taotlesid hagi tagamise abinõu tühistamist. Kohus rahuldab poolte taotluse ja tühistab rakendatud hagi tagamise.
4.TsMS § 150 lg 1 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud asjas riigilõivu kokku 450 eurot. Kostja on tasunud asjas riigilõivu kokku 450 eurot. Pooled on taotlenud riigilõivu osalist tagastamist. Hagi ja vastuhagi esitamise ajal tuli tasuda kaasomandi lõpetamise hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seega on pooled tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Eeltoodut arvestades tuleb tagastada kummalegi poolele enam tasutud riigilõiv 150 eurot ning pool ettenähtud riigilõivust, see on 150 eurot, kokku 300 eurot.
5.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
6.Vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme 3 (4)
päevani.
7.TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalikõigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Pooled taotlevad endi nimede asendamist tähemärkidega, endi isikukoodide ja teiste isikuandmete mitteavaldamist. Kohus rahuldab taotluse ja määrab isikute nimede asendamise tähemärkidega ja isikukoodide mitteavaldamise. Pooled ei ole täpsustanud, millised on muud isikuandmed, mille avaldamist pooled ei soovi. Kohtu hinnangul saab sellisteks andmeteks pidada eelkõige aadresse. Kohus määrab aadresside mitteavaldamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.