Määruse tegemise aeg ja koht 10.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-20-17810
Kohtuasi
Pärnu linna (Pärnu linnavalitsuse kaudu) avaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07.05.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C.I määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Pärnu linn (Pärnu linnavalitsuse kaudu) Puudutatud isik C.I (isikukood XXX), seaduslik esindaja eestkostja Pärnu linn (Pärnu linnavalitsuse kaudu), riigi õigusabi korras määratud esindaja Kristel Vaino Kinnine asutus Sihtasutus Viljandi hoolekandekeskuse erihooldusosakond
Menetluse liik
Haigla
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 07.05.2026 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse
2-20-17810 asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
võib
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu linn (Pärnu linnavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 21.04.2026 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palub pikendada C.I (puudutatud isik) viibimist tema tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel kohtumääruse alusel üheks aastaks. Avalduse kohaselt pikendas Pärnu Maakohus 23.05.2025 määrusega puudutatud isiku viibimist tema nõusolekuta ööpäevaringsel erihooldusteenusel, 11.04.2024 määrusega määras puudutatud isiku eestkostjaks avaldaja, 02.10.2025 määrusega pikendati eestkostja ametiaega viie aasta võrra. Puudutatud isikul on tuvastatud raske vaimupuue ja puuduv töövõime. Avaldaja taotleb teenuse tähtaja uut pikendamist, tuginedes meditsiinilistele hinnangutele. Sihtasutuse Viljandi Haigla (kinnine asutus) ja psühhiaatri arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund paranenud ning ta ei suuda toime tulla vähem piiravas keskkonnas. Tema käitumine on ettearvamatu ja korduvalt on esinenud verbaalne ja füüsiline agressiivsus. Samuti on ta manipuleeriv ning ei suuda iseseisvalt ravirežiimist kinni pidada. Psühhiaatrilise hinnangu järgi on tal püsiv düssotsiaalne isiksusehäire ja pedofiilia, millega kaasneb kõrge oht korduvateks õigusvastasteks tegudeks. Isikul puudub kriitika oma seisundi suhtes ja ta on keeldunud ravist. Kõiki asjaolusid arvestades ei ole muud leebemad meetmed piisavad ning turvalisuse tagamiseks on vajalik jätkata ööpäevaringset erihooldusteenust kinnises asutuses.
2.Määratud esindaja 04.05.2026 arvamuse kohaselt on puudutatud isiku huvides jätkuv ööpäevaringne erihoolekandeteenus kontrollitud keskkonnas. Maakohtu määrus
3.Maakohus rahuldas 07.05.2026 määrusega avalduse ja pikendas puudutatud isiku kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibimise tähtaega üks aasta, s.o kuni 07.05.2027.
3.1.Määruse põhjenduste kohaselt oli avaldus maakohtu hinnangul puudutatud isiku kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise pikendamiseks põhjendatud (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg 1 p-d 1–3).
3.2.Avaldusest ja 28.02.2026 psühhiaatri arvamusest nähtuvalt viibib puudutatud isik kohtumääruse alusel alates 03.06.2023 Viljandis ööpäevaringsel erihoolekande teenusel. Viimasest 12.05.2025 esitatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 2-86/1078-1 tulenevalt on puudutatud isikul diagnoositud peamiste vaimsete häirete diagnoosideks düssotsiaalne isiksushäire (diagnoosikood F60.2), kerge kognitiivsete funktsioonide häire (diagnoosiks F06.7) ja pedofiilia (diagnoosikood F65.4). Tulenevalt puudutatud isikul esinevatest olulistest häiretest tahte-tundeelus ja kognitsioonis, ei suuda ta mõista oma tegude tähendust ega neid juhtida. Puudutatud isiku tundeelus avaldub tundmuslik tasakaalutus, mis päädib vägivaldse käitumisega, mistõttu uuritav osutub teistele ja enesele ohtlikuks ja vajab seetõttu kohtumääruse alusel erihoolekandeteenuse jätkamist ühe aasta vältel (dtl 870-877). Puudutatud isiku suhtes on siinses menetluses ekspertiise läbiviidud ka 23.09.2021 (dtl 280281), 04.01.2023 (dtl 466-468), 23.05.2024 (dtl 652-661). Kõigist järeldub, et seoses puudutatud isikul esineva psüühikahäirete kogumiga esineb kõrgenenud risk ennast ja teisi 2
2-20-17810 kahjustavaks käitumiseks. Puudutatud isik ise oma käitumist juhtida ei saa ning muude abinõude kasutamine peale ööpäevaringse erihooldusteenuse ei ole paraku võimalik.
