J Ki hagi L Ka ja I Ka vastu pärandvara jagamise nõudes 3 500 eurot
Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
J K (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Hageja esindaja:
vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo, e-post: xxx
Kostja I:
L Ka (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Kostja II:
I Ka (isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht: xxx, registrijärgne elukoht puudub, lisaaadress: xxx)
RESOLUTSIOON
1.J Ki hagi rahuldada.
2.Jagada xxx. a surnud A Ka pärandvara pärijate J Ki, L Ka ja I Ka vahel järgmiselt:
2.1.J Ki omandisse jätta kinnisasi asukohaga xxx (registriosa nr xxx).
2.2.L Ka ja I K on kohustatud andma tahteavalduse / nõusoleku kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks (J Ki, L Ka ja I K ühisomanike kande kustutamiseks) ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasi xxx ainuomanikuna kinnistusraamatusse J K. L Ka ja I K tahteavaldust asendab jõustunud kohtuotsus käesolevas tsiviilasjas.
2.3.J K välja mõista L Ka kasuks rahaline hüvitis 1 000 eurot.
2.4.J K välja mõista I Ka kasuks rahaline hüvitis 1 000 eurot.
3.Hageja menetluskulud jätta L Ka ja I K kanda.
3.1.Välja mõista L Kalt ja I Klt solidaarselt J Ki kasuks menetluskulud 1 164 eurot (s.h 420 riigilõiv ja õigusabikulu 744 eurot).
4.Jõustunud kohtuotsus saata kinnistusraamatu kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.J K esitas Viru Maakohtule hagiavalduse L Ka vastu pärandvara jagamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja A Ka (isikukood xxx) vaheline abielu oli registreeritud xxx. a. Hageja ja A Ka omandasid abielu ajal korteriomandi asukohaga xxx, registriosa nr xxx. Hageja ja A Ka said korteriomandi ja kinnistu ühisomanikeks. Hageja ja A Ka ei ole sõlminud abieluvaralepingut ega ühisvara jagamise lepingut ning hageja ja A Ka varasuhte liigiks oli varaühisus. Seega on abikaasade osad ühisomandis võrdsed, s.t et igaühele kuulub 1⁄2 omandist. Hageja abikaasa A Ka (isikukood xxx) on surnud xxx. a. Hageja ja A Ka abielu lõppes alates xxx. a, s.o A Ka surmaga. Hagejal ja A Kal on kaks tütart: L Ka ja I Ka. Hageja ja L Ka esitasid 05.04.2016. a pärimismenetluse algatamise avalduse, mille tõestas Jõhvi notar K J. Pärimismenetluse algatamise avalduse esitamisel teatasid avaldajad notarile, et pärandajal on kolm pärijat, s.o abikaasa J K ning kaks tütart L Ka ja I Ka. Pärimistunnistus A Ka pärandi kohta oli Jõhvi notari K J poolt tõestatud 25.05.2016. a. Pärimistunnistusest nähtub, et A Ka seadusjärgsed pärijad on tema tütred ja abikaasa, igaüks 1/3 mõttelises osas. Pärast A Ka surma jäi hageja elama üksinda korterisse xxx. Hageja jaoks on korter aadressil xxx tema alaline elukoht ning muud elukohta ta ei oma. Hageja on tasunud üksinda korteriomandiga seonduvaid kulusid alates A Ka surmast (s.o xxx. a) tänaseni ainuisikuliselt. Kulud on igakuised. Kostjad ei osalenud korteriomandi hoolduskulude kandmises. Hageja tahab ammu müüa korteriomandit ning kolida elamiseks tütre L Ka juurde. Hageja vajab seoses tema vanuse (xxx. a) ja haigustega kõrvalabi, mida annab talle tütar L Ka. Kui hageja kolib elamiseks oma tütre juurde, siis ei ole mõistlik kanda suuri kulusid seoses korteriomandi hooldamisega. Samuti on
raskendatud kaugusel korteriomandi valitsemine. Hageja proovis lahendada pärandvara jagamise küsimus kostjatega kohtuväliselt. Hageja pöördus kostjate poole mitmel korral pärandvara jagamise ettepanekutega. Hageja oli valmis korraldama pärandvara notariaalse jagamise lepingu sõlmimist ja sellega tegelema. Kostja II venitas kompromissläbirääkimistega ega pakkunud hagejale mõistlikku lahendust pärandvara jagamiseks. Seega ei ole A Ka pärijad veel pärandvara jaganud. Kuna hageja ei suutnud lahendada vaidlust kohtuväliselt, pöördub tema kohtu poole nõudega kostjate vastu. Hageja palub jagada J Ki, L Ka ja I Ka vahel xxx. a surnud A Ka pärandvara järgmiselt: a) Jätta J Ki ainuomandisse Tartu Maakohtu registriosakonnas registrinumbri xxx all registreeritud kinnisasi (asukoht xxx, registriosa nr xxx) ning kohustada L Kat ja I Kat andma nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega kustutatakse kinnisasja registriosa nr xxx ühisomanikud J K, L Ka ja I Ka ning kinnisasja registriosa nr xxx omanikuna kantakse Tartu Maakohtu kinnistusregistrisse J K. Jõustunud kohtulahend asendab nimetatud tahteavaldust. b) Välja mõista hagejalt J Kilt kostja I L Ka kasuks rahaline hüvitis summas 1 000 eurot. c) Välja mõista hagejalt J Kilt Kostja II I Ka kasuks rahaline hüvitis summas 1 000 eurot. Määrata kindlaks ja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja kõik hageja poolt kantud menetluskulud, s.h. riigilõiv summas 420 eurot ja esindaja kulud 744 eurot. Jätta kostjate menetluskulud kostjate endi kanda.
