X kaebus Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi ülema 12. novembri 2025. a käskkirja nr 1.2-1.18/25/34 õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks Kaebaja – X Vastustaja – Kaitsevägi, esindaja Mari-Liis Palok
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 3. augustil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebusemenetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaitsevägi vabastas 12. novembri 2025. a käskkirjaga nr 1.2-1.18/25/34 kapral X diviisi 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni lahingtoetuskompanii pioneerirühma 1.
3-25-4653
pioneerijao pioneer-parameediku ametikohalt alates 30. novembrist 2025 ning arvas reservi alates 1. detsembrist 2025 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 35-48). Käskkirjast nähtuvalt seisnesid kaebaja teod järgnevas:
Kaebaja ei ilmunud teenistusse 8. – 11. veebruaril 2025; 14. veebruaril 2025; 18. veebruaril 2025; 4. aprillil 2025; 13. juunil 2025 ja 14. – 15. juulil 2025. Teenistuskohta mitte ilmumisega eiras kaebaja Kaitseväe sisekorraeeskirja ptk 7 p 48 ja Kaitseväe sisemäärustiku ptk 2 p 8 lg-d 14, mis kohustavad teenistujat avalikust huvist lähtudes täitma oma teenistus- ja töökohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult. Lisaks eiras kaebaja sellega Kaitseväe sisekorraeeskirja ptk 3 p 12, mis sätestab teenistujate tavapärase tööaja alguse 08:00 – 08:15 ning lõpu esmaspäevast neljapäevani 16:45 – 17:00.
1.2.Kaebaja eiras Kaitseväe sisekorraeeskirja ptk 7 p 47, mis määrab kindlaks tema teenistus- ja töökohustused, sh ka ametijuhendi järgimise kohustuse.
1.3.Kaebaja ei ilmunud teenistusse 8. veebruaril 2025 pärast töövõimetuslehe lõppu, vaid saabus viiendal päeval pärast töövõimetuse lõppu. Sellega eiras kaebaja 1JVBr ülema käsku osaleda väliõppusel ning läks ühtlasi vastuollu Kaitseväe sisemäärustiku p 23 lg-ga 7, mille kohaselt on käsu saaja kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud.
1.4.Kaebaja eiras Kaitseväe sisemäärustiku ptk 2 p 8 lg-d 14, mis kohustab kaitseväelast täitma oma ülesandeid kohuse- ja vastutustundlikult.
1.5.Kaebaja eiras Kaitseväe sisekorraeeskirja ptk 3 p 20, mille kohaselt teenistuja, kes ei ole tööpäeva alguseks teenistusse ilmunud, peab hiljemalt 09:30 teavitama või laskma teavitada oma puudumise/hilinemise põhjustest enda vahetut ülemat. Kaebaja ei informeerinud ega püüdnud informeerida oma vahetuid ülemaid oma tervenemisest 8. veebruaril 2025, millega ta eksis Kaitseväe sisekorraeeskirja ptk 3 p 22 vastu, mis seab teenistujale kohustuse tööle naasmise päeval oma vahetu ülema informeerimise. Kaebaja ei informeerinud ega püüdnud informeerida 8. veebruaril 2025 oma vahetuid ülemaid oma tervenemisest, eirates seeläbi Kaitseväe sisekorraeeskirja ptk 3 p 21 ning Kaitseväe sisemäärustiku ptk 10 p 180.
1.6.Kaebaja valetas 9. veebruaril 2025 v-srs Asmannile töövõimetuslehe lõpukuupäeva ning arsti vastuvõtu kuupäeva osas. Sellega eiras kaebaja Kaitseväe sisemäärustiku ptk 2 p 8 lg-d 11, mis kohustab kaitseväelast hoidma Kaitseväe ausameelsuse mainet. Ausus väljendub ühelt poolt julguses tunnistada ja rääkida tõtt, teiselt poolt aususes avalikkuse ja kolleegide suhtes.
1.7.Kaebaja puudus teenistusest 14. veebruaril 2025; 4. aprillil 2025; 13. juunil 2025 ja 14. – 15. juulil 2025 ilma varasema sellekohase taotluse või informeerimiseta. See läheb vastuollu Kaitseväe sisekorraeeskirja ptk 3 p-ga 19, mille kohaselt võib teenistuja vahetu ülema eelneval nõusolekul ühekordselt ning põhjendatud vajadusel teenistuja tööaega korraldada teisiti, järgides üldisi kehtestatud tööaja põhimõtteid.
2.Kaebaja esitas 22. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Kaitseväe 12. novembri 2025. a käskkirja nr 1.2-1.18/25/34 õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks (dtl 3-7).
3.Tartu Halduskohus võttis kaebuse 7. jaanuari 2026. a määrusega menetlusse, tunnistas vastustajaks Kaitseväe ja kohustas vastustajat esitama kirjalik vastus kaebusele koos haldusmenetluse toimiku materjalidega (dtl 64-65).
4.Kaitsevägi esitas 9. veebruaril 2026 vastuse kaebusele (dtl 85-89).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3-25-4653
5.Kaebaja vaidlustab Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi ülema 12. novembri 2025. a käskkirja nr 1.2-1.18/25/34, väites järgmist.