3.3.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on puudutatud isiku suhtes tehtud kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise ka tsiviilasjas 2-10-6592. 21.10.2010 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 42 nähtuvalt esineb puudutatud isikul vaimuhaigus residuaalse skisofreenia kujul ning muud psüühikahäired orgaanilise käitumishäire ning pedofiilia kujul, millest tulenevalt ei ole ta kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima (dtl 32). 29.09.2020 on ekspert järeldanud, et uuritaval esinevad muude psüühikahäirete alla klassifitseeritavad haigused: kerge kognitiivsete funktsioonide häire (diagnoosikood F06.7) ja düssotsiaalne isiksushäire (diagnoosikood F60.2), mis koosmõjuna põhjustavad uuritava suutmatuse kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida ning oma elu iseseisvalt korraldada (dtl 424).
3.4.Puudutatud isiku suhtes viidi 17.08.2020 läbi kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis, kus eksperdid jõudsid järeldusele, et puudutatud isikul esineb varasest noorukieast alanud püsiv psüühika- ja käitumishäirete kogum – düssotsiaalne isiksushäire (F60.2) ning seksuaalsuunitluse häire pedofiilia (F65.4), milline psüühikahäirete kogum ei ole korrigeeritav medikamentoosse raviga. Häired on püsiva kuluga ning ei ole alust prognoosida nende iseeneslikku vaibumist või arengut kvalitatiivselt raskemaks psüühikahäireks (dtl 102– 103).
3.5.Kohtule esitatud 28.02.2026 psühhiaatri arvamusest nähtuvalt ei ole erihooldusteenusel viibimise ajal puudutatud isiku käitumine oluliselt paranenud: ta ei allu sageli reeglitele, ärritub kergesti ning võib käituda ettearvamatult ja agressiivselt, peamiselt teiste klientide suhtes. Puudutatud isik peab end teistest paremaks, nõuab erikohtlemist ning manipuleerib oma eesmärkide saavutamiseks. Tema toast on korduvalt leitud keelatud esemeid ja pornograafilist materjali. Patsiendi käitumine on seotud püsiva düssotsiaalse isiksushäirega, mida iseloomustavad empaatiapuudus, enesekesksus ja normide eiramine. Lisaks esineb tal pedofiilia, millega seoses on ta toime pannud korduvaid õigusvastaseid tegusid. Patsiendil puudub kriitika oma seisundi suhtes ning ta on keeldunud ravist. Õigusvastaste tegude kordamise risk on kõrge, mistõttu on vajalik väga rangelt kontrollitud keskkond ja ravimite manustamine. Puudutatud isik saab antipsühhootilist ravi (Cisordinol depoosüst iga 3 nädala tagant).
3.6.Kuna viimasest ekspertiisist ei olnud möödunud rohkem kui aasta ja kohtule esitatud dokumentides kajastus, et puudutatud isiku tervislik seisund ei muutunud, ei olnud maakohtu arvates vajalik viia läbi täiendavat ekspertiisi (TsMS § 5391 lg 2).
3.7.Puudutatud isiku ohtlikkus on väljendunud peamiselt verbaalselt, kuid ka füüsilises agressiivsuses. Psühhiaater tõi esile, et puudutatud isik ei allu sageli reeglitele, ärritub kergesti ning võib käituda ettearvamatult ja agressiivselt peamiselt teiste isikute suhtes. Lisaks leiti 02.01.2026 kinnises asutuses puudutatud isiku toa ja asjade läbivaatluse käigus hulgaliselt keelatud esemeid, sh poolikuid sigarette kahe paki jagu, kümneid ravimeid, lapspornot sisaldavaid DVD plaate ja mälupulki. Samuti leiti teravaid esemeid, millega võimalik ennast või kaaslasi vigastada. Lisaks üks telefon (ei olnud nutitelefon) ja sim-kaart (dtl 1052-1053).
3.8.Seega näitab puudutatud isiku käitumine, sh enesele kahjulikus käitumises (nt desinfitseerimisvahendi joomine), keelatud asjade, sh terariistade ning lapsporno omamine, et puudutatud isik võib olla ohtlik iseendele ja teistele isikutele, eelkõige isikutele, kes samuti viibivad erihooldusteenusel või teenindav personal. Lapsporno omamine viitab selgelt asjaolule, et puudutatud isikul on olemas jätkuv huvi laste vastu ja jätkuvalt pedofiilia 3
2-20-17810 kalduvus, mis suurendab riski teiste, eriti laste suhtes. Ilma järelevalveta ei ole isik suuteline toime tulema ning kujutab jätkuvat ohtu ümbritsevatele.
