Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Kaire Orion 09.07.2026, Tartu 3-26-935 K.K. kaebus Tartu valla kohustamiseks tagada talle ööpäevaringselt isikliku abistaja teenuse ja koduteenuse osutamine Kaebaja – K.K. Esindaja v.adv. Meris Velling Vastustaja – XXX K.K. määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.05.2026 määrus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.05.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-935 muutmata.
2.Tagastada määruskaebuselt enam tasutud riigilõiv 20 eurot ADVOKAADIBÜROO LIVERTE OÜ arvelduskontole.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 30.03.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles Tartu Vallavalitsuse tegevuse (koduhooldusteenuse rahastamise lõpetamine) õigusvastasuse tuvastamist ja Tartu Vallavalitsuse kohustamist tagada talle tema abivajadusele vastav kodune hooldusteenus. Kaebaja on 100% halvatud ning vajab eluspüsimiseks ööpäevaringset kõrvalabi. Kaebaja ei nõustu Tartu Vallavalitsuse väitega, et hingamismasina asetamine ja köhamasina kasutamine on tervishoiuteenuse osutamine. Kasutatavate seadmete seadistused on paigas ning nende käsitsemine on tehniline abistamine, mis ei nõua tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni. Tartu Ülikooli Kliinikum jälgib igapäevaselt kõiki ventilaatori seadeid ja tema seisundit. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist Tartu valla kohustamiseks jätkata kaebajale ööpäevaringse koduhooldusteenuse rahastamist ning osutamist vajalikus mahus alates
3-26-935 01.04.2026 kuni kohtuasja lõpliku lahenemiseni. Kaebaja põhjendas, et hoolduse katkemine seab ohtu tema elu, kuna ta ei suuda iseseisvalt hingamisteid puhastada, süüa ega abi kutsuda. Ohus on ka perekonna (sh alaealise lapse) turvalisus.
2.Tartu Halduskohus mõistis 31.03.2026 määruses kaebaja kaebust kohustamiskaebusena Tartu valla kohustamiseks jätkata talle samadel tingimustel isikliku abistaja teenuse ja koduhooldusteenuse osutamist. Kohus võttis 31.03.2026 määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni punkt 1) ning kohaldas esialgset õiguskaitset ajutiselt, kohustades XXXa osutama kaebajale talle seni tagatud isikliku abistaja teenust ja koduhooldusteenust kuni 30.04.2026 (resolutsiooni p 4).
3.XXX esitas 01.04.2026 taotluse esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks, kuna kaebaja abivajadus on oluliselt suurem, kui isikliku abistaja teenus ja koduhooldusteenus võimaldavad. Tartu Vallavolikogu 26.09.2019 määrusega nr 22 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ ei ole ette nähtud teenust, mis hõlmaks ööpäevaringset järelevalvet ning meditsiiniliste protseduuride tegemist. Sellise teenuse osutamise kohustust ei ole kohalikule omavalitsusele pannud ka seadusandja.
4.Kaebaja esitas 09.04.2026 ja 17.04.2026 pöördumised, mille kohaselt XXX ei täida 31.03.2026 määrust sisuliselt, kuna ei teostata tegelikule vajadusele vastavat hooldust.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 22.04.2026 määrusega vastustaja 01.04.2026 taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks ja tühistas 31.03.2026 määrusega kohaldatud ajutise esialgse õiguskaitse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja 30.03.2026 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2).
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 05.05.2026 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et kohustamiskaebus on perspektiivitu, kuna vallal ei ole õigusaktidest tulenevat kohustust ööpäevaringselt isikliku abistaja teenust ja koduteenust osutada ega nende raames tervishoiuteenuseid osutada. Nii koduteenuse kui isikliku abistaja teenuse eesmärgiks on abistada isikut igapäevastes toimingutes, et tagada täisealise isiku iseseisev ja turvaline toimetulek kodustes tingimustes ning suurendada tema iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades. Kaebaja on 100% halvatud ning vajab ööpäevaringset abi kõigis toimingutes. Nagu kaebaja rõhutab, on kõrvalabi talle vajalik elus püsimiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et vaidlusalused sotsiaalteenused – koduteenus ja isikliku abistaja teenus – ei vasta kaebaja abivajadusele, sest nende osutamisel kaebaja iseseisev toimetulek ei parane. Kaebaja abivajadus on oluliselt suurem ning seda ei ole võimalik mahutada koduteenuse või isikliku abistaja teenuse alla.
7.Kaebaja esitas 11.05.2026 kohtule kaebuse täienduse ja esialgse õiguskaitse taotluse.
8.Vastustaja selgitas 20.05.2026 vastuses kohtunõudele, et kaebaja leitud isikliku abistaja kandidaadid ei ole kursis asjaoluga, et isikliku abistaja teenus ei hõlma endas meditsiinihooldusteenust. Vastustaja ei pea õigeks, kui isikliku abistaja teenuse nimetuse alt tehakse teistsuguse riskivastutusega toiminguid (nt tervishoiuteenuse osutamisega seotud toimingud). Vald ei ole kaebaja poolt pakutud inimesi palganud, kuna valla töötaja, kes täidab seaduse piires isikliku abistaja ülesandeid, on igapäevaselt tööajal kaebajal olemas. Vastustaja osutab isikliku abistaja teenust, mis hõlmab hügieenitoiminguid ja igapäevaste koduste tegevuste toetamist, näiteks iga 10 minuti tagant suu kuivatamist, silmade ja suu pesemist, kodu koristamist ja kütmist. Samas märkis vastustaja, et ka hügieenitoimingute tegemisel (nt mähkmete vahetamise ajal) tuleb pidevalt jälgida, et kaebaja hingamisteed oleksid vabad,
3-26-935 kuna ta ei suuda ise märku anda võimaliku õhupuuduse tekkimisest. Vastustaja ei saa lubada tervishoiuteenuste osutamist, sest sellisel juhul võtab vald vastutuse inimese elu eest.
9.Kaebaja täpsustas 22.05.2026 vastuses kohtunõudele, et ta taotleb esialgse õiguskaitse korras, et XXX tagaks talle kodustes tingimustes abi vähemalt 14 tundi ööpäevas kõigil nädalapäevadel tema poolt esitatud väljaõppe saanud abistajate kaudu. Kaebaja selgitas, et tema igapäevases elus ei ole võimalik praktiliselt lahutada tavapäraseid hooldustoiminguid ja toiminguid, mida kohus on käsitlenud tervishoiuteenustena. ALS-ist tingitud täieliku füüsilise halvatuse tõttu on tema puhul erinevad toimingud omavahel lahutamatult seotud. Näiteks asendi muutmine, riietamine, hügieenitoimingud või voodist ratastooli tõstmine eeldavad kas hingamismaski vahetamist, kohendamist või muud vahetut reageerimist. Kui abistajal on administratiivselt keelatud maski puudutada, muutub tavapäraste hooldustoimingute ohutu teostamine praktiliselt võimatuks ning teenus ei täida oma eesmärki.
10.Kaebaja teatas 25.05.2026, et soovib asendada menetlusse võetud nõude Tartu valla kohustamiseks tagada talle ööpäevaringselt isikliku abistaja teenuse ja koduteenuse osutamine nõudega kohustada XXXa tagama talle tema poolt valitud väljaõppe saanud abistajate kaudu abi vähemalt 14 tundi ööpäevas iga päev, sealhulgas nädalavahetustel.
11.Tartu Halduskohus rahuldas 28.05.2026 määrusega kaebaja kaebuse muutmise taotluse ja lubas kaebust täiendada nõudega tühistada Tartu Vallavalitsuse 30.04.2026 korraldus nr 593 ning lubas asendada menetluses oleva kohustamisnõude nõudega kohustada XXXa tagama kaebajale iga päev vähemalt 14 tundi isikliku abistaja teenuse ja koduteenuse osutamine kaebaja poolt valitud väljaõppe saanud abistajate kaudu (resolutsiooni p 1); jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras Tartu valla kohustamist tagada talle kodustes tingimustes iga päev abi minimaalselt 14 tundi tema valitud väljaõppe saanud abistajate kaudu. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud, kuna kaebus on perspektiivitu. Kaebaja vajab lähtuvalt oma abivajadusest ööpäevaringset järelevalvet ning pidevaid hooldustoiminguid. Tema abivajadus on oluliselt suurem, kui näeb ette sotsiaalhoolekandeline abi. Kaebaja hooldustoimingud on põimunud tervishoiuteenuse osutamisega, mis teeb võimatuks kohaliku omavalitsuse poolt sotsiaalteenuste osutamise. Kaebaja vajadusi ei ole võimalik katta kodustes tingimustes isikliku abistaja teenuse ja koduteenuse osutamisega ega ka mõne muu kohaliku omavalitsuse korraldatava sotsiaalteenusega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.05.2026 määruse resolutsiooni p 3, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuse keskmes on keerukas õiguslikus küsimus: milliste kriteeriumide alusel määratleda ja eristada KOV pakutavate sotsiaalteenuste ning riigi poolt tagatavate tervishoiuteenuste sisu. Tegemist ei ole õiguslikult selge olukorraga, vaid pretsedenti loova vaidlusega. 2) Tegelikkusele ei vasta, et kaebaja jootmine ja toitmine PEG-sondi kaudu, koduseks ventilaatorraviks määratud maski vahetamine ning pesemine ja vajadusel maski asendi kohendamine, koduse köhimisaparaadi kasutamine on rahastatud tervisehoiuteenusena Tervisekassa kaudu või et nende teostamiseks on vajalikud meditsiinilised eriteadmised. Vaidlusaluste toimingute teostamine kodustes tingimustes meditsiinilise eriväljaõppeta isikute poolt on tavapärane praktika.
3-26-935 3) 30.04.2026 korraldusega nr 593 piiras vastustaja kaebajale tagatava isikliku abistaja teenuse mahtu 160 tunniga kuus ning keelas isikliku abistaja teenuse kasutamise puhkepäevadel. Vastustaja toodud põhjendustel teenuse piiramiseks puudub seaduslik alus. Teenuse mahu vähendamise tegelik põhjus on rahaline. Eelarveliste vahendite nappus ei õigusta abi andmata jätmist. Vastustaja ei ole esitanud arvandmetel põhinevat analüüsi, mis annaks aluse väiteks, et kaebajale tema abivajadusele vastava teenuse tagamine seaks ohtu Tartu valla finantseelarve ning viiks olukorrani, kus teistele abivajajatele ei ole võimalik neile vajalikus mahus sotsiaalteenuseid tagada. Kui vastustaja leidis, et vajalikud toimingud kuuluvad tervisehoiuteenusena rahastamisele riiklikest vahenditest, oleks vastustaja pidanud hooldusteenuse rahastamise kulude jagamiseks pöörduma Tervisekassa poole. Tartu Ülikooli Kliinikumi pulmonoloog on sõnaselgelt öelnud, et statsionaarne õendusabi ei ole kaebajale sobiv ega vajalik teenus (dtl 20 – 21). Vastustaja eirab arsti hinnangut ja survestab kaebajat statsionaarsele haiglaravile minema. 30.03.2026 korraldus nr 593 on õigusvastane. 4) Kaebajal on vältimatu õiguskaitse vajadus. EÕK kohaldamata jätmine toob kaebaja jaoks kaasa tagasipöördumatud tagajärjed – tervise radikaalse halvenemise (teenuse puudulikkuse tõttu on kaebajal juba tekkinud lamatised) ja halvimal juhul surma. Ilma EÕK meetmete kohaldamiseta on kaebaja ainuke ellujäämisvõimalus alluda vastustaja survele minna statsionaarsesse õendushaiglasse, mille sobivuse ja kaebaja vajadustele vastavuse on tervishoiutöötajad kahtluse alla seadnud. Avalike vahendite hüpoteetiline säästmise vajadus ei kaalu üle kaebaja õigust iniväärikusele, elule ja tervise kaitsele. Igakuine kulu kaebajale teenuse tagamiseks on 1600 eurot kuus. EÕK rahuldamisel tõuseks igakuine kulu 2600 euro võrra. Arvestades kaebaja ja vastustaja rahalise võimekuse erinevust, on kohtuvaidluse ajal kaebajale elutähtsa teenuse tagamine vastustajale oluliselt vähem koormav, kui on kaebajale puudujääva teenuse saamiseks rahaliste vahendite leidmine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Tartu Halduskohus jättis 28.05.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud, kuna kaebus on perspektiivitu. Kaebaja abivajadus on oluliselt suurem, kui näeb ette sotsiaalhoolekandeline abi. Kaebaja vajadusi ei ole võimalik katta kodustes tingimustes isikliku abistaja teenuse ja koduteenuse osutamisega ega ka mõne muu kohaliku omavalitsuse korraldatava sotsiaalteenusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebaja määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks.
15.Ringkonnakohus jääb 05.05.2026 määruses avaldatud seisukohtade juurde. Faktiline olukord ja õiguslik regulatsioon pole vahepeal muutnud. Korduvate samasisuliste taotluste esitamine ei ole üldjuhul lubatav (HKMS § 55 lg 3). Kuigi kaebaja on uues taotluses täpsustanud isikliku abistaja teenuse ja koduhooldusteenuse osutamise mahtu, soovib ta jätkuvalt teenuseid saada ulatuses, mille osas on kohtud juba jõustunud lahendites leidnud, et sellist kohustust kohalikul omavalitsusel ei ole. Kohus ei saa võimaldada esialgse õiguskaitse korras kaebajale teenuseid, mille osutamist õigusnormid ette ei näe. Siinkohal ei ole määrav küsimus, kas vallal on vastavad rahalised vahendid olemas või mitte.
16.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.05.2026 määruse muutmata.
3-26-935
17.Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, tuleb kaebaja esindaja poolt tasutud riigilõiv 20 eurot tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9) maksekorraldusel märgitud arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.