Saaremaa valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus täisealise isiku Z.C ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise pikendamiseks
Vaidlustatud määrus
Pärnu Maakohtu 05.09.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Z.C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Saaremaa vald (vallavalitsuse kaudu), esindaja ER Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) Z.C (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 05.09.2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud Z.C-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Pärnu Maakohtu 18.02.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-45428 määrati Z.C-le (puudutatud isik või patsient) eestkostja. Maakohtu 17.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-0813532 pikendati puudutatud isiku üle seatud eestkostet kuni 17.01.2025.
2.Puudutatud isik on viibinud ööpäevaringse hoolduse teenusel alates 18.01.2005 ning kohtumääruse alusel tugevdatud järelvalvega ööpäevaringsel erihooldusteenusel alates 18.01.2015. Viimati pikendati puudutatud isiku tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimist maakohtu 21.09.2023 määrusega.
3.Saaremaa vald (avaldaja) esitas 02.07.2024 avalduse puudutatud isiku tahte vastaselt kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamise pikendamiseks.
3.1.Puudutatud isikul on Sotsiaalkindlustusameti 15.02.2024 puudeotsuse alusel tuvastatud raske vaimupuue tähtajaga kuni 25.02.2029. Tal esineb oluline piirang vaimsete funktsioonide valdkonnas, mille põhjuseks on intellektihäire. Tal esinevad olulised käitumishäired.
3.2.Puudutatud isikule on määratud puuduv töövõime kuni 05.04.2044.
3.3.Puudutatud isik viibib Hoolekandeteenused AS XXX üksuses (teenuse osutaja). Iseloomustuse järgi ei ole puudutatud isik viimase aasta jooksul viibinud psühhiaatriahaiglas, kuid on impulsiivne ja vägivaldne. Talle on iseloomulik kaasklientide näkku löömine rusikaga. Verbaalne vägivald töötajate, kaasklientide ja eestkostja vastu on igapäevane. On lubanud kaaskliente ära tappa. Tema arvates peabki arusaamatusi vägivallaga lahendama. Puudutatud isik on füüsiliselt terve, kuid lonkab vasakut jalga varasema vigastuse tõttu. Puudutatud isikul on tuvastatud mõõdukas vaimne alaareng olulise käitumishäirega (F71.1). Haiguskriitika puudub, ravivajadusest aru ei saa. Ravimite võtmine või mittevõtmine on üheks manipuleerimisvõimaluseks oma tahtmiste saavutamiseks. Pudutatud isik oma tundeid analüüsima võimeline ei ole, emotsionaalsed reaktsioonid on ebaadekvaatsed. Isik on kõrge enesehinnanguga. Tundlik stressiolukordadele, reageerib agressiooniga, kui soovitut ei saa;
3.4.Psühhiaater KK 27.06.2024 arstitõendi järgi vajab puudutatud isik jätkuvalt viibimist tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsel teenusel. Puudutatud isiku normikohane toimimine on võimalik ainult kindla suunamise ja juhendamise toel. Arsti selgitustest ta aru ei saa, ravimite suhtes valiv, on esinenud ravist keeldumisi.
