J.W kaebus mõista Andmekaitse Inspektsioonilt välja hüvitis 500 eurot mittevaralise kahju eest
Menetlusosalised
Kaebaja J.W Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.05.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
J.W määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta J.W määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.05.2026 määruse peale menetlusse.
Jätta J.W määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.05.2026 määrus muutmata.
Avaldada jõustunud määrus arvutivõrgus, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
Selgitus Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J.W esitas 27.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) vastu. Kaebuse kohaselt ei ole AKI seni lahendanud kaebajaga seotud piiriülest juhtumit (nr DS.523.2830.2024.ZS.AS) isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatud tähtaja jooksul. Sellega on põhjustatud kaebajale 500 euro suurune mittevaraline kahju (tervisekahju), sest ta on olnud stressis ja mures oma isikuandmete pärast. AKI peaks korraldama oma tegevuse nii, et asjaomasele isikule antaks teavet tema andmete ja kaebuse kohta.
2.Andmekaitse Inspektsioon selgitas 01.10.2025 vastuses halduskohtule, et J.W ga seotud kaebus saabus Poola andmekaitseasutuselt piiriülese menetlussüsteemi IMI vahendusel AKIle 16.05.2024. 19.06.2024 tegi AKI järelepärimise andmetöötlejale, määrates vastamise tähtajaks 03.07.2024. AKI rahuldas andmetöötleja taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 19.07.2024. 19.07.2024 saabus andmetöötleja vastus AKI järelepärimisele, mille kohaselt on
3-25-2815 kaebaja andmetega tutvumise taotlus rahuldatud 01.07.2024 ning tema palutud teave talle edastatud. Andmetöötleja selgitustest nähtuvalt oli andmesubjekti päringule jäänud vastamata inimliku eksimuse tõttu. Sellega oli kaebus sisuliselt lahendatud, sest andmesubjekt oli kaebusega nõutud teabe andmetöötlejalt saanud. 27.11.2024 küsis Poola andmekaitseasutus, kas AKI on andmetöötlejaga ühendust võtnud, millele AKI vastas 28.11.2024 ja selgitas, et andmetöötleja on andmesubjektile andmed edastanud. 03.12.2024 esitas AKI andmetöötlejale täiendava järelepärimise selle kohta, kuidas plaanib andmetöötleja edaspidi vältida selliste eksimuste kordumist. Andmetöötleja vastas AKI järelepärimisele 17.12.2024. IKÜM ei sätesta piiriülestele menetlustele menetlustähtaega. AKI lahendas kaebuse sisuliselt vähem kui kahe kuuga, arvestades kaebuse saabumisest AKI-le. Kahetsusväärselt jäi AKI-l vormistamata ametlik menetluse lõpetamise teade. AKI edastas 30.09.2025 IMI kaudu Poola andmekaitseasutusele menetluse lõpetamise otsuse kavandi. Tulenevalt piiriüleste menetlustega seotud järelevalveasutuste koostööst, on Poola järelevalveasutusel võimalik esitada vastuväiteid nelja nädala jooksul (IKÜM art 60 lg 4), mille järel vormistab AKI lõpliku menetluse lõpetamise otsuse.
3.Tallinna Halduskohus jättis 17.10.2025 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse täiendavate põhjenduste ja tõendite esitamiseks.
