Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 11.12.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-17195
Kohtuasi
aktsiaseltsi NT Bunkering kaebus kohtutäituri Risto Sepa 06.12.2021 otsuse ja tegevusetuse peale täiteasjas nr 027/2020/1309
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.12.2023 võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
aktsiaseltsi NT Bunkering määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja aktsiaselts NT Bunkering (registrikood 10162353), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Nikolai Majerovitš
määrus
(menetlusse
Puudutatud isik kohtutäitur Risto Sepp, lepinguline esindaja Raul Uesson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta aktsiaseltsi NT Bunkering määruskaebus rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 14.12.2023 määrus muutmata. Jätta määruskaebemenetluse kulud aktsiaseltsi NT Bunkering kanda. Mõista aktsiaseltsilt NT Bunkering kohtutäituri Risto Sepa kasuks välja menetluskulude hüvitis 793 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Aktsiaselts NT Bunkering (avaldaja, sissenõudja) esitas 05.12.2023 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus muuta kohtutäituri Risto Sepa (puudutatud isik I, kohtutäitur) 06.12.2021 täitekulu väljamõistmise otsust täiteasjas nr 027/2020/1309, märkides otsusesse, et kulutused täitemenetluseks tegi sissenõudja, ning suurendada PAL SHIPPING-7 CO. LTD-lt (puudutatud isik II, võlgnik) väljamõistetud täitekulusid vastavalt sissenõudja esitatud andmetele täitekulude tegeliku kandmise kohta. Alternatiivselt palus sissenõudja kohustada kohtutäiturit lahendama sissenõudja 09.12.2021 kaebuse täitekulude väljamõistmise otsusele sisuliselt.
1.1.Kaebuse kohaselt arestis Harju Maakohus 14.08.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-2011687 prahilepingust tuleneva 863 786,58 USD suuruse nõude tagamiseks võlgnikule kuuluva laeva ML „NATIG ALIYEV“ (laev) ja määras laeva hoidjaks sissenõudja. Kohtutäitur algatas laeva arestimiseks täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/1309. Harju Maakohus määras 16.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11687 laeva hoidmise eelarveks vastavalt kohtule esitatud kuludokumentidele kuni 120 000 eurot kuus, lubas 11.11.2020 määrusega laeva müüa ning tunnistas 03.03.2021 määrusega laeva müümise määruse viivitamata täidetavaks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.07.2021 määrusega samas asjas laeva arestimise määruse sissenõudja laeva hoidjaks määramise osas ja ülejäänud eeltoodud määrused täies ulatuses.
1.2.Sissenõudja valdas laeva arestimise määruse alusel laeva alates 14.08.2020 kuni 2021. a detsembrini ning kandis sellega seoses võlgniku huvides täitekulusid. Kohtutäitur koostas 06.12.2021 täitekulu väljamõistmise otsuse, millega mõistis Welton Enterprises OÜ arvestuse alusel perioodi august 2020 kuni august 2021 eest võlgnikult välja laeva meeskonna ülalpidamise ja kindlustusmaksete tasumisega seotud täitekulu 664 680,63 eurot. Welton Enterprises OÜ tasus küll laeva meeskonnale palka, kuid sissenõudja hüvitas talle selle kulu. Seega tuleb sissenõudja lugeda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1 mõttes täitemenetluseks vajalikud kulutused kandnud isikuks ja mõista täitekulud välja tema kasuks.
1.3.Eeltoodu tõttu esitas sissenõudja 09.12.2021 kohtutäiturile täitekulu väljamõistmise otsusele kaebuse. Kohtutäitur vaatas kaebuse 14.01.2022 suuliselt läbi ja lubas kaebuse kohta otsuse teha 20 päeva jooksul. Kohtutäitur ei ole siiani otsust teinud, kuigi sissenõudja on palunud tal korduvalt kaebuse lahendada. Sissenõudja on kohtutäituri tegevusetuse tõttu sunnitud pöörduma kohtusse.
1.4.Kohtutäitur oleks pidanud jätkama täitekulude sissenõudmist kas samas või eraldi täitemenetluses. Täitemenetlus on küll lõppenud, kuid seadusest ei tulene, et võlgnik ei peaks täitemenetluse ajal kantud kulusid pärast täitemenetluse lõppemist hüvitama. Täitekulu väljamõistmise otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi eraldiseisev täitedokument ja seda saab ka muuta. Laeva arestimise määruse osaline tühistamine ning laeva hoidmise eelarve, laeva müümise ja viivitamata täidetavaks tunnistamise määruse tühistamine ei muuda asjaolu, et sissenõudja kandis ja oli laeva hoidjaks olemise ajal jõus olnud kohtumääruste alusel ka kohustatud kandma laeva hoidmise kulud. Küsimus sellest, kas võlgnik saaks hiljem nõuda sissenõudjalt kohtutäiturile tasutud täitekulude hüvitamist, ei välista ega piira kohtutäituri õigust ja kohustust nõuda täitemenetluse kulud võlgnikult TMS § 38 lg 2 alusel sisse. Samuti ei välista ega piira täitemenetluse jätkamist täitekulude sissenõudmiseks see, et kohtutäitur peab hagi tagamise tühistamisel TMS § 49 lg 1 alusel viivitamatult vara arestist vabastama.