Distsiplinaarjuurdlus on läbi viidud meelevaldselt, ebaseaduslikult, kallutatult ja eesmärgiga kaebajast formaalselt vabaneda, kuna kaebajal on juhtkonnaga isiklikud erimeelsused. Distsiplinaarkaristus on ebaproportsionaalselt raske arvestades väidetavate rikkumistega, mida kaebaja ei tunnista ega võta omaks.
5.2.Riviaruanded, millega algselt hakati kaebajat süüdistama, puuduvad – neid pole kaebajale kunagi näidatud, need on väljamõeldised.
5.3.Kaebaja pole näinud lisasid, mis otsuses on välja toodud – kaebuse aluseks olev käskkiri sisaldab vähemalt 25 lisa, mida kaebaja pole kunagi näinud.
5.4.Väljatoodud jutuajamist ülemaga on käskkirjas esitletud vaid valikuliselt, vastustajale sobivalt ja kallutatult.
5.5.Arvesse pole võetud kõiki hindamisvestlusi selle distsiplinaarjuurdluse ajavahemikus. Arvesse pole võetud ka hetkel rühmaülema kohustustes oleva rühmavanema arvamust. Lisaks pole arvestatud ka viimast arenguvestlust.
5.6.Füüsilistest ülesannetest on kaebaja olnud vabastatud, kuna 2013. a sai ta Afganistanis missioonil olles põlvevigastuse, mida kinnitab ka tööõnnetuse raport. Siiani pole põlv terveks saanud, kuigi kaebaja on korduvalt käinud uuringutel.
5.7.2024. a puudumised olid paljuski seotud vaimse tervisega, kuna kaebaja kaotas oma sõbra, kes oli tema rühmavanem. Tal juhtus tööõnnetus, milles ta hukkus. Sellega tuleb kindlasti arvestada.
5.8.Kogu distsiplinaarjuurdlus on juhtkonna isiklik vimm kaebaja vastu, kuna ta ei lasknud endast survestada ega manipuleerida juhtkonna poolt. Tegemist on töökiusuga.
5.9.Kaebajal puuduvad varasemad karistused, mille alusel pole õige kohe määrata kõige raskemat karistust.
5.10.Selle karistusega kahjustati otseselt kaebaja pereelu, kuna ta on ka üksikisa ega saanud võimalust isegi leida uut tööd, et hoida sissetulekut.
5.11.Pole võetud arvesse kaebaja üldist teenistust ja missioone, mis ta on riigi ja pataljoni heaks teinud.
5.12.Kahetusväärne on tegevus, kus kaebaja tõendas juhtkonnale ära päevad, kui ta puudus, siis hakati otsima selgelt ja süsteemselt põhjust, et kaebajast lahti saada.
6.Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised.
Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati kaebaja teenistusse mitte ilmumine kuupäevadel 8.-9. veebruar 2025, 10.-18. veebruar 2025 (12.-13. veebruar, 17. veebruar), 28. märts 2025, 4. aprill 2025, 14. aprill 2025, 5. mai 2025, 7. mai 2025, 21. mai 2025, 8. juuni 2025, 13. juuni 2025, 16. juuni 2025, 14. juuli 2025, 15. juuli 2025, 25. juuli 2025. Kaebajale anti võimalus anda süüteo kohta selgitusi ja ütlusi ning uurimise tulemusena selgus, et 11 korral oli puudumine põhjendatud. Karistuskäskkirja p-s 2.9 on välja toodud põhjendatud teenistusest puudumise kuupäevad koos kinnitavate tõenditega. Kaebaja väide, et distsiplinaarjuurdlus viidi läbi meelevaldselt ja kallutatult, ei vasta tõele. Kaebaja poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid võeti menetluses arvesse ning põhjendatud puudumisi kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel arvesse ei võetud.
6.2.Karistuskäskkirjas välja toodud süüteod on esitatud koos rikkumist tõendavate dokumentidega. Nii nagu ka kaebuses on välja toodud, koguti distsiplinaarjuurdluse käigus 25 lisa. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 1 alusel võib tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. HMS § 39 lg 1 kohaselt kaasab eksperdi või tunnistaja haldusmenetlusse tema nõusolekul, kui seadus ei näe ette tema menetluses osalemise
3-25-4653
kohustust. Distsiplinaarmenetluse käigus järgis Kaitsevägi HMS-st tulenevat uurimispõhimõtet. Distsiplinaarmenetluse juurde kuuluvateks tõenditeks on tunnistajate seletuskirjad, sidevahendi vestluste kuvatõmmised, Kaitseväe territooriumi läbipääsukaardi logi väljavõtted, väljavõte töövõimetuslehtedest, sotsiaaltöötaja iseloomustus jms.
6.3.Kaebajale tagati 4. novembril 2025 õigus olla ära kuulatud ning tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega tähtajaga 6. november 2025 kell 13.00. Kaebaja kasutas oma õigust ning esitas omapoolse arvamuse 5. novembril 2025, distsiplinaarjuurdluse materjalidega tutvumise soovi kaebaja ei esitanud. Kaebaja vastuväide on karistuskäskkirjas välja toodud. Lisaks toimus kaebaja soovil 10. novembril 2025 pataljoniülema ja brigaadiülema osalusel kaebaja vahetu ärakuulamine, mille protokolli kohaselt, väidab kaebaja, et on puudumiste põhjused edastanud.