4.J.W selgitas 18.11.2025 vastuses kohtunõudele, et jääb oma kaebuse juurde. AKI ei lahendanud kaebaja taotlust mõistliku aja jooksul, milleks on 30–60 päeva ning keeruliste juhtumite puhul mõistlik aeg. 18 kuud ei saa lugeda mõistlikuks ajaks. Kaebaja on puudega inimene. Ta oli teadmatuses ja ebakindluses ning hirmul oma isikuandmete pärast. Selle aja jooksul on kaebaja pidanud nõu mitme eriala arstiga, talle on määratud ravimid. Kaebajal ei olnud muud stressi kui see, mis tulenes AKI lugupidamatust suhtumisest. Kaebaja saatis 18.11.2024 Poola andmekaitseasutusele taotluse oma kaebuse kohta teabe saamiseks. Kaebaja sai 27.11.2024 vastuse, et Eesti andmekaitseametnik ei ole andnud mingit teavet ja isikuandmete kaitse inspektor on palunud AKI-lt infot. Poola andmekaitseasutus teavitas 27.08.2025 kirjaga kaebajat, et AKI ei ole ikka veel esitanud teavet piiriülese juhtumi kohta. Alles 01.07.2025 andis andmetöötleja Recoverso RMC OÜ kaebajale vastuse, rikkudes IKÜM art-st 12 tulenevat tähtaega. AKI ei ole siiani andnud kaebajale mingit teavet kaebuse menetlemise kohta ja selle kohta, milliseid meetmeid on andmetöötleja suhtes võetud. Kaebaja sai teavet alles halduskohtu 17.10.2025 määrusest praeguses asjas. Lisaks ei täitnud AKI IKÜM art-test 13 ja 14 tulenevat teavitamiskohustust kaebaja ees.
5.J.W esitas 19.12.2025 kaebuse täienduse koos Poola andmekaitseasutuse 26.11.2025 kirjaga. Kaebaja hinnangul tõendab see kiri AKI täiendavat hooletust.
6.AKI edastas 14.04.2026 halduskohtule oma 14.04.2026 otsuse nr 2.1-12/24/583-1443-12 „Menetluse lõpetamine isikuandmete kaitse asjas“, mille kohaselt lõpetab AKI järelevalvemenetluse J.W kaebusega seoses. Kokkuvõtlikult on otsuse põhjendustes märgitud, et kuigi vastutav töötleja ei järginud IKÜM art 12 lg-st 3 tulenevat tähtaega andmesubjekti taotlusele vastamiseks, ei võta AKI kasutusele art 58 parandusmeetmeid, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest ja võttes arvesse järgmisi asjaolusid: järelevalvemenetlus põhineb ühe andmesubjekti individuaalsel kaebusel; vastutav töötleja on kinnitanud, et andmesubjekti taotlusele ei vastatud Recoverso RMC OÜ protsesside kohaselt ning oma klienditoe meeskonnale on antud sellekohased juhised, et tulevikus vastavaid vigasid ära hoida; tegemist ei olnud tõsise rikkumisega ning rikkumine on lõppenud; AKI hinnangul sai kaebaja vastused kaebuses esitatud küsimustele. Kuivõrd IKÜM art 15 kohaselt esitatud juurdepääsutaotlus täideti, sai kaebuse esitaja ka IKÜM art-s 14 loetletud asjakohase teabe. Seetõttu ei ole art 14 väidetava rikkumise eraldi käsitlemine vajalik. Seejuures ei
2(6)
3-25-2815 esitanud kaebaja ühtegi tõendit art 14 rikkumise kohta; vastutav töötleja tegi AKI-ga koostööd.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 07.05.2026 määrusega kaebuse. Kaebaja palub AKI-lt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis (tervisekahju) 500 eurot seoses kaebaja 23.03.2024 avalduse menetlemisega ebamõistlikult pika aja jooksul. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne, kuivõrd kaebaja avaldus sai sisuliselt lahendatud juba 01.07.2024, s.t kahe kuuga (dtl 95–102). AKI menetluses oli Poola andmekaitseasutuselt piiriülese menetlussüsteemi IMI vahendusel saadud kaebaja kaebus. Kaebaja soovis, et AKI kohustaks Recoverso RMC OÜ-d vastama tema andmetega tutvumise taotlustele ja et vastutav töötleja peaks lisaks esitama teavet ja selgitusi talle IKÜM art 14 kohase teabe esitamata jätmise põhjuste kohta. Recoverso RMC OÜ vastas AKI