Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 10.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-8960
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus esialgse õiguskaitse korras R.L-ile tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2026 määrus (esialgse õiguskaitse pikendamine)
Kaebuse esitaja ja liik
R.L-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399), psühhiaatriakliiniku valvearst KT Puudutatud isik R.L (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta R.L-i määruskaebus rahuldamata.
2.Täpsustada Harju Maakohtu 24.04.2026 määruse resolutsiooni punkti 3 esialgse õiguskaitse rakendamise lõpuaja osas kellaajaga selliselt, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 31.05.2026 kell 13.30. Muus osas jätta Harju Maakohtu 24.04.2026 määrus muutmata.
3.Sõnastada Harju Maakohtu 24.04.2026 määruse tervikresolutsioon järgmiselt:
Pikendada R.L-i suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 21.04.2026 kell 13.30 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest.
3.2.Kohus annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
3.3.Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 31.05.2026 kell 13.30 või mõnel eelneval päeval, kui
2-26-8960 raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
3.4.Määrus on viivitamata täidetav ja määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) Psühhiaatriakliiniku valvearst KT esitas 21.04.2026 Harju Maakohtule taotluse kohaldada R.L-ile (puudutatud isik) esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 20.04.2026 ning 21.04.2026 kell 13.30 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Puudutatud isik on psüühikahäirest tingitud ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu endale ja teistele ohtlik ega suuda hinnata oma ravivajadust.
2.Psühhiaatrite 21.04.2026 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire depressiivne skisoafektiivne häire (F25.1), millest tulenevalt on puudutatud isik täiel määral hõivatud suitsiidile õhutavatest kuulmismeelepetetest, depressiivsetest ja paranoidsetest luulumõtetest ning ümbritseva luululisest tajust, mistõttu ohustab ta eelkõige enda elu ja turvalisust. Puudutatud isik haigestus psüühiliselt kõrgkooliõpingute ajal 22 aasta vanuselt skisofreeniale omase sümptomaatikaga (kommenteerivad, halvustavad kuulmismeelepetted, paranoidsed suhtumisluulumõtted). Esmakordselt viibis ta haiglaravil 13.09–18.10.2002, mil tal diagnoositi skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2). Psühhoosivastase ravi toimel seisund paranes, kuid ka lahkudes esines veel fragmentaarselt kuulmismeelepetteid ja suhtumisluulumõtteid. Pärast haiglaravi kasutas ta ambulatoorset ravi, jätkas õpinguid ja asus tööle Järva-Jaani koolis arvutiõpetajana. Ka seal tundis ta õpilaste halvustavat suhtumist endasse, esines ka fragmentaarselt halvustava sisuga kuulmismeelepetteid. 2005. a detsembris vahetati puuduliku raviefekti tõttu ravimit. Puudutatud isiku hinnangul ravim sobis, kuid endiselt kuulis ta halvustavaid kommentaare enda kohta. 2015. aastal asus ta tööle IT õpetajana Tervishoiu Kõrgkoolis. Samal ajal soovis ta tekkinud kaaluiibe tõttu lõpetada toetusravi. Seejärel kasutas minimaalsetes annustes toetusravi. Psühhoosielamuste süvenemise tõttu olid tal lühiaegsed töösuhteid, kuid 2020. aastast polnud ta enam töövõimeline. Puudutatud isik muutus endassetõmbunuks, kurvameelseks, kadus soov töötada ja usk endasse ning ta pöördus raviarsti poole sooviga teha eutanaasia. Puudutatud isik viibis haiglaravil 19.10–08.11.2021, mil tal diagnoositi depressiivne skisoafektiivne häire (F25.1). Raviks rakendati kombineeritud psühhoosivastast ja antidepressiivset ravi, mille toimel enesetunne paranes lühiaegselt. Ravikoostöö parandamiseks on püsivalt korrigeeritud 2
