Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-15-2218
Kohtuasi
R.E kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.05.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
AS SEB Pank määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlgnik): R.E (pankrotis, isikukood XXX) esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isikud (võlausaldajad): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus AS SEB Pank (registrikood 10004252) BB Finance OÜ (registrikood 11306564, endine ärinimi Raha24 OÜ) Menetluse liik
3.Tühistada Harju Maakohtu 16.05.2024 määrus ja teha asjas uus määrus, millega keelduda R.E vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpetada R.E kohustustest vabastamise menetlus ning vabastada R.E usaldusisiku kohustustest.
5.Avaldada teade Harju Maakohtu 16.05.2024 määruse tühistamise ja R.E kohustustest vabastamise keeldumise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2-15-2218
6.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta R.E kanda. Mõista R.E-lt AS SEB Pank kasuks välja menetluskulude hüvitis 70 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse resolutsiooni p-de 2-6 osas 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Resolutsiooni p 1 osas ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.R.E (avaldaja, võlgnik) esitas 11.02.2015 Harju Maakohtule pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse.
2.23.12.2015 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
3.23.12.2015 määruse järgi olid võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille eest neil oli raha saamata, järgmised: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus 166,16 eurot (jaotis 0,141%), AS SEB Pank 117 314,83 eurot (jaotis 99,282%), Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 162 eurot (0,137%) ja Raha24 OÜ 519,82 eurot (0,44%).
4.16.08.2016, 21.03.2017, 03.10.2017, 09.02.2018, 30.08.2018, 29.01.2019, 27.02.2019, 04.07.2019 ja 03.01.2020 usaldusisiku aruannete kohaselt töötas võlgnik kojamehena ning tema töötasu oli 220–282 eurot kuus. 2018. aastal esitatud aruannete kohaselt lõpetati võlgniku tööleping 31.01.2018, sest tööandjal ei olnud talle enam sobivat tööd pakkuda. Võlgnik oli alates 31.05.2018 Töötukassas töötuna registreeritud ning otsis aktiivselt uut töökohta. 2019. aastal esitatud aruannete kohaselt töötas võlgnik 2018. aasta oktoobrist 2019. aasta veebruarini laotöölisena ning tema töötasu oli 542,61–994,92 eurot. Alates 01.05.2019 töötas võlgnik majahoidjana ning tema töötasu oli 381,57–850 eurot. 03.01.2020 esitatud aruande kohaselt töötas võlgnik alates 21.08.2019 majahoidjana töötasuga 1000 eurot kuus. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele väljamakseid teinud. Maksu- ja Tolliamet on teinud võlgnevuse katteks kinnipidamisi võlgnikule tagastamisele kuuluvast tulumaksust.
5.16.02.2021 esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks kohustustest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest.
6.18.02.2021 teatas Maksu- ja Tolliamet, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused Maksu- ja Tolliameti ees on täielikult täidetud.
7.27.10.2021 määrusega pikendas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tähtaega kuni 23.12.2023. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole võlgnik menetluse
2-15-2218 kestel võlausaldajatele makseid teinud. Võlgnik ei ole selgitanud objektiivseid võlgnikust sõltumatuid asjaolusid, mis oleks tal takistanud täita oma kohustusi. Maakohus märkis, et võlgnik võib olla rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning mitte varjata oma tulusid. Võlgnik on terve töövõimeline isik, kuid ei ole teeninud miinimumpalgast suuremat tasu. Võlgnik on olnud tööl tasuta või väga vähese tasu eest. Käesoleval hetkel võlgnik ei tööta, viidates, et töötasu 700– 800 eurot ei ole piisav võlgnevuste tasumiseks. Sellisest seisukohast nähtub võlgniku kergekäeline suhtumine enda kohustuste mittetäitmisesse, st pigem on võlgnik töötu kui et saab 700–800 eurot igakuiselt perele lisa ja võlausaldajatele tasuda. Samuti on võlgnik saanud osa sissetulekust sularahas (arvelduskontolt nähtuvad sularaha sissemaksed). Võlgnik ei ole selgitanud, kust sularaha pärineb. Lisaks nähtub sotsiaalmeediast, et võlgniku elujärg ei ole selline, nagu ta väidab. Eriti raskes majanduslikus olukorras inimesed ei sõida kohustustest vabastamise menetluse kestel puhkama soojamaareisile. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Isegi kui võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvad summad oleksid väga väikesed, tuleb võlgnikul PankrS § 172 lg-s 3 sätestatud kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust.
