lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-17306/9

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-17306/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1273
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2024, Tallinn Kohtuasja number

2-24-17306

Kohtuasi

Q.T avaldus seoses täiteasjaga 008/2020/2171

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.11.2024 määrus (avalduse menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

Q.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Q.T (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta vastu võtmata Q.T määruskaebusega esitatud korduvad tõendid. Harju Maakohtu 15.11.2024 määrus jätta muutmata. Jätta Q.T määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta Q.T kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-17306

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Q.T (avaldaja) esitas 15.11.2024 Harju Maakohtule avalduse, paludes peatada avaldaja omandis oleva korteriomandi asukohaga XXX (registriosa XXXXXXX) (XXX korteriomand) elektrooniline kordusenampakkumine täiteasjas 008/2020/2171, mis algas 13.11.2024 kell 11.00 ja kestab kuni 20.11.2024 kl 11.00. Avalduse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 008/2020/2171. Kohtutäitur Mati Kadak (kohtutäitur) teatas 15.10.2024, et avaldajale kuuluva XXX korteriomandi elektrooniline kordusenampakkumine algab 13.11.2024 kell 11.00. Avaldaja leiab, et sissenõudja nõuete katteks laekus piisavalt avaldajale Tallinnas kuulunud korteriomandi müügist, vastav korter müüdi täitemenetluses varasemalt. Ebamõistlikult suured viivised on tühised ja avaldajal on õigus neid kohtus vaidlustada. Avaldaja esitas 27.10.2024 kaebuse kohtutäituri tegevusele seoses kordusenampakkumise korraldamisega. Kohtutäitur teatas, et kaebuse läbivaatamine toimub 12.11.2024. Avalduse esitamise ajaks ei olnud kohtutäitur kaebuse osas otsust veel teinud. Kohtutäituril on kaebuse läbivaatamisest alates aega 10 päeva otsuse tegemiseks, mis tähendab, et kohtutäituril on aega otsuse tegemiseks kuni 22.11.2024, s.o ajani, kui vaidlustatud korteriomandi enampakkumine oksjonil on lõppenud ning XXX korteriomand enampakkumisel maha müüdud. Seega on olulise tähtsusega koheselt peatada täitemenetlus täiteasjas nr 008/2020/2171, et pärast kohtutäituri otsuse saamist oleks võimalik selle peale esitada kaebus Harju Maakohtule vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-le 1. Viivitamatu esialgse õiguskaitse abinõuna täitemenetluse peatamine on äärmiselt vajalik, sest vastasel juhul viib kohtutäitur enampakkumise XXX korteriomandi osas 20.11.2024 lõpuni ning edaspidi on võimaliku kohtulahendi täitmine selles täiteasjas võimatu. Maakohtu määrus ja põhjendused

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Harju Maakohus jättis 15.11.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 008/2020/2171 menetlusse võtmata ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, kuid märkis, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli avalduse menetlusse võtmisest keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1), kuna kinni ei ole peetud eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Avalduses esitatu kohaselt ei ole kohustuslik kohtueelne kaebemenetlus (TMS §-d 217 ja 218) veel lõppenud. See lõpeb kohtutäituri otsusega avaldaja 27.10.2024 kaebuse suhtes. Kohtusse on soovi korral võimalik pöörduda vastava otsuse vaidlustamiseks tulevikus. Maakohus märkis, et kohtutäitur ei lahenda materiaalõiguslikke vaidlusi seoses täitedokumendiga. Kui avaldaja on seisukohal, et kõik täitedokumendist tulenevad nõuded on rahuldatud, on kohane õiguskaitseabinõu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu. Seoses kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega jättis maakohus taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruskaebus
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta avaldus menetlusse. Avaldaja palub täitemenetluse täiteasjas nr

2-24-17306 008/2020/2171 peatada XXX korteriomandi elektrooniline kordusenampakkumine oksjonikeskkonnas, mis algas 13.11.2024 kell 11.00 ja kestab kuni 20.11.2024 kell 11.00. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt keelduti vaidlustatud määrusega ilma õigusliku aluseta avaldaja avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kohtutäituri tegevuse peale menetlusse võtmast. Vaidlustatud määruses on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et 15.11.2024 esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduses esinevad alused selle menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel. Avaldaja on seisukohal, et kuigi kohtueelne menetlus täiteasjas ei ole hetkel lõpule viidud seoses sellega, et kohtutäitur ei ole teinud otsust tema tegevuse peale 27.10.2024 esitatud kaebuse kohta, ei ole see takistuseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, takistamaks kohtutäiturit enampakkumisel müümast vaidlusalust korteriomandit enne otsuse tegemist. Menetluse edasine käik

