Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 18.04.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AA määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Regionaalhaigla
Puudutatud isik AA (sünniaeg XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.04.2026 määrus muutmata.
2.Jätta AA määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja, PERH) esitas 16.04.2026 Harju Maakohtule avalduse AA (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni ning ravi pikendamiseks 40 päevani.
1.1.Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik alates 15.04.2026 psühhiaatriakliinikus, kus talle kohaldati alates kella 18.27-st valvearsti otsusega tahtest olenematut ravi. Avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt hospitaliseeriti puudutatud isik avaldaja juures esmakordselt. Patsient on XXX riigi kodanik ning elab XXXis. Tema abikaasa on eestlane ja elab XXXis. XXX XXX XXX. Abikaasa sõnul diagnoositi puudutatud isikul 1999. aastal bipolaarne häire ning ta on korduvalt viibinud XXXis psühhiaatriakliinikus ravil, sealhulgas ka tahtest olenematu ravi korras. Puudutatud isik oli viimati XXXi psühhiaatriakliinikus ravil paar aastat tagasi ning talle on määratud koduseks raviks meeleolustabilisaator ning antipsühhootikum. Abikaasa sõnul ägeneb patsiendi haigus enamasti eluliste stressoorsete sündmuste korral. Abikaasa sõnul hakkas puudutatud isiku tervis halvenema juba 2026. a märtsis, kui ta muutus rahutuks, verbaalselt agressiivseks, tekkisid unehäired ning puudutatud isik hakkas käima kasiinodes. 06.04.2026 tuli perekond Eestisse. Puudutatud isiku abikaasa sõnul oli patsient olnud lennukis rahutu, karjus, et keegi sureb ning olnud verbaalselt agressiivne. Tallinna lennujaamas põgenesid abikaasa ja ta lapsed patsiendi eest oma koju, sest kartsid teda. Puudutatud isik hakkas käima abikaasa kodu ukse taga ning nõudma sisse lubamist. Mõnel korral lubati puudutatud isikul korterisse tulla, kuid patsient ei maganud, piiksutas öösiti telefoniga, ajas lapsi üles ning käitus ebaadekvaatselt. Puudutatud isik oli vihane, karjus ja süüdistas ja see hirmutas lapsi. Alates 13.04.2026 abikaasa puudutatud isikut enam enda koju ei lubanud. Puudutatud isiku abikaasa sõnul magas patsient tõenäoliselt tänavatel või lennujaamas. Abikaasa kirjeldas, et mõned aastad tagasi oli intsident, kus puudutatud isik äratas haigusepisoodi ajal oma X-aastase poja öösel üles, karjus tema peale, süüdistas poega arusaamatutes asjades ning lõi poega nii, et pojal tekkisid näkku hematoomid. Puudutatud isikule on kehtestatud oma lastele ning abikaasale lähenemise keeld.
1.2.Praegusel juhul kutsus puudutatud isikule kiirabi abikaasa, kes nägi 15.04.2026 puudutatud isikut oma kodu lähedal tänaval karjumas ja prügikaste lõhkumas. Puudutatud isik viidi kiirabiga politsei saatel psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Puudutatud isik ei valda muid keeli peale XXX keele. Kiirabibrigaadi üks liige tõlkis puudutatud isiku juttu valvearstile. Puudutatud isik rääkis valvetoas kiiresti, monoloogina, vestlusesse sekkumine oli keeruline, puudutatud isik oli valvetoas düstroofiline ning agiteeritud. Tema mõttekäik oli hüplik ja laialivalguv ning jutt segane. Puudutatud isik väljendas, et abikaasa ei usalda teda ning rääkis midagi oma autost. Puudutatud isik oli ettearvamatu käitumisega, võttis ilma põhjuseta ära oma jalanõud ja püksid. Pükste all olid tal naiste sukkpüksid. Puudutatud isik ei nõustunud haiglaraviga, mistõttu ta hospitaliseeriti valvearsti otsusega tahtest olenematu ravi korras 15.04.2026 kell 18.27.