6.4.10. novembri 2025 vestlusel kaebaja poolt esitatud väited 8. ja 9. veebruari puudumiste kohta, ei ole tõesed. Kaebaja esitatud tõendist nähtub, et kaebaja on 9. veebruari 2025 sõnumis v-srs Asmannile kirjutanud, et tema töövõimetusleht lõpetatakse 10. veebruaril 2025. Kaebaja esitas v-srs Asmannile töövõimetuslehe lõpetamise kohta valeväite ning puudus teenistusest põhjuseta, sest rühmaülema teadmisel viibis kaebaja 8.-9. veebruar 2025 töövõimetuslehel. Töövõimetuslehe kehtivuse osas ebaõigeid andmeid esitades rikkus kaebaja ka Kaitseväe sisemäärustiku p 8 ap 11, mille kohaselt on kaitseväelasel kohustus hoida Kaitseväe ausameelsuse mainet. 1JVBr ülema 20. jaanuari 2025 administratiivkäsk nr 174K oli teenistusülesannete täitmiseks perioodil 27. jaanuar – 13. veebruar 2025 ning pärast töövõimetuslehe lõpetamist oli kaebajal kohustus ilmuda teenistusse 8. veebruaril 2025.
6.5.Põhjendatud puudumisi kaebajale distsiplinaarsüüteona tuvastatud ei ole, seal hulgas koolieksamite päevad 14. aprillil, 5. mail, 7. mail, 21. mail. Kaebaja esitatud tõend nr 1000010286 on aluseks teenistusest puudumiseks kuupäeval 17. veebruaril 2025 ning antud kuupäev on kajastatud ka karistuskäskkirja p-s 2.9.
6.6.Kaebaja viitab füüsilise vabastuse olemasolule seoses põlvevigastusega. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud, et kaebaja ei viibinud teenistuses 28. märtsil 2025, mil toimus iga-aastane traditsiooniline Scoutsrännak. Kaebaja puudumine oli põhjendatud, sest tal oli füüsiline vabastus ning kõnealune puudumine oli põhjendatud ja Kaitsevägi on seda sellisena ka arvestanud.
6.7.Kaebaja viitab väljamõeldud riviaruannetele ning nende reaalse olemasolu puudumisele. Distsiplinaarmenetluses ei ole riviaruandeid tõendina kasutatud. Kui kaebaja pidi viibima teenistuses ja Kaitseväe territooriumil, siis territooriumil viibimine või mitte viibimine on tõendatud tema personaalse läbipääsukaardi logi väljavõtte alusel.
6.8.Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku § 77 lg 2 p 9 alusel peab distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte sisaldama menetlusaluse isiku teenistusalast iseloomustust. Distsiplinaarjuurdluse raames küsiti kaebaja teenistuslikku iseloomustust kahelt jaoülemalt, rühmaülemalt ning sotsiaaltöötajalt.
6.9.Jaoülema v-srs Petersoni iseloomustuse kohaselt oli kaebaja enamuse tema teenistuse ajast olnud usaldusväärne, heade teadmiste ja kogemustega mees, kes oli abivalmis ning aitas rühmakaaslasi. Rühmaülema ltn Lillepärg antud iseloomustuse kohaselt oli kaebaja töökas võitleja kui püstitati kindel ülesanne, kuid suuremad probleemid hakkasid pihta, kui võitleja puudus teenistusest ja ei olnud kättesaadav telefoni teel.
6.10.Läbivalt on ülemad kaebajat iseloomustanud kui teenistujat, kellel on probleeme teenistusest puudumisega. Kaasteenistujad on täheldanud seoseid haiguslehel viibimise ja alkoholi tarvitamisega. Kaebaja on helistanud ülematele öösiti alkoholijoobes ning rääkinud arusaamatut juttu. Rühmaülem tõi välja, et ülemad ei ole saanud arvestada kaebajaga, kui on vaja teenistuskohast välja liikuda või laagrisse minna, sest keegi ei tea, kas ta ilmub teenistusse. Rühmaülem leidis, et kaebaja ei olnud suuteline täitma
3-25-4653
teenistusülesandeid jätkusuutlikult. V-srs Asmann tõi iseloomustuses välja, et pidevate valetamiste tõttu kaotas ta kaebaja osas usalduse.
6.11.Kaitsevägi on loonud teenistujatele toetusteenistuste keskuse abi saamiseks erinevate probleemide korral. Teenistuse, alkoholi tarbimise ning perekondlike- ja majanduslike probleemidega seoses, tegi kaebaja ülemate suunisel koostööd Kaitseväe sotsiaaltöötajaga. Sotsiaaltöötaja on oma iseloomustuses välja toonud, et ausus ja järjepidevus ei ole alati kaebaja tugevamad küljed, mis võivad tekitada ebakindlust koostöös. Kaebaja tugevuseks loeb sotsiaaltöötaja tema aktiivsuse ja valmisoleku sekkuda, kuid kohati impulsiivselt tegutsemise korral ei hinda kaebaja oma käitumise tagajärgi.