2-26-8960 raviskeemi, rakendatud väikesi psühhoosivastaste ravimite annuseid kõrvaltoimete vältimiseks, kaasatud psühholoogi tuge, kuid ravikoostöö pole paranenud ja rehabilitatsiooniteenustega pole patsient nõustunud. Lisaks depressiivse sisuga avaldustele on tal püsivad psühhoosielamused, mida ta on haiglaravil viibides varjanud (kodus on magamistoa seintele kraabitud sõnad nagu "ärakasutamine", "ähvardused", "vägivald", "orjus", "julmus", "kusehais", "surm"; puudutatud isik saadab raviarstile segaseid ja paranoilise sisuga kirju "emakas ja munasarjad on eemaldatud, asemele pandud mingi mädanev metallplaat“ jms). Aastatel 2022–2024 viibis puudutatud isik haiglaravil kuuel korral, ravi järjepidevuse tagamiseks määrati talle depooravi, mida ta pole jätkanud. Viimastel aastatel on haiguspildis olnud püsivad suitsiidimõtted. Puudutatud isik on veendunud, et tema raviarstid, sh perearst, psühholoog ja lähedased soovivad tema surma ning ravimeid määratakse talle vaid eesmärgiga, et ta sooritaks nende abil suitsiidi. Viimati viibis ta haiglaravil 27.07–04.11.2025, toimetatuna haiglasse kiirabiga. Puudutatud isik avaldas, et tema tervis on süvenevalt halvenenud, kõik räägivad, et ta peab tegema enesetapu, kõik soovivad tema surma, kuna ta ei tööta enam ja teda ei soovita ülal pidada. Puudutatud isik oli veendunud, et teda tahetakse suunata Koeru Hooldekodusse, kus tekivad lamatised ja ta mädaneb elusalt. Praegusel juhul hospitaliseeriti puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse kuulmismeelepetete tõttu, mis käsivad tal end tappa. Vastuvõtul valvepsühhiaater temaga sõnalist kontakti ei saanud, kuid puudutatud isik allkirjastas nõusolekuvormi haiglaraviks. Osakonnas oli puudutatud isik jätkuvalt vaikiv, ei vastanud raviarsti kõnetamisele, ei täitnud korraldusi, keeldus ravimitest paranoidsete luulumõtete tõttu (on veendunud, et teda tahetakse tappa). Puudutatud isiku kirjadest nähtuvalt on ta paranoidsetest ja depressiivse sisuga luulumõtetest hõivatud, esinevad pidevad kuulmismeelepetted ja tung enesetappu sooritada, kuid usaldamatuse tõttu keeldub igasugusest ravikoostööst. Puudutatud isiku seisundit ja senist ravikogemust arvestades ei ole tõenäoline tema paranemine neljapäevase haiglaravi jooksul sedavõrd, et oleks tagatud tema ohutu iseseisev toimetulek väljaspool tugevalt kontrollitud ravikeskkonda. Seetõttu taotleb avaldaja kohtult luba puudutatud isikule tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks ka pärast seda ning talle psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva toimega ravi ning elekter-impulssravi haiglatingimustes 40 päeva vältel alates tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusest.
3.Harju Maakohus kohaldas 22.04.2026 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ning paigutas puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse alates 21.04.2026 kell 13.30 kuni 25.04.2026, andes loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks.
4.Harju Maakohus kuulas puudutatud isiku, tema raviarsti ja puudutatud isikule määratud esindaja ära. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et tema vaimne tervis läks halvaks siis, kui ta oli seal haiglas erinevates osakondades kolm ja pool kuud ravil. Pärast seda ta enam toime ei tulnud. Puudutatud isik avaldas, et ta võib haiglasse jääda, kuid tal on ravi suhtes korralduslikud küsimused. Ta peab saama haiglast välja iga päev, et kõndida Tallinnas kaks tundi, tal on asjaajamisi. Puudutatud isiku sõnul tahetakse teda hooldekodusse panna ja oodatakse juba seal. Puudutatud isiku raviarsti sõnul räägib puudutatud isik, et teda oodatakse Koeru Hooldekodusse selleks, et tema pealt raha teenida. Puudutatud isik saatis arstile e-kirja nimetusega „surmateatis“ ning küsis, millal ta peab surema. 3
2-26-8960 Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.