1.3.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2). Puudutatud isik oli rahutu ja ähvardava käitumisega ning oma abikaasa suhtes väga negatiivselt meelestatud. Puudutatud isiku mõttekäiku oli raske jälgida, see oli hüplik ja laialivalguv. Puudutatud isik ei pidanud ise ennast haigeks ning ütles, et on hakanud talle määratud ravimite doose vähendama. Puudutatud isiku seisundit hinnates ei olnud tõenäoline haiguse taandumine pärast 4-päevast ravi. Seetõttu oli vajalik ravi pikendamine 40 päevani. Puudutatud isik vajas tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi, sealhulgas elekterkonvulsioonravi ning rahustava ja meeleolu stabiliseeriva toimega ravimite manustamist. 2
2-26-8470
2.Maakohus kuulas 16.04.2026 telefoni teel ära puudutatud isiku abikaasa, kes selgitas, et puudutatud isik on alates 1999. aastat palju kordi XXX haiglaravil olnud. Puudutatud isikule määrati kuraator, kes oli puudutatud isikule toeks, kuid enam tal kuraatorit ei ole. XXX XXX XXX. Puudutatud isik on ametlikult laste isa ja tal on õigus nendega kohtuda, kui ta on terve. Lähenemiskeeld abikaasale ja lastele on seatud 2021. aastal XXX selliselt, et kui puudutatud isiku vaimne tervis halveneb, ei tohi ta abikaasale ja lastele läheneda. Puudutatud isik ei käi tööl ning saab invaliidsuspensioni. Kui puudutatud isik saab raha, mängib ta selle kiirelt maha. Puudutatud isik ei ela faktiliselt koos abikaasaga, kuid abielu pole õnnestunud lahutada, kuna puudutatud isik pole kohtusse kohale ilmunud. Puudutatud isiku teovõimet pole XXXis piiratud. Kui puudutatud isiku vaimne tervis halveneb, vähendab ta ravimite võtmist või ei võta neid üldse. Haiguse süvenemisel käitub puudutatud isik paranoiliselt, vahetab sageli riideid, võtab asju kappidest välja jms. XXXis elas puudutatud isik perest eraldi, Eestis tal peale abikaasa ja laste lähedasi pole. Harju Maakohtu 16.04.2026 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus
3.Maakohus rahuldas 16.04.2026 määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ning määras, et puudutatud isiku suhtes tuleb kohaldada esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga neli ööpäeva alates 15.04.2026 kella 18.27-st kuni 19.04.2026 kella 18.27-ni või varasema ajani, kui raviasutus lõpetab ravi kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemise tõttu. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule tema tahte vastaselt ravimeid ning kohaldada arsti valitud muid ravimeetodeid, kui puudutatud isik ei nõustu vabatahtlikult ravimeid võtma. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. Ärakuulamine
4.Maakohus kuulas puudutatud isiku ja talle määratud esindaja 17.04.2026 haiglas ära. Samuti kuulas maakohus ära puudutatud isiku raviarsti, kes avaldas, et puudutatud isik ei olnud nõus ravimeid võtma ning oli ähvardava olekuga, näitas rusikaid ja lõi neid näo ees kokku. Puudutatud isik oli rahutu ja kuri. Raviarsti sõnul oli puudutatud isik maniakaalses seisundis. Puudutatud isik oli abikaasa suhtes vaenulik ning ütles, et abikaasa tahab lapsi ära võtta.
4.1.Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et arvab, et teab, kus ta praegu on. Puudutatud isik küsis arsti käest, mis ravimeid talle antakse ning oli nõus arsti antava ravimiga Risperidon. Rahustitega ta nõus ei olnud. Puudutatud isik leidis, et kui talle esimest ravimit 2mg päevas 40 päeva järjest antakse, tuleb selle kogus väga suur. Puudutatud isik avaldas seoses Eestisse saabumisega, et oli lennukis ja ta naine ründas teda. Puudutatud isik rääkis, et kui abikaasa politsei kutsus, siis ei olnud ta oma naise suhtes agressiivne, vaid hoopis abikaasa ähvardas teda. Abikaasa ütles, et puudutatud isik hirmutab lapsi, aga tegelikult abikaasa ise traumeerib lapsi. Puudutatud isik ütles, et võib jääda haiglasse 40 päevaks, see ei ole probleem, aga see ei lahenda lastega seotud probleemi. Puudutatud isik teadis, et abikaasa lendas täna lastega ära. Kui saaks haiglast välja, läheks puudutatud isik võib-olla elama XXXi. Praegu ta XXXi ei läheks, kuna tal on vaja Eestis asju ajada. Eestis ei ole tal tuttavaid ega sugulasi, kuid küll ta leiab endale sõbrad. Puudutatud isik selgitas, et tahab minna vaatama, mida teeb kaitsevägi, kuna ta on sõjaväelane. Puudutatud isik rääkis, et on käinud sõjas ning tal on väga hea väljaõpe. Puudutatud isik arvas enda kohta, et ta on väga stabiilne ning ei ole kolm nädalat ravimeid võtnud. Ta võtab ravimeid selleks, et haiglast välja saada. Kui teda välja lastakse, peab arst talle ütlema, mida peaks edasi võtma. Puudutatud isik väljendas, et ei soovi, et talle 3
2-26-8470 pannakse seoses ravimite võtmisega peale mingeid kohustusi. Puudutatud isik tunnistas, et oli närvis, aga ta ei ole olnud sellises olukorras, kus ta oleks kedagi rünnanud. Puudutatud isik tunnistas, et lõi poega õla peale, kuna poeg käitus tütrega mängides halvasti. Ühe korra on ta abikaasale vastu põske löönud ja abikaasa tuletab seda nüüd talle iga päev meelde. Rohkem ei ole olnud. Puudutatud isik ütles, et lastel ja abikaasal on suur kujutlusvõime. Puudutatud isik ütles, et on teadlik, et tal on lähenemiskeeld abikaasa ja laste suhtes. Puudutatud isik ütles, et maksis lennupiletite eest 3500, naine ei maksnud midagi. Oleks võinud selle raha eest ka midagi muud osta. Puudutatud isik avaldas, et ravimid juba avaldavad talle mõju ning ei tahtnud, et tema kohta antaks info XXXi, sest see on kindlustuse küsimus. Tal oleks vaja ainult tema arvutit ja telefoni, et ta saaks korteri eest maksta. Puudutatud isik ütles, et ei taha määrust vaidlustada.