2-23-17195 Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus jättis 14.12.2023 määrusega kaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 menetlusse võtmata, sest kaebusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Menetluskulud jättis maakohus sissenõudja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole sissenõudja järginud kohtule kaebuse esitamisel TMS § 218 lg-st 1 tulenevat kümnepäevast tähtaega, mis on õigust lõpetav tähtaeg. Sissenõudja esitas kohtutäiturile kaebuse 09.12.2021 (määruses ekslikult märgitud 06.12.2021). Kohtutäitur vaatas kaebuse 14.01.2022 suuliselt läbi ja lubas otsuse teha 20 päeva jooksul, kuid ei ole siiani otsust teinud. Olukorras, kus kohtutäiturile on esitatud kaebus, kuid ta ei ole selle kohta otsust teinud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule (RKTKm 13.10.2009, 3-2-1-102-09, p 9). Sel juhul tuleb kohtusse pöördumise aega arvestada ajast, mil kaebuse esitajale on ilmselge, et täitur ettenähtud otsust ei tee (RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p 14). Kuivõrd kohtutäitur lubas 14.01.2022 kaebuse suulisel läbivaatamisel otsuse teha 20 päeva jooksul, pidi sissenõudjale vähemalt alates 2022. a veebruari keskpaigast olema selge, et kohtutäitur tema kaebust otsusega tähtaegselt ei lahenda. Sissenõudja pöördus kohtusse ligi kaks aastat hiljem, seega ei ole tema kaebus tähtaegne. Kuigi seadus ei näe ette TMS § 218 kohase kaebuse esitamise tähtaja ennistamise võimalust, on ennistamine võimalik analoogia korras TMS § 217 lg-ga 2. Siinsel juhul ei ole aga tähtaja ennistamiseks alust, sest asja materjalist ei nähtu, et sissenõudjal esinenuks mõjuv põhjus tähtaja järgimata jätmiseks. Ainuüksi kohtutäituri otsuse ootamist ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
3.Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asja maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ja vajadusel ennistada kohtutäituri 06.12.2021 täitekulude väljamõistmise otsusele kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebuse väidete kohaselt ei pidanud sissenõudjale alates 2022. a veebruari keskpaigast olema selge, et kohtutäitur kaebust otsusega ei lahenda. Maakohtu viidatud Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15 ei ole asjakohane, sest kohtutäitur ei teatanud sissenõudjale, et ta ei kavatsegi kaebuse kohta otsust teha ja et sissenõudja peaks pöörduma kohtusse. Sissenõudja oli alles maakohtule kaebuse esitamise ajaks teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Sarnaselt siinse asjaga tegi kohtutäitur täitekulu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 027/2020/1752, millele esitas kaebuse USA RIVER SHIPPING CO. LTD. Kohtutäitur vaatas kaebuse läbi 30.08.2022 ja tegi otsuse alles 28.10.2023, kui olid tühistatud laeva arestimisega seotud kohtumäärused. Kohtutäituri kaebuse kohta tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine toimub tsiviilasjas nr 2-23-15684. Sissenõudja sai seega mõistlikult eeldada, et kohtutäitur teeb tema kaebuse kohta otsuse alles siis, kui on lõplikult lahendatud kõik laeva arestimisega seotud menetlused. Kui sissenõudja ei peaks olema kaebuse esitamise tähtaega järginud, tuleb kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Kohtutäitur rikkus sissenõudja kaebust lahendamata jättes TMS § 217 lg-t
3.Kui tähtaega rikutakse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, esineb alus seaduses
2-23-17195 sätestatud tähtaja ennistamiseks TsMS § 67 järgi (RKTKo 14.06.2023, 2-20-13537, p 21). Sissenõudja sai objektiivselt eeldada, et kohtutäitur teeb tema kaebuse kohta otsuse pärast laeva arestimisega seotud kohtumenetluste lõppemist, mis on mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 mõttes.