4.Psühhiaatri OD 04.09.2024 koostatud ekspertiisiakti kohaselt esineb puudutatud isikul mõõdukas vaimne alaareng olulise käitumishäirega, mis piirab olulisel määral tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Ta vajab igas toimetuleku aspektis kõrvalabi. Intellektihäirega kaasnev käitumishäire tõstab oluliselt vägivalla riski. Puudutatud isik on käitunud korduvalt nii füüsiliselt kui verbaalselt agressiivselt ümbritsevate suhtes (löönud, kägistanud, peksnud jalgadega, on esinenud korduvat verbaalset agressioon). Ta on ohtlik teistele ka tugevdatud järelevalvega erihoolekandeasutuses ja vaatamata regulaarsele psühhiaatrilisele ravile. Kinnisesse asutusse paigutamata jättes tõuseb tema vägivaldse käitumise risk veelgi. Puudutatud isiku psüühikahäire olemusest tulenevalt ei tule ta iseseisva eluga toime. Arvestades tema emotsionaalset düsregulatsiooni ning sellest tulenevat korduvat vägivaldset käitumist ohustab puudutatud isik nn tavarežiimiga hooldusasutusse paigutamine kaasklientide tervist. Ta ei pea järelevalvet ja abi vajalikuks. Arvestades varasemalt aset leidnud narkootikumide tarvitamist on ka psühhoaktiivsete ainete tarvitamise risk kõrge, see aga tõstab nii endale ja teistele ohtliku käitumise riski oluliselt. Puudutatud isikul on diagnoositud psüühikahäire, mis pole ravitav ning millega kaasnevat impulsiivsust ja agressiivsust saab vaid vähesel määral ravimitega korrigeerida. Seega ka aktiivravi (nt psühhiaatriakliinikusse ravile paigutamine) ei annaks patsiendi ohtlikkusetasemele olulist 2 (5)
mõju. Ohtlikkuse vähendamiseks puuduvad muud abimeetmed, kui tema paigutamine kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Patsiendi psüühikahäire ei kulge ägenemiste ja remissioonidega, vaid on püsiv seisund, mida pole võimalik ravimitega või muude ravisekkumiste abil oluliselt mõjutada. Seega pole oodata patsiendi seisundis ravi foonil olulist positiivset dünaamikat. Nii enda kui ka teiste ohutuse tagamiseks vajab puudutatud isik struktureeritud päevakava ning tugevdatud ööpäevaringset järelevalvet.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus rahuldas 05.09.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja pikendas puudutatud isiku tema nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o kuni 05.09.2025. Ühtlasi tunnistas maakohus määruse täitmisele kuuluvaks selle edastamisega avaldajale. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. Esitatud asjaolude ja uuritud tõendite alusel on põhjendatud puudutatud isiku tahtevastasele erihooldusteenusele paigutamise pikendamine kuni üheks aastaks. Raviarsti tõendist ja ekspertiisiaktist nähtub, et puudutatud isikul puudub ravikriitika, arsti selgitustest ta aru ei saa, ravimite suhtes on valiv ja esinenud on ravist keeldumist. Ohtlikkuse vähendamiseks puuduvad muud abimeetmed, kui tema paigutamine kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud TsMS § 540 lg 1 kohaldamise eeldused. Oma tervislikust seisundist tulenevalt vajab puudutatud isik jätkuvalt paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hoolekandeteenusele kohtumääruse alusel.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
6.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada või peatada puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine üheks aastaks, kohustades puudutatud isikut täitma peatamise ajal järgmisi kohustusi: -
mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid; mitte panema toime väär- või kuritegusid; kasutama talle määratud ravimeid; kasutama määratavaid abistavaid teenuseid (psühholoogiline nõustamine, tugiisiku teenus, erinevad teraapiaprogrammid; tegema spetsialistidega koostööd ja järgima nende soovitusi.
Puudutatud isik tõi esile, et tema tervislik seisund ja käitumismustrid on paranenud. Viimasel ajal ei ole esinenud aktiiv- ega akuutravi psühhhiaatriakliinikus. Ta kasutab ravi ja on loobunud narkootikumidest ja alkoholist. Ta on nõus minema avatud hoolekandeteenusele ja näitama seal, et suudab õiguskuulekalt käituda. Ta ei nõustu seisukohaga, et kuna tema psüühikahäire ei kulge ägenemiste ja remissioonidega, vaid on püsiv seisund, mida pole võimalik ravimitega või muude ravisekkumiste abil oluliselt mõjutada, siis peaks ta jääma kogu eluks kinnisesse asutusse. Ravi saamine ja normaalse elukeskkonna tagamine on võimalik ka muude vähem piiravate meetmetega. Kui isikule on vajalik tugevdatud järelevalvega kontrollitud keskkond, siis selleks peab olema isiku ohtlikkus lähitulevikus olema kindel. Puudutatud isik ei ole ohtlik ei enda ega teiste suhtes. Tema seisund on ravi foonil oluliselt stabiliseerunud.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu.