5.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust ning leidis, et ravi pikendamine 40 päevani on põhjendatud ning vastab puudutatud isiku huvidele.
6.Psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 18.04.2026 maakohtule arvamuse, mille kohaselt puudutatud isiku tahtevastase ravi jätkamine kuni 40 päeva on vajalik, kuna puudutatud isiku seisund ei ole 4 päevaga muutunud, tal puudus endiselt koostöövalmidus ning ravita jäämisel oleks ta nii endale kui teistele ohtlik. Maakohtu 18.04.2026 esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamise määrus
7.Maakohus pikendas 18.04.2026 määrusega puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi 40 päevani alates 15.04.2026 kella 18.27-st kuni 25.05.2026 kella 18.27-ni või mõne nimetatud kuupäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule tahtevastaselt ravimeid ning vajadusel teostada elekterimpulssravi või kohaldada muid ravimeetodeid, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
7.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused täidetud. Puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire (F31.2), mistõttu tema võime oma käitumisest aru saada ning seda juhtida oli piiratud. Maakohus kuulas puudutatud isiku vahetult haiglas ära ning veendus, et puudutatud isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud ning tema haiguskriitika on puudulik. Puudutatud isik oli valmis ravile alluma üksnes osaliselt, nõustudes osasid ravimeid võtma, osasid mitte. Maakohus järeldas psühhiaatrite arvamusest ja puudutatud isiku vahetust ärakuulamisest, et tema võime oma käitumisest aru saada ja seda juhtida on raske psüühikahäire tõttu piiratud. Puudutatud isik oli enne haiglasse saabumist agressiivne, mh oli abikaasa suhtes verbaalselt agressiivne ning lõhkus abikaasa korteri juures prügikaste. Valvetuppa jõudes oli isik agiteeritud ja käitus ettearvamatult. Oma agressiivset käitumist ta ei tunnistanud. Puudutatud isik ei saanud oma seisundist adekvaatselt aru ning oli oma abikaasa suhtes süüdistav. Puudutatud isik ei mõistnud oma ravivajadust ega teinud arstidega koostööd. Neid asjaolusid arvestades võis puudutatud isik olla ravita jäämisel ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Maakohus leidis, et asjakohase ravita on praegustel asjaoludel isiku ohtlikkus lähitulevikus pigem tõenäoline. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 4
2-26-8470
8.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles leidis, et tema kinnipidamisega on tema õigusi ja psühhiaatrilise abi seadust tõsiselt rikutud. Puudutatud isikule ei ole teostatud nõuetekohast tervisekontrolli, 16 kinnipidamise päeva jooksul on puudutatud isik saanud arstiga vestelda vaid kahel korral kestusega mitte üle 20 minuti. 02.05.2026 seisuga ei olnud ükski vastutav arst puudutatud isikut viie järjestikuse päeva jooksul läbi vaadanud. Puudutatud isiku hinnangul on sunniviisiline haiglasse paigutamine ilma igapäevase meditsiinilise järelevalveta kvalifitseeritav meelevaldse kinnipidamisena. Puudutatud isiku hinnangul on talle peale sunnitud ebaproportsionaalset ja pealesunnitud keemilist ravi ning lisaks sunnitud võtma unerohtu, kuigi puudutatud isik on sellest keeldunud. Puudutatud isik ei ole 27 aasta jooksul pidanud selliseid ravimeid võtma. Selline ravi pärsib puudutatud isiku vaimset võimekust kaitse tagamisel. Haigla on keeldunud puudutatud isikule ametliku dokumentatsiooni haiglaravile määramise kohta kättesaadavaks tegemisest. Haigla keeldus avaldamast puudutatud isikule haiglasse paigutamise otsustanud arsti isikut, rikkudes seeläbi puudutatud isiku õigust epikriisiga tutvuda.