8.22.12.2023 esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks kohustustest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest. 22.12.2023 usaldusisiku aruande järgi töötas võlgnik perioodil 21.08.2019–31.05.2021 kojamehena E OÜ-s. Perioodil 08.06.2021–16.06.2022 oli võlgnik Eesti Töötukassas töötuna arvel. Perioodil 07.11.2022–01.09.2023 töötas võlgnik kojamehena K OÜ-s. Seisuga 22.12.2023 on võlgnik töötu ning otsib aktiivselt tööd. Võlgnikul on 3 alaealist last. Arvestades võlgniku sissetulekuid, pidi võlgnik enda arvutuste järgi tegema perioodil 01.01.2021–21.12.2023 võlausaldajatele väljamakseid kokku 12 179,48 eurot (10 434,64 + 1275,89 + 468,95). Võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele ühtegi väljamakset ei teinud. Puudutatud isikute seisukohad
9.Võlausaldaja AS SEB Pank ei nõustunud võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlgnik ei ole kohustuste vabastamise menetluse jooksul teinud võlgnevuse katteks ühtegi väljamakset. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik tahtlikult jätnud väljamaksed tegemata. Võlgnik on enda kohustusi rikkunud. Võlgniku sissetulekuid arvestades oli võlgnikul aastatel 2021–2023 kokku vähemalt seitsmel kuul kohustus väljamakseid teha. Lisaks on ka võlgnik ise välja toonud summad, mille väljamaksmise kohustus tal oli. Samas kinnitab võlgnik, et ta ei ole võlausaldajatele ühtegi väljamakset teinud. Võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus märkis, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
11.BB Finance OÜ enda seisukohta ei esitanud.
2-15-2218 Maakohtu määrus ja põhjendused
12.Harju Maakohtu 16.05.2024 määrusega rahuldati võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks, lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, vabastati võlgnik kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 18.03.2015, ning vabastati võlgnik usaldusisiku kohustustest. Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda ning menetluskulude rahalise suuruse hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
13.Maakohus viitas füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-tele 1 ja 2 ning märkis, et kuna pankrotivaladus on esitatud 11.02.2015, siis kuulub kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon. 27.10.2021 pikendas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tähtaega kuni 23.12.2023.
14.Maakohus viitas PankrS § 175 lg-le 2 ja §-le 173 ning märkis, et kohtu hinnangul ei esine võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Arvestades võlgniku haridust ja oskusi on võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnikul on põhiharidus ning ta on töötanud metallilõikajana, kojamehena, laotöölisena ja majahoidjana. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal töötanud töötasuga 220–1075 eurot kuus. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajale väljamakseid, sest tema sissetulek ei ole seda võimaldanud.
15.Võlausaldaja AS SEB Pank leiab, et võlgnik oleks enda sissetuleku suurust arvestades pidanud tegema võlausaldajatele väljamakseid. Võlausaldaja on võlgniku sissetuleku suuruse arvestanud lähtudes nii võlgniku töötasust, kui ka tema arvelduskontole tema abikaasalt laekunud ülekannetest ja sularaha sissemaksetest. Kohus leidis, et ülekandeid abikaasalt ja sularaha sissemakseid ei saa pidada võlgniku tuluks PankrS § 173 lg 3 mõttes. Ülekannete ja sissemaksete suurust ja ebaregulaarsust arvestades ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks varjatud tuluga. Lisaks on võlgnikule menetluse ajal laekunud II pensionisamba väljamakse 2666,74 eurot, millest võlgnik ei teinud nõuetekohaseid väljamakseid võlausaldajatele, kuid võlgniku tegevus ei olnud kohtu hinnangul suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele, oma vara varjamisele või selle vähendamisele. Võlgniku selgituste kohaselt oli võlgnik ajal, mil ta sai pensionisamba väljamakse, töötu ja otsis uut töökohta ning saadud raha kulus võlgniku igapäevaste vajaduste katteks.