4.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11687 laeva arestimise määruse sissenõudja laeva hoidjaks määramise osas, sest TMS § 72 lg 3 ei luba vara hoidjaks määrata sissenõudjat ja sissenõudja määramine laeva hoidjaks oli seega ebaseaduslik. Harju Maakohus tühistas 17.11.2022 määrusega (laeva arestimise tühistamise määrus) samas asjas laeva arestimise määruse ka ülejäänud osas, sest Pärnu Maakohtu poolt 21.10.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-20276 tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud Londoni vahekohtu 06.10.2021 otsusega lõppes laeva arestimise aluseks olev vahekohtumenetlus selliselt, et sissenõudja hagi võlgniku vastu jäi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldati võlgniku vastuhagi sissenõudja vastu. Laeva arestimine oli seega ilmselgelt põhjendamatu. Kohtutäitur tühistas laeva arestimise tühistamise määrusele tuginedes 18.11.2022 otsusega 17.08.2020 laeva arestimise akti ja lõpetas TMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitemenetluse. Sissenõudja ei esitanud selle peale kaebust, mistõttu ei ole võimalik sissenõudja siinsest kaebust menetleda. Kohtutäitur ei saanud lõpetatud täitemenetluses enam toiminguid teha, sh teha otsust sissenõudja 09.12.2021 kaebuse kohta. Eelnevat arvestades ei saa sissenõudja tugineda sellele, nagu jääks täitekulu väljamõistmise otsus TMS § 2 lg 1 p 16 kohaseks täitedokumendiks, mida tuleks lõpetatud täitemenetlusest eraldiseisvana edasi täita. Sissenõudja seisukoht, mille järgi ta on teinud kõik endast oleneva kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks, ei ole asjakohane, sest kohtutäitur vaatas sissenõudja 09.12.2021 kaebuse 14.01.2022 suuliselt läbi ja edastas sellekohase protokolli täitemenetluse osalistele. Formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt kannab täitekulud võlgnik ning kui täitedokument hiljem tühistatakse, on võlgnikul TMS § 42 järgi õigus nõuda sissenõudjalt tasutud täitekulude tagastamist. Täitemenetluse osaliste vahelised sisesuhted ei oma seega kohtutäituri jaoks tähendust ja Welton Enterprises OÜ jääb laeva meeskonna kulude osas õigustatud isikuks, kuid sissenõudja võib Welton Enterprises OÜ-le hüvitatud kulu tagasi nõuda. Sissenõudja kaebuse alusel täitekulu väljamõistmise otsuse muutmine oleks loonud olukorra, kus kohtutäitur kohaldanuks kohustuste ja tehingute tagasitäitmise lubamise näol materiaalõigust, milleks kohtutäituril õigust ei ole, kuivõrd õigust saab mõista ainult kohus. Menetluse edasine käik
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2-23-17195
7.Sissenõudja ei ole kohtule kaebuse esitamisel järginud TMS § 218 lg 1 esimesest lausest tulenevat kümnepäevast tähtaega, mistõttu ei ole kaebusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja maakohus jättis seega õigesti kaebuse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 menetlusse võtmata.
7.1.Kolleegium selgitab, et TMS § 217 lg 1 järgi tuleb kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks esitada kaebus esmalt kohtutäiturile ja seda kümne päeva jooksul alates otsusest teadasaamisest. Kohtutäitur vaatab TMS § 217 lg 3 alusel kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates kümne päeva jooksul otsuse. Sama sätte lg 31 võimaldab kohtutäituril pikendada kaebuse kohta otsuse tegemise tähtaega kümne päeva võrra, kui tegemist on õiguslikult keeruka juhtumiga või kui otsuse tegemine on muudel objektiivsetel põhjustel raskendatud. Sama sätte lg 5 järgi peab kohtutäitur tegema kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetama selle menetlusosalistele kätte. Olukorras, kus täitur ei tee mingil põhjusel kaebuse kohta otsust, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebuse kohta tehtud täituri otsuse peale saanuks kaebuse esitaja TMS § 218 lg 1 esimese lause järgi esitada kaebuse maakohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui täitur ei tee kaebuse kohta otsust, tuleb kohtusse pöördumise tähtaega arvestada ajast, mil kaebuse esitajale on ilmselge, et täitur ettenähtud otsust ei tee (RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p-d 13 ja 14).
