SKP Invest OÜ kaebus Põhja-Pärnumaa valla kohustamiseks otsustama uuesti Teosaare uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku andmine
Menetlusosalised
Kaebaja SKP Invest OÜ, esindaja Kristjan Muts Vastustaja Põhja-Pärnumaa vald, esindaja vandeadvokaat Peeter Ploom
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Kohustada Põhja-Pärnumaa valda otsustama SKP Invest OÜ-le Teosaare uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemiseks kooskõlastuse andmine uuesti kahe kuu jooksul praeguse kohtuotsuse jõustumisest.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13. juulil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Põhja-Pärnumaa vallas Kobra külas riigile kuuluvatel Vändra metskond 17 (93002:001:0093) ja Vändra metskond 4 (63801:001:1175) kinnisasjadel asub Teosaare uuringuruumi ala. Uuringuruum koosneb kahest lahustükist, läänepoolne 24,84 ha, idapoolne 33,13 ha. Kinnisasjad kuuluvad Eesti Vabariigile, nende valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
2.SKP Invest OÜ esitas 6. detsembril 2024 Keskkonnaametile (KeA) taotluse Teosaare uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemiseks. KeA esitas taotluse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse andmiseks (maapõueseaduse (MaaPS) § 27 lg 7).
2.1.Taotluse järgi võib alal olla ligi 9 250 000 m 3 dolokivi ja 250 000 m3 ehitusliiva. Uuringu eesmärk on selgitada välja maavara levik koos kasuliku kihi paksuse, materjali kvaliteedi ja kaevandamistingimustega, et hinnata aktiivset tarbevaru.
3-25-831
2.2.Uuringu käigus rajatakse kuni 50 kaeveõõnt ja 25 puurauku. Uurimissügavus on kuni 20 m. Hüdrogeoloogilised katsetööd hõlmavad veetaseme mõõtmist ja katsepumpamist. Lisaks määratakse maavara terastikuline koostis, tehakse füüsikalised ja keemilised katsetused ning uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine. Puuraugud rajatakse puurmasinaga südamikpuurimise meetodil, kaevandid kaevatakse ekskavaatoriga. Puuraugud ja kaevandid likvideeritakse kohe pärast vajalike tööde tegemist. Uuring tehakse ühe nädala jooksul tööpäevadel päevasel ajal.
3.Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu jättis 19. märtsi 2025. a otsusega nr 9 uuringuloa kooskõlastamata.
3.1.Taotlusega hõlmatud läänepoolne lahustükk kattub täielikult Verston Eesti OÜ Kobra VI geoloogilise uuringuruumiga ja osaliselt Ronk OÜ taotletava Kobra V uuringuruumiga (vt MaaPS § 33 lg 7). Lahustükk piirneb Kobra dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piiriga (loa omanik Kivikandur OÜ). Lääne suunas piirneb lahustükk Jaani ja edelast UrtsikoMetsa katastriüksusega (esimene 100% mäetööstusmaa, teine maatulundusmaa sihtotstarbega). Teistes suundades piirneb läänepoolne lahustükk Vändra metskond 17 katastriüksusega. Idapoolne lahustükk piirneb Vändra metskond 4 katastriüksusega. Idapoolsest lahustükist ca. 16 m kaugusele edela suunda jääb Vändra jõe kalda piiranguvöönd. Lähim majapidamine Pulga-Vaheltpere katastriüksusel (93002:001:0013) jääb lahustükkide vahele: läänepoolsest 570 m, idapoolsest 460 m. Lahustükkide vahele jääb ka Heidemanni talu (93002:001:0035) ja Tammekännu talu (93002:001:0114).