järelepärimistele, milles selgitas, et kaebaja andmetega tutvumise taotlusele vastati poola keeles sisuliselt 01.07.2024 ja andmesubjekti 23.03.2024 päringule oli jäänud tähtaegselt vastamata inimliku eksituse tõttu. Kuigi kaebajat ei ole eraldi teavitatud menetluse lõpetamisest, mille kohta vormistati lõplik akt hiljem, ei muuda see AKI viivitust pahatahtlikuks ega riivet sedavõrd intensiivseks, mis tooks kaasa rahalise hüvitise. Isegi kui tegemist oleks olnud õigusvastase viivitusega, ei ole see sedavõrd raske rikkumine, et kaebajale tuleks välja mõista rahaline hüvitis, kuivõrd kaebaja tegelik eesmärk oli saavutatud 01.07.2024. Kaebaja ei ole ka ise väitnud, et ta 01.07.2024 Recoverso RMC OÜ-lt vastust ei ole saanud. Vastupidi, kaebaja kinnitab, et sai 01.07.2025 Recoverso RMC OÜ-lt vastuse, kuid vastuse esitamise aeg rikkus IKÜM art-st 12 tulenevat tähtaega. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et see peakski ajendama AKI-t juhtumit kontrollima ja otsuse eelnõu koostama. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse korraldamist ning endale meelepärase ettekirjutuse tegemist. Kaebajal on üksnes õigus kaalutletud otsusele. Siinsel juhul algatas AKI järelevalvemenetluse (tegi selle kohta sisuliselt kaalutletud otsuse), tegi toimingud ning selle tulemusena sai kaebaja ka andmed, mida ta soovis – seega kaebaja saavutas sellega juba oma tegeliku eesmärgi, milleks oli saada Recoverso RMC OÜ-lt andmed. Järelikult ei saanud pärast 01.07.2024 kaebajale ka mingit kahju enam tekkida, kuna ta oli juba andmed saanud ning kaebaja ei saanud olla teadmatuses, segaduses ja stressis seoses kõnealuste andmetega. AKI järgnev tegevus ei saanud mõjutada kaebaja õigusi sellisel määral, mida saaks pidada intensiivseks. Kaebaja ei väida, et talle vastutava töötleja poolt esitatud andmed oleksid olnud puudulikud. Samuti ei tulene Euroopa Kohtu otsusest asjas nr C-300/21 erinevalt kaebaja väidetest õigust saada kompensatsiooni igasuguse mittevaralise õiguse rikkumise korral. Kaebuse rahuldamine on äärmiselt ebatõenäoline (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-d 1 ja 2). Õige on AKI seisukoht, et IKÜM ei sätesta piiriülestele menetlustele tähtaega. Oluline on, et sisuliselt lahendas AKI kaebuse kaebaja jaoks vähem kui kahe kuuga. Kuigi kahetsusväärselt jäi vormistamata ametlik menetluse lõpetamise teade, edastas AKI samas menetluse lõpetamise kavandi Poola andmekaitseasutusele 30.09.2025 ning seejärel lõpetas menetluse 14.04.2026 otsusega. Seega ei nähtu, et AKI oleks olnud sisulises osas õigusvastases viivituses kaebaja piiriülese kaebuse lahendamisega. Kaebaja ei ole siinsel juhul esitanud IKÜM art 82 lg 1 ettenähtud kahjunõuet oma isikuandmete vastutava töötleja vastu, vaid riigiorgani vastu, kes teostab järelevalvet isikuandmete töötlemise küsimustes pärast seda, kui isikuandmete töötlemise eest vastutav isik oli rikkunud eksimuse tõttu teabenõudele vastamise tähtaega. See tähendab, et võimalik kaebajale tekitatud kahju ei ole seostatav AKI 3(6)
3-25-2815 tegevusega. Samuti on eluliselt väheusutavad kaebaja väited tervise kahjustamisest AKI tegevuse tõttu. Ka kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et kaebajale on põhjustanud väidetava kahju just AKI. Kaebaja terviseprobleemid on pikaaegsed (sh kroonilised, nagu ta ka ise välja toob). Kaebajale sai mittevaralist kahju põhjustada see isik, kes kaebaja andmeid töötles, ning kaebaja saab soovi korral esitada kahju hüvitamise nõude tsiviilkohtusse andmete töötleja Recoverso RMC OÜ vastu.
8.J.W palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 07.05.2026 määrus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja õiguste rikkumine oli väheintensiivne, kuna juhtum lahendati sisuliselt kahe kuu jooksul, on tõenditega vastuolus: u 18 kuu jooksul ei tehtud ühtegi ametlikku otsust; kaebajal ei olnud mingit teavet; Poola andmekaitseasutus saatis Eesti ametile korduvalt meeldetuletusi, seadis kahtluse alla AKI menetluse lõpetamise kavandi ja tõi esile menetluslikud rikkumised; AKI ise tunnistas, et ametlikku teadet menetluse lõpetamise kohta ei ole tehtud. Halduskohus ei analüüsinud Poola andmekaitseasutuse 26.11.2025 kirja, milles leiti, et AKI ei korraldanud põhjalikku uurimist ega reageerinud õigesti IKÜM art 60 alusel. Poola ametivõimud pidasid AKI tegevust ebaõigeks. AKI saatis menetluse lõpetamise kavandi alles praeguse kohtumenetluse tulemusel. Halduskohus ei hinnanud, kas AKI on rikkunud koostöökohustust, kas piiriülene menetlus oli liiga pikk, kas on rikutud IKÜM art-s 78 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Kohus on alahinnanud mõju kaebaja tervisele ega ole võtnud arvesse tema individuaalset olukorda. Euroopa Kohus on seoses IKÜM-iga rõhutanud, et järelevalveasutused peavad tegutsema tõhusalt, õigeaegselt ja tagama üksikisiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt kohtuasi C-26/22). Ka Riigikohus on leidnud, et viivitus ja reageerimata jätmine võivad kujutada endast põhiõiguste rikkumist ning viivitamise tõttu võib riik vastutada kahjude eest. Eesti kohtupraktika järgi võib nõuda mittevaralist kahju stressi, vaimsete kannatuste, väärikuse ja turvatunde rikkumise eest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
10.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul on HKMS § 121 lg 2 p-s 2 1 sätestatud kaebuse tagastamise tingimused täidetud.
11.Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et kaebaja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kaebaja eesmärgiks oli, et AKI kohustaks Recoverso RMC OÜ-d kui andmetöötlejat vastama tema andmetega tutvumise taotlustele ning lisaks esitama teavet ja selgitusi talle IKÜM art 14 kohase teabe esitamata jätmise põhjuste kohta (vt AKI 14.04.2026 otsus, dtl 195, samuti 01.10.2025 vastuse lisad, dtl 85, 88). Halduskohus selgitas õigesti, et kaebaja saavutas selle eesmärgi juba 01.07.2024, kui Recoverso RMC OÜ vastas tema taotlusele. Nagu halduskohus märkis, ei ole kaebaja väitnud, et ta pole eelnimetatud Recoverso RMC OÜ vastust saanud või et see vastus oleks olnud puudulik. Ehkki kaebaja on oma 18.11.2025 seisukohas maininud, et Recoverso RMC OÜ andis talle vastuse 01.07.2025 (vt dtl 138), on ringkonnakohtu hinnangul tegemist ilmse kirjaveaga, arvestades et kaebaja ei ole samas oma menetlusdokumentides vastu vaielnud AKI väitele, et Recoverso RMC OÜ vastas kaebaja taotlusele 01.07.2024. Kaebaja oli seega saanud soovitud teabe selle kohta, milliseid tema isikuandmeid ning kuidas ja mis eesmärgil Recoverso RMC OÜ töötleb (vt kaebaja 23.04.2024 päring Recoverso RMC OÜ-le, dtl 87–88). AKI ei koostanud küll seejärel 4(6)
3-25-2815 menetluse lõpetamise otsust IKÜM art 60 lg 7 kohaselt, kuid ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et üksnes sellise otsuse vormistamata ja kaebajale sellekohase teabe edastamata jätmine ei saanud kaebaja õigusi kuigi intensiivselt riivata, kui ta samas oli juba andmetöötlejalt soovitud selgitused saanud. Sarnaselt halduskohtuga leiab ringkonnakohus, et sellises olukorras ei saanud kaebaja olla olulises teadmatuses ja ebakindluses ning hirmul oma isikuandmete pärast.