16.Võlgnik ei ole süüliselt rikkunud enda kohustusi ega kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole oma vara varjanud ning on esitanud nõuetekohaseid aruandeid enda kohustuste täitmise kohta. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et oma sissetulekust ei ole tal olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada.
17.Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1). Määruskaebus
18.Võlausaldaja AS SEB Pank esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja palub määruskaebuse rahuldamisel tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.
2-15-2218
19.Võlgniku osas on varem menetlust pikendatud, kuna kohtu hinnangul ei olnud menetluse lõpetamine põhjendatud peamiselt seetõttu, et võlgnik ei teinud menetluse kestel midagi, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samuti ei ole võlgnik oma käitumist ka pärast menetluse pikendamist muutnud. Menetluse pikendamise peamine eesmärk saab olla asjaolu, et võlgnik soovib enda käitumist parandada ning teha kõik endast oleneva, et mingilgi määral võlausaldajate nõudeid rahuldada.
20.Võlgnik ei ole täitnud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning seetõttu ei ole täitnud arvestatavas ulatuses võlausaldajate nõudeid. Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda arvestatavas ulatuses võlgnevusi tasuda. Ainuüksi töökoha olemasolu ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena ja piisavaks jõupingutuseks võlausaldajate huvide järgimisel. Võlgnik ei ole teinud mingisuguseid pingutusi oma sissetulekute suurendamiseks.
21.Terve menetluse kestel ei ole võlgnik teinud ühtegi väljamakset võlausaldajale, kuigi võlgniku sissetulekud seda võimaldasid. Ärakuulamisel on kohus võlgnikule korduvalt selgitanud, et tal on väljamaksete tegemise kohustus. Seega on võlgnik tahtlikult oma kohustustest eemale hoidnud. Menetlusosaliste seisukohad
22.Võlausaldaja BB Finance OÜ leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Võlgnik on menetluse käigus jätkanud tegevustega, mis kahjustavad oluliselt võlausaldajate huve ning mille tulemusena on nõuded täielikult tasumata.
22.1.Võlgnik on 22.12.2023 usaldusisiku aruandes märkinud usaldusisikule üleantavaks summaks kokku 12 179,48 eurot. Samas on rahuldatud vaid Maksu- ja Tolliameti nõue 162 eurot. Teistele võlausaldajatele makseid tehtud ei ole.
22.2.Võlgniku pangakonto väljavõtetelt nähtub näiteks 15.01.2021 makse Goldtime Rocca Al Mare kaupluses 234,40 eurot, 14.12.2021 makse 116 eurot (Goldtimes) ja 10.08.2021 makse AS Tallink Grupile 259 eurot. Selliste maksete kõrval on arusaamatu, miks ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluses ühtegi tagasimakset teinud.
22.3.Pangakonto väljavõtetelt ei nähtu, et võlgniku majanduslik olukord on eriti raske ning elus uue majandusliku võimaluse saamiseks tuli võlgnik varem võetud kohustuste täitmisest vabastada. Pangakonto väljavõttelt on näha, et kolmandad isikud on laenanud võlgnikult raha ja teinud võlgnikule tagasimakseid (nt 06.07.2021 kanne 40 eurot, 01.02.2022 kanne 50 eurot selgitusega „dolg“, 27.04.2023 ja 29.04.2023 kanded bensiini eest ning 05.05.2023, 26.07.2023 ja 03.08.2023 kanded selgitusega „dolg“). Eriti raskes majanduslikus seisus isikul ei ole võimalik teistele laenu anda. Lisaks käib võlgnik regulaarselt erinevates toitlustusasutustes (nt Gurmee Sushi, Pizzapaar, Repa, Sõõrikukohvik, Pirosmani, Chopsticks, Gustav Cafe) söömas, kuigi sellise tegevuse arvelt on võimalik kokku hoida. 2021. aasta pangakonto väljavõttel on 21 kannet, 2022. aastal 22 kannet ja 2023. aastal 25 kannet, mille saajaks on Bolt. Bolti teenuste kasutamine on tegevus, mille arvelt hoiab eriti raskes majanduslikus seisus isik kokku, kasutades võimalusel ühistransporti. Võlgnik on käinud Lätis ja Leedus (13.01.2022 kanded, 19.04.2023 kanne), mänginud bowlingut (14.01.2022 kanne) ning on teinud ostud Denim Dreamist (12.05.2023) ja L’Occitanest (14.05.2023). Eriti raskes majanduslikus olukorras selliseid kulutusi ei tehta.
