Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

03.12.2024 esitas AKI andmetöötlejale täiendava järelepärimise, millega AKI uuris, kuidas plaanib andmetöötleja edaspidi vältida selliste eksimuste kordumist (dtl 109-110). 17.12.2024 vastas andmetöötleja AKI järelepärimisele. AKI märgib, et IKÜM ei sätesta piiriülestele menetlustele menetlustähtaega. Kaebus sai AKI poolt kaebaja jaoks sisuliselt lahendatud vähem kui kahe kuuga arvestades kaebuse saabumisest AKI-le. Kahetsusväärselt jäi AKI-l vormistamata ametlik menetluse lõpetamise teade. AKI edastas 30.09.2025 IMI kaudu Poola andmekaitseasutusele menetluse lõpetamise otsuse kavandi. Tulenevalt piiriüleste menetlustega seotud järelevalveasutuste koostööst, on Poola järelevalveasutusel võimalik esitada vastuväiteid nelja nädala jooksul (IKÜM art 60 lg 4) peale mida vormistab AKI lõpliku menetluse lõpetamise otsuse.

Datenschutzbehörde), et andmetele juurdepääsu õigust tuleb tõlgendada laialt ja tõhusalt ning selle rikkumine kahjustab põhiõigust kontrollida oma andmeid. Vaatamata Poola isikuandmete kaitse ameti ja kohaliku kohtu meetmetele ei suutnud see veenda Eesti isikuandmete kaitse ametit tegutsema nõuetekohaselt ja tegema otsust või lahendust. Lisaks eirab Eesti amet mind ja Poola ametit, hoolimata GDPR-ist tulenevast riiklike asutuste vahelise koostöö kohustusest.

mõista rahaline hüvitis, kuivõrd kaebaja tegelik eesmärk oli saavutatud 01.07.2024. Kaebaja ei ole ka ise väitnud, et ta 01.07.2024 Recoverso RMC OÜ-lt vastust ei ole saanud. Vastupidi, kaebaja kinnitab, et sai 01.07.2025 Recoverso RMC OÜlt vastuse, kuid vastuse esitamise aeg rikkus GDPR-i artiklist 12 tulenevat tähtaega. Kaebaja leiabki, et see peaks ajendama AKI-t juhtumit kontrollima ja vastavat otsuse eelnõu koostama (vt dtl 138). Kohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et kohus kaebajaga nende seisukohtadega täielikult nõustuda ei saa. Nimelt puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse läbiviimist ning endale meelepärase ettekirjutuste tegemist. Kaebajal on üksnes õigus kaalutletud otsusele. Antud juhul AKI algatas järelevalvemenetluse (tegi selle osas sisuliselt kaalutletud otsuse), tegi vastavad toimingud ning selle tulemusena sai kaebaja ka andmed, mida ta soovis – seega kaebaja saavutas sellega juba oma tegeliku eesmärgi, milleks oli Recoverso RMC OÜ-lt andmete saamine. Kaebaja sai andmed vastutavalt töötlejalt, kes kohe kui AKI oli vastavale kohustusele andmed edastada tähelepanu juhtinud, seda ka tegi. Sisuliselt täitis Recoverso RMC OÜ võimaliku AKI poolt tulevikus koostatava ettekirjutuse vabatahtlikult enne selle tegemist. Järelikult ei saanud peale 01.07.2024 kaebajale ka mingit kahju enam tekkida, kuna ta oli juba andmed saanud ja kaebaja ei saanud olla teadmatuses, segaduses ja stressis seoses viidatud andmetega nagu ta väidab kaebuses. See, kuidas AKI vastava menetlusega edasi läks sellises olukorras enam kaebaja õigus ei mõjutanud vähemalt sellisel määral, mida saaks pidada intensiivseks. Teiseks leiab kohus, et kaebaja kaebuse rahuldamine on ka äärmiselt ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Formaalselt on õige ka AKI poolt 01.10.2025 esitatud seisukoht, mille kohaselt IKÜM ei sätesta piiriülestele menetlustele menetlustähtaega. Kohus leiab, et asja lahendamisel on oluline, et kaebus sai AKI poolt kaebaja jaoks sisuliselt lahendatud vähem kui kahe kuuga arvestades kaebuse saabumisest AKI-le. Kahetsusväärselt jäi koheselt pärast seda AKI-l vormistamata ametlik menetluse lõpetamise teade. Samas edastas AKI 30.09.2025 IMI kaudu Poola andmekaitseasutusele menetluse lõpetamise otsuse kavandi tulenevalt piiriüleste menetlustega seotud järelevalveasutuste koostööst. Kohtule teadaolevalt oli Poola järelevalveasutusel võimalik esitada vastuväiteid ja oma seisukohti nelja nädala jooksul (IKÜM art 60 lg 4). AKI teavitas kohut 14.04.2026 menetluse lõpetamisest kaebajaga seotud asjas ja edastas kohtule vastava otsuse (dtl 194-197). Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtule, et AKI oleks olnud sisulises osas õigusvastases viivituses kaebaja piiriülese kaebuse lahendamisega. Kaebaja sisuline taotlus andmete saamiseks vastutavalt töötlejalt sai lahenduse ja kaebaja poolt küsitud andmed talle esitatud. Erinevalt kaebaja poolt viidatud Euroopa kohtu otsustele kohtuasjades C-300/21 ja C-340/21 ei ole kaebaja käesoleval juhul esitanud IKÜM art 82 lg 1 ettenähtud kahjunõuet oma isikuandmete vastutava töötleja vastu, vaid riigiorgani vastu, kes teostab järelevalvet isikuandmete töötlemise küsimustes pärast seda kui isikuandmete töötlemise eest vastutav isik (vastutav töötleja) oli rikkunud eksimuse tõttu teabenõudele vastamise tähtaega ehk võimalik kaebajale tekitatud kahju ei ole seostatav AKI tegevusega. Vastupidi – AKI, kui isikuandmete järelevalveasutuse tegevuse tõttu sai kaebaja vastutavalt töötlejalt soovitud

andmed oma isikuandmete töötlemise kohta just vastutavalt töötlejalt ehk sisuliselt langes nende saamisest ära ka ära andmete tähtaegselt saamata jäämisest tekitatav kahju. Kohus märgib, et IKÜM artikli 82 lg 1 ei sisalda võimalust nõuda vastutava töötleja poolt põhjustatud kahju eest hüvitust riiklikult järelevalveorganilt, vaid vastavalt selle artikli lõikele 5 algatatakse kohtumenetlus hüvitise saamiseks artikli 79 lg 2 osutatud liikmesriigi õiguse kohaselt selleks pädevas kohtus. Käesoleval juhul on vastutavaks töötlejaks Recoverso RMC OÜ. Eeltoodust tulenevalt on täitmata esmane kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus. Samuti on eluliselt vähe usutavad kaebaja väited tervise kahjustamisest AKI tegevuse tõttu. Ka kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et kaebajale on põhjustatud just AKI poolt kaebaja poolt väidetav tervisekahju. Kohtule ei ole eluliselt ka usutav kaebaja poolt väidetav põhjuslik seos AKI tegevusetuse ja kaebaja terviseseisundi vahel. Pigem nähtub, et tegemist on selgelt otsitud põhjendustega. Kaebaja terviseprobleemid on pikaaegsed (sh kroonilised nagu ta ka ise välja toob) ega ole põhjustatud AKI tegevusetusest. Kaebajale sai teoreetiliselt mittevaralist kahju põhjustada see isik, kes kaebaja andmeid töötles ehk vastutav töötleja, kes võis põhjustada muret ja stressi kaebaja andmete töötlemise osas. Selles osas tuleb kaebajal soovi korral esitada kahju hüvitamise nõue tsiviilkohtusse andmete töötleja, kelleks oli käesoleval juhul Recoverso RMC OÜ, vastu.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.