5.Puudutatud isiku raviarst esitas 24.04.2026 arvamuse, mille kohaselt on vajalik tahtest olenematu ravi pikendamine, sest puudutatud isiku seisund ei ole muutunud, tal puudub koostöövalmidus raviks ja ravita jätmisel on ta psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus pikendas 24.04.2026 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi kuni 40 päevani alates psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest, s.o alates 21.04.2026 kell 13.30. Kohus määras, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpeb 31.05.2026 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1 ja § 13 lg-tele 1 ja 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – depressiivne skisoafektiivne häire ning tema ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Tema käitumine on suitsiidile õhutavatest kuulmismeelepetetest, depressiivsetest ja paranoidsetest luulumõtetest ning ümbritseva luululisest tajust hõivatuna ebaadekvaatne ja ettearvamatu. Haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna eelkõige iseendale (suitsiidohtlik). Tema mõtlemine ja käitumine on psühhoosist juhitud. Puudutatud isik ei ole võimeline oma elu sellises seisundis korraldama. Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii puudutatud isikule endale kui ka ümbritsevatele. Vabatahtliku ravi korral võib puudutatud isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole puudutatud isiku huvides. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi kuni 40 päevani, ja teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus puudutatud isiku tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
8.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on talle määratud ravi liiga pikaajaline. Keskmine ravi peaks puudutatud isiku väitel olema 21 päeva, mida ka Tervisekassa rahastab. Puudutatud isiku sõnul on tal juba praegu hea olla. Viimati viibis ta haiglas 3,5 kuud ja võttis juurde 12 kilo, mis ei ole tema jaoks hea. Kodus ei söö ta kunagi kolm korda päevas sooja toitu ja see ei sobi talle. Lisaks mõjus viimane ravi talle selle pikkuse tõttu halvasti ja seepärast ta sattuski haiglasse, sest ei paranenud ravist. Puudutatud isik on nõus olema ravil kuni 21 päeva. Samuti ei ole puudutatud isiku hinnangul tema puhul täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused,
4
2-26-8960 mistõttu ei ole tema haiglasse paigutamine tahtevastase ravi kohaldamiseks põhjendatud ega seaduslik.
9.Avaldaja jäi vastuses psühhiaatrite arvamuse ja raviarsti arvamuse põhjal seisukohale, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isikule tahtevastase psühhiaatrilise ravi määramiseks olid täidetud. Avaldaja lisas, et alates käesoleva aasta märtsikuust saatis puudutatud isik taas süüdistavaid ja suitsiidiplaanidega e-kirju psühhiaatriakliiniku arstidele. Psühhoosielamustest põhjustatud hirmutunde tõttu toimetati ta kiirabikorras haiglasse, kus hospitaliseeriti algselt 20.04.2026 valvepsühhiaatri poolt tema enda nõusolekul. Osakonnas oli puudutatud isik suitsiidile õhutavatest kuulmismeelepetetest ja paranoidsetest kahjustusluulumõtetest täiel määral hõivatud, ülimalt vaenulik, keeldus igasugusest suhtlusest ja ravimite manustamisest, mistõttu 21.04.2026 kell 13.30 vormistati talle tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsus. Puudutatud isik on vaatamata senisele ravile jätkuvalt väga vaenuliku oleku ja ründava käitumisega meditsiinipersonali suhtes, süüdistab ja sõimab töötajaid, et need kahjustavad teda ja sunnivad end tapma, saadab igapäevaselt arstidele ekirju, mis on pealkirjastatud „Elulõpp“, „Surmaeelne aeg“, „Elulõpu teema“ jms, milles väidab, et raviarstid käsivad tal end tappa, ähvardavad temast vabanemise ettekäändel saata ta hooldekodusse ning et ta kavatseb selle vältimiseks ise endalt elu võtta. Puudutatud isiku turvalisuse tagamiseks vajaliku kestva psühhoosivastase ravikuuri läbiviimine on võimalik üksnes tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et maakohtu 24.04.2026 määruse resolutsiooni punkti 3 tuleb täpsustada esialgse õiguskaitse rakendamise lõpuaja osas kellaajaga. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kohus võib paigutada isiku avaldaja taotlusel TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui: 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud, 2) viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning 3) on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. 5
2-26-8960
13.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi pikendamiseks olid täidetud kõik tingimused TsMS § 534 lg-te 1 ja 5 ja PsAS § 11 lg 1 tähenduses.