2-15-2218
22.4.Lisaks on võlgnik võtnud kontolt välja sularaha (või teinud makse enda teisele kontole) nt 500 eurot 13.04.2021, 250 eurot 29.08.2021, 100 eurot22.10.2021, 500 eurot ja 200 eurot 28.01.2022, samuti on võlgnik 02.09.2021 eemaldanud kontolt vahendid, mis sinna Pensionikeskuse väljamakse järel samal päeval laekusid. Samamoodi on võlgnik käitunud 04.11.2021, kui kontole laekus 4000 eurot auto müügist – samal päeval on võetud sularahas välja 3000 eurot ning isiku teisele kontole kantud 900 eurot. Ka tulumaksu tagastuse puhul võeti summad samal või järgmisel päeval sularahas välja (28.02.2022 kanded). Sama tehti Sotsiaalkindlustusameti hüvitise laekumisel (08.08.2022 kanded), Haigekassa hüvitise puhul (15.09.2022 kanded) ja Tervisekassa puhul (05.09.2023 ja 06.09.2023 kanded).
23.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata. Võlgniku tulud ei ületanud praktiliselt arestile mittekuuluvat summat (sh arvestades, et võlgnikul on kolm alaealist last). Võlgnik oli pikka aega töötuna arvel Töötukassas ning tal oli sel perioodil väga keeruline tööd leida. Võlgnik ei valda eesti keelt ega oma täiendavat kutseharidust. Samuti olid võlgnikul tervisega tõsised probleemid. Võlgnik selgitas, et sõiduk, mille ta müüs, kuulus tema abikaasa lahusvara hulka ning abikaasade vahel kehtib lahusvara režiim. Müügilepingu vormistamisel kanti müügisumma võlgniku pangakontole, sest müügi hetkel ei olnud võlgnikul abikaasa pangakonto number meeles. Seega ei kuulu sõiduki müügist saadud raha võlgnikule. Menetluse edasine käik
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 kohaselt tühistada ning teha asjas uus määrus, millega keelduda võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning vabastada võlgnik usaldusisiku kohustustest. Määruskaebus tuleb rahuldada.
27.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna maakohus pikendas 27.10.2021 määrusega PankrS § 175 lg 51 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tähtaega kuni 23.12.2023, siis kontrollib ringkonnakohus võlgniku poolt kohustuste täitmist perioodi 28.10.2021–23.12.2023 osas. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et võlgnik on nimetatud perioodil seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu esineb alus tema vabastamiseks täitmata jäänud kohustustest. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid nõuetekohaselt, lähtudes võlgniku sissetuleku suurusest, usaldusisiku aruandes märgitust ja seaduses sätestatust. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et võlgnik on rikkunud TsMS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Arvestades, et maakohus on 27.10.2021 määrusega juba pikendanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tähtaega, siis peab kolleegium kujunenud olukorras põhjendatuks jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
2-15-2218
28.Praegusel juhul algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 23.12.2015. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS-i jõustumist, s.o 01.07.2022, esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse PankrS redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Nimetatud PankrS redaktsiooni § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldajate AS SEB Pank ja BB Finance OÜ hinnangul on võlgnik oma kohustusi rikkunud, kuna ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid (st PankrS § 173 lg-tes 3-5 sätestatud kohustuste rikkumine) ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
29.Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3) ning võlgnik peab nimetatud tulu maksma usaldusisikule (PankrS § 172 lg 1). PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (PankrS § 173 lg 4). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5).
