Kostja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.O hagiavaldus B2 Impact OÜ vastu käsutamise keelumärke kustutamiseks vajaliku nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega.
2.Asendada B2 Impact OÜ nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx (xxxxxxxxxxxxxx) III jakku OK Incure OÜ (praeguse nimega B2 Impact OÜ) kasuks sisse kantud käsutamise keelumärke kustutamiseks käesoleva kohtuotsusega.
3.Jätta A.O hagiavaldus osas, milles A.O palub kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx (xxxxxxxxxxxxxx) III jakku OK Incure OÜ kasuks sisse kantud käsutamise keelumärge, läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Mõista B2 Impact OÜ-lt A.O kasuks välja menetluskulu 1092 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
Hagiavaldus ja hageja nõuded
1.Tartu Maakohtu menetluses on A.O (hageja) 22. novembri 2023 hagi B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ, kostja) vastu.
2.Hagiavalduse kohaselt hageja ja xxxx A.O abiellusid xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Abikaasad omandasid 7. oktoobri 2002 müügilepingu alusel xxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxx). Omandatud kinnistu kanti kinnistusraamatusse xxxx A.O nimele, kuigi tegemist on ühisvaraks oleva kinnistuga. Kohtutäiturid on algatanud xxxx A.O vastu mitmeid täiteasju (084/2022/8016; 084/2022/8017; 084/2023/56; 084/2023/57; 084/2023/66; 084/2023/2184 ja 084/2023/2268) ja kohtutäitur O. Kutšmei avalduse alusel on 17. veebruaril 2022 sissenõudja OK Incure OÜ (kostja) kasuks xxxxxxxxxxxxxx registriossa kantud sisse käsutamise keelumärge. Hageja ei ole täitemenetlustes võlgnik, kuid tema ühisomandis olev kinnistu on arestitud täies ulatuses xxxx A.O täitemenetluses. Hageja on seisukohal, et käsutamise keelumärge on kinnistusraamatu ebaõige kande tõttu seatud ühisvarale, mistõttu on tal õigus nõuda kinnistusraamatu kande parandamiseks (ehk käsutamise keelumärke kustutamiseks) nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab (kostjalt). Nõusoleku andmine tähendab tahteavalduse tegemist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 18. detsembril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-125-07 tehtud otsuse p-s 18 leidnud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt saab jõustunud kohtuotsusega asendada kindla sisuga tahteavaldust, kui isik on kohustatud seda tahteavaldust tegema, ning et asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 alusel esitatud hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooniga saab lugeda isiku kande muutmisega nõustunuks. Kuna käsutamise keelumärge on praegusel juhul seatud ühisvarale, tuleneb kande ebaõigsus AÕS § 65 lg 1 mõttes asjaolust, et käsutamise keelumärke seadmiseks ei olnud hageja nõusolekut. Selline nõusolek on aga nõutav kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 1 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt. Hageja nõuab: 1) kohustada kostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx III jakku kostja kasuks kantud käsutamise keelumärke kustutamiseks; 2) kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx III jakku kostja kasuks kantud käsutamise keelumärge. Kostja vastus hagiavaldusele
3.Kostja vaidleb 28. detsembri 2023 vastuses hagiavaldusele vastu. Kostja hinnangul ei ole arusaadav, mida hageja taotleb. Hageja on väidetavalt esitanud hagi tuginedes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg-le 1, kuid jätnud tähelepanuta, et TMS § 222 lg 3 kohaselt esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja ja võlgniku vastu, mida antud juhul tehtud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohtule esitatud tõendite alusel tuvastab kohus järgmise:
Hageja ja xxxx A.O abiellusid xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (vt abielutunnistus, dtl 7);
Hageja ja xxxx A.O omandasid 7. oktoobri 2002 müügilepingu alusel xxxxxxxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (Valga notar Anna
Rästa 7. oktoobri 2002 notariaalakt, notari ametitoimingute raamatu registri nr 3360, dtl 31-37);
xxxxxxxxxxxxxx omanikuna kanti 7. oktoobri 2002 asjaõiguslepingu p 8.2 alusel kinnistusraamatusse xxxx A.O (asjaõigusleping, dtl 34; kinnistusraamatu väljavõte, dtl 9);
5.Eeltoodud asjaolude üle pooled ei vaidle. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kohtutäiturid on algatanud xxxx A.O vastu mitmeid täiteasju (084/2022/8016; 084/2022/8017; 084/2023/56; 084/2023/57; 084/2023/66; 084/2023/2184 ja 084/2023/2268) ja kohtutäitur Oksana Kutšmei avalduse alusel on 17. veebruaril 2023 sissenõudja OK Incure OÜ (praeguse nimega B2 Impact OÜ, kostja) kasuks xxxxxxxxxxxxxx registriosa III jakku kantud sisse käsutamise keelumärge. Need asjaolud nähtuvad ka kohtule esitatud Tartu Maakohtu 12. septembri 2023 kohtumäärusest (dtl 10-12) ning kinnistusraamatu väljavõttest (dtl 9).