7.2.Kohtutäitur vaatas täitekulu väljamõistmise otsuse peale esitatud kaebused, sh sissenõudja 09.12.2021 kaebuse, suuliselt läbi 14.01.2022 ning lubas kaebused TMS § 217 lgle 31 tuginedes lahendada hiljemalt 20 päeva jooksul, st hiljemalt 03.02.2022 (dtl 42). Vaidlust ei ole, et kohtutäitur selleks kuupäevaks kaebuste kohta otsust ei teinud. Sellises olukorras pidi sissenõudjale hiljemalt paari päeva jooksul pärast otsuse tegemise tähtaja möödumist olema ilmselge, et kohtutäitur ei tee tema kaebuse kohta otsust. Seda ei väära asjaolu, et kohtutäitur ei teatanud sissenõudjale eraldi, et ta ei tee kaebuse kohta otsust, sest otsuse tegemise tähtaja möödudes oli see niigi selge. Samuti ei väära seda asjaolu, et pooleli olid laeva arestimisega seotud kohtumenetlused, sest nende toimumine ei oma vahetut mõju ei kohtutäituri otsuse tegemise ega kaebuse esitamise tähtaja kulgemisele. Asja materjalidest ka ei nähtu, et kohtutäitur oleks andnud sissenõudjale mõista, et ta kavatseb sissenõudja kaebuse kohta otsuse teha pärast laeva arestimisega seotud kohtumenetluste lõplikku lahenemist. Sissenõudjale ei saanud mõistlikku eeldust kaebuse hilisemale lahendamisele tekitada ka määruskaebuses viidatud täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/1752 käik, kuivõrd seal tegi kohtutäitur täitekulude väljamõistmise otsuse alles 12.07.2022 (dtl 268).
7.3.Kuigi eelnevat arvestades pidanuks sissenõudja kohtule täitekulu väljamõistmise otsusele kaebuse esitama juba hiljemalt veebruaris 2022, märgib kolleegium, et sissenõudja on ületanud igasuguse mõistliku aja kaebuse esitamiseks ka siis, kui lähtuda sellest, et ta võis mõistlikult eeldada kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta otsuse tegemist pärast laeva arestimisega seotud kohtumenetluste lõplikku lahenemist. Harju Maakohus tühistas 17.11.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11687 laeva arestimise määruse ja tunnistas enda määruse viivitamata täidetavaks (dtl-d 248–250). Kohtutäitur tühistas sellele tuginedes 18.11.2022 otsusega 17.08.2020 laeva arestimise akti ja lõpetas TMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitemenetluse (dtl-d 252–253). Sissenõudja kinnitas täitemenetluse lõpetamise otsuse kättesaamist 21.11.2022 e-kirjaga (dtl-d 43–44), kuid esitas kohtule kaebuse alles 05.12.2023, seega üle aasta hiljem. Sissenõudja ei ole esile toonud ühtegi põhjust, mis õigustaks kaebuse sedavõrd hilist esitamist.
2-23-17195
7.4.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei esine mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 mõttes. Lisaks on kahtlusteta ületatud ka TsMS § 67 lg-st 2 tulenevad tähtajad ennistamise taotlemiseks.
8.Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.
seotud
10.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kohtutäituri esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1328,28 eurot (sh käibemaks). Nimekirja kohaselt kulus kohtutäituri lepingulisel esindajal määruskaebemenetluse toimingutele kokku 16 tundi 45 minutit, sh hageja kaebuse ja selle lisadega tutvumisele 2 tundi 30 minutit, täitetoimikuga tutvumisele 3 tundi, analüüsile ja konsultatsioonile kliendiga 2 tundi 30 minutit ning seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele 8 tundi 45 minutit. Muid kulusid toimikust ei nähtu. Arvestades sissenõudja kaebuse, maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud olnud vajalikud, kuid toimingutele kulunud aeg osaliselt ebavajalik. Maakohus palus 28.12.2023 e-kirjaga kohtutäituril esitada kirjaliku seisukoha sissenõudja määruskaebuse kohta, kuid kohtutäitur on esitanud sisulise seisukoha sissenõudja kaebusele, mis nähtub lisaks seisukoha põhjendustele ka seisukoha pealkirjast ja taotlustest. Selles menetlusetapis ei olnud aga kaebusele sisulise seisukoha esitamine vajalik. Arvestades seisukoha seda osa, mis omab tähtsust määruskaebuse lahendamisel, loeb ringkonnakohus seisukoha koostamisele ja sellele eelnenud toimingutele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajaks kokku 10 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on kohtutäituri lepingulise esindaja tunnitasu 79,30 eurot (sh käibemaks), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Seega on kohtutäituri vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 793 eurot (10 tundi × 79,30 eurot/tund), mis tuleb sissenõudjalt kohtutäituri kasuks välja mõista. Vastavalt kohtutäituri taotlusele tuleb sissenõudjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
11.Arvestades seda, et vaidlusaluses täitemenetluses täideti mitterahalist nõuet, saab ringkonnkohtu määruse peale TMS § 218 lg 3 teise lause järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
2-23-17195 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.