6.12.Teenistuslikud iseloomustused ning teenistuse jooksul tehtud ergutused on karistuskäskkirjas välja toodud. Kaebaja suunati probleemidega abi saamiseks sotsiaaltöötaja vastuvõtule, kuid distsiplinaarmenetluses on tuvastanud, et isik jätkas negatiivset käitumismustrit. Antud asjaolu selgitas vahetul ärakuulamisel ka brigaadiülem, et tegemist on pikemaajalise käitumismustriga ning see on tinginud usalduse kaotamise. Kaebaja väide, et Kaitsevägi ei ole võtnud arvesse kaebaja üldist teenistust ja missioone, mis ta on riigi ja pataljoni heaks teinud, ei vasta tõele. Karistuskäskkirjas on selgelt märgitud kaebajale eeskujuliku teenistuse eest määratud ergutused, millest viimase määras brigaadiülem 23. novembril 2018. Kaebaja teenistust on hinnatud, küll aga ei saa seitse aastat tagasi määratud ergutus jääda kandvaks positiivseks omaduseks terve ülejäänud teenistuse jooksul. Kaitseväe sisemäärustiku p-de 19 ja 14 alusel on kaitseväelase igapäevane teenistuskohustus nõuda endalt distsipliini järgimist ning ülesannete täitmist kohuse- ja vastutustundlikult, mille läbi luuakse vastastikune usaldus.
6.13.Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 177 kohaselt võib tegevväelase distsiplinaarkorras tegevteenistusest vabastada, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu või teo iseloomu tõttu ei ole võimalik tegevväelase jätkamine tegevteenistuses. Tallinna Halduskohus on otsuses nr 3-17-464 öelnud, et määrav on süü vorm ja teo olemus ning lisaks on karistuse määrajale jäetud oluline kaalumisruum tagajärje kohaldamise üle otsustamisel.
6.14.Kaebaja ametikohaks oli Scoutspataljoni (ScP) lahingtoetuskompanii pioneerirühma pioneer-sanitar. Distsiplinaarjuurdluse käigus tuvastati kaebaja osas 10 põhjuseta puudumist. Karistuskäskkirjas on esitatud kaalutlus teenistusülesannete täitmise olulisuse ning kaebaja distsiplinaarsüütegude raskuse osas. ScP on professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus, mille ülesandeks on esmane reageerimine Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitsmisel. See on ainuke säärane Eestis, mis määravalt suurendab Scoutide vastutuse olulisust. Selle ülesande täitmine eeldab, et ametikohad on täidetud professionaalsete ning usaldusväärsete inimestega. Kaitseväe sisemäärustiku ptk 2 kirjeldab Kaitseväe põhiväärtusi, milleks on ausus, ustavus, asjatundlikkus, vaprus, koostöövalmidus ning avatus. Ausus seisneb julguses rääkida tõtt ning järgida kehtivaid reegleid. Valetamise ja reeglite eiramisega on kaebaja selle usalduse tema vastu rikkunud. Ühtlasi annab sellega kaebaja mõista, et ta ei ole oma senise 13-aastase teenistuse vältel kas aru saanud Kaitseväe organisatsioonikultuurist või teda ei huvita see. ScP-s on iga ametikoht eesmärgipärane. Kui ametikoht on mehitamata, siis teenistusülesanded täidavad ülejäänud võitlejad. Ametikohtade mehitatus ning mehitatud ametikohtadele määratud teenistujate panus mõjutab otseselt pataljoni lahinguvalmidust ning seeläbi kiirreageerimise võimekust. Kaebaja on oma teenistusse mitteilmumisega otseselt kahjustanud pataljoni lahinguvalmidust.
6.15.Kaebaja suhtumist kaitseväelaslikku distsipliini ning Kaitseväe sisemäärustikust tulenevatesse nõuetesse, olla kohuse- ja vastutustundlik, ilmestab asjaolu, et isik jätkas teenistusest põhjuseta puudumist ka pärast distsiplinaarjuurdluse algatamist. Isik oli teenistuses olnud 13 aastat, mis tähendab selget arusaama nii asutuse olemusest, töökorraldusest kui ka talle pandud kohustustest. Kaitseväeteenistus nõuab kõrget
3-25-4653
distsipliini, usaldusväärsust ja vastutustunnet, mille järgimine on eelduseks üksuse ja meeskonna koostöö tõrgeteta toimimisele. Nende põhimõtete eiramine kahjustab nii teenistuse mainet kui ka kolleegide ja organisatsiooni vahelist usaldust ning ei ole kooskõlas pikaajalise teenistuse ega sellele vastavate ootustega.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Asjas on vaidlustatud Kaitseväe 12. novembri 2025. a käskkiri nr 1.2-1.18/25/34, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristusena tegevteenistusest vabastamine ning vabastati ta KVTS § 168 lg 2 p 7 ja § 177 alusel ametikohalt ja tegevteenistusest. Kaebaja taotleb käskkirja õigusvastasuse tuvastamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitise väljamõistmist tema kolme kuu keskmise palga ulatuses.
8.Vaidlus käib eeskätt kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuse üle. Teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja vastustajalt hüvitise väljamõistmiseks on alust üksnes siis, kui vaidlustatud käskkiri, millega kaebaja teenistusest vabastati, on õigusvastane.
9.Kohus lahendab esmalt käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude (I), seejärel hüvitamisnõude ja teenistusest vabastamise aluse muutmise nõude (II) ning lõpetuseks kaebuse ja menetluslikud küsimused (III). I
10.KVTS on tegevväelaste teenistussuhet reguleeriv eriseadus. Nii KVTS § 1 lg 3 kui ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lg 2 kohaselt kohaldatakse tegevväelaste suhtes ATS-i üksnes ulatuses, milles KVTS seda võimaldab või ette näeb. Kuna KVTS reguleerib tegevväelaste distsiplinaarvastutust iseseisvalt ja ammendavalt, ei ole alust kohaldada ATS-i distsiplinaarvastutust käsitlevaid sätteid analoogia korras. ATS kohaldub üksnes nendes küsimustes, millele KVTS sõnaselgelt viitab, näiteks KVTS § 217 alusel.
11.KVTS § 166 määratleb, mis on distsiplinaarsüütegu. Distsiplinaarsüüteoks on eelkõige teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine, teenistusnõuete või teenistusülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, samuti kaitseväelast või Kaitseväge diskrediteeriv süüline käitumine ning teenistusalaste piirangute rikkumine. Seega on tegemist distsiplinaarvastutuse materiaalõigusliku alusega. KVTS § 167 sätestab distsiplinaarkaristuse eesmärgi. Karistuse eesmärk ei ole üksnes reageerida toimepandud rikkumisele, vaid juhtida kaitseväelase tähelepanu tema eksimusele ning hoida ära uute süütegude toimepanemine. Karistuse valikul tuleb arvestada eelkõige distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust. KVTS § 168 sisaldab distsiplinaarkaristuste loetelu, alustades leebematest karistustest (nt noomitus) ja lõpetades kõige raskema karistusega – tegevteenistusest vabastamisega. KVTS § 177 reguleerib tegevteenistusest vabastamist distsiplinaarkaristusena. Selle kohaselt võib tegevväelase tegevteenistusest vabastada, kui ta on toime pannud tahtliku või raske hooletuse tõttu distsiplinaarsüüteo ning selle tõttu ei ole võimalik teenistussuhte jätkamine. Seega ei piisa üksnes distsiplinaarsüüteo toimepanekust – haldusorgan peab lisaks põhjendama, miks usaldussuhe või muud teenistuse jätkamiseks vajalikud eeldused on sedavõrd kahjustatud, et teenistuse jätkamine ei ole enam võimalik.
12.Kaebajale etteheidetud korduvad põhjuseta puudumised, teenistusest puudumisest nõuetekohase teatamata jätmine ning tegelikkusele mittevastavate andmete esitamine olid vastuolus nii KVTS-st tulenevate teenistuskohustustega kui ka Kaitseväe
3-25-4653
sisekorraeeskirja p-des 12, 19-22 ja 47-48 ning Kaitseväe sisemäärustiku p 8 lg-des 11 ja 14, p 23 lg-s 7 ning p-s 180 sätestatud nõuetega. Nimetatud sätted väljendavad kaitseväeteenistuse põhiväärtusi – distsipliini, ausust, alluvussuhete toimimist ning kaitseväelase kohustust tagada oma pidev valmisolek teenistusülesannete täitmiseks. Kaebaja korduv käitumine oli nende põhimõtetega vastuolus.
13.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja suhtes alustati distsiplinaarjuurdlust 21. märtsi 2025. a käskkirjaga nr 637P (dtl 214). Käskkirja resolutsiooni p 1 kohaselt viiakse läbi distsiplinaarjuurdlus seoses kaebaja teenistusest puudumise asjaolude väljaselgitamisega.
14.Kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluses ega kohtumenetluses tunnistanud ega võtnud omaks väidetavaid rikkumisi. Kaebaja on kaebuses viidanud seletuskirjale (dtl 22-24) ja puudumise tõenditele, mille kohaselt oli kaebajal 5. mail 2025 inglise keele kirjalik test ja 7. mail 2025 suuline test (dtl 19, 27). Samuti on kaebaja registreeritud 21. mai 2025 matemaatika riigieksamile (dtl 20), millel ta ka osales (dtl 27). Lisaks osales kaebaja 14. aprillil 2025 eesti keele eksamil. Samas on kaebaja jätnud tõendamata, miks kaebaja puudus teenistusest kümnel teenistuspäeval, millal tal pole olnud kehtivat töövõimetuslehte, ega muud õiguspärast alust puudumiseks. Kõnealused teenistuspäevad on vastustaja välja toodud järgnevalt: 8. – 11. veebruar (neli teenistuspäeva); 14. veebruar (üks teenistuspäev); 18. veebruar (üks teenistuspäev); 4. aprill (üks teenistuspäev); 13. juuni (üks teenistuspäev) ja 14. – 15. juuli 2025 (kaks teenistuspäeva). Vastustaja on need teenistusest puudumise päevad tuvastanud kaebaja läbipääsukaardi logi (dtl 238-244), töövõimetuslehtede loendi (dtl 125-129, 191-193) ning Scoutspataljoni lahingtoetuskompanii 2025. a esimese, teise ja kolmanda kvartali temaatiliste plaanide (dtl 188-190) võrdluse tulemusel. Kuigi kaebaja väidab, et ta on tõendanud oma puudumised, ei ole see siiski nii.
15.Kaebaja on 24. juulil 2025 distsiplinaarmenetluses üle kuulatud (dtl 21-24). Sel hetkel heideti talle süüteona ette, et ta ei ilmunud teenistusse 10.-18. veebruar 2025 ega teavitanud õigeaegselt oma mitteilmumisest. Samuti ei ilmunud ega teavitanud ta oma mitteilmumisest 5. mail 2025, jättes täitmata oma ametijuhendist tulenevad teenistuskohustused. Kaebaja on distsiplinaarmenetluses antud ütlustes selgitanud, et
5.mail 2025 oli ta koolis inglise keele eksamil, kuhu ta oli lubatud. 12. veebruaril 2025 viibis kaebaja enda sõnutsi Kaitseväe Keskpolügoonil jooksusilda ära toomas.
10.veebruaril 2025 oli ta arsti juures kopsupilti tegemas. 11. veebruaril 2025 ütles vsrs Asmann väidetavalt kaebajale, et tal pole kaebajale tööd anda ja pole vaja tööle tulla ning kaebaja tegeles kooliga. 17. veebruaril 2025 oli kõigil vaba päev, millest kaebajat teavitas v-srs Asmann (dtl 28). 18. veebruaril 2025 käis kaebaja Tapa meditsiinikeskuses õe vastuvõtul. Kaebaja selgitas täiendavalt, et ta ei tea, miks teda pole tööle märgitud. Kaebaja viitab, et peaks küsima, miks ei ole täidetud riviaruanne õigesti. Kaebaja viibis kõnealustel päevadel tööl või oli lubatud töölt ära.
16.Distsiplinaarmenetluses leidis tõendamist, et kaebaja viibis 12. veebruaril 2025 Kaitseväe Keskpolügoonil õppusejärgsetel koristustöödel. Samuti on teenistusest ära lubamist 17. veebruaril kinnitanud kompaniiülem. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et põhjendatud puudumisi, sh koolieksamitel osalemist 14. aprillil, 5. ja 7. mail ning 21. mail, võttis vastustaja arvesse ja nende päevade eest kaebajale distsiplinaarkaristust ei määratud.
17.Kaebajale selgitati 22. septembril 2025, et käimasoleva distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud kaebaja teenistusest puudumine täiendavalt järgmistel
3-25-4653
kuupäevadel: 28. märts, 4. aprill, 14. aprill, 7. mai, 21. mai, 8. juuni, 13. juuni, 16. juuni, 14. juuli, 15. juuli ja 25. juuli 2025. Kaebaja esitas 24. septembril 2025 täiendavad ütlused puudumiste kohta (dtl 109).
18.Kaebaja ei väida, et läbipääsukaardi logide info, töövõimetuslehel viibimise perioodid ja Scoutspataljoni lahingtoetuskompanii 2025. a esimese, teise ja kolmanda kvartali temaatiliste plaanid on vastustaja poolt valesti välja toodud. Kaebaja selgitused 8. – 11. veebruari puudumiste kohta on teiste tõenditega ümber lükatud. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks kõike üle korrata. Kaebajal ei olnud sel perioodil töövõimetuslehte. Samuti käis kaebaja röntgenis 11. veebruaril, mistõttu puudus ta 10. veebruaril 2025 teenistusest põhjuseta. Kaebaja ei ole selgitanud oma puudumist teenistusest 14. veebruaril 2025. Kuigi tõendamist on leidnud, et kaebaja käis 18. veebruaril 2025 Tapa meditsiinikeskuses, oli kaebajal vastuvõtu aeg kell 09:20 ning vastuvõtt kestis orienteeruvalt 10 minutit. Vastuvõtu tulemusena määrati kaebajale ravi, mis ei seganud tema teenistusülesannete täitmist. Kaebaja puudus põhjuseta teenistusest ka 4. aprillil 2025. Kaebaja väidab, et talle anti rühmavanema poolt 13. juuniks ja 14.-15. juuliks 2025 vabad päevad, kuid see ei ole distsiplinaarmenetluses tõendamist leidnud.
19.Kaebaja väidab, et teda süüdistati algselt olematute riviaruannete alusel ning neid ei ole talle kunagi tutvustatud. Vastustaja selgitas, et riviaruandeid ei kasutatud distsiplinaarmenetluses tõenditena ega rajatud vaidlustatud käskkirja nende sisule. Kaebajale etteheidetud teenistusest puudumised tuvastati mh elektroonilise läbipääsusüsteemi andmete, töövõimetuslehtede, kaebaja selgituste ning muude menetluses kogutud tõendite alusel. Seetõttu ei mõjuta riviaruannete võimalik puudumine vaidlustatud käskkirja õiguspärasust. Isegi kui riviaruandeid tegelikult ei eksisteerinud, ei muudaks see iseenesest vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks, kui käskkirja faktiline alus on tõendatud teiste usaldusväärsete tõenditega.
20.Kohtu hinnangul on kaebaja süü tõendatud. Toimikust nähtub, et kaebaja esitas teadlikult ebaõigeid andmeid oma töövõimetuslehe lõppemise ja arsti vastuvõtu aja kohta, mis kinnitab, et rikkumised ei olnud tingitud eksimusest, vaid tahtlikust käitumisest. Kaebaja korduvad põhjuseta puudumised ning teenistusest puudumisest nõuetekohase teatamise kohustuse eiramine näitavad teadlikku ja püsivat ükskõikset suhtumist teenistuskohustuste täitmisse. Samuti sai kaebaja põhjendamata puudutud päevade eest tasu, mistõttu on põhjendatud lugeda raskendava asjaoluna omakasu KVTS § 183 p 1 tähenduses (dtl 194). Lisaks mõjutasid kaebaja korduvad puudumised tema üksuse teenistusülesannete täitmist ja valmisolekut, mistõttu võis Kaitsevägi arvestada raskendava asjaoluna ka KVTS § 183 p-s 6 nimetatud asjaolu. Seetõttu on põhjendatud järeldus, et kaebaja pani distsiplinaarsüüteod toime vähemalt tahtlikult ning tema süü on KVTS § 181 lg-de 1, 3 ja 5 tähenduses tuvastatud.
21.Vastustaja on õiguspäraselt võtnud arvesse ka täiendavaid asjaolusid (dtl 45-46). Karistuse määramisel võis Kaitsevägi lisaks vahetutele distsiplinaarsüütegudele arvestada ka kaebaja senist teenistuskäiku tervikuna. Toimikust nähtub, et kaebaja jätkas põhjuseta teenistusest puudumist ka pärast distsiplinaarjuurdluse algatamisest teadasaamist, mis võis põhjendatult süvendada hinnangut tema suhtumisele teenistuskohustuste täitmisesse. Samuti võis haldusorgan arvestada varasemates iseloomustustes kirjeldatud korduvat käitumismustrit ning asjaolu, et varasemad leebemad meetmed ei olnud toonud kaasa püsivat muutust. Kuigi kaebaja tervislikku seisundit ega töövõimetuslehtedel viibimist ei saa käsitleda distsiplinaarsüüteona, ei ole välistatud nende arvestamine teenistuse jätkamise perspektiivi ja
3-25-4653
teenistuskõlblikkuse hindamisel, kuivõrd kaitseväeteenistus eeldab usaldusväärsust, valmisolekut täita teenistusülesandeid ning reageerida vajaduse korral viivitamata. Kaebaja väited põlvevigastuse kohta ei mõjuta otsustavat hinnangut nende rikkumiste kohta, mille tõttu talle distsiplinaarkaristus määrati.
22.Kaebaja viitab, et Kaitsevägi pidi arvestama asjaoluga, et kaebaja kaotas oma sõbra, kes oli tema rühmavanem. See mõjutas kaebaja vaimset tervist. Kohus nõustub, et kaebaja viidatud lähedase isiku surm ning sellest tulenenud võimalik mõju tema vaimsele tervisele kujutavad endast asjaolu, mida distsiplinaarkaristuse määramisel tuli arvesse võtta. Samas ei kõrvalda nimetatud asjaolu kaebaja kohustust täita teenistuskohustusi või vähemalt teavitada ülemaid teenistusest puudumise põhjustest. Samuti ei õigusta see ebaõigete andmete esitamist ega põhjuseta puudumiste jätkumist pärast distsiplinaarmenetluse algatamist. Seetõttu ei anna nimetatud asjaolu iseenesest alust pidada vaidlustatud karistust ebaproportsionaalseks.
23.Kaebajale tagati 4. novembril 2025 õigus olla ära kuulatud ning tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega tähtajaga 6. november 2025 kell 13.00. Kaebaja kasutas oma õigust ning esitas omapoolse arvamuse 5. novembril 2025 (dtl 101-102). Vastustaja väidab, et distsiplinaarjuurdluse materjalidega tutvumise soovi kaebaja ei esitanud. Samuti on kaebaja vahetult ära kuulatud 10. novembril 2025 (dtl 104-105). Ärakuulamisel leiti, et probleem ei ole üksikus puudumises. Puudumiste kordumine on tekitanud usalduse kaotuse. Kohus leiab, et kui kaebaja on korduvalt ära kuulatud, talle on etteheited teatavaks tehtud, siis ei saa kaebaja piirduda üksnes väitega, et ta ei ole näinudki vaidlustatud käskkirja lisasid. Seda olukorras, kus ta ei ole väitnud, et tal takistati nendega tutvumast.
24.Kaebaja on seisukohal, et vastustajal ei olnud alust määrata talle kõige rangem distsiplinaarkaristus. Kaebajal puuduvad varasemad karistused, mille alusel pole õige kohe määrata kõige raskemat karistust. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ebaproportsionaalselt raske, arvestades talle süüks arvatavate rikkumistega. Esmalt selgitab kohus, et asjaolu, et isikut pole varem karistatud, on küll oluline leevendav asjaolu, kuid see ei tähenda, et kõige raskemat distsiplinaarkaristust ei võiks esmakordselt kohaldada. Kümme põhjuseta puudumist ei ole üksik eksimus – tegemist on korduva ja tahtliku teenistuskohustuste rikkumisega. Kaitseväes on teenistusdistsipliin eriti suure kaaluga, sest see on otseselt seotud üksuse toimimise ja riigikaitse eesmärkidega. Seadusest ei tulene, et enne teenistusest vabastamist tuleb tingimata määrata noomitus või mõni muu kergem karistus.
25.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei võtnud arvesse kaebaja üldist teenistust ja missioone, mis ta on riigi ja pataljoni heaks teinud. Kuigi kohus nõustub kaebajaga, et distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb üldjuhul hinnata kogu kaebaja teenistuskäiku, seejuures teenistusstaaži, varasemaid ergutusi ja autasusid, osalemist missioonidel, varasemaid distsiplinaarrikkumisi ja üldist usaldusväärsust, ei tähenda, et neil asjaoludel peab karistuse määramisel olema ilmtingimata otsustav kaal. Teenistuslikud iseloomustused ning teenistuse jooksul tehtud ergutused on karistuskäskkirjas välja toodud (dtl 42). Käskkirjas on selgelt märgitud kaebajale eeskujuliku teenistuse eest määratud ergutused, millest viimase määras brigaadiülem 23. novembril 2018. Seega vaidlust ei ole, et kaebaja on saanud ergutusi, kuid viimane neist pärineb 2018. aastast. Seega kaebaja teenistust on hinnatud. Põhjendatud on ka vastustaja selgitus, et seitse aastat tagasi määratud ergutus ei saa jääda kandvaks positiivseks omaduseks terve ülejäänud teenistuse jooksul. Vaidlustatud rikkumised on toimunud 2025. a jooksul
3-25-4653
ning neid on olnud kümme. Seetõttu võis Kaitsevägi täiesti põhjendatult järeldada, et varasem eeskujulik teenistus ei kaalu üles hiljutist ja korduvat distsipliinirikkumist.