3.2.Vändra Vallavolikogu ei nõustunud 19. septembri 2017. a otsuses kaevandamisloa andmisega Kivikandur OÜ-le enne, kui tehtud on keskkonnamõju hindamine (KMH). 19. jaanuaril 2023 tunnistas KeA KMH aruande nõuetekohaseks. Aruande järgi on mäetehnilised tingimused juba praeguses karjääris kõrge põhjavee tõttu keerulised. Kogu ehitusdolokivi varu (kasulik kiht keskmise paksusega 16,8 m) jääb põhjaveetasemest madalamale. Kaevandamise korral on vaja karjäärist vett välja pumbata. Püsib oht piirkonna salv- ja puurkaevude ning põhjavee kvaliteedile ja veetasemele. Veealanduse levikut tuleb takistada. Läbi Kobra-Hurtsiku maaparandussüsteemi kraavi väljasuunatud heitvesi võib mõjutada Vaki oja vee-elustikku. Lisaks võib väljapumbatava vee hulk tekitada üleujutusi Vaki ojas. Lähiümbruse teed võivad jääda vee alla. Lõhkamised, purustamised ja transport karjääris võivad tekitada tõsiseid häiringuid lähedal pesitsevatele väike-konnakotkastele (I kaitsekategooria). Kaevandamine halvendab ulukite elukeskkonda. Tegu on rohevõrgustiku alaga (T9 tugiala) ja Vändra jahiseltsi jahialaga, kus liigub palju ulukeid. Neil põhjustel on olemasolevale Kobra karjäärile seatud ranged tingimused ja piirangud.
3.3.Kogu Kobra karjääri ehitusdolokivi on 2024. a-l tunnistatud madalamargiliseks. Selle varu on 30. septembri 2024. a seisuga 2 072 000 m3. Tõenäoliselt on Teosaare uuringuruumi ehitusmaavara samasugune.
3.4.Muinsuskaitseamet leidis Kobra karjääri KMH aruandes, et piirkond on arheoloogiamälestiste poolest rikas. Ehitus- ja kaevetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidudega ning arheoloogilise kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega.
3.5.Läänepoolsest lahustükist ligikaudu 1,7 km kaugusele loodesse jääb Mukri maastikukaitseala, mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku loodusala. Maastikukaitsealal on ka mitmete kaitsealuste linnuliikide elupaigad. Uuringuala läänepoolse lahustüki lähedal ca. 1,1 km ja 1 km kaugusel ning ca. 1,5 km kaugusel ning idapoolse lahustüki lähedal ca. 1,2 km ja 1,5 km kaugusel asuvad väike-konnakotka pesapaigad. Väike-konnakotkad on pesitsusperioodil häiringutele eriti tundlikud. 15. märtsist kuni 31. augustini on inimeste viibimine väikekonnakotka püsielupaigas keelatud. Kotkaeksperdi arvamuse järgi ei pesitse väikekonnakotkad teadaolevalt karjääridele lähemal kui u kolme km kaugusel. See viitab kotkaste 2(8)
3-25-831 pesitsemist mõjutavate häiringute levimise ulatusele. Uuringualast 0,7 ja 1,5 km kaugusel asuvad neli hiireviu elupaika (III kaitsekategooria).
3.6.Olemasolev Kobra dolokivikarjäär paikneb Pärnu maakonna rohelise võrgustiku tuumala servas ja kogu ulatuses rohelise võrgustiku koridoris. Oluline on tagada ulukitele mitmete põlvkondade jooksul tekkinud liikumisrajad rohekoridoris erinevate tuumalade vahel. Ühendused peavad tagama loomaliikide populatsioonide sidususe ja geenisiirde osapopulatsioonide vahel. Nii saab vältida lähisugulusristumist ja tagada pikemas ajaskaalas elujõulised populatsioonid. Maardla laiendamine halvendaks oluliselt ulukite elutingimusi.