3.9.Puudutatud isik viibis alates 17.01.2021 ööpäevaringsel erihooldusteenusel (dtl 163–167). Harju Maakohtu 11.01.2023 määrusega ei pikendatud tema kinnisesse asutusse paigutamist, st puudutatud isik sai iseseisvalt oma elu korraldada (dtl 484–493). Vabaduses viibides ilmnesid varasemad käitumismustrid (sh alaealiste laste meelitamised). Viimati pikendati Pärnu Maakohtu 23.05.2025 määrusega siinses asjas (menetlus nr 16) puudutatud isiku viibimist kinnises asutuses isiku nõusolekuta ööpäevaringsel erihooldusteenusel tähtajaga üks aasta arvates määruse tegemisest (dtl 913–923). Avaldusele lisatud psühhiaatri koostatud arvamusest nähtuvalt ei ole puudutatud isiku käitumine erihooldusteenusel viibimise ajal oluliselt paranenud. Ka ekspertiisiaktist nr 2-86/1078-1 nähtuvalt kinnitas ekspert, et puudutatud isik vajab hoolekandeasutuses kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust temal avalduva teisi ja ennast ohustava käitumise tõttu. Ravi ärajäämisel suure tõenäosusega puudutatud isiku vägivaldne käitumine tugevneb. Samuti tõi ekspert välja, et puudutatud isiku puhul ei ole võimalik muu sotsiaalteenuse/erihoolekandeteenuse kohaldamine.
3.10.Puudutatud isik on veetnud suure osa täiskasvanueast erinevates asutustes ning tal puudub motivatsioon kasutada iseseisvat elu toetavaid teenuseid, kuna ta ei tunnista oma probleeme. Tal puuduvad sisulised huvid ning ilma järelevalveta on ta varem käitunud õigusvastaselt ja olnud ohtlik teistele. Arvestades tema pikka probleemset ajalugu ja seisundi paranemise puudumist, on kinnisesse asutusse paigutamine põhjendatud kui viimane abinõu. Määruskaebus
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata, või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, kohustades kohut kuulama puudutatud isiku isiklikult ära ja määrama kohtupsühhiaatriaekspertiisi.
4.1.Puudutatud isikut ei kuulatud kohtu poolt isiklikult ära. Maakohus ei saanud piirduda üksnes formaalse tõdemusega, et ühest aastast lühem tähtaeg ei olnud veel möödunud.
4.2.Puudutatud isiku suhtes ei määratud uut kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ka siin ei piisa üksnes tähtaja formaalsest arvestamisest. Uue ekspertiisi vajadust suurendas puudutatud isiku hinnangul asjaolu, et isik esitas konkreetse väite varasemate ekspertiiside usaldusväärsuse kohta.
4.3.Maakohus ei hinnanud piisavalt vähem piiravate abinõude kasutamise võimalikkust. Alternatiivsete abimeetmete küsimust on käsitletud üldistatult.
4.4.Puudutatud isik on erinevates asutustes viibinud kokku enam kui 10 aastat (sh kinnises asutuses kohtumääruse alusel vähemalt viimased 5–6 aastat). Mida pikemalt isiku vabaduse võtmine kestab, seda suurem on kohtu põhjendamiskohustus kinnipidamise jätkuva vajalikkuse ja proportsionaalsuse osas. Menetluse edasine käik
5.Puudutatud isikule määratud esindaja jäi arvamuse juurde, et kinnisesse asutusse paigutamise pikendamine on põhjendatud. 4
2-20-17810
6.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
8.1.SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. SHS § 105 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud SHS § 105 lg-s 1 loetletud asjaolud, võib kohus täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada täisealise isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. TsMS § 538 lg 2 järgi ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
8.2.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud SHS § 105 lg 1 kohaldamise eeldused. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda.
8.3.Maakohus tuvastas, et asja materjalidest nähtuvalt on täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus – puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (düssotsiaalne isiksushäire (F60.2), kerge kognitiivsete funktsioonide häire (F06.7) ja pedofiilia (F65.4), mis piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. 28.02.2026 psühhiaatri arvamuse kohaselt on puudutatud isiku psüühiline seisund püsiv. Raske psüühikahäire olemasolu puudutatud isik määruskaebuses ei vaidlusta.