6.Hageja on selgitanud ja kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja ei ole eelnevalt viidatud täitemenetlustes võlgnik. Asjaolu, et hageja ei ole täiteasjades nr 084/2022/8016; 084/2022/8017; 084/2023/56; 084/2023/57; 084/2023/66; 084/2023/2184 ja 084/2023/2268 võlgnik, ei ole seega vaidluse all.
7.Kuna hageja ja xxxx A.O olid xxxxxxxxxxxxxx omandamise ajal abielus, omandati xxxxxxxxxxxxxx sel ajal kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 alusel hageja ja xxxx A.O ühisvarasse, sõltumata sellest, et xxxxxxxxxxxxxx omanikuna kanti kinnistusraamatusse ainult xxxx A.O. Kostja ei ole menetluses vastupidist väitnud ega esile toonud, et xxxxxxxxxxxxxx võiks olla xxxx A.O lahusvara või välistaks abieluvaraleping xxxxxxxxxxxxxx käsitlemise abikaasade ühisvarana.
8.Riigikohus on 29. septembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 tehtud kohtumääruses selgitanud, et ühisvara oluliseks tunnuseks on vara seotus, st selle käsutamiseks on vajalik ühisomanike ühine tahe. Ühisvaras puuduvad eraldi käsutatavad mõttelised osad nagu kaasomandi puhul, st ühisvaras olevat eset saab käsutada üksnes tervikuna. Seetõttu ei ole võimalik ühisvarast osa käsutada ka täite- või pankrotimenetluses, mh pöörata sissenõuet osale ühisvarale ühe abikaasa kui võlgniku kohustuste täitmiseks (p 17).
9.TMS § 14 lg 1 kohaselt võib abikaasade ühisvarale sissenõude pöörata üksnes juhul, kui selleks on võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolek või täitedokument kohustab mõlemat abikaasat. Kostja ei ole menetluses väitnud, et täitedokument, mille alusel xxxxxxxxxxxxxx käsutamise keelumärge seati, kohustab nii xxxx A.O-d kui hagejat. Vaidlust ei ole selles, et käsutamise keelumärge seati xxxxxxxxxxxxxx ilma hageja kui võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekuta. Selline nõusolek on nõutav ka KRS § 34 1 lg 1 kohaselt. Seega on hagejal õigus selles, et xxxxxxxxxxxxxx sissenõude pööramine on õigusvastane.
10.Riigikohus on 29. septembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 tehtud kohtumääruses selgitanud, et võlgnikuks mitteolev abikaasa saab oma õigusi kaitsta TMS § 222 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega sissenõudja ja võlgniku vastu või AÕS § 65 lg 1 järgi kinnistusraamatu kande parandamist taotledes (p 20, 22). Hageja ei ole soovinud oma õigusi kaitsta hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotledes, vaid on hagenud kostja kui sissenõudja nõusolekut kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärke kustutamiseks.
11.Kuna xxxxxxxxxxxxxx käsutamise keelumärke seadmiseks ei olnud hageja kui xxxxxxxxxxxxxx ühisomaniku nõusolekut, tuleneb sellest, et käsutamise keelumärke kohta kande tegemise eeldused ei olnud täidetud ning vastav kanne on kehtetu, seega algusest peale ebaõige. Ebaõige kanne, millega on hagejal keelatud oma omandit vabalt
käsutada, rikub hageja absoluutset omandiõigust, mis on sätestatud AÕS § 68 lõikes 1.