30.Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 173 lg-tes 3-5 nimetatud kohustuse rikkumiseks peaks kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid vastavalt PankrS § 173 lg-tele 4 ja 5 või jättis endale tulust suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt maakohus eeltoodud asjaolusid hinnanud ei ole (vastavas osas on maakohtu määrus põhjendamata). Maakohus märkis, et võlgnik ei ole teinud võlausaldajale väljamakseid, sest tema sissetulek ei ole seda võimaldanud, samas ei ole maakohus asja lahendamisel arvestanud, et võlgnik on 22.12.2023 usaldusisiku aruandes (23.12.2015 määrusega kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi) kajastanud oma sissetuleku suuruse ning arvutanud välja ka eeldatava väljamakse suuruse iga kuu kohta perioodil 01.01.2021– 21.12.2023. 22.12.2023 usaldusisiku aruande kohaselt ei ole võlgnik seisukohal, et arvestades enda sissetulekute suurust, ei oleks ta pidanud tegema võlausaldajatele väljamakseid. Samuti on võlgnik kajastanud usaldusisiku aruandes enda sissetulekuna ülekandeid abikaasalt ja sularaha sissemakseid.
31.Kuivõrd maakohus ei ole hinnanud, milline on sisuliselt olnud võlgniku sissetuleku suurus ning millises suuruses oleks võlgnik pidanud võlausaldajatele väljamakseid tegema, siis teeb seda ringkonnakohus (sh analüüsides võlgniku pangakonto väljavõtteid ja usaldusisiku aruandeid). Ringkonnakohus arvestab võlgnikule jääva tulu ja võlausaldajate kasuks tehtavate väljamaksete suurust kuupõhiselt (vt ka TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.3; TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942, p 23).
32.Ringkonnakohus märgib esmalt, et võlgnik võib saadud tulust jätta endale selle osa, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg-d 1–3, PankrS § 173 lg 5). PankrS § 173 lg 5 ületavast osast tuleb PankrS § 173 lg 4 järgi jätta 25% võlgnikule (vt TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2). TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Perekonnaseaduse § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Ringkonnakohus tuvastas, et
2-15-2218 rahvastikuregistri andmetel oli võlgnikul kolm ülalpeetavat (alaealist last). TMS § 132 lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust.
33.2021. aastal oli palga alammäär 584 eurot, 2022. aastal 654 eurot ja 2023. aastal 725 eurot. Arvestades eeltoodut, oli võlgniku mittearestitav tulu osa PankrS § 173 lg 5 ja TMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi 2021. aastal 1168 eurot kuus (584 eurot + 3 x 1/3 x 584), 2022. aastal 1308 eurot kuus (654 eurot + 3 x 1/3 x 654) ja 2023. aastal 1450 eurot (725 eurot + 3 x 1/3 x 725) (vt ka RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 11.2). Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS § 173 lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma 2⁄3, millest omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma võlausaldajatele üle TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust kokku 1⁄2 (vt TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2).
34.Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest ning usaldusisiku aruandest nähtuvalt sai võlgnik 2021. aasta novembris sissetulekut 4300,86 eurot (ringkonnakohus ei arvestanud võlgniku sissetuleku hulka töötutoetust, TMS § 131 lg 1 p 5). 2021. aastal pidi võlgnik võlausaldajatele üle andma novembrikuu eest seega 1566,43 eurot ((4300,86-1168)/2). Arvestades võlgniku sissetuleku suurust oktoobris ja detsembris, ei pidanud võlgnik nende kuude eest väljamakseid tegema.
35.Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest ning usaldusisiku aruandest nähtuvalt sai võlgnik 2022. aasta jaanuaris sissetulekut 1830 eurot ja veebruaris 1374,06 eurot (ringkonnakohus ei arvestanud võlgniku sissetuleku hulka töötutoetust, TMS § 131 lg 1 p 5) ning pidi võlausaldajatele üle andma jaanuarikuu eest 261 eurot ((1830-1308)/2) ja veebruarikuu eest 33,03 eurot ((1374,06-1308)/2), kokku 294,03 eurot. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust perioodil märts-detsember, ei pidanud võlgnik nende kuude eest väljamakseid tegema.
36.Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest ning usaldusisiku aruandest nähtuvalt sai võlgnik 2023. aasta märtsis sissetulekut 1749,25 eurot, juulis 1563,14 eurot ja septembris 1509,56 eurot ning pidi võlausaldajatele üle andma märtsikuu eest 149,63 eurot ((1749,251450)/2), juulikuu eest 56,57 eurot ((1563,14-1450)/2) ja septembrikuu eest 29,78 eurot ((1509,56-1450)/2), kokku 235,98 eurot. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust 2023. aasta teistel kuudel, ei pidanud võlgnik nende kuude eest väljamakseid tegema.