8.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 11.10.2024. Puudutatud isik selgitas, et ei soovi enam kinnises asutuses viibida. Ta tahab näidata, et saab kergema režiimiga hooldekodus hakkama. Septembris 2024 toimunud vahejuhtumis polnud tema süüdi, teine klient ütles ema 3 (5)
kohta halvasti ja viskas telefoni supi sisse, see ajas puudutatud isiku närvi. Üldse teised kliendid provotseerivad teda ja siis ta võib neile peksa anda. Psühhiaatri soovitusel läheb ta tegelikult oma tuppa ja kuulab muusikat. Puudutatud isik teab, et võtab unerohtu, magneesiumi ja rahusteid. Ta on alkoholist ja narkootikumidest loobunud, ei taha neid nähagi.
9.Samuti andis arvamuse tegevusjuhendaja, kelle arvates läheb puudutatud isik kergesti endast välja. On läinud kallale ka, aga teda on siis provotseeritud. Muidu on puudutatud isik hästi kõvahäälne, pigem verbaalselt agressiivne. Ähvardab teisi ära tappa, aga tõenäoliselt ähvardusi täide ei vii. Puudutatud isik on väga töökas, vajab tööd. Teeb hästi käsitööd, joonistab jne. Ravimite võtmisega ise hakkama ei saa. Varem viibis puudutatud isik Sillamäe üksuses, kuid toodi Merimetsa üksusesse, sest ta on selline boss ja teiste klientidega on kord majas. Puudutatud isik tahab tagasi Sillamäele. Tal oli seal sõbranna, kelle pärast ta oli nõus edasi kinnises asutuses olema. Septembri vahejuhtum leidis aset seetõttu, et teine klient provotseeris puudutatud isikut, öeldes halvasti puudutatud isiku ema kohta ja siis oli konflikt.
10.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 11.10.2024.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
12.Maakohtu määrus on vaidlustatud eelkõige põhjusel, et puudutatud isiku osas ei ole täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused tema paigutamiseks kinnisesse asutusse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
12.1.Maakohus tugines SHS § 105 lg 1 p 3 eelduste kontrollimisel eelkõige sellele, et muude abinõude kasutamine ei ole võimalik puudutatud isikust endast tulenevatel põhjustel. SHS § 105 lg 1 p 3 mõttes tähendab muude abinõude kasutamise võimatus seda, et neid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-15116, p 16 ja RKTKm 07.05.2014, 3-2-1-33-14, p 17). Maakohus järeldas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et leebema režiimiga teenuse puhul muutub puudutatud isiku käitumine endale ja teistele ohtlikuks.
12.2.Nii nähtub XXX üksuse iseloomustusest, et puudutatud isik on olnud nii verbaalselt kui ka füüsiliselt vägivaldne. Oma tundeid ta ei ole võimeline analüüsima, emotsionaalsed reaktsioonid ebaadekvaatsed. Ta on kõrge enesehinnanguga, tunnustus meeldib. Tundlik stressiolukordadele, reageerib agressiooniga, kui ei saa soovitut. Vihahoogude korral sõimab töötajaid ropendades, hüüdnimesid pannes, lubades lõhkuma hakata. Selle tõttu on puudutatud isiku normikohane toimimine võimalik ainult kindla suunamise ja juhendamise toel. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ravi vajadusest aru ei saa, võib ravimitest keelduda. Ravimite võtmine või mitte võtmine on üheks manipuleerimisvõimaluseks oma tahtmiste saavutamiseks.
12.3.Psühhiaatri 27.06.2024 tõendist nähtub, et vastuvõttudel on puudutatud isik erutunud, kiire jutuga. Käitumiselt on äärmiselt impulsiivne ja vägivaldne. Ta on veendunud, et probleeme peabki lahendama ainult vägivallaga. On lubanud kaaskliente ära tappa, kui tema tahtmise järgi ei käituta. Arsti selgitustest ta aru ei saa, ravimite suhtes valiv, on esinenud ravist keeldumisi.