4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 25.11.2024 TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6.Esmalt lahendab kolleegium seni lahendamata taotluse. Avaldaja esitas koos määruskaebusega neli tõendit (dtl 36–50). Samad tõendid esitas avaldaja ka koos 15.11.2024 avaldusega (dtl 7–21). Ringkonnakohus keeldub korduvate tõendite vastuvõtmisest ja tagastab need elektrooniliselt.
7.Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest keeldunud ja ei ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Avaldaja esitas 15.11.2024 maakohtule avalduse, milles palus esialgse õiguskaitse korras peatada täiteasjas nr 008/2020/2171 XXX korteriomandi 13.11.2024–20.11.2024 enampakkumine. Esialgset õiguskaitset palus avaldaja kohaldada selleks, et tal oleks võimalik pärast kohtutäituri otsuse saamist esitada selle peale kaebus vastavalt TMS § 218 lg-le 1. Avaldaja kordas enampakkumise peatamise soovi nii määruskaebuses kui ka 26.11.2024 e-kirjas. Kuivõrd avaldaja 15.11.2024 avaldus oli suunatud esialgse õiguskaitse meetmete kohaldamisele, ei käsita ringkonnakohus 26.11.2024 e-kirja uue esialgse õiguskaitse taotlusena.
8.1.Avaldaja on avalduses palunud sisuliselt esialgset õiguskaitset kohaldada enne avalduse esitamist (TsMS § 4771 lg-d 1–2 ja § 382 lg 1, TMS § 218 lg 2). Hagi eeltagamise avaldus peab vastama samadele nõuetele kui tavapärane hagi tagamise avaldus (TsMS § 381). Sealhulgas tuleb ka hagile eelnevas tagamise avalduses põhistada nõuet, mille tagamist soovitakse, ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 381 lg 2). Lisaks tuli avalduses põhistada, miks nn põhiavaldust kohe ei esitata (TsMS § 382 lg 1 teine lause).

2-24-17306

8.2.Avaldaja põhjendas, et enampakkumine tuleb peatada seetõttu, et enampakkumine lõpeb enne, kui kohtutäitur avaldaja 27.10.2024 kaebuse osas otsuse teeb. Praegusel juhul ei olnud avalduse esitamise ajal kohtutäitur avaldaja kaebuse osas otsust teinud. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei ole selgitanud, millist nõuet ta kavatseb esitada, mille viivitamatuks reguleerimiseks on vajalik enne avalduse esitamist esialgset õiguskaitset kohaldada. Avaldaja ei ole toonud esile, millise sisuga ja milliste taotlustega kaebuse ta kohtutäiturile 27.10.2024 esitas. 27.10.2024 kaebust ei ole ka avaldusele lisatud. Seega on avaldaja jätnud põhistamata nii võimaliku tulevikus esitatava kaebuse kui ka vajaduse kohaldada esialgset õiguskaitset enne avalduse esitamist. Avaldaja ei ole toonud 15.11.2024 avalduses ka esile, milline on soovitud aeg avalduse esitamiseks (TsMS § 382 lg 2) ega seda põhjendanud. Kuivõrd käesoleval hetkel ei ole enam võimalik peatada täiteasjas nr 008/2020/2171 läbi viidud enampakkumist, mis lõppes avaldaja esile toodud asjaolude kohaselt 20.11.2024, sest määruskaebus jõudis ringkonnakohtusse 25.11.2024, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks määrata avaldajale tähtaega nende asjaolude esiletoomiseks. Samuti pidi avaldaja esile toodud asjaolude kohaselt kohtutäitur kaebuse osas otsuse tegema hiljemalt 22.11.2024, mistõttu on avaldajal eelduslikult võimalik käesoleval ajal vastava otsuse peale soovi korral kaebus kohtule esitada, st puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks enne avalduse esitamist.
8.3.Arvestades avaldaja avalduses esile toodud asjaolusid seoses sellega, et täitemenetlust ei tohiks üldse läbi viia, kuna nõue on teise kinnisasja enampakkumise tulemusel rahuldatud, viitavad need pigem sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisele. Sellele juhtis tähelepanu ka maakohus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks ei pea avaldaja ootama kohtutäituri otsuse tegemist ning hagi saab esitada kuni täitemenetluse lõpuni (TMS § 221 lg 3). Kui enampakkumine on toimunud, siis võib kohane olla vastavate eelduste esinemise korral hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 223). Kummagi hagi esitamisel on avaldajal võimalik vajadusel taotleda ka hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist.
9.Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust.
10.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetlusse ei ole teisi isikuid kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
11.TsMS § 372 lg 5 võimaldab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium