Taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – Q.G.D (registrikood XXX)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba aresti seadmisks Q.G.D ettemaksukontole viitenumbriga YYY Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu kokku 5069,30 euro ulatuses, sh oktoober kuni detsember 2025 käibemaksudeklaratsioonidest tulenevad tagastusnõuded kokku 4506,07 eurot.
2.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada lubatud täitetoimingu sooritamisest.
3.Edastada määrus Q.G.D-l pärast Maksu- ja Tolliametilt täitetoimingu sooritamise teate saamist.
4.Määruse avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed, pangakonto ja ettemaksu konto numbrid tähemärkidega.
Kuulutada Maksu- ja Tolliameti poolt 18.05.2026 esitatud lisa nr 20 (dtl 139-153) kinniseks ning keelata Q.G.D-l sellega tutvuda ja saada sellest koopiaid. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
/.../
KOHTU PÕHJENDUSED
3.MKS § 1361 lõige 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 punkt 3). MKS §-s 1361 märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe tingimustes. Kohtunik otsustab loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil.
4.Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud teabe põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist (prognoosotsus), siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle maksuotsuse tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel.
5.MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur viib läbi menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Menetluse läbiviimise kohta piisab maksuhalduri kinnitusest. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel, st kohus ei saa maksuhalduri taotluse läbivaatamise käigus anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt kontrollimenetluse alustamise ja läbiviimise õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse piiridest. Kohtud peavad üldjuhul hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 49). Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas esinevad või puuduvad kavandatava maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt aegumistähtaja möödumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (TlnRnKm 12.05.2021, 3-20-2505, p 5).
6.Maksuhalduri taotlus vastab MKS § 1361 lõike 2 nõuetele, mille kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed (vt ka RKHKm 18.06.2013, 3-3-1-28-13 punkt 10): 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (taotluse punkt 1, dtl 177 jj); 2) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus maksukohustuslasest tingitult (taotluse punkt 3, dtl 180 jj); 3) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (taotluse punkt 2, dtl 180);
4) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (taotluse punkt 5, dtl 183); 5) üks või mitu MKS § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks (taotluse punkt 4, dtl 181-182). Toimumas on kontrollimenetlus ning esitatud asjaolude põhjal on maksuhalduri kontrolli tulemusena puudutatud isikule maksukohustuse määramine tõenäoline
7.Maksuhaldur viib 12.02.2026 korralduse nr 12.2-3/068489-11 alusel Q.G.D-l maksustamisperioodide oktoober–detsember 2025 käibedeklaratsioonides (edaspidi KMD) deklareeritud andmete ja nende KMD-de esitamisel tekkinud tagastusnõuete õigsuse kontrolli (dtl 187).
8.Maksuhaldur on taotluses piisavalt põhistanud, et kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust arvata, et äriühing on esitanud oktoober– detsember 2025 käibemaksudeklaratsioonid ebaõigete andmetega. Kuigi kontrolli tulemusel ei ole koostatud veel kontrollakti (taotlus p 4), mis on mõeldud tagama täielikku ärakuulamisõigust (MKS § 13), toob maksuhaldur piisavad põhistused välja taotluses ning nähtub, et menetluses on maksukohustuslasele tagatud läbi teabe andmise korralduste esitamise samuti võimalus esitada tõendid ja selgitused (dtl 187-193, 195). MTA põhjendusi kordamata märgib kohus, et arvestades, et tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks KMS § 4 lõike 1 punkt 1, § 11 lõike 1 punktid 1 ja 2, § 24 lõige 1, § 29 lõige 1 ja § 31 lõige 1, saab maksukohutuse määramist pidada tõenäoliseks. Taotlus tugineb põhjendatud kahtlusele, et Q.G.D-l on rikkunud KMS § 24 lõikes 1 sätestatud nõudeid, kuna on jätnud perioodil oktoober–detsember 2025 kaupade müügilt ja osutatud teenuste eest müügikäibe ja sellelt arvestatud käibemaksu osaliselt deklareerimata ning on deklareerinud sisendkäibemaksu, mille tõendamiseks ei ole ostuarveid esitanud. MTA on analüüsinud äriühingu pangakontosid ja kõrvutanud neid juhatuse liikme T.G pangakontodega (dtl 178), millest nähtub kokkuvõttes, et T.G on kasutanud oma arvelduskontot Q.G.D-l esitatud arvete tasumiseks ja sellele on laekunud maksed Q.G.D-l müügiarvete eest. MTA on pöördunud teabe nõudmiseks kolmandate isikute poole ja saadud teave kinnitab MTA hüpoteesi (dtl 178). Q.G.D jättis maksuhalduri korralduse suures osas täitmata (esitas vaid osaliselt müügiarved) ja on rikkunud kaasaaitamiskohustust (dtl 195, 292, 306). Kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest
9.MKS § 1361 lõike 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Seega antakse täitetoiminguks luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12 p 50. c; 28.01.2013, 3-3-1-16-12. p 10.4). Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (RKHKm 30.04.2013, 3-3-1-4-13, p 22). MKS § 1361 lõike 1 kohane kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et
takistada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.
10.Kohus nõustub maksuhalduriga, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Esitatud andmed viitavad teadlikule maksukohutuse deklareerimisest hoidumisele ning äriühingu maksukäitumine ei ole seadusekuulekas. Kõrvutades seda olemasoleva teabe pinnalt äriühingu varalise olukorraga (dtl 181), ei nähtu äriühingu võimekust tõenäolise maksukohustuse tasumiseks. Kohus arvestab siinjuures MTA väljatoodut, et Q.G.D-l juhatuse liikme T.Gga seotud äriühingute maksukäitumine ja raamatupidamiskohustuste täitmine ei ole olnud seaduspärane (dtl 181, 316-320). Kõrvutades seda asjaoluga, et Q.G.D-l ei ole maksumenetluse kestel kaasaaitamiskohustust korrektselt täitnud, peab kohus usutavaks võimaliku haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Proportsionaalsus ja avalik huvi
11.Kohus leiab, et maksukohustuslase suhtes ei ole võimalik kohaldada vähemriivavat meedet ja kohaldatav meede on maksude tasumisest kõrvalehoidumise riski arvestades proportsionaalne. MTA taotluse rahuldamine aitab avaliku huvi kaitsele – maksude laekumine – kaasa, sest välistab olukorra, kus võimaliku maksuotsuse tegemisel ei ole seda võimalik täita. Sealjuures on Riigikohus jaatanud võimalust arestida alles tulevikus tekkivat tagastusnõuet (RKHKo 18.06.2013, 3-3-1-28-13, p 13).
12.Maksuhaldur saab kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja millises maksumenetluse staadiumis esitada kohtule taotlus täitmist tagavate toimingute tegemiseks, arvestades MKS § 1361 lõikes 1 sätestatud tingimusi (vt nt TlnRnKm 18.12.2023, 3-23-2539, p 11). Arvestades käesoleva määruse punktis 8 toodud kaalutlusi saab põhjendatuks pidada taotluse rahuldamist maksumenetluse praeguses staadiumis.
13.Ettemaksukonto arestimine ei koorma maksukohustuslast liialt. Ettemaksukonto arestimine ei takista puudutatud isikul majandustegevusega tegelemist. Tagatis, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud
14.Kohus arvestab taotlust rahuldades maksuhalduri kinnitusega, et MKS § 1361 lõike 3 kohaselt lõpetab MTA Q.G.D-l vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui Q.G.D on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lõike 2 punktist 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui Q.G.D on esitanud tagatise MKS § 120 lõike 1 punkti 3 ja § 121 kohaselt suuruses 5069,30 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui Q.G.D soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 5069,30 eurot. Kokkuvõte
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab MTA-le loa täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalisele õigusele MKS § 130 lõike 1 punkti 3 kohaselt, valides meetmena aresti seadmise Q.G.D ettemaksukontole (viitenumber YYY) Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu kokku 5069,30 euro ulatuses, sh oktoober– detsember 2025 KMD-dest tulenevad tagastusnõuded kokku 4506,07 eurot. Taotlus juurdepääsupiirangu seadmiseks tõendile
16.MTA esitas kohtule lisana nr 20 tõendi, mis sisaldab kolmanda(te) isiku(te) maksusaladust ja eraelulisi andmeid. MTA palub kohtult lähtuvalt HKMS § 88 lõikest 2 ja § 79 lõike 1 punktist 5 mitte avaldada isikule, kelle suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamist taotletakse, maksusaladust ja eraelulisi andmeid sisaldavat tõendit.
17.HKMS § 27 lõike 1 punkti 1 ja § 88 lõike 1 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lõikes 1 loetletud alustel (sh eraelu kaitseks – 3; äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, so pangasaladuse kaitseks - p 5) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvuda. HKMS § 88 lõike 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (nt RKHKo 10.05.2016 nr 3-4-131-15, p 48), mis on seadusereservatsioonita põhiõigus ja mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib piirata üksnes eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse.
18.Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele HKMS § 88 lõikest 2 ja § 79 lõike 1 punktide 3 ja 5 alusel, kuna tegemist on füüsilise isiku pangakonto väljavõttega. Kuigi tegemist on puudutatud isiku juhatuse liikmega, ei ole välistatud, et menetluse kestel juhatuse liige vahetub, mistõttu on füüsilise isiku õiguste kaitse põhjendatud. Kui T.G, kelle kaitseks juurdepääsupiirang on seatud, ei soovi piirata äriühingu juurde õigust vastavale teabele, on sellekohase allkirjastatud kinnituse korral võimalik juurdepääsupiirang tühistada. Piirangut ei saa kehtestada, kui isik, kelle õigusi piirang kaitseb, seda ei soovi.
19.Juurdepääsupiirang on seatud selliselt, et kohus piirab juurdepääsu lisale nr 20 (dtl 139153), mis sisaldub digidoc failis, kus on ka teised MTA esitatud tõendid. Digitoimik ei võimalda ühes digidoc failis olevad tõendeid eraldada. Kõik muud tõendid on juurdepääsupiiranguta ja nähtavad ka alates digitoimiku leheküljest 177.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.