3.7.Eesti Geoloogiateenistuse uurimistöö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas“ järgi on Pärnu maakonna varustatus madalamargilise ehitusdolokivi ja karbonaatse täitematerjaliga tagatud (lk 140). Piisav pole kõrgemargilise ehitusdolokivi varu. Suuremate taristuobjektide rajamiseks, eelkõige riigiteede jaoks, tuleb kolmanda klassi ehituskillustikku tuua Pärnumaale teistest Eesti piirkondadest. Lahenduseks pakutakse tuua dolokivi juba töötavast Kunda lubjakivimaardlast raudteetranspordiga. Tehtud on ettepanek nimetada Valistre perspektiivseks dolokivi piirkonnaks ja laiendada olemasolevat Anelema maardlat. Tänaseks on Anelema maardlat laienenud. Valistre maardlas on tehtud geoloogilised uuringud ja välja selgitatud varu: madalamargilist dolokivi 3 163 000 m3 ja täitedolokivi 4 193 000 m3. Vald on andnud tingimuslikud kooskõlastused (KMH nõudega) Valistre ja Valistre II keskkonnalubade taotlustele.
3.8.Kliimaministeeriumi kodulehe järgi on oluline kaevandada maavara säästvalt ja keskkonnasõbralikult, et loodusressursse jätkuks tulevastele põlvkondadele. „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et riigil tuleb regulaarselt koostada ja uuendada maavarade vajaduse prognoosi. 2023. a-l valmis ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava. See annab juhised varustuskindluse hindamiseks lähtuvalt ehitusmaavarade vajaduse prognoosist. Varustuskindluse hindamine aitab hinnata riigi huvi kaevandamise vastu. Varustuskindlust hinnatakse maakonna tasandil. Kui kaevandatava varu jääk rahuldab maakonna või vajaduse liiva ja kruusa puhul enam kui kümneks aastaks ning lubja- ja dolokivi puhul enam kui 15 aastaks, siis võib riigi huvi varustuskindluse aspektist puududa.
3.9.Kliimaministeerium on koostanud ehitusmaavarade varustuskindluse ülevaate maakondade kaupa 2024. a juulikuu seisuga. Ministeerium ajakohastab andmeid kord aastas. Põhja-Pärnumaa valla dolokivi maardlate (nii töötavate kui keskkonnaluba taotlevate) madalamargilise dolokivi ja täitedolokivi varu on järgmine: a) Anelema dolokivikarjäär: 434 300 m3 (töötav karjäär kuni aastani 2049, jääkvaru 2023. a seisuga); b) Anelema II dolokivikarjäär: 447 100 m3 (töötav karjäär kuni aastani 2049, jääkvaru 2021. a seisuga); c) Anelema IV dolokivikarjäär: 498 000 m3 (luba välja antud kuni aastani 2049, karjäär avamata); d) Kobra dolokivikarjäär: 2 072 000 m3 (töötav karjäär kuni aastani 2049, varu 2024. a seisuga); e) Valistre dolokivikarjäär: kaevandatav varu 2 229 000 m 3 (keskkonnaluba kaevandamiseks veel ei ole, taotleja Merko Kaevandused OÜ); f) Valistre II dolokivikarjäär: kaevandatav varu 772 000 m3 (osaliselt Tori vallas, keskkonnaluba kaevandamiseks veel ei ole).
3.10.Arvestades Kobra dolokivikarjäärile seatud piiranguid, kaevandamise keskkonnamõju ning dolokivi vajadust ja varustuskindlust Pärnu maakonnas, on otstarbekas ammendada juba töötavad karjäärid. Uutel aladel geoloogiliste uuringute tegemine ja Kobra dolokivimaardla laiendamine ei ole võimalik ega vajalik. 3(8)
3-25-831
3.11.Vändra metskond 17 ja Vändra metskond 4 on metsamaa. Seal on angervaksa ja jänesekapsa-mustika kasvukohatüübiga mets, kus peamiseks puuliigiks on kask või kuusk. Puuraukude ja kaevandite tegemiseks tuleks rajada juurdepääsud läbi metsa. See tähendaks puude mahavõtmist. Kuigi RMK on uuringu tegemise tingimuslikult kooskõlastanud, hävitaks juurdepääsude ja kaevandite rajamine põhjendamatult metsa.
