17.aprilli 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 37 eurot 89 senti).
3.Mõista E.U-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,065% päevas tasumata põhinõudelt (68 eurot 57 senti) alates 18. aprillist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Mõista E.U-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 303 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt (303 eurot) tuleb E.U-l tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18. detsembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.U-lt (kostja) 139 euro 68 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maakohus jättis hagi 9. aprilli 2024. a määrusega käiguta ja andis tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Hageja esitas 17. aprillil 2024 täiendatud hagiavalduse. Pärnu Maakohus edastas 16. mai 2024. a määrusega hagiavalduse kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule.
2.Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 68 eurot 57 senti, sissenõudekulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17. aprilli 2024. a seisuga 37 eurot 89 senti ning viivise alates 18. aprillist 2024 tasumata põhivõlalt 0,065% päevas kuni põhinõude 68 eurot 57 senti täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS (Elisa) 31. augustil 2021 liitumislepingu nr 11396653, mille alusel kohustus Elisa pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja Mobiil-ID teenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Samuti sõlmisid Elisa ja kostja 31. augustil 2021 osamaksetega vara müügilepingu nr 11396731, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Nokia 105 4G maksumusega 39 eurot. Kostja kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksega. Seadme maksumusele ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Elisa ja kostja sõlmisid 7. septembril 2021 liitumislepingu nr 11475818 mille alusel kohustus Elisa pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja Mobiil-ID lepingu nr 11475840, mille alusel kohustus Elisa pakkuma kostjale Mobiil-ID teenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele.
Elisa esitas kostjale arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei ole tasunud arveid alates 1. septembri 2021. a arvest. Elisa loovutas 31. mail 2023 nõude kostja vastu hagejale.
3.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 12. oktoobril 2024. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (28. oktoobriks 2024) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
7.1.Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja täiendavalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 35 eurot), maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot, s.o kokku 547 eurot (dtl-d 76; 116). Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud antud kohtuasjas.
7.2.Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri koos hagiavaldusega kätte toimetatud
12.oktoobril 2024. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks ega hiljem hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
7.3.TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot.
7.4.TsMS § 144 p 7 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista ka hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot.
7.5.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus teeb
kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 3,5 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot ning teinud järgmised toimingud: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel vaidluse puudumist ning seda, et asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 150 eurot (1,5 tundi x 100 eurot). Hageja on hagiavalduses märkinud, et ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega lisandub õigusabikulule käibemaks 22%. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 303 eurot (100 eurot + 20 eurot + 183), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
8.Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.