8.4.Täidetud on ka SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, s.o isik on jätkuvalt ohtlik nii enesele kui teistele, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Isiku ohtlikkuse tuvastamine SHS § 105 kohaldamisel ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha. Isiku suutmatus iseseisvalt oma elu korraldada ning ravimeid võtta ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele, kuid ohtlikkusele võib viidata puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-155
2-20-17810 3662/92, p 14.1). Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 02.03.2007, 3-2-1-145-06, p 19). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isiku ohtlikkus väljendub nii enesele kahjulikus käitumises (nt desinfitseerimisvahendi joomine), kui ka füüsilises ohus teda ümbritsevate inimeste elule ja tervisele (keelatud asjade, sh terariistade ning lapsporno omamine). 2023. a esimeses pooles, mil puudutatud isik viibis ajutiselt kinnisest asutusest väljas, otsis puudutatud isik kontakti lastega, oli oma ema suhtes agressiivne ja tarvitas suuremas koguses alkoholi (dtl 636). Nimelt nähtub asja materjalidest, et 28.02.2023 kontakteerus puudutatud isik pargis lapseealistega, pakkus neile Playstationit ning selgitas, et tema laps on surnud. Playstationi abil oli puudutatud isik juba 24.07.2013 meelitanud 9aastase poisi mere äärde, kus kõrkjate vahel pani tema suhtes toime seksuaalse teo (dtl 87). Lapsporno omamine praegusel ajal viitab selgelt asjaolule, et puudutatud isikul on olemas jätkuv huvi laste vastu ja jätkuvalt kalduvus pedofiiliale, mis suurendab riski teiste, eriti laste suhtes. Ilma järelevalveta ei ole isik suuteline toime tulema ning kujutab jätkuvat ohtu ümbritsevatele. Seega on isiku ohtlikkus teiste elule ja tervisele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline.
8.5.Täidetud on ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus, mille järgi ei ole varasemate abimeetmete rakendamine osutunud küllaldaseks ja muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Arvestades, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika, isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma ravisoovitusi ning esineb oht puudutatud isikut ümbritsevate isikute elule ja tervisele, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul muude abinõude kohaldamine piisav ega võimalik. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku seisundi stabiliseerumist ja paranemist väljaspool kinnist hoolekandeasutust ei ole hetkel võimalik tagada. Puudutatud isik vajab pikaaegset stabiilset keskkonda, kus talle on tagatud ravi- ja hooldusteenused, mis võimaldavad tema tervislikku seisundit (sh agressiivsust ja ohtlikkust teiste inimeste suhtes) kontrolli all hoida. Ravita jäämisel on puudutatud isiku tervislik seisund halvenenud, tema käitumine on muutunud konfliktsemaks ja agressiivsemaks. Puudutatud isiku seisund on erihooldusteenusel viibimise jooksul olnud ühetaoline, tema psüühilised häired on püsiva iseloomuga ning haiguskriitika puudumise tõttu on puudutatud isiku õigusvastaste tegude kordamise risk suur (vabaduses viibides ilmnesid varasemad käitumismustrid), mistõttu ei saaks teda suunata leebema järelevalvega teenusele (dtl 1048). Seega ei ole puudutatud isiku ohtlikkuse ohjamiseks võimalik rakendada kinnisesse asutusse paigutamisega võrreldes vähem piiravamaid abinõusid.
8.6.Maakohtule ei saa puudutatud isiku ärakuulamata ja uue ekspertiisi määramata jätmisel ette heita menetlusnormide rikkumist. Maakohus on nii avalduse menetlusse võtmise määruses kui ka vaidlustatud määruses selgitanud, miks kohus ei pidanud TsMS § 5391 lg 2 alusel vajalikuks uue ekspertiisi määramist ja puudutatud isiku isiklikku ärakuulamist. Ringkonnakohus peab maakohtu selgitusi põhjendatuks. TsMS § 539 1 lg 2 järgi ei ole kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks vajalik uus ekspertiis, kui eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Samamoodi ei ole vajalik isiku enda ärakuulamine, kui eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Toimiku materjalidest nähtuvalt on viimane kohtupsühhiaatriaekspertiis tehtud 11.05.2025 ja esitatud kohtule 12.05.2026 ning puudutatud isik ära kuulatud 23.05.2025. Lisaks nähtus avaldaja esitatud dokumentidest, et puudutatud isiku tervislik seisund ei olnud muutunud 6
2-20-17810 (TsMS § 5391 lg 2). Tõlgendus, mille kohaselt oleks maakohus enne aasta möödumist siiski pidanud korraldama uue ekspertiisi või kuulama puudutatud isiku ära, oleks otseselt vastuolus TsMS § 5391 lg 2 sätestatuga ja muudaks sätte sisutuks. Puudutatud isiku seisukoht, et uus ekspertiis oleks tulnud määrata seetõtu, et varem tehtud ekspertiisid ei ole usaldusväärsed, ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja materjalide alusel põhjendatud. Üksnes väitest, et varasemate ekspertiiside läbiviimisel on puudutatud isik oma seisundit simuleerinud, ei piisa ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 5391 lg-st 2 kõrvalekaldumiseks, kui väidet simuleerimise kohta ei toeta ükski siinses tsiviilasjas esile toodud asjaolu.
8.7.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisest tingitud menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda ning puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.