13.1.Maakohus tuvastas õigesti, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Avaldaja taotlusest ja sellele lisatud psühhiaatrite KE ja KT 21.04.2026 arvamusest nähtuvalt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – depressiivne skisoafektiivne häire (F25.1). Oma psüühikahäirest tingituna on puudutatud isik täiel määral hõivatud suitsiidile õhutavatest kuulmismeelepetetest, depressiivsetest ja paranoidsetest luulumõtetest ning ümbritseva luululisest tajust. Psüühilise seisundi tõttu ei ole puudutatud isik võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Puudutatud isiku kaebuses väljendatud hinnang enda tervisele, mille kohaselt on tal juba praegu hea olla, ei ole kooskõlas asja materjalidest nähtuva puudutatud isiku terviseseisundiga. Avaldaja on vastuses määruskaebusele (dtl 59– 60) kinnitanud, et puudutatud isik on vaatamata senisele ravile jätkuvalt väga vaenuliku oleku ja ründava käitumisega meditsiinipersonali suhtes, süüdistab ja sõimab töötajaid, et need kahjustavad teda ja sunnivad end tapma, saadab igapäevaselt arstidele e-kirju, mis on pealkirjastatud „Elulõpp“, „Surmaeelne aeg“, „Elulõpu teema“ jms, milles väidab, et raviarstid käsivad tal end tappa, ähvardavad temast vabanemise ettekäändel saata ta hooldekodusse ning et ta kavatseb selle vältimiseks ise endalt elu võtta. Seega ei saa väita, et PsAS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus puudutatud isiku suhtes tahtevastase ravi pikendamiseks oleks puudunud või määruskaebemenetluse jooksul ära langenud. Arstide hinnangut puudutatud isiku tervislikule seisundile ei lükka ümber ka kaebuse väited, mille kohaselt sattus puudutatud isik käesolevalt haiglasse seetõttu, et viimane 3,5 kuu pikkune ravi mõjus talle selle pikkuse tõttu halvasti ning ta ei paranenud ravist. Psühhiaatrite 21.04.2026 arvamuse kohaselt haigestus puudutatud isik psüühiliselt skisofreeniale omase sümptomaatikaga juba kõrgkooliõpingute ajal, s.o 22-aasta vanuselt ning avaldaja on vastuses kaebusele märkinud, et puudutatud isiku psüühiline seisund on alates 2022. aastast süvenevalt halvenenud puuduliku ravikoostöö tõttu.
13.2.Puudutatud isik ohustab enda psüühikahäirest ajendatuna viivitamatu haiglaravita eelkõige iseenda elu ja tervist PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-16, p 14). Kolleegiumi hinnangul on tsiviilasja materjalide põhjal võimalik järeldada, et puudutatud isik kujutab psüühikahäirest tingitud kuulmismeelepetete ja luulumõtete tõttu reaalset ohtu iseenda elule ja tervisele. Psühhiaatrite 21.04.2026 arvamusest nähtuvalt on puudutatud isiku haiguspildis viimastel aastatel olnud püsivad suitsiidimõtted, puudutatud isik on veendunud, et tema raviarstid, sh perearst, psühholoog ja lähedased soovivad tema surma ning ravimeid määratakse talle vaid eesmärgiga, et ta sooritaks nende abil suitsiidi. Avaldaja on vastuses määruskaebusele avaldanud, et puudutatud isik saatis käesoleva aasta märtsikuust taas süüdistavaid ja suitsiidiplaanidega e-kirju psühhiaatriakliiniku arstidele ning saadab igapäevaselt arstidele e-kirju, mis on pealkirjastatud „Elulõpp“, „Surmaeelne aeg“, „Elulõpu teema“ jms, milles väidab, et raviarstid käsivad tal end tappa, ähvardavad temast vabanemise ettekäändel saata ta hooldekodusse ning et ta kavatseb selle vältimiseks ise endalt elu võtta. Praegusel juhul hospitaliseeriti puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse samuti kuulmismeelepetete tõttu, mis käsivad tal end tappa. Arvestades puudutatud isikul esinevaid 6
2-26-8960 suitsiidile õhutavaid kuulmismeelepetteid ning depressiivseid ja paranoidseid luulumõtteid, leiab kolleegium, et puudutatud isik kujutas tahtevastase ravi pikendamisel reaalset ohtu enda elule ja tervisele.