37.Kokku pidi võlgnik perioodil 28.10.2021 kuni 23.12.2023 tegema väljamakseid summas 2096,44 eurot (1566,43+294,03+235,98). Ringkonnakohus märgib, et ka usaldusisiku aruande järgi pidi võlgnik 2021. aasta novembri, 2022. aasta jaanuari ja veebruari ning 2023. aasta märtsi, juuli ja septembri eest võlausaldajatele väljamakseid tegema. Puudub vaidlus, et võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele ühtegi väljamakset ei teinud ning on selliselt rikkunud oma põhikohustust teha võlausaldajale väljamakseid, millega on selgelt kahjustanud võlausaldaja huve PankrS § 175 lg 2 p 2 mõttes, kuivõrd korrektse tasumise puhul oleks võlausaldajad saanud oma nõuded vähemalt mingis ulatuses rahuldatud.
38.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa iseenesest olla (ei pea olema) võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude tasumine vastavalt võimalustele. Samas tuleb arvestada, et seaduses on imperatiivselt ette nähtud, millises ulatuses tuleb vastavalt võimalustele, st tulenevalt võlgniku sissetuleku
2-15-2218 suurusest, võlausaldaja nõuete rahuldamiseks väljamakseid teha. PankrS § 173 lg 3 (koosmõjus lg-tega 4 ja 5) muutuks sisutühjaks, kui kohus aktsepteeriks olukorda, kus võlgnik loovutab usaldusisikule juhusliku suurusega summasid. Seega ei ole lubatav ja kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga kooskõlas käitumine, kus võlgnik tasub võlausaldaja nõuete katteks oluliselt vähem, kui seadus kohustab (vt TlnRnKm 30.03.2021, 2-14-57021, p 39; TlnRnKm 09.05.2022, 2-15-15314, p 13). Praegusel juhul on 23.12.2015 määruse järgi võlausaldajate nõuded kokku 118 162,81 eurot. Kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodil on vaid Maksu- ja Tolliamet saanud oma nõude summas 162 eurot tasutud, kuna Maksu- ja Tolliamet on teinud võlgnevuse katteks kinnipidamisi võlgnikule tagastamisele kuuluvast tulumaksust.
39.Arvestades eeltoodut, ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning ei ole perioodil 28.10.2021 kuni 23.12.2023 oma kohustusi rikkunud. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3–5 sätestatut. Kui võlgnik jätab süüliselt väljamaksed PankrS § 173 lg-te 3–5 kohaselt tegemata, võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel (vt TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.1).
40.Võlgnik märkis vastuses määruskaebusele, et 2021. aasta novembris sõiduki müügist saadud 4000 eurot ei saa arvestada tema sissetuleku hulka, kuivõrd sõiduki näol oli tegemist abikaasa lahusvaraga. Samas on 22.12.2023 usaldusisiku aruandes võlgnik ise oma sissetulekuks märkinud sõiduki müügist saadud 4000 eurot ning on lisaks usaldusisiku aruandes selgitanud, et 10.11.2021 müüs ta endale kuuluva sõiduki. Usaldusisiku aruandele oli lisatud sõiduki müügileping, mille kohaselt on müüjaks võlgnik ning mille järgi müüja kinnitab, et käesoleva müügilepingu järgi üleantav sõiduk on müüja ainuomandis ja müüdaval sõidukil ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi. Seega on võlgnik tegelikult varem käsitlenud sõiduki müügist saadud summat enda sissetulekuna ja ennast sõiduki omanikuna. Kohus lisab, et isegi kui võlgniku vastuväited oleks põhjendatud ning saaks asuda seisukohale, et võlgnik ei oleks pidanud 2021. aasta novembri eest võlausaldajatele väljamakseid tegema, siis on võlgnik igal juhul rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3–5 sätestatut. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgnik oleks pidanud 2022. aasta eest võlausaldajatele üle andma 294,03 eurot ja 2023. aasta eest 235,98 eurot, kokku 530,01 eurot.