9.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et puudutatud isiku puhul olid kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise eeldused täidetud. Avaldaja teatas, et puudutatud isiku tahtest olenematu ravi lõpetati 13.05.2026 seoses tema tervise paranemisega ning puudutatud isik andis nõusoleku ravi jätkamiseks. Puudutatud isik lahkus planeeritult haiglast 14.05.2026.
10.Puudutatud isikule määratud esindaja andis teada, et kuna puudutatud isik lahkus ravilt 14.05.2026, ei olnud esindajal võimalik temaga määruskaebuses tehtud etteheiteid arutada. Esindaja hinnangul on määruskaebuse etteheited seotud pigem raviküsimuste kui kohtumenetluse normide rikkumisega.
11.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrused on seaduslikud ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks. Maakohtu määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
13.Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1).
14.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Riigikohus on selgitanud, et isiku 5
2-26-8470 ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi kohta seisukoha võtmisel hindama.
15.Kolleegium leiab, et praegusel juhul olid isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldused täidetud, sest maakohus kuulas isiku isiklikult ära (TsMS § 536 lg 1), asjas esitati psühhiaatrite arvamus (TsMS § 537 lg 1) ning kohus põhjendas sunnimeetme kohaldamist piisavalt (vt RKTKm 19.12.2018, 2-18-11917, p 21). Avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäire bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2). Puudutatud isiku abikaasa sõnul avaldub see paranoilise käitumisena. Praegusel juhul oli puudutatud isiku abikaasa sunnitud kutsuma puudutatud isikule kiirabi, kuna puudutatud isik karjus abikaasa kodu juures tänaval ning lõhkus prügikaste. Puudutatud isik muutus juba 2026. a märtsis rahutuks ja verbaalselt agressiivseks ning kui perekond saabus Eestisse selle aasta kevadel, põgenes puudutatud isiku abikaasa koos lastega oma korterisse, sest oli hirmul, kuna varem on puudutatud isik selliste haigushoogude ajal olnud tema ja laste suhtes füüsiliselt agressiivne. Puudutatud isiku haigusloost on teada, et tal on diagnoositud juba 1999. aastal bipolaarne häire ning ta on olnud korduvalt tahte vastasel ravil oma koduriigis XXXis. Puudutatud isikule on XXXis seatud lähenemiskeeld oma abikaasale ja lastele. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt oli puudutatud isik psühhiaatriahaigla valvetoas düsfooriline (rahulolematus, mis võib realiseeruda agressioonina) ning agiteeritud, vehkis aktiivselt kätega ning ei olnud nõus vabatahtlikult ravile jääma. Puudutatud isik oli oma abikaasa suhtes vaenulikult meelestatud. Maakohus kuulas puudutatud isiku haiglas ära 17.04.2026 ning veendus, et puudutatud isiku käitumine on tema psüühilisest haigestumisest mõjutatud ning haiguskriitika on puudulik. Puudutatud isiku raviarst selgitas ärakuulamisel, et puudutatud isiku käitumine on ähvardav, ta on rahutu ja kuri ning keeldub jätkuvalt vabatahtlikult ravimeid manustamast. Raviarsti sõnul oli puudutatud isik maniakaalses seisundis. Määruskaebusele avaldaja esitatud seisukoha kohaselt nõustus puudutatud isik vabatahtliku raviga alles 13.05.2026 ning vabanes seejärel 14.05.2026 haiglaravilt.
16.Eelnevalt esitatud asjaoludest, psühhiaatrite arvamustest, puudutatud isiku ärakuulamisest ning avaldaja seisukohast määruskaebusele järeldab kolleegium, et puudutatud isiku ravi pikendamine 40 päevani oli põhjendatud ning tahte vastase ravi kohaldamise eeldused olid täidetud. Määruskaebus jääb rahuldamata.
17.Vastuseks määruskaebuses esiletoodud väidetele, et haiglaravil olles ei teostatud puudutatud isiku suhtes meditsiinilist järelevalvet, leiab kolleegium, et tahte vastase ravi kohaldamisel on pidev järelevalve patsiendi tervisliku seisundi üle ravi kohaldamise eelduseks. Arstid jälgivad ravimite mõju patsiendile igapäevaselt, muutes vajadusel ravimeetodeid ja ravimeid. Kolleegiumil ei ole pädevust võtta seisukohta kohaldatud ravimeetodite ja manustatud ravimite kohta, vaid üksnes hinnata, kas ravi kohaldamine oli puudutatud isiku seisundit arvestades põhjendatud.
18.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.