12.AÕS § 65 lg 1 alusel võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kostja, vaieldes hagiavaldusele vastu, on kinnitanud sellega, et tema kui isik, kelle kasuks on käsutamise keelumärge seatud, ei anna nõusolekut kande kustutamiseks. Kostjal ei ole samas õigust käsutamise keelumärke kustutamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks, kuivõrd kostja pole esile toonud ühtki sellekohast sisulist vastuväidet – kostja ei vaidlusta, et xxxxxxxxxxxxxx on hageja ja xxxx A.O ühisvara. Seega on kostja AÕS § 65 lg 1 alusel kohustatud andma KRS § 341 lg 1 järgi vajaliku nõusoleku kande kustutamiseks. Kuivõrd kostja ei ole hagejale vajalikku nõusolekut andnud, on hageja palunud kostja nõusoleku TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada. Ka KRS § 34 1 lg 8 järgi võib puudutatud isiku nõusoleku asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.
13.Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et kostja on kohustatud andma nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx (xxxxxxxxxxxxxx) III jakku OK Incure OÜ kasuks sisse kantud käsutamise keelumärke kustutamiseks. Kohus rahuldab hageja nõude ning asendab kostja nõusoleku TsÜS § 68 lg 5, TMS § 184 lg 1 esimese lause ja KRS § 341 lg 8 alusel kohtuotsusega. Hagiavaldus kuulub selles osas rahuldamisele.
14.Hageja on esitanud kohtule nõude ka Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx (xxxxxxxxxxxxxx) III jakku OK Incure OÜ kasuks sisse kantud käsutamise keelumärke kustutamiseks. Kohus selgitab, et kohus ei kustuta kinnistusraamatu kandeid. Kande kustutamiseks tuleb hagejal kinnistusosakonnale esitada KRS § 34 lg 1 järgi kinnistamisavaldus. Kostja nõusolekut asendab kinnistamismenetluses KRS § 34 1 lg 8 järgi käesolev kohtuotsus, mis tuleb KRS § 35 lg 1 p 3 järgi kinnistamise alusdokumendina samuti kinnistusosakonnale esitada. Hagiavaldusega taotletud eesmärgi saavutamiseks, s.o kande kustutamiseks, piisab kostja nõusoleku asendamisest, millises osas on kohus hagiavalduse rahuldanud. Kohus jätab hageja nõude käsutamise keelumärke kustutamiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud
15.Hageja esitas hagiavalduses kaks nõuet. Kohus rahuldas hagiavalduse ühe nõude osas ning teise osas jättis läbi vaatamata. Hageja teine nõue (kande kustutamiseks) kattus sisuliselt hageja esimese nõudega (kande kustutamiseks kostja nõusoleku hagemine). Hageja saavutas hagiavaldusega oma eesmärgi ning kohtuotsuse jõustumisel on hagejal võimalik kinnistamismenetluses oma kinnistult käsutamise keelumärge kustutada. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täielikult kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1, lg 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
17.Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 41-42) kohaselt on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja tasu 5,5 tunni eest. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
18.Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu. Käesoleva tsiviilasja hagihind on 3500 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb hagihinnalt kuni 3500 eurot tasuda riigilõivu 420 eurot. Hageja on 27. oktoobril 2023 tasunud riigilõivu 490 eurot. Tasutud riigilõiv summas 420 eurot on põhjendatud menetluskulu. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus tasutud riigilõivu tagastamisele enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on riigilõivu tasunud ettenähtust rohkem 70 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamiseks
tuleb hagejal esitada kohtule allkirjastatud avaldus, milles märkida riigilõiv, mille tagastamist hageja taotleb, ning pangakonto andmed (number, omanik), kuhu riigilõiv tagastada.
19.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Pooled vaidlesid käsutamise keelumärke kustutamise üle. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades hagiavalduse lühidust, tõendite vähesust, kostja minimaalseid vastuväiteid ja asja lahendamist kirjalikus menetluses, oli tegemist väikesemahulise asjaga. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Ühe nõude osas jättis kohus hagi läbi vaatamata. Kohus ei pea põhjendatuks jätta kostja kanda kulu, mis on seotud hageja ja tema esindaja infovahetusega, samuti kordab hageja kohtukõne juba hagiavalduses esiletoodut. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud 4 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot käibemaksuta ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest maksmisele kuuluvat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Hageja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud 672 (4 * 140 * 1,2) euro ulatuses.
20.Hageja menetluskulud on 1092 (420 + 672) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1092 eurot.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.