41.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt annab aluse võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks võlgniku süüline rikkumine PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste täitmisel ning sellega võlausaldajate huvide kahjustamine. Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 175 lg 2 p-s 2 peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4) või tahtlust (VÕS § 104 lg 5). Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik oma kohustuse rikkumisel olnud vähemalt raskelt hooletu. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ja tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires. Praegusel juhul on võlgnik saanud piisavat sissetulekut võlausaldajatele maksete tegemiseks, kuid jätnud saadud sissetulekute arvelt võlausaldajatele maksed tegemata ning kasutanud saadud rahalisi vahendeid igapäevaste kulutuste tarbeks. Kohustustest vabastamise menetluses peab võlgnik tegema kõik endast oleneva võlausaldajate nõuete piisavalt suures määras rahuldamiseks. Võlgniku poolt oma kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, sest võlausaldajatel jäi saama raha, mida nad olid seadusest tulenevalt õigustatud saama. Võlgniku käitumises puuduvad vabandatavad asjaolud. Seetõttu on võlgnik olnud loovutamiskohustuse rikkumisel raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 tähenduses.
2-15-2218
42.Ringkonnakohus märgib ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Võlgnik peab menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et täita enda sissetuleku arvelt võlausaldajate nõudeid (sh vajadusel piirama oma kulutusi). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgnik üles näidanud piisavat tahet oma kohustusi täita. Maakohus on pikendanud 27.10.2021 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tähtaega ning selgitanud võlgnikule kohustust teha võlausaldajale väljamakseid, ka väikestes summades. Maakohus hoiatas võlgnikku, et kui võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt ei täida, riskib võlgnik sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Ka 11.10.2021 ärakuulamisel selgitas maakohus võlgnikule tema kohustusi (sh kohustust võlausaldajatele väljamakseid teha). Praegusel juhul on võlgnik jätnud kohustustest vabastamise menetluse käigus täitmata võlausaldajate nõuded ning on kasutanud võlausaldajatele ettenähtud rahalisi vahendeid isiklikuks otstarbeks. Sellega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3–5 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Selliselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud (vt ka RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15; RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14).
43.Ringkonnakohus nõustub võlausaldajatega, et võlgniku pangakontolt nähtub, et võlgnik on teinud kulutusi, mis ei ole elamiseks hädavajalikud ning mille arvelt oleks võlgnik saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid. Näiteks on võlgnik 15.01.2021 teinud makse Goldtime Rocca Al Mare kaupluses 234,40 eurot, 14.12.2021 makse Goldtime Ülemiste kaupluses 116 eurot ja 10.08.2021 makse AS-ile Tallink Grupp 259 eurot. Samuti on võlgnik käinud regulaarselt erinevates toitlustusasutustes (nt Pagaripoisid, Gurmee Sushi, Pizzapaar, Repa, Sõõrikukohvik, Pirosmani, Chopsticks, Gustav Cafe) söömas ning kulutanud perioodil 28.10.2021–23.12.2023 sellele ca 800 eurot. Samuti on võlgnik kasutanud regulaarselt Bolti teenust ning kulutanud perioodil 28.10.2021–23.12.2023 sellele ca 700 eurot. Ringkonnakohus nõustub võlausaldaja BB Finance OÜ-ga, et tegemist ei ole hädavajalike kulutustega ning nimetatud kulutuste arvelt oleks võlgnikul olnud võimalik teha väljamakseid võlausaldajatele, kasvõi väikestes summades.
44.Ülaltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja teha asjas uus määrus, millega keelduda võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
45.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade maakohtu määruse tühistamise ja võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta (PankrS § 175 lg 7).
46.Ringkonnakohus jätab rahuldamata AS SEB Pank taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. AS SEB Pank on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Täidetud ei ole TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaldamise eeldused. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetluses ei osaleks teisi menetlusosalisi.
47.Määruskaebemenetluse kulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 1 järgi võlgniku kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
2-15-2218 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Toimiku materjalidest nähtuvalt on AS SEB Pank menetluskuluks kaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot, mis tuleb võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõista.
48.PankrS § 175 lg 6 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse tühistas, keeldus võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpetas kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest. Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata osas, milles ringkonnakohus jättis taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata (TsMS § 150 lg 8).
49.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.