3.12.Kogu uuringuala asub rohevõrgustiku tugialal. Roheline võrgustik toetab stabiilse keskkonnaseisundi ja keskkonna vastupanuvõime säilimist, hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Sellega tagatakse põhjendatum ruumistruktuur, ökosüsteemide ja liikide säilimine ning keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine ka inimesele sobival tasemel. Valla üldplaneeringu järgi ei ole metsa raadamine rohevõrgustiku aladel üldjuhul lubatud. Raadamise vajaduse korral tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering.
3.13.Pärnu maakonnaplaneeringu järgi tuleb säilitada rohelise võrgustiku sidusus ja terviklikkus. Looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei tohi langeda alla 90%. Vältida tuleb negatiivse keskkonnamõjuga ja kõrge keskkonnariskiga objektide kavandamist võrgustiku alale. Maardlate kasutuselevõtul tuleks vältida alasid, mis asuvad rohevõrgustikus. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamine tuleb korraldada nii, et tekiks võimalikult väike mõju rohevõrgustikule.
3.14.Uuringuruum asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Lähedal asuvad Vaki oja ja Vändra jõgi. Seetõttu esineb oht, et rajatavate puuraukude ja kaevandite kaudu võib reostus jõuda põhjavette. Kasutatakse küll tehniliselt korras masinaid, kuid reostusoht ja reostuse ulatuslik levik ei ole välistatud.
3.15.Uuringuloa andmisega nõustumine ei piira valla võimalust keelduda kaevandamisloa kooskõlastamisest. Geoloogilise uuringu tulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Arvestada tuleb siiski sellega, et geoloogiline uuring on töö, mida tehakse maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil. Taotlus on esitatud selleks, et tulevikus oleks võimalik taotleda keskkonnaluba dolokivi kaevandamiseks. Seetõttu tuleb hinnata uuringute koosmõju dolokivi kaevandamisega samas uuringuruumis. Vallavolikogu ei pea järgmise karjääri avamist Kobra maardlas võimalikuks. Seetõttu pole otstarbekas teha kulutusi geoloogilise uuringu läbiviimiseks.
3.16.Uue karjääri rajamine puudutab ka kohalikke huve ja õigusi. Kaevandamine toob paratamatult kaasa erinevaid häiringuid – müra, vibratsiooni, suurema liikluskoormuse kohalikel ja riigiteedel, ohu nõrgalt kaitstud põhjaveele ja kaevuvee tasemele. Pole teada, milline oleks karjääride kumulatiivne mõju läheduses asuvale Mukri looduskaitsealale, kus kaitstakse mh soo- ja rabaalasid. Teadmata on ka mõju rohevõrgustiku tugialal liikuvatele ulukitele ja väike-konnakotka pesitsusalale. Raadamisele läheks suur hulk metsamaad. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ sätestab, et pikas perspektiivis säilitatakse metsade süsinikuvaru. Raadamine vähendab metsaliikide elupaiku ja töötab vastu kliimaeesmärkide saavutamisele. Kui mets raadatakse, kaob alalt võimas süsinikupank. Ala võime edaspidi süsinikku siduda on oluliselt väiksem või isegi olematu.
4.SKP Invest OÜ esitas 31. märtsil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada valda andma tema taotluse kohta uue arvamuse kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja leiab, et vald on rikkunud kaalutlusõiguse põhimõtteid, tuginedes lubamatutele argumentidele ja oletustele.
4.1.Kohaliku omavalitsuse (KOV) keeldumine uuringuloa kooskõlastamisest on KeA jaoks siduv. Seetõttu on tegu intensiivselt kaebaja ettevõtlusvabadust piirava otsusega. Otsus eirab 4(8)
3-25-831 ka avalikku huvi saada olulist teavet ehitusmaavarade kohta. KOV-il on ulatuslik kaalutlusruum, mille kasutamisel tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-st 2.
4.2.Vald on ajanud segi uuringu- ja kaevandamisloa menetlused ja tuginenud seetõttu asjakohatutele kaalutlustele. Geoloogilise uuringu eesmärk on saada infot selle kohta, kas tulevane kaevandamine võiks olla otstarbekas ja kuidas seda kõige parem oleks teha. Uuringutega kogutaval teabel on iseseisev väärtus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-639, p 15). Kogu uuringuruumis leviva materjali kvaliteet selgub alles pärast uuringu tegemist. Nii taotlejal kui ka KOV-il on pärast uuringute tegemist enam infot kaevandamise tegeliku mõju, sh põhjaveele avalduva mõju kohta. KOV-il on võimalik rajada oma arvamus uuringuga kogutud teabele. Taotlejal on uuringu tulemuste põhjal võimalik otsustada, kas kaevandamisloa taotlus esitada. Pärast uuringut on võimalik selgitada, milliste meetmetega saaks võimalikke häiringuid vältida ja leevendada.
4.3.Valla väited uuringu enda mõju kohta on paljasõnalised ja alusetud. Uuring tehakse kehtivaid õigusnorme järgides ja töökorras tehnikaga. Masinate kütuse- ja määrdeainete sattumist pinnasesse välditakse. Muid keskkonda reostavaid materjale ei kasutata. Negatiivne keskkonnamõju on välistatud, kuna uuringupunktid likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist ja veetasemete mõõtmist või katsepumpamist. Uuring viiakse läbi lühikese aja jooksul. Seega ei halvenda uuring ümbruskonna keskkonnatingimusi.
4.4.Uuring aitab määrata kindlaks põhjavee taseme ja selgitada võimalusi varustada kohalike elanike majapidamisi veega. Uuringu käigus ei juhita põhjavette saasteaineid, ega põhjustada muid norme rikkuvaid häiringuid. Vee pumpamine uuringu käigus ei ole pikaajaline. See ei põhjusta põhjavee taseme alanemist ega üleujutusi ümbruskonnas.
4.5.Uuringu mõju ümbritsevale looduskeskkonnale on väike, kuna tööd on väikese mahuga ja kestavad lühikest aega. Ala korrastatakse uuringueelsesse seisu. Pole alust arvata, et uuringud kahjustaks konnakotkast või teisi liike. Uuringuala ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustikus. Uuringualal ei ela ega kasva kaitsealuseid liike. Uuringualal ei ole muinsuskaitsealuseid objekte. Uuringute tegemisega ei kaasneks ulatuslikke raie- või raadamistöid. RMK andis 10. veebruaril 2025 uuringu tegemiseks nõusoleku. Kui tekkib vajadus raiet teha, tehakse seda vastavalt õigusaktidele ja koostöös RMK-ga. Metsa ei hävitata ega kahjustata. Ka ei kahjustata ühtegi piirkonnas kasvavat taimeliiki.
4.6.Uuringute keskkonnamõju väljaselgitamise kohustus on eeskätt KeA-l. Uuringuloa menetluses ei hinda KeA kaevandamisega kaasnevat mõju. MaaPS § 35 lg-tes 1 ja 2 sätestatud keeldumise alused on seotud nimelt uuringuks tehtavate tööde mõjuga.
4.7.Uuringu tegemine ei ole vastuolus planeeringutega ega kaitsealade kaitsekorralduskavadega. Uuringuala ei moodusta rohekoridori, vaid on selle tugialaks. Uuringuala läänepoolne lahustükk kattub Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga Eesti Geoloogiateenistusel on selle ala üldgeoloogilise uurimistöö luba, mis kehtib kuni 14. augustini 2027. Uuringuruumi mõlemad lahustükid kattuvad Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise üldgeoloogilise uurimistööga (Eesti Geoloogiateenistus; luba kehtib 22. maini 2025).
Vastustaja esitas vastuse, milles palub kaebuse rahuldamata jätta.
5.1.Vastustaja kaalus otsust tehes kaebaja huve, avalikke huve ja kohaliku kogukonna huve, samuti kavandatava tegevuse mõju looduskeskkonnale. Avalikud huvid kaaluvad praegusel juhul erahuvi üles. Otsus on kaalutletud, kooskõlas HMS § 4 lg-ga 2 ja põhjendatud.
5.2.Vastustaja nõustub, et uuringuid ei või üldjuhul tõrjuda vastuväidetega kaevandamisele. Erandiks on olukord, kus juba uuringuloa menetluses on ilmselge, et kaevandamisloa 5(8)
3-25-831 andmine sellesse kohta oleks välistatud (Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-20-2094). Praegusel juhul on see nii.
5.2.1.Kobra dolokivimaardla KMH aruande järgi jäävad lähimad elamud karjäärist edela (Kaasiksaare-Jürsi 0,9 km, Mäeotsa-Risti 1,0 km, Metsavahi 1,0 km, Käänu 1,1 km, VanaVäljaotsa 1,1 km, Kobra-Hansu 1,3 km) ja kirde poole (Tammekännu 0,9 km) (aruande lk 28). 2019. a uuringu (KMH aruande lisa 4) järgi on maksimaalne ala, kus kaevandamine avaldab mõju põhjaveele, 1300 meetrit. Esimestel tegevusaastatel on mõjuala piiritletav maksimaalset 600 meetriga. Nimetatud talud jäävad Teosaare uuringuruumi lääne- ja idapoolse lahustüki vahele ja mõjualasse. Kaevandamise korral on ilmne oht vähemalt nende majapidamiste veevarustusele. KOV ei või lubada olulisi häireid kohalike elanike veega varustamisel. Teosaare uuringuruumi ida- ja läänepoolsel lahustükil kaevandamise korral tekkib tõenäoliselt kumulatiivne mõju põhjaveele. Seega on kaevandamine Teosaare uuringuruumis välistatud.
5.2.2.Järeldust, et kaevandamine on välistatud, toetab asjaolu, et uuringuala asub rohevõrgustiku tugialal. Vastustaja on viidanud selles osas maakonna- ja üldplaneeringule. Kaevanduse rajamine ei ole praegusel juhul möödapääsmatu. Seetõttu ei luba maakonnaplaneering kaevandust rajada.
5.3.Geoloogilist uuringut on põhjendatud tõrjuda ka juhul, kui selle tegemine põhjustaks keskkonnaohu. Kuna uuringuruum paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, on tõenäoline ka uuringust endast lähtuv keskkonnaoht. Puuraukude ja kaevandite kaudu võib reostus jõuda põhjavette. Ka tehniliselt korras masinate kasutamise korral pole reostuse oht täielikult välistatud. Sügavad puuraugud ohustavad ka Mukri maastikukaitseala (1,9 km läänepoolsest lahustükist). Kuna tegu on Natura 2000 võrgustiku loodusalale avalduva olulise ebasoodsa mõjuga, on tegu keskkonnaohuga.
Kaebaja esitas seisukoha.
6.1.Geoloogilise uuringu tegemine ei tingi kaevandamisloa andmist. Uuringuloal on iseseisev eesmärk. Uuringu tulemustel on iseseisev väärtus. Uuringuloa eesmärk ei ole loodusressursi kasutusele võtmine (MaaPS eelnõu 213 SE seletuskiri). Riikliku huvi uuringuteks ja teadusliku info säilitamiseks väljendab ka Riigikogu otsus „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Uuringu tulemuste alusel saab täiendada keskkonnaregistrit (viidatud Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 13). KOV ei või keelduda hüpoteetiliste ohtude põhjal (samas, p-d 17–19).
6.2.KOV ei või uuringuloa kooskõlastamisest keelduda põhjusel, et kaevandamisloa andmine oleks vähese perspektiiviga. KOV-i seisukoht, et kaevandamisloa taotlus oleks perspektiivitu, paneb riski uuringuluba taotlevale isikule. Kaebajal on võimalik hinnata, kas ta soovib teha kulutusi uuringule või mitte.