12.4.Ekspertiisiakti kohaselt oli puudutatud isik vestluse ajal äkiliste liigutustega, kõneles kõvahäälselt, ärritus kergesti, kuid üritas siiski võimalikult rahulikuks jääda. Muutus kergesti närviliseks, raskematele või ebameeldivatele küsimustele vastates tõstis veelgi häält, muutus olekult ähvadravaks. Jututeema vahetades rahunes kiiresti. Enesehinnang oli puudutatud isikul ebaadekvaatselt kõrge – ta avaldas veendumust et saab iseseiva eluga hakkama, kuigi 4 (5)
tal objektiivselt puuduvad iseseisvaks eluks vajalikud oskused. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – mõõdukas vaimne alaareng olulise käitumishäirega. Nimetatud seisund on püsiva kuluga mille puhul on isiku kognitiivsed võimed (s.o järeldamine, probleemide lahendusoskus, planeerimine, abstraktne mõtlemine, akadeemiline õppimine ning varasemast kogemusest õppimine) oluliselt häiritud. Antud psüühikahäire mõjutab isiku toimetuleku kõiki aspekte - sotsiaalseid võimeid (suhete loomine, konfliktsete situatsioonide lahendamine, teiste inimestega suhtlemist vajavad toimingud), tööga toimetulekut, igapäevaste toimingutega toimetulekut. Ta vajab igas toimtuleku aspektis kõrvalabi. Intellektihäirega kaasnev käitumisehäire aga tõstab oluliselt isiku vägivalla riski.
12.5.Eeltoodust nähtub, et puudutatud isik on väga impulsiivne, ohtu ei taju ja konfliktolukordades võib endast välja minna, mis toob kaasa kokkupõrkeid kaaspatsientidega. Vajab töötajate poolt rahustamist, olukorra selgitamist, suunamist. Puudutatud isikule on vaja igapäevaeluga toimetulekuks rangemaid reegleid ja pidevat järelevalvet, mis on tagatud kinnises hoolekandeasutuses tugevdatud järelevalve all. Seega saab väita, et muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik puudutatud isikust endast tulenevate põhjuste tõttu ning täidetud on SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused.
13.Määruskaebuses väidetakse ka seda, et maakohus jättis põhjendamatult TsMS § 540 lg 1 kohaldamata ja puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamata. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ka selles osas.
13.1.TsMS § 540 lg 1 kohaselt võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel peatada. Kinnisesse asutusse paigutamise peatamise saab määrata, kui paigutamise eeldused on täidetud, kuid arvestades isiku tervislikku seisundit oleks võimalik tema vabadusse jätmine kohtuliku kontrolli all. TsMS § 540 lg 1 eesmärk on võimaldada kohtutel kohaldada isiku õigusi oluliselt vähem piiravat alternatiivi isiku kinnisesse asutusse paigutamisele või tema sealt vabastamata jätmisele. Isiku kinnisesse asutusse paigutamisel tuleb kontrollida, kas konkreetsel juhul paigutamine põhjendatud ja vältimatult vajalik, võrreldes isiku suhtes mõjutusvahendite kohaldamisega väljaspool kinnist asutust (RKTKm 2-16-10435, p-d 19 ja 19.2). Seega on kohtumenetluses iseenesest võimalik tuvastada puudutatud isiku ohtlikkus, kuid samas leida, et ohtlikkuse prognoos ei tingi kohe vabaduse võtmist kinnisesse asutusse paigutamise teel. Kinnisesse asutusse paigutamise avalduse eesmärkide saavutamiseks võib piisata sellest, kui isikule seatakse tingimused ja kohustused, mis distsiplineerivad teda oma raviga tegelema ja paremini käituma ning mille täitmisel ei kujuta ta endast ohtu iseendale ega teistele (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 15.6).
13.2.Praegusel juhul on tuvastatud, et puudutatud isikule on vaja igapäevaeluga toimetulekuks rangemaid reegleid ja pidevat järelevalvet, mis on tagatud kinnises hoolekandeasutuses tugevdatud järelevalve all. Seega ei ole alust arvata, et puudutatud isik suudaks peatamise tingimustes ettenähtavat režiimi järgida ning hoiduda ennast ja teisi ohustavast käitumisest.
14.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 3 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
15.TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt) 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.