13.3.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule ei ole võimalik osutada vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle psühhiaatriahaiglas tema tahtest olenemata ravi osutades (PsAS § 11 lg 1 p 3). Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isiku käitumine mõjutatud tema psüühikahäirest ning oma seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust. Samuti on puudutatud isik psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt varasemalt korduvalt talle pakutud ravist keeldunud. Psühhiaater KE 24.04.2026 arvamusest esialgse õiguskaitse pikendamise kohta (dtl 34) nähtub, et puudutatud isikul ei olnud jätkuvalt koostöövalmidust raviks. Ka on avaldaja vastuses määruskaebusele selgitanud, et puudutatud isik keeldub jätkuvalt igasugusest ravikoostööst, mistõttu on tema turvalisuse tagamiseks vajaliku kestva psühhoosivastase ravikuuri läbiviimine võimalik üksnes tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas. Neil asjaoludel leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isikule ei olnud võimalik osutada psühhiaatrilist abi muul moel kui talle psühhiaatriahaiglas tahtest olenematut ravi osutades.
14.Ülaltoodud kaalutlustel asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi pikendamise eeldused olid täidetud. Erinevalt kaebuses väidetust ei anna asja materjalid ka alust järeldada, et puudutatud isiku puhul piisanuks praegusel juhul 21-päevasest ravist. Maakohus on puudutatud isiku suhtes kohaldatud tahtevastase ravi pikendamise otsustuse tegemisel põhjendatult lähtunud muu hulgas vastavas taotluses ja sellele lisatud psühhiaatrite arvamuses toodust. Avaldaja ja psühhiaatrid arvestasid tahtevastase ravi tähtaja pikendamise taotlemisel nii puudutatud isiku tervislikku seisundit kui ka senist ravikogemust. Kohtu ette toodud asjaoludel puudub alus arvata, et puudutatud isik paranenuks 21-päevase ravi tulemusena sedavõrd, et olnuks tagatud tema ohutu iseseisev toimetulek väljaspool tugevalt kontrollitud ravikeskkonda. Puudutatud isiku suhtes kohaldatud tahtevastase ravi ning selle kestuse põhjendatuses veenab ka puudutatud isiku suhtes 27.05.2026 tehtud ekspertiis ning asjaolu, et praeguseks on puudutatud isik seisundi muutumatuse tõttu paigutatud Harju Maakohtu 29.05.2026 määrusega tahtevastasele psühhiaatrilisele ravile kuni kolmeks kuuks alates 31.05.2026.
15.Kolleegiumi arvates tuleb siiski maakohtu määrust täpsustada, kuna määruse resolutsiooni punktis 3 on jäänud märkimata tahtevastase ravi lõpetamise kellaaeg. Maakohus pikendas vaidlustatud määrusega esialgset õiguskaitset 40 päevani alates puudutatud isiku psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest 21.04.2026 kell 13.30 ning määras lugeda ravi lõpetatuks määruse resolutsiooni p 3 kohaselt hiljemalt 31.05.2026. Seejuures ei märkinud maakohus resolutsiooni p-s 3 ravi lõpetamise kellaaega. TsMS § 534 lg 5 esimesest lausest ja lõikest 6 ning PsAS § 11 lg-st 3 tulenevalt loetakse tahtest olenematu haiglaravi alguseks ajahetk, mil haiglas tehakse otsus isikule tahtevastase ravi kohaldamise kohta, seega praegusel juhul 21.04.2026 kell 13.30. Isiku esialgse õiguskaitse rakendamise korras kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega tuleb mõista päevades ja tundides kombineeritult määratud tähtajana tulenevalt selle algusaja fikseerimisest tunni täpsusega. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg-test 6, 7 ja 10 (nende koostoimes), võis puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega TsMS § 534 lg 5 teise lause järgi pikendada kuni 31.05.2026 kell 13.30 (vt ka RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 46.5). Eelnevat arvestades täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni esialgse õiguskaitse rakendamise 7
2-26-8960 lõpuaja osas kellaajaga selliselt, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpetatakse hiljemalt 31.05.2026 kell 13.30.
16.Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.
17.Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab määruskaebuse maakohtu esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi rakendamise määruse peale, saab TsMS § 543 lg 2 järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.