12.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. IKÜM art 82 lg 1 sätestab, et igal isikul, kes on kandnud IKÜM-i rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest. Kaebaja ei nõua praegusel juhul mittevaralise kahju hüvitamist vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt andmete töötlemise käigus tekitatud kahju eest IKÜM art 82 lg 1 tähenduses, vaid AKI-lt järelevalvemenetluses aset leidnud viivituse tõttu. Sellises olukorras kohalduvad RVastS-i sätted.
13.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral. Seega on mittevaraline kahju hüvitatav järgmistel tingimustel: avaliku võimu kandja peab olema tegutsenud või olnud tegevusetu õigusvastaselt ja sellega rikkunud isiku õigusi avalik-õiguslikus suhtes; isikul peab olema tekkinud kahju; avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos; isik peab olema eelnevalt ammendanud RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguskaitsevahendid; avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus oli süüline (nt RKHKo 3-22-1384/55, p 13). Kui mittevaralise kahju hüvitamise mõni eeldus puudub, tuleb nõue jätta rahuldamata (RKHKo 320-1449/54, p 28).
14.Halduskohus leidis õigesti, et praegusel juhul ei saanud kaebajale tekkida mittevaralist kahju AKI tegevusetuse või viivituse tõttu. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Mittevaralise kahju tekkimiseks ja hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed (valu ja kannatused) olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad. Nt ei ole mittevaralise kahjuna käsitatavad stress, nördimus, ebakindlus jm sarnased üleelamised, mis võivad isikule kaasneda õigusvaidlusega (RKHKo 3-20-1449/54, p 30.4). Kaebaja esitas halduskohtu nõudmisel tõendid (epikriisid), millega ta soovib tõendada endale tervisekahju tekkimist (vt dtl 154–162). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nende tõendite alusel ei ole põhjust järeldada, et kaebajale on neis kirjeldatud terviseprobleemid põhjustanud AKI. Nagu halduskohus märkis, on esitatud tõendites kirjeldatud terviseprobleemid pikaaegsed, sh kroonilised ja seega tekkinud juba enne seda, kui kaebaja kaebusega AKI poole pöördus. Esitatud tõendites pole viiteid sellele, et kaebaja terviseseisund oleks olnud kuidagi mõjutatud hirmust AKI kontrolli ebapiisavuse ees. Kaebaja viited stressile ja teadmatusele, mis põhjustasid vaimseid kannatusi ja alandasid seetõttu tema väärikust, ei ole siinsel juhul piisavad selleks, et tuvastada mittevaralise kahju tekkimist. On usutav, et teadmatus AKI järelevalvemenetluse seisust võis kaebajale teataval määral stressi tekitada. Olukorras, kus kaebaja oli tegelikult saanud andmetöötlejalt soovitud teabe oma isikuandmete töötlemise kohta, ei saanud aga kaebaja kannatused viivituse tõttu teadasaamisel sellest, millised IKÜM art-s 58 meetmed AKI otsustab võtta, olla sellised, mida tuleks pidada tavapärasest eluriskist intensiivsemaks.
5(6)
3-25-2815
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja kahju tekkimise vältimiseks ammendanud ka RVastS-s sätestatud õiguskaitsevahendeid. Riigikohus on selgitanud (vt RKHKo 3-3-1-78-14, p 19), et isikul on õigus taotleda oma asja menetlemist mõistliku aja jooksul, kuid peamiseks õiguskaitsevahendiks, mida haldusmenetluses viivituse korral kasutada, on haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue (RVastS § 6). Kui kaebaja leidis, et järelevalvemenetluse liiga pika kestusega on rikutud tema õigusi, oleks tal olnud esmalt võimalik pöörduda kohtusse kohustamisnõudega järelevalvemenetluse lõpuleviimiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2). Sellise võimaluse kasutamist ei välista ka asjaolu, et kaebaja pöördus 2024. a novembris järelepärimisega Poola andmekaitseasutuse poole. Nagu asja materjalidest on näha, oli kaebajal piisavalt oskusi ja teadmisi selleks, et esitada kaebus kohtule.
16.Ülaltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 07.05.2026 määrus muutmata.
17.Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.