26.Kaebaja leiab, et arvesse pole võetud kõiki hindamisvestlusi selle distsiplinaarjuurdluse ajavahemikus ega ka hetkel rühmaülema kohustustes oleva rühmavanema arvamust. Lisaks pole arvestatud ka viimast arenguvestlust. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et distsiplinaarmenetluses jäeti kogumata tema teenistust iseloomustavad olulised tõendid. Asja materjalidest nähtub, et menetluse käigus koguti iseloomustused nii kaebaja endiselt kui ka vahetult teenistust juhtinud jaoülemalt, rühmaülemalt ning sotsiaaltöötajalt, kes olid kaebaja teenistuskäigu ja isiklike asjaoludega kursis (dtl 165-172). Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid otsust mõjutavaid asjaolusid oleksid kajastanud kogumata jäänud hindamisvestlused või rühmavanema arvamus. Seetõttu puudub alus järeldada, et menetlus oleks olnud puudulik või et kogumata jäänud tõendid oleksid võinud kaasa tuua teistsuguse otsuse.
27.Kaebaja viitab sellele, et teenistusest vabastamine mõjutas oluliselt tema ja tema pere toimetulekut, kuna ta on üksikisa. Samuti ei saanud ta võimalust leida uut tööd, et hoida sissetulekut. Kohus nõustub, et tegemist on olulise isikliku asjaoluga, mida võis karistuse määramisel arvesse võtta. Samas ei saa sellest järeldada, et distsiplinaarkaristus oleks ainuüksi nimetatud põhjusel ebaproportsionaalne. Teenistusest vabastamine toob paratamatult kaasa isiku sissetuleku vähenemise ja võib mõjutada tema perekonnaelu, kuid need tagajärjed ei välista kõige raskema distsiplinaarkaristuse kohaldamist juhul, kui selleks on olemas piisav õiguslik ja faktiline alus. Kui seadus võimaldab teenistusest vabastada distsiplinaarkaristusena, siis ei saa üldjuhul nõuda, et enne vabastamist jäetaks isik teenistusse üksnes selleks, et ta leiaks uue töökoha.
28.Paljasõnalised on kaebaja väited selle kohta, et distsiplinaarjuurdlus on juhtkonna isiklik vimm kaebaja vastu, kes ei lasknud end survestada ega manipuleerida juhtkonna poolt ning et tegemist on töökiusuga. Kohus ei saa eeldada, et töökius eksisteeris ainult seetõttu, et kaebaja nii väidab. Kaebajal tulnuks oma väiteid põhjendada ja võimaluse korral tõendada. Kui ainsaks töökiusu tõendiks jääb kaebaja enda üldsõnaline väide, kuid objektiivsed tõendid kinnitavad korduvaid teenistuskohustusi rikkumisi, siis ei ole kohtul alust järeldada, et kaebajale määrati distsiplinaarkaristus töökiusu tõttu.
29.Kohus on käesolevas asjas hinnanud vaidlustatud käskkirja õiguspärasust, sealhulgas selle proportsionaalsust. Kaebaja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et teda oleks koheldud võrreldes samalaadses olukorras olevate kaitseväelastega erinevalt, et tal oleks tekkinud õiguspärane ootus vältida distsiplinaarkaristust või et vaidlustatud käskkiri kahjustaks õiguskindluse põhimõtet. Pelk viide õiguse üldpõhimõtetele ei anna alust pidada vaidlusalust käskkirja õigusvastaseks.
30.Kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõue jääb rahuldamata, sest vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Kaebaja on toime pannud KVTS § 166 lg 1 p 1 mõistes distsiplinaarsüüteo. II
31.Teenistusest vabastamise aluse muutmise nõue ei kuulu rahuldamisele. Kuna kohus leidis eelnevalt, et kaebaja teenistusest vabastamine distsiplinaarkaristusena oli
3-25-4653
õiguspärane, puudub alus muuta teenistusest vabastamise õiguslikku alust omal soovil teenistusest vabastamiseks.
32.Kaebaja on palunud mõista vastustajalt 3 kuu hüvitis summas 5100 eurot ATS § 105 lg 1 alusel. Kaebaja kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja ei ole tõendanud, et talle oleks tekitatud õigusvastase haldusakti või muu õigusvastase tegevusega hüvitamisele kuuluvat kahju. Kuna kohus leidis, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, puudub kahju hüvitamise materiaalõiguslik alus. Lisaks puudub alus mõista kaebaja kasuks välja ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitis, kuna vaidlustatud teenistusest vabastamine ei ole osutunud õigusvastaseks. III
33.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Vastustaja on asjaolud õigesti välja selgitanud, teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt, vaidlustatud haldusakt on piisavalt põhjendatud ja karistus ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne.
34.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 alusel oli kaebuse esitamine praegusel juhul riigilõivuvaba. Kui pooltel on tekkinud muid menetluskulusid, jäävad need nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1 ja § 109 lg 1 ls 4).
35.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.