2.L Ka tunnistab hagi täielikult ja palub hagi rahuldada. L Ka palub rahuldada J Ki hagi õigeksvõtmisega. L Ka nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses.
3.I K kohtule omapoolset seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega rahuldab J Ki hagi.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
6.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
7.Jõhvi notari K J 25.05.2016. a tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on xxx. a surnud A Ka pärijad 1/3 mõttelises osas J K 1/3 mõttelises osas L Ka ja 1/3 mõttelises osas I Ka. Pärimistunnistuse kohaselt kuulus A Ka pärandi avanemise seisuga (surmapäeva seisuga xxx. a) A Ka ja J Ki varaühisusse korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx).
8.Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt kohaldub pärandaja ja tema üleelanud abikaasa J Ki varasuhtele perekonnaseadusest tulenev ühisvara varasuhe (PKS § 25) PKS § 25 lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.
9.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 1 ja 2 on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand ning ühine omand on kaasomand või ühisomand. Sama paragrahvi lg
6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt AÕS § 71 lg 1 on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.
10.Pärandi vastuvõtmisega läksid pärijatele üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, s.h kogu pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga.
11.PärS § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid.
12.AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 72 lg järgi valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel.
13.Tulenevalt PärS § 148 lg 1 võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest.
14.PärS § 151 lg 1 sätestab, et pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti.
15.PärS § 152 lg 1 järgi võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Sama paragrahvi
2.lõige sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel.
16.Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui PärS-st ei tulene teisiti (PärS § 152 lg 3). PärS § 152 lg 4 kohaselt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. AÕS § 77 lg 1 järgi kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Tulenevalt AÕS § 77 lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
17.Riigikohus on selgitanud, et üksnes erandjuhul on võimalik jätta kaasomand hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (vt Riigikohtu 10.04.2019. a otsust tsiviilasjas nr 2-17-9749/34, p 11). Ühisomandi jagamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega kohtulahend, millega pärandvara jagatakse, asendab ühisomanike kokkulepet ühisomandi jagamise kohta (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42- 13, p 12)
18.PärS § 159 lg 1 sätestab, et pärandvara hulka kuuluvaid esemeid jaotades arvestatakse iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove. Käesoleval juhul PärS § 155 tulenevaid pärandvara jagamise piiranguid ei esine.
19.Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt Riigikohtu 03.10.2018. a lahend tsiviilasjas 2-16-15236/59, p 18; 10.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10). Kostjal tuleb tema soovitavad kaasomandi lõpetamise viisid esitada vastuhagis (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.10.2005. a otsus asjas nr 3-2-1-102-05, p 15; 04.09.2012. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-95-12).
20.L Ka nõustus J Ki hagiavalduses pakutud pärandvara jagamise viisiga. I Ka kohtule omapoolset seisukohta ei esitanud, millest saab järeldada, et I Ka on hagis esitatu omaks võtnud.
21.Pärast pärandaja surma jäi hageja korterisse üksinda elama ning tegemist on tema alalise elukohaga, kuna muud elukohta tal ei ole. Alates pärandaja surmast xxx on hageja kandnud ainuisikuliselt kõik korteriomandiga seotud kulud, sealhulgas korteriühistu maksed, elektri- ja gaasikulud, kokku märkimisväärses ulatuses. Nimetatud kulutused on olnud vajalikud korteri säilitamiseks ja kasutamiseks, sealhulgas piisava temperatuuri tagamiseks, et vältida vara kahjustumist. Kostjad ei ole korteriomandi hooldus- ega kasutuskulude kandmises osalenud. Hageja soovib korteriomandi müüa, kuna soovib vanuse ja tervisliku seisundi tõttu kolida elama oma tütre juurde, kellelt saab vajalikku kõrvalabi. Korteri säilitamisega seotud püsikulude kandmine ning korteri haldamine eemalt ei ole hageja hinnangul enam mõistlik ega otstarbekas.
22.Eeltoodut arvesse võttes, on kohus seisukohal, et õiglane ja mõistlik on asjaolusid arvestades jätta korteriomand J Ki ainuomandisse.
23.AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.
24.Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
25.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. I Ka ja L Ka tahteavaldusi asendab käesolev kohtuotsus. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
27.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
28.Hageja menetluskulud on riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 744 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud.
Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja menetluskulude katteks 1 164 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.