6.3.Planeeringud ei välista kaevandamisloa andmist. Neid on võimalik vajaduse korral muuta. KOV peab kontrollima, kas esinevad MaaPS §-s 55 sätestatud kaevandamisloa andmisest keeldumise alused. MaaPS § 55 lg 1 järgi tuleb kaevandamisloast keelduda keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 52 lg 1 p-des 1 ja 3–10 sätestatud juhtudel. Lisaks tuleb kaevandamisloast keelduda MaaPS § 55 lg-s 2 sätestatud alustel. Vastuolu planeeringuga nendes sätetes nimetatud pole. Üldplaneering ei välista rohevõrgustiku alal kaevandamist, vaid soovitab seda vältida.
6.4.Uuringuga ei kaasne olulisi keskkonnahäiringuid. Kaevandamisloa menetluses tuleb karjääri pindala arvestades teha KMH (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 1 ja § 6 lg 1 p 28). Kaevandamise mõju hinnatakse selle raames.
6(8)
3-25-831
6.5.Kobra dolokivikarjääri KMH, millele vastustaja viitab, ei välistanud kaevandamist, hoolimata võimalikust ohust piirkonna kaevudele. Ette on nähtud kohustuslikud seire- ja leevendusmeetmed. Vastustaja pole esile toonud ühtki juhtumit, kus elanikkonna veega varustatus oleks Kobra karjääri kasutuselevõtu tõttu halvenenud. Vastustaja väited sama maardla teiste võimalike karjääride mõju kohta on oletuslikud.
6.6.Kobra karjääri KMH lisaks on aruanne „Hüdrogeoloogilised tööd Kobra maardla Kobra dolokivikarjääri ümbruses keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks“ (Maavarauuringud OÜ, 2019–2020). Aruande järgi võivad piirkonna salvkaevud ajutiselt kuivaks jääda ka ilmastikutingimuste tõttu. 2018. a-l jäi Mäeotsa-Risti salvkaev kuivaks, kuid 2019. a-l oli vesi taas olemas. Ka on piirkonna salvkaevude vee kvaliteet küsitav (tabel 6, lk 32). Pole selge, kas lähikonna kaevud on kasutusel joogivee või üksnes kastmis- ja tarbevee saamiseks.
6.7.Põhjavee saastumine uuringu käigus ei ole võimalik. Uuringu tegemisel lähtutakse MaaPS §-st 20 ja selle alusel kehtestatud Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Maavara geoloogiline uuring on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö (MaaPS § 4 lg 2 vt ka MaaPS § 20 lg 2). Uuringuloa annab KeA (MaaPS § 26). Amet saadab uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks uuringuruumi asukoha KOV-ile (MaaPS § 27 lg 7). Kui KOV ei ole nõus uuringuloa andmisega, tuleb ametil loa andmisest keelduda või taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Viimane annab nõusoleku, kui uuringu tegemise kasuks räägib ülekaalukas riigi huvi (MaaPS § 35 lg 1 p 10 ja lg 3).
8.KOV-i võimalused keelduda geoloogilise uuringu loale nõusoleku andmisest on piiratud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 26 veebruari 2025. a otsus asjas nr 3-23-1666, p 10). KOV avaliku võimu kandjana peab oma otsustusõigust kasutama eesmärgipäraselt ja hoiduma uuringute takistamisest olukorras, kus need ise kohalikke huve ei riiva. Keeldumise põhjuseks saab seega olla eeskätt uuringu enda, mitte aga tulevase kaevandamise mõju (vrd MaaPS § 35 lg-d 1 ja 2). Uuringuloa andmisest keeldumine kaevandamisega seotud põhjustel on põhjendatud vaid juhul, kui juba uuringuloa menetluse ajal on ilmselge, et kaevandamisloa andmine uuringuruumis oleks välistatud. Geoloogiliste uuringute tegemist toetab avalik huvi. Selleks, et riik saaks kaevandamislubade menetlustes teha kaalutletud otsuse, peab tal olema asjakohane teave maavara kohta.
9.Valdav osa valla väidetest puudutab võimaliku tulevase kaevandamise keskkonnamõju. On õige, et KOV väljendab oma seisukohta kaevandamise perspektiivi osas. Uuringuloa taotleja saab seda arvestada, kui otsustab uuringu tegemise otstarbekuse ja kaevandamisloa taotlemise üle. Kaevandamise mõju puudutavatele väidetele on vallal võimalik tugineda kaevandamisloale kooskõlastuse andmise raames (MaaPS § 49 lg 6). Uuringute tegemisega nõustudes ei seo KOV end mingil moel. Nõustumine ei tekita taotlejale ega riigile õigustatud ootust, et vald on tulevikus nõus ka kaevandamisega (vt viidatud Riigikohtu otsus asjas nr 33-1-37-15, p 12).
10.Uuringu enda mõju kohta on vald toonud esmalt esile mure, et uuringu raames hävitataks metsakooslust. Uuringu läbiviija OÜ Kobras 23. mai 2025. a selgituse järgi (digitoimiku leht (dtl) 179) kasutatakse uuringu tegemiseks väikesemõõdulist puurmasinat, mis saab metsas liikuda ilma, et selleks oleks vaja teha raiet. Puuraukude asukohtadeks on valitud raielangid ja hõredama puistuga alad. Ka pinnakatte maavarade uurimiseks kasutatava ekskavaatori töö ei 7(8)
3-25-831 tingi OÜ Kobras kinnitusel vajadust metsa raiuda. OÜ Kobras 23. septembri 2025. a kirja järgi (dtl 186) on RMK uuringualal teinud või plaanib lähiajal teha ulatuslikke lageraieid. Seega pole valla seisukoht metsa hävitamise kohta põhjendatud. Isegi kui uuringute tegemiseks on vaja mingil määral raiet teha, pole vastustaja ära näidanud, et raiel oleks kohalike huvide vaatest oluline mõju.
11.Vald on tuginenud ka väitele, et puuraukude kaudu võib jõuda reostus põhjavette. Kohus saab vastustaja seisukohtadest aru nii, et vastustaja on silmas pidanud masinatest lekkida võivaid aineid, näiteks kütust või määrdeõli. Täpsemalt on vald leidnud, et reostuse levimise võimalus pole välistatud. KeÜS § 5 järgi on keskkonnaoht olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Kui olulise häiringu tekkimise võimalikkus on üksnes „ei ole välistatud“ tasemel, ei ole alust tõdeda keskkonnaohu esinemist. Tegu on keskkonnariskiga (KeÜS § 4), mida saab maandada geoloogilise uuringu tegemist reguleerivate õigusnormide ja kompetentsinõude (vt MaaPS § 17 lg 3) järgimise ning töökorras ja nõuetekohaselt hooldatud masinate kasutamisega. Seega ei anna ka see valla väide alust uuringuloa kooskõlastamisest keelduda (vt KeÜS §-d 10 ja 11).
12.Põhjendatud pole vastustaja seisukoht, et kaevandamine on praegusel juhul ilmselgelt välistatud. Vastustaja esile toodud argumendid seoses maakonna- ja üldplaneeringu nõuetega, rohevõrgustiku toimimisega, põhjaveele ja pinnaveekogudele, veevarustusele, kaitsealustele loodusobjektidele ja kohalikule kogukonnale avalduva mõjuga, samuti seoses alal leviva maavara tõenäolise kvaliteedi ja varustuskindlusega võivad anda aluse järeldada, et kaevandamisloa saamine on vähetõenäoline. Sellest aga uuringuloa kooskõlastamisest keeldumiseks ei piisa.
13.Valla väide, et kaevandamise vähese perspektiivikuse tõttu oleksid kulutused uuringutele põhjendamatud, pole asjakohane. Kaebaja on põhjendatult leidnud, et tegu on tema otsuse ja riskiga.
14.Kaebus tuleb seega rahuldada. Vallal tuleb uuringuloa kooskõlastamine uuesti otsustada, arvestades praeguse otsuse põhjendusi.
15.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Nii vastustaja kui ka kaebaja kulud jäävad seega nende endi kanda. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.