Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910; asukoht F. R. Kreutzwaldi tn 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10120 Harju maakond), volitatud esindajad Kaspar Keerup ja Darina Koivunen (e-post: [email protected]); Kostja: X (isikukood XXX; viimane teadaolev elukoht xxx; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt X hageja PLACET GROUP OÜ kasuks välja laenu põhiosa võlgnevus 2375 eurot, intress 45,67 eurot ja võla sissenõudmiskulud 10 eurot.
3.Välja mõista kostjalt X hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivis võlgnevuselt 2375 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.02.2025 kuni põhivõla (2375 eurot) tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja PLACET GROUP OÜ nõue mõista kostjalt X välja põhivõlg 125 eurot, intress 373,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 319 eurot.
5.Toimetada tagaseljaotsus kostjale X ́ile avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt X ́ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks välja menetluskulud summas 453,75 eurot.
2-24-136552
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (453,75 eurot) tuleb kostjal X ́il tasuda hagejale PLACET GROUP OÜ ́le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2500 eurot, intress 419,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 319 eurot ja võla sissenõudmiskulud 10 eurot, kokku 3248,58 eurot. Samuti edasiulatuv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 2500 eurot alates 05.02.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni.
2.Hagi kohaselt pooled sõlmisid 30.04.2024 sidevahendi abil laenulepingu nr TL4084853, mille alusel võimaldati kostjale laenu summas 2500 eurot. Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama saadud laenu 36 osamaksena osamakse suurusega 119,79 eurot. Vastavalt laenulepingu nr TL4084853 Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamäär 51,99%, intressimäär aastas 37,98%, intressimäär päevas 0,11% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa 4437,32 eurot.
3.Hageja on enne kostja laenutaotluse rahuldamist analüüsinud kostja Maksu- ja Tolliameti päringu tulemusi perioodist aprill 2023 kuni märts 2024 . Kokku laekus kostjale Maksu- ja Tolliameti päringu kohaselt detsembrist märtsini keskmiselt 4 kuu jooksul igakuiselt 1319,69 eurot. Kostja väitel olid tal laenulepingu sõlmimise hetkel finantskohustused summas 350 eurot kuus. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puudusid nii varasemad kui
2-24-136552 ka kehtivad maksehäired. Samuti teostati päring rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Lisaks teostati 30.04.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu TL4084853, sõlmimisel oli: 1319,69 eurot (sissetulek) – 350 eurot (finantskohustused) – 340 eurot (majapidamiskulud) – 119,79 eurot (taotletud laenulepingu TL4084853 osamakse) = 509,90 eurot. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 509,90 eurot.
4.Laenulepingu TL4084853 alusel teostas PLACET GROUP OÜ X’ile väljamakseid summas kokku 2500 eurot. Laenulepingu TL4084853 alusel tagasimakseid ei teostatud. Laenulepingu TL4084853 alusel oli kostja viivituses juuni, juuli, augusti ja septembri osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu ning krediidiandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida. Kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus 13.08.2024, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 27.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 10.10.2024 üles. Kohtu põhjendused
5.Kostja sai 05.02.2026 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte väljaande Ametlike Teadaannete kaudu 18.03.2026. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Pooled sõlmisid 30.04.2024 tarbijakrediidilepingu TL4084853, mille tingimuste kohaselt sai kostja laenu 2500 eurot ning pidi tagastamata laenusumma koos sellelt arvestatud intressiga (37,98% aastas) vastavalt kokkulepitud maksegraafikule (dtl 44-46). Kohtule nähtub lepingutasu kokkulepe summas 125 eurot (dtl 46). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on lepingujärgse põhikohustuse täitnud ning laenu välja maksnud (dtl 129). Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt graafikule.
7.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2023 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 17,36%= 52,08%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 51,99% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
2-24-136552
8.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
9.Hageja saatis 13.08.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 73). Hageja saatis kostjale 10.10.2024 teatise lepingu lõpetamise kohta põhjusel, et kostja laenulepingulisi kohustusi ei täitnud (dtl 74). Kohus on tuvastanud, et kostja sai laenu 2500 eurot ning kostja jäi krediidi tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
10.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
11.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule Maksuja Tolliameti päringu tulemusi perioodist aprill 2023 kuni märts 2024 ja laenulepingu TL4084853 sõlmimisel teostatud päringud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohtule nähtub, et eelnimetatud tõendite näol on tegemist hageja enda süsteemi väljavõtetega (dtl 65-68). Seega ei tõenda kohtule esitatud tõendid kostja keskmist sissetulekut EMTA andmetel ega päringu tegemist andmebaasidesse kostja kohta. Kohtule esitatud tõendid tõendavad üksnes seda, mida hageja enda süsteemi kostja kohta märkis. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks laenutaotluses märgitud andmeid kontrollinud, st seda, et kostja keskmine sissetulek on 1326 eurot ning et kostja igakuised kohustused on 350 eurot, vastab tõele. Seega on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja
2-24-136552 poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
13.Hageja 13.10.2025 ümberarvestuse kohaselt laenulepingu TL4084853 alusel väljastati kostjale laenusumma 2 500 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 125 eurot. Laenulepingu alusel ei ole kostja teostanud ühtegi tagasimakset. Seetõttu on kostjal tagastamata laenuandjale laenu põhiosa summas 2 375 eurot. Samuti arvestab hageja tasumata intressi alates laenulepingu sõlmimise järgmisest päevast, s.o 01.05.2024, põhiosalt kuni laenulepingu TL4084853 ülesütlemisele eelneva päevani, s.o 09.10.2024. Intressi arvestamisel on lähtutud VÕS § 94 lg 1 sätestatud seadusjärgsest intressimäärast. Antud perioodis on intressipäevi kokku 162. Seisuga 09.10.2024 on sissenõutavaks muutunud intressi kogusumma 45,67 eurot. Kuna laenulepingu TL4084853 alusel ei ole tehtud ühtegi tagasimakset, ei mõjuta nõude alternatiivne arvestus laenulepingu ülesütlemist. Juhul kui kohus leiab, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevus põhiosas 2 375 eurot ning intress 45,67 eurot, kokku 2 420,67 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist alates 04.02.2025 põhinõude 2 375 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti 2375 eurot (dtl 129). Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei tulnud kostjal lepingutasu maksta. Kohtu hinnangul on kostja saanud seega laenu 2375 eurot. Hagi kohaselt ei ole kostja lepingujärgseid makseid teostanud. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenu põhiosa 2375 eurot. Põhjendatud on hageja seadusjärgne intressinõue summas 45,67 eurot VÕS § 94 lg 1 alusel. TsMS § 367 alusel on põhjendatud hageja seadusjärgne viivisenõue põhinõudelt 2 375 eurot alates hagi esitamisest 04.02.2025. Kuivõrd lepingu täitmiseks kostja ühtegi makset ei teinud, siis on põhjendatud hageja nõue võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 10 eurot VÕS § 1132 alusel. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 455 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud 1 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, s.o sumas 150 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 605 eurot (455 + 150).
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldatakse ligikaudu 75% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 453,75 eurot (75% summalt 605 eurot) ning viivis menetluskuludelt (453,75 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
